Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on osaühing EUROPARK ESTONIA hagi T. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi on menetlusse võetud 03.02.2023 määrusega. Hageja esitas 27.09.2023 kohtule loobumise avalduse, kuna kostja on 21.02.2023 tasunud hagejale 10 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele (leppetrahv). Kostja poolt on tasumata ülejäänud menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning hageja esindajakulu 220 eurot. Hageja palub võtta vastu avaldus hagist loobumiseks, lõpetada menetlus, tagastada tasutud riigilõivust 17,50 eurot hageja esindaja arveldusarvele, mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 82,50 eurot, menetluskulud 350 eurot (220+20) ja viivis menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kostja ei vaidle hagist loobumisele vastu, kuid esitab vastuväited menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kostja leiab, et maksekäsu menetluskulusid saab määrata kindlaks üksnes maksekäsu kiirmenetlust lõpetavas määruses, mitte ei kanta neid üle hagimenetlusse. Kostja sõnul hageja väidab ebaõigesti nagu oleks kostja võlgnevuse tasunud, seda ei ole eksisteerinudki. Kostja toob esile, et 100 eurot riigilõivu on põhjendamatu ja ülemäärane. Kostja leiab, et käesolevas asjas tehtud menetlustoimingud ei vasta hoolsalt ja professionaalselt tegutseva esindaja töö kvaliteedile ega mahule. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse. TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest tuleneb, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja esitas kohtule arvelduskonto väljavõtte, millest nähtub, et 21.02.2023 on T. S. tasunud leppetrahvi 1482112201531155 eest. Hageja on hagi aluseks toonud just nimetatud leppetrahvi ja hagi on menetlusse võetud 03.02.2023, so enne kostjapoolset tasumist. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuivõrd hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosalise lepingulise esindaja kulud). Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 viimane lause). TsMS § 138 lg 2 ja 4842 kohaselt on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 110 eurot/h. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust 2 tundi summas 220 eurot. Arvestades, et hageja on esitanud tavapärase masshagi, kus hageja esindaja kasutab standardset hagiavalduse vormi, muutes selles üksnes andmeid kostja, võlasumma ja võlgnevuse aluseks olevate

asjaolude kohta, mille koostamine ei ole õiguslikult keeruline ega ajamahukas, siis TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 110 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hagist loobumise korral ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu (TsMS § 150 lg 3). Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel 02.01.2023 täiendavalt 35 eurot, kokku 100 eurot. Riigilõiv 100 eurot on kõige väiksem riigilõivumäär rahalise nõude esitamisel ja seda tasutakse tsiviilasja hinnalt kuni 350 eurot (kaasa arvatud). Kohus tagastab pool täiendavalt tasutud riigilõivust summas 17,50 eurot (35/2), ülejäänud riigilõiv mõistetakse välja kostjalt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.