lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-5938/11

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 16.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-5938/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.10.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
844
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts EBC Ehitus10123703(Kostja)OÜ RÕDUKLAASID10892488(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Kohtujurist

Aalo Kukk

Määruse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2023, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-17-5938

Tsiviilasi

OÜ Rõduklaasid hagi Aktsiaselts EBC Ehitus vastu võla ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: OÜ Rõduklaasid, registrikood 10892488, lepinguline esindaja Peeter Malve Kostja: Aktsiaselts EBC Ehitus, registrikood 10123703, seaduslik esindaja A.A

Menetlustoiming

Menetluse uuendamine, hagi läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1.Uuendada tsiviilasja 2-17-5938 menetlus.
2.Jätta OÜ Rõduklaasid hagi Aktsiaselts EBC Ehitus vastu töövõtulepingust nr R42 6928 tuleneva põhivõla ja viivise nõudes läbi vaatamata.
3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
4.Hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastab kohus hageja taotlusel.
5.Toimetada määrus kätte pooltele. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada hagi läbi vaatamata jätmise või menetluskulude jaotuse osas määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kaebuse esitajale määruse kättetoimetamisest. Menetluse uuendamine ei ole kaevatav.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.OÜ Rõduklaasid (hageja) esitas 13. aprillil 2017 kohtule hagi Aktsiaseltsi EBC Ehitus (kostja vastu). Hageja nõuab kostjalt 7. juuni 2016 töövõtulepingust nr R42 6928 tulenevat 7439,99 euro suurust põhivõlga, 13. aprilliks 2017 sissenõutavaks muutnud viivist 1432,53 eurot ja edasiulatuvalt viivist põhivõlalt 0,1% päevas alates 14. aprillist 2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2.Pärnu Maakohus võttis hagi 2. juuni 2017 määrusega menetlusse. Kostja esitas 17. juulil 2017 Harju Maakohtule saneerimisavalduse (tsiviilasi 2-17-10905) ja kohus peatas 19. juuli 2017 määrusega esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse mh tsiviilasjas 2-17-5938 kuni saneerimiskava kinnitamiseni.
3.Kohus on pooltelt 23. mail 2019 ja 13. aprillil 2022 küsinud seisukohta edasise menetluse kohta. Kostja pole kohtule vastanud. Hageja on 2019. a ja 2022. a vastustes kohtule olnud seisukohal, et kostja pole kinnitatud saneerimiskavaga võetud kohustusi nõuetekohaselt täitnud, saneerimiskava tuleb tühistada ning menetlust käesolevas asjas saab jätkata pärast peatamise aluse äralangemist. Kohus on hagejat mõistnud nii, et tema nõue kostja vastu on saneerimiskavaga hõlmatud ning hageja on leidnud, et menetlusega ei saa jätkata enne kui kostja saneerimiskava kehtima jäämine on selgunud.
4.Kohtute Infosüsteemist kättesaadavatel andmetel on Harju Maakohus lõpetanud 18. mai 2023 määrusega tsiviilasjas 2-17-10905 kostja saneerimismenetluse saneerimiskava tähtaja möödumisega. Määrus on 22. juunil 2023 jõustunud.
5.Kuna käesolevas tsiviilasjas menetluse peatamise tinginud kostja saneerimismenetlus on lõpetatud, uuendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse. TsMS § 361 lg 1 näeb ette, et kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega (TsMS § 361 lg 3).
6.Asja materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas esitatud hageja nõue hõlmatud tsiviilasjas 2-17-10905 kinnitatud kostja saneerimiskavaga. Kostja saneerimismenetlus on jõustunud kohtumäärusega lõpetatud saneerimiskava tähtaja möödumisega. Saneerimisseaduse (SanS) § 53 lg 2 näeb ette, et võlausaldaja saab saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude pärast saneerimiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna ainult saneerimiskavas kokkulepitud, kuid saneerimiskava kohaselt täitmata ulatuses. SanS 45 lg 5 järgi on kohtu kinnitatud saneerimiskava täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude suhtes. Seega osas, milles hageja nõue kostja vastu jäi kostja saneerimiskava kohaselt täitmata, on hagejal olemas kostja saneerimiskava näol täitedokument.
7.Kuna hageja nõue on kostja saneerimiskavaga hõlmatud, ei saa ta oma nõuet kostja vastu eelviidatud SanS § 53 lg-st 2 tulenevalt hagimenetluses maksma panna. Kohus jätab hagiavalduse seetõttu TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, sh määruses, millega kohus jättis hagi läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Aluseid TsMS § 168 lg-tes 3–5 sätestatu kohaldamiseks antud asjas ei esine. Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ja jätta menetluskulud mitte hageja, vaid poolte endi kanda. Hagi läbivaatamata jätmist antud juhul hageja mõjutada ei saanud ja seega oleks kostja menetluskulude jätmine hageja kanda asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane. Kohus leiab, et praegusel juhul on asjakohane arvesse võtta, et hageja nõue sai lahenduse kostja saneerimismenetluses. Menetluskulude jaotus selliselt, et kumbki pool kannab oma kulud ise, järgib ka SanS § 41

lg 1 sätestatud saneerimismenetluse kulude jaotust, mille kohaselt jäävad saneerimismenetluse kulud ettevõtja kanda ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis rahaliselt kindlaksmääratavaid hüvitatavaid menetluskulusid praeguses kohtuasjas pole ja TsMS 174 lg 1 alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks puudub vajadus.

9.Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel õigus saada tagasi hagi esitamisel tasutud 600 euro suurune riigilõiv. TsMS § 150 lg 4 näeb ette, et kohus tagastab riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti ning menetlusosalisele või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastab kohus hagejale pärast sellekohase taotluse saamist. Taotluses tuleb ära näidata kellele ja millisele arvelduskontole tuleb riigilõiv tagastada.
10.Maakohtu määruse peale, millega avaldus jäetakse läbi vaatamata, võib TsMS § 427 alusel esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (digitaalselt allkirjastatud) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja