lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-105801/10

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 16.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-105801/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.10.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2722
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-23-105801

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht

Viru Maakohus Angelina Abol 16. oktoober 2023, Rakvere

Tsiviilasja number

2-23-105801

Tsiviilasi Tsiviilasja hind

OK Incure OÜ hagi K. S. vastu võlgnevuse nõudes 2 104.27 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: OK Incure OÜ (RK 11542046; asukoht Mustamäe esindajad tee 16, Tallinn 10617), lepinguline esindaja Dmitri Santašev (e-post [email protected]) Kostja: K. S. (IK xxxx, elukoht rahvastikuregistris xxxx, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu) Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi K. S.a vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista K. S.alt OK Incure OÜ kasuks kostja ning I AS-i vahel 31.03.2022 sõlmitud krediidikontolepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 1635.10 eurot.
3.Jätta OK Incure OÜ hagi rahuldamata intressi 200.39 eurot, viivise 218.78 eurot ja võla sissenõudmiskulude 50 eurot nõudes.
4.Jätta menetluskulud 78% ulatuses K. S.a kanda ja 22% ulatuses OK Incure OÜ kanda. K. S.al kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.Välja mõista K. S.alt OK Incure OÜ kasuks menetluskulud (riigilõiv) 273 eurot ning viivis menetluskuludelt (273 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtu otsuse 1/6

2-23-105801 avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus hagejale luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule (aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post [email protected], e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OK Incure OÜ esitas 07.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. S.alt 2127.65 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 08.03.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada.
2.OK Incure OÜ (hageja) esitas 03.04.2023 (täiendavad selgitused 05.06.2023) Viru Maakohtule hagiavalduse K. S.a (kostja) vastu põhivõlgnevuse 1635.10 eurot, intressi 200.39 eurot, viiviste 218.78 eurot ja võla sissenõudmiskulude 50 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja I AS (krediidiandja) 31.03.2022 krediidikontolepingu nr xxxx, millega võimaldati kostjale krediiti kuni 1640 eurot, intressiga 41,04% aastas, krediidikulukuse määraga 50,55% aastas. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse vastavalt kliendile saadetud arvele. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodil 31.03.-08.07.2022 summas 2270 eurot. Kostja on tasunud krediidisumma katteks 634.90 eurot, viimane tagasimakse 29.06.2022 summas 24.17 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, jättes tasumata septembri, oktoobri ja novembri osamaksed. Krediidiandja andis 14.11.2022 kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võimaluse läbirääkimisteks. Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu 05.12.2022 üles ja loovutas nõude OK Incure OÜ-le, mille kohta saadeti teade võlgnikule. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude 50 eurot hüvitamist: 25 eurot 13.12.2022 pretensiooni eest, 4 x 5 eurot 20.12.2022, 28.12.2022, 17.01.2023 ja 25.01.2023 pretensiooni eest ja 5 eurot muude kulude eest. 2/6

2-23-105801 Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas hageja selgitas, et laenu taotluse esitamisel märkis kostja oma netosissetulekuks 1100 eurot ja igakuisteks kohustusteks 500 eurot, mis koosnevad üksnes elamiskuludest. Kostja töötas täistööajaga, tööandjaks B OÜ. Krediidiandja tegi päringu Creditinfo andmebaasi, mille vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbijal aktiivseid maksehäireid. Pensionikeskusesse tehtud päringu põhjal oli kostja sissetulek 677.07 eurot. Krediidiandja krediidireeglid ei näinud tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ette vajadust pangakonto küsimiseks. Taotletud laenusumma juures kujunes igakuise tagasimakse suuruseks suhteliselt väike summa – 42 eurot. (750 eurot).

3.Hagimaterjalid toimetati kostjale 07.09.2023 määruse alusel 23.09.2023 kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 järgi kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja hageja väljatoodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi TsMS § 407 lg-st 6 juhindudes rahuldamata.
5.Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja krediidiandja vahel 31.03.2022 sõlmitud tarbijakrediidileping, mille alusel võimaldas krediidiandja kostjale krediidilimiiti 1640 eurot intressiga 41,04% aastas. Puudub vaidlus, et krediidiandja tegutses oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõude aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kuna kostja jäi võlgnevusse kolme järjestikuse tagasimakse tegemisega, andis krediidiandja kostjale 14.11.2022 teatega täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Täiendava tähtaja jooksul lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisel ütles krediidiandja lepingu 05.12.2022 üles ja loovutas oma nõude kostja vastu hagejale, mille kohta saadeti kostjale teade. Seega on leping kehtivalt üles öeldud ja hagejal on õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
6.Vaidlust ei ole selles, et kostja on kasutanud krediiti summas 2270 eurot. Kostjal tekkisid makseraskused hiljemalt septembris 2022 (viimane makse tehtud juunis 2022). Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegemist on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
7.VÕS tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL 28.04.2008 direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb VÕS-i sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega konformselt. Direktiivi preambuli p 26 kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse hinnanguta ning liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette nägema vajalikud meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii käituvad. VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2
2.lause kohaselt peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõik 3/6

2-23-105801 talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 2 3. lause näeb ette, et 2. lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg‐s 7 sätestatust. Vastavalt KAVS § 49 lg-le 1 peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 1. lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg-st 4 tulenevalt ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja hinnata seda, kui muud andmed ei ole piisavad. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab VÕS § 4034 lg 13 järgi vaidluse korral tõendama krediidiandja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18). Ka Tartu Ringkonnakohus leidis 19.12.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-22-118076, et kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 1.-3. lausete kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne ning krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ja need tarbijale teatavaks tegema. Lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

8.Hageja selgituste põhjal on krediidiandja lähtunud kostja maksvõime hindamisel eelkõige kostja poolt avaldatud teabest (sissetulek 1100 eurot, elamiskulud 500 eurot), samuti on teostatud päringud maksehäirete olemasolu kontrollimiseks (Creditinfo) ja pensionikeskusesse sissetuleku (677.07 eurot) arvutamiseks.

4/6

2-23-105801 Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 3-2-1-169-13, p 21). Seega ei saa krediidiandja lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. Kohtu hinnangul ei anna isikul aktiivsete maksehäirete puudumine alust väita, et kostja finantsvõimekust on kontrollitud ja tema maksevõime piisav laenukohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. Hageja väljatoodu põhjal esineb märkimisväärne erinevus taotleja taotluses märgitud ja pensionikeskusest nähtuva arvestatud sotsiaalmaksu põhjal arvutatava sissetuleku vahel. Samuti ei ole krediidiandja küsinud kostja pangakonto väljavõtet, samas ei võimalda maksehäireregister ega pensioniregistri andmed isegi mõistlikul määral kontrollida kostja finants- ja muude kohustuste olemasolu ja suurust. Vastutustundliku krediidiandjana ei saanud I AS tugineda üksnes kostja esitatud laenutaotluses märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks üldse kostjalt tema sissetuleku ja kohustuste kohta mingeid dokumente küsinud või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada ning kostja oleks jätnud nõutud teabe esitamata. Krediidiandjat ei vabastada kliendi maksevõime kontrollimisest ka viide kostja esitatud andmete tõesusele tuginemisele. Käesoleval juhul ei ole hageja ka väitnud, et kostja oleks esitanud I ASle laenu taotlemisel ebaõigeid andmeid. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole kostjale krediidi andmisel järginud laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättes nõuetekohaselt hindamata kostja krediidivõimelisuse. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb sellisel juhul mh lugeda intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr ja määrata tagasimaksed sellest lähtudes ning muid tasusid sellisel juhul tarbija krediidiandjale ei võlgne. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli alates lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2022 aastas 0.00% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar).

9.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale krediidilepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja tagasi maksnud. Hageja selgitustest nähtub, et kostja on lepingu kehtivuse ajal kasutanud krediiti 2270 eurot ja teinud tagasimakseid summas 634.90 eurot. Kuna kostja ei võlgne hagejale intressi ega muid tasusid, tuleb tehtud maksed tervikuna arvestada põhivõlgnevuse katteks. Kostjal on seega põhivõlgnevusest tasumata 1635.10 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
10.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu oli laenulepingu intressimääraks 0.00%, seega on põhjendatud viivist arvestada VÕS § 113 lõike 1 2. lauses sätestatud määras. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, 5/6

2-23-105801 p 51). Praegusel juhul ei ole hageja avaldanud, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Edasiulatuva viivise väljamõistmiseks ei ole hageja kohtule nõuet esitanud.

11.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel pretensioonide ja muude võla sissenõudmisega kaasnenud kulude eest sissenõudekulu 50 eurot. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-15885, p 16.3). Samuti on sissenõudekulu põhjendamatu selle tõttu, et eelmises punktis väljatoodu kohaselt ei olnud kostja sattunud sissenõudetoimingute tegemise ajal maksetega viivitusse. Hageja nõue sissenõudekulu hüvitamiseks tuleb jätta seega rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldab hagi summas 1635.10 eurot, mis moodustab esitatud haginõudest 2104.27 eurot umbes 78%, jätab kohus menetluskuludest 78% kostja kanda ja 22 % hageja kanda.
13.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub mõista kostjalt menetluskuluna välja riigilõivu 350 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulud (riigilõiv) summas 350 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 273 eurot (78% 350 eurost). TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud ulatuses. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(digitaalallkiri) Angelina Abol kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja