lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-13392/29

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-13392/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.10.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1448
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eeistuja), Gea Lepik ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

16.10.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-13392

Tsiviilasi

X hagi C vastu kostja kohustamiseks tahteavalduse andmiseks ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.01.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X 23.02.2023 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kostja C (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 31.01.2023 määrus muutmata ja X määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist. Asjaolud

1.X (hageja) esitas 26.08.2021 Harju Maakohtule hagi C (kostja) vastu kostja kohustamiseks tahteavalduse andmiseks ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Hagi kohaselt sõlmisid hageja, tema abikaasa W ja nende poeg kostja 14.10.2020 kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega hageja ja tema abikaasa kinkisid kostjale XXX asuva kinnistu nimetusega XXX ja Tallinnas asuva YYY korteri. Kinkelepingute sõlmimise ajal oli W juba aastaid voodihaige olnud. Kostja lubas vanematele, et kinkelepingute tegemise korral remondib ta kinnistul asuva suvila ning korteriomandi. W suri 21.12.2020 ning hageja on tema testamendijärgne pärija. Peale kinkelepingute sõlmimist hakkas kostja vanematega halvasti käituma. Tema tahteks on kinkelepingute teel saadu maha müüa. Kuna kostja näitas üles jämedat tänamatust, tegi hageja 20.01.2021 avalduse kinkelepingutest taganemiseks. Kostja ei ole taganemisavaldust vastu võtnud, mistõttu on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole.
2.Maakohus võttis hagiavalduse 20.09.2021 määrusega menetlusse.
3.Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta see läbivaatamata või rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Käesoleval juhul kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 270 lg 2 teine lause, mille kohaselt saavad W pärijad kinkelepingutest taganeda vaid juhul, kui kingisaaja põhjustas kinkija surma tahtlikult ja õigusvastaselt või takistas teda lepingust taganemast. Sellist asjaolu praegusel juhul ei esine. Kuna hagejal ja W pärijatel on VÕS § 192 lg 1 esimese lause kohaselt õigus kinkelepingutest taganeda vaid ühiselt ning pärijate taganemise õigus on lõppenud, siis on VÕS § 192 lg 1 teise lause kohaselt alates 21.12.2020 lõppenud ka hageja õigus kinkelepingust taganeda. Maakohtu määrus
4.Maakohus jättis hagiavalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. VÕS § 192 lg 1 järgi, kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad taganemisõigust teostada üksnes ühiselt. Kui taganemisõigus lõpeb ühe taganemiseks õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänud isikute jaoks. VÕS § 192 lg 1 näol on tegemist dispositiivse normiga. See norm kohaldub eelkõige juhul, kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, kes ei saaks üksi vastavat lepingut sõlmida. Hageja on välja toonud ja kinkelepingutest nähtub, et kinkelepingute esemed kuulusid W ja hageja ühisvara hulka. Perekonnaseaduse (PKS) § 26 sätestab ühisvara ühtsuse põhimõtte, st abikaasa ei saa käsutada oma osa ühisvaras ega üksikus ühisvarasse kuuluvas esemes ning abikaasal ei ole õigust nõuda varaühisuse kestel ühisvara jagamist. Eeltoodust lähtuvalt ei oleks saanud hageja ega W üksi käsutada oma osa ühisvaras ning ühisvarasse kuulunud esemeid kostjale kinkida, mistõttu oli võimalik hagejal ja Wl teostada kinkelepingust taganemisõigust üksnes ühiselt.

VÕS § 270 lg 2 teise lause kohaselt saavad W pärijad kinkelepingutest taganeda vaid juhul, kui kingisaaja põhjustas kinkija surma tahtlikult ja õigusvastaselt või takistas teda lepingust taganemast. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks kohus asuda seisukohale, et käesolevas asjas on võimalik W pärijal kinkelepingust taganeda. Kuna hagejal ja W pärijatel on VÕS § 192 lg 1 esimese lause kohaselt õigus kinkelepingutest taganeda vaid ühiselt ning W pärijate taganemise õigus on lõppenud, siis on VÕS § 192 lg 1 teise lause kohaselt alates 21.12.2020 lõppenud ka hageja õigus kinkelepingust taganeda. Määruskaebus

5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Maakohus kohaldas VÕS § 192 lg 1 näol vale normi. Hageja ja W vastastikuse testamendi järgi on hageja W pärija. Nimetatud testamendis sisaldus nõudeõigus kinkelepingust taganemiseks. Kuna kostja näitas kinkijate vastu üles jämedat lugupidamatust, kuid W suri enne kinkelepingust taganemist, kasutas hageja pärijana oma õigust kinkelepingust taganemiseks. Kinkelepingust taganemise õigus on päritav ning selle puhul ei saa kohaldada VÕS § 192 lg-t 1, kuna see piirab hageja õigust kinkelepingust taganemiseks. Menetluse edasine käik
6.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle menetlusse võtmisest keelduda või alternatiivselt jätta see läbi vaatamata. Määruskaebuse menetlusse võtmisel palub kostja jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et määruskaebus on esitatud pärast edasikaebetähtaja möödumist.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
9.Esmalt annab ringkonnakohus hinnangu kostja poolt viidatud määruskaebuse esitamise tähtaegsuse küsimusele. Kohtute Infosüsteemi andmetel sai hageja maakohtu 31.01.2023 määruse kätte 08.02.2023 ning seega oli määruskaebuse esitamise tähtaeg 23.02.2023. Hageja esitas 23.02.2023 maakohtule e-kirja, milles teavitas kohut oma soovist pikendada menetlust kahe nädala võrra haiguse tõttu (dtl 116). 25.02.2023 esitas hageja täiendava e-kirja, milles teatas, et ta ei ole lahendiga nõus (dtl 117). Maakohus tegi 28.02.2023 puuduste kõrvaldamise määruse, milles selgitas, et käsitleb hageja 23.02.2023 ja 25.02.2023 e-kirju määruskaebustena, mis tuleb TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta jätta. Maakohus määras hagejale määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohtute Infosüsteemi andmetel sai hageja puuduste kõrvaldamise määruse kätte 11.03.2023 ning puuduste kõrvaldamise tähtajaks oli seega 21.03.2023. Hageja saatis 20.03.2023 kohtule e-kirja, milles palus pikendada tähtaega 14

päeva võrra, sest ta ei jõua homseks valmis (dtl 123). Kohus vastas 21.03.2023 hagejale, et pikendab hageja tähtaega kuni 24.03.2023. Hageja esitas 24.03.2023 määruskaebuse. TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud 15-päevane määruskaebuse esitamise tähtaeg on seadusest tulenev tähtaeg ning kohus ei saa seda pikendada. Samas käsitas maakohus hageja 23.02.2023 e-kirja määruskaebusena, määrates hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul ei tohiks üksnes e-kirja, mis annab teada menetlusdokumendi esitamise soovist, käsitada menetlusdokumendi endana ning sellisel juhul ei peaks kohus andma ka täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks (vt nt RKTKm 22.10.2013, 3-2-1-112-13, p 10). Maakohus on seda praegusel juhul teinud ning hageja on maakohtu poolt määratud tähtaja jooksul nõuetekohase määruskaebuse esitanud. Kuna maakohus hagejale määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määras, tuleb sellist olukorda hageja kasuks tõlgendada. Eeltoodust tulenevalt puudub alus määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks.

10.Maakohus leidis õigesti, et hagiga ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada. Kuna hageja ja W kinkisid kostjale nende ühisvarasse kuulunud kinnisasjad ühiselt, siis oleksid nad VÕS § 192 lg-st 1 tulenevalt saanud kinkelepingust taganeda vaid ühiselt. W suri 21.12.2020 ning 26.01.2021 tõestatud pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avalduse kohaselt on pärijaks hageja ning päritavaks varaks kinkelepingust taganemise õigus (dtl 49). VÕS § 270 lg 1 esimese lause kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Lg 2 näeb ette, et kui kinkija sureb enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist, lähevad lõikes 1 nimetatud õigused tähtaja ülejäänud ulatuses üle tema pärijatele. Pärijad võivad kinkelepingust taganeda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul üksnes juhul, kui kingisaaja põhjustas kinkija surma tahtlikult ja õigusvastaselt või takistas teda lepingust taganemast. Seega saaks hageja enda ja W ühisvarasse kuulunud esemete kinkelepingust pärijana taganeda vaid juhul, kui esineksid VÕS § 270 lg 2 teises lauses sätestatud alused. Hageja ei ole viidatud aluste esinemisele tuginenud. Eeltoodust tulenevalt ei saaks kostja vastu esitatud haginõuet hagis esitatud asjaoludel ühelgi materiaalõiguslikul alusel rahuldada. Seega puudub hagejal antud juhul õiguskaitsevajadus ning hagi esemena märgitud nõudeõigus kostja vastu. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus õigesti TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata.
11.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt hageja kanda. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtava lahendi jõustumist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja