Otsuse tegemise aeg ja koht 13.10.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-145927
Tsiviilasi
OÜ EUROPARK ESTONIA hagi P P vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 100 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490; esindajad asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (EFTA Legal OÜ: asukoht Tähe 135c, l0107 Tartu; e-post: xxx); Kostja: P P (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post: xxx). Menetluse liik Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt P Pilt (isikukood xxx) hageja OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks välja 100 (ükssada) eurot, millest 90 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 10 eurot on võla sissenõudmise kulud. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja P Pi kanda.
2.Mõista kostjalt P Pilt (isikukood xxx) hageja OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks menetluskuludena välja 705 (seitsesada viis) eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 605 eurot on kulud õigusabile.
3.Mõista kostjalt P Pilt (isikukood xxx) hageja OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks välja viivis menetluskulult 705 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu
otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt välja mõista 100 eurot, millest 90 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 10 eurot on sissenõudekulud. Kostja oli sõidukite numbrimärkidega xxx, xxx, xxx omanik või vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal. Sõidukit pargiti korduvalt hageja opereeritavale parkimisalale. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja pakkumuse, mida ta on väljendanud selgelt parkimistingimustes. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu Sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjadele.
2.Kostja parkis oma sõidukeid 01.04.2021 Tallinnas Tornimäe 7 parklas. Talle koostati leppetrahv numbriga xxx, maksetähtajaga 15.04.2021, võlgnevuse summa 30 eurot. 21.05.2021 parkis kostja Tallinnas Töökoja 1⁄4 parklas, koostati leppetrahv number xxx maksetähtajaga 04.06.2021, võlgnevuse summa 20 eurot. 10.09.2021 parkis kostja Tallinnas Tornimäe 7 parklas. Talle koostati leppetrahv number xxx, maksetähtajaga 24.09.2021, võlgnevuse summa 30 eurot. 19.12.2021 parkis kostja Kristiine keskuses, talle koostati leppetrahv numbriga xxx, maksetähtajaga 02.01.2022, võlgnevuse summa 10 eurot.
3.Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega -luba või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning 3 mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud mobiilset parkimist. Sh ei olnud fikseeritud parkimise algusaega parkimiskellaga ega registreeritud sõidukit parkimiskioskis tasuta parkimiseks. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata.
4.Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvid on tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletused võlgnevuse kohta, kuid kostja nendele ei vastanud.
osutav ettevõte. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Hageja esitas fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol.
6.Hageja viitas LS § 2 punktile 49 ja punktile 93. Parkimislepingu pooleks on kostja, sest ta oli leppetrahvide koostamise ajal sõidukite omanik. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Sõiduki parkimisega tekkis poolte vahel lepinguline suhe. Kostja parkis korduvalt hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, mis annab hagejale õiguse nõuda leppetrahvi.
7.Hageja tegi kõik endast oleneva asja lahendamiseks kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt saatis hageja e-kirja teel nõudekirjad kostja e-kirja aadressile xxx, mis oli avaldatud rahvastikuregistris. Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud kohustust täitma.
8.Hageja viitas VÕS § 1132 lg 2 punktile 1. Sissenõudmiskuludesse 10 eurot on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti nõudekirjad e-posti vahendusel. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 100 eurot, millest 90 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 10 eurot sissenõudmiskulu.
9.Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 110 eurot/h. Õigusabikulud on tekkinud käesolevas tsiviilasjas ning on seoses vastuväitega tutvumises, hagiavalduse ja lisade komplekteerimisega ja dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega. Eeltoodu on hageja lepingulisel esindajal võtnud aega 2 h. Hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 220 eurot. Lisaks palus hageja mõista TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.
10.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja on hagiavalduses läbivalt viidanud tõenditele, millega ta hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendab, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja on tõendanud nii tahteavalduse edastamise fakti kui seda, et tegemist on mõistliku viisiga. Hageja on esitanud leppetrahvinõuete koopiad koos fotodega sõidukitest. Esitatud fotodest nähtub, et iga kord on leppetrahvinõude väljastamisel asetatud leppetrahvinõue sõiduki esiklaasile kojamehe vahele vahetult pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist.
11.Kostjale leppetrahvinõuete väljastamisel erandlikke asjaolusid ei tuvastatud. Seega saab lugeda leppetrahvinõuded vastavalt kehtivale kohtupraktikale kätte saaduks leppetrahvinõuete väljastamise kuupäevadel ning hageja on kasutanud mõistlikku viisi leppetrahvinõuete edastamiseks. Hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust meeldetuletuskirjade saatmiseks, vaid seda tehakse lootuses asi kiiremini ja soodsamalt lahendada. Siiski on hageja kostjale saatnud 2 meeldetuletuskirja e-posti vahendusel saatnud tuginedes rahvastikuregistrist saadud andmetele ning seda tõendanud. Kostja aga leppetrahvinõuetele ega meeldetuletuskirjadele ei reageerinud, mille tõttu oli hageja sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse.
12.Hageja ei ole olnud hooletu, vaid kostja on jäänud kohtueelselt passiivseks. Kostjal oli selleks võimalus, kuid ta ei kasutanud seda. Igal leppetrahvinõudel on viidatud, et kõik nõuet puudutavad pretensioonid tuleb esitada 14 päeva jooksul. Kostja viidatud LS § 72 ei ole
kohaldatav tsiviilõiguslikes vaidlustes, sest liiklusseadus ei reguleeri eraõiguslikke üürilepingute suhteid. LS § 72 lg 2 ei ole säte, mis kohaldub parkimise operaatori ja kliendi vahelises üürilepingus.
13.Kohtupraktikast ei tulene, et hageja peaks leppetrahvinõude tõendamiseks pildistama sõidukit selliselt, et fotodelt nähtuks parkimisala kinnitavad liiklus- või teavitusmärgid või parkimistingimusi kehtestavad märgid. Fotodelt on näha, et tegemist on sõidukitega xxx, xxx ja xxx ning vastavatest lisadest nähtuvad parkimise ajad ja kohad. Kui kostja tahab jätkuvalt väita, et lepingulist suhet ei tekkinud ning kostjale kuuluvad sõidukid ei parkinud hageja opereeritavatel parkimisaladel, tuleb tal seda tõendada.
14.Kostja on parkimistingimusi rikkunud. 01.04.2021 ja 10.09.2021 on leppetrahvinõuded väljastatud, sest kostjal puudus vastaval parkimisalal parkimiseks parkimisluba. Parkimistingimuste punkti 2 kohaselt on parkimine lubatud ainult territooriumi valdaja väljastatud parkimislubadega ja parkimistingimuste punkti 3 kohaselt peab sõidukijuht asetama parkimisloa sõiduki armatuurlauale selgelt nähtavalt ja loetavalt viivitamatult peale sõiduki parklasse parkimist. Kostjal parkimisluba armatuurlauale asetatud ei olnud, mille tõttu rikuti parkimistingimusi.
15.21.05.2021 on leppetrahvinõue väljastatud, sest kostja jättis tasumata parkimistasu. Parkimistingimuste punktis 4 on sätestatud, et sõiduki kasutaja on kohustatud parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil või vastaval infotahvlil või parkimiskaardil. Infotahvlitelt on võimalik aru saada, et parkimine on tasuline ning tasuda on võimalik mobiilselt või ostes parkimispilet parkimisautomaadist. Hageja esitas väljavõtte oma andmebaasist, kus leppetrahvi väljastamise eel on kontrollitud sõiduki parkimisõigust.
16.19.12.2021 on kostjale väljastatud leppetrahvinõue põhjusel, et kostja ei fikseerinud parkimise algusaega. Lisaks on vastavale parkimisalale paigaldatud rohkelt infotahvleid, millest nähtuvalt on vajalik fikseerida parkimise algusaeg parkimiskellaga või parkimiskioskis ning parkimine on lubatud kuni 4 tundi. Kostja parkimiskellaga parkimise algusaega ei fikseerinud ega registreerinud sõidukit ka parkimiskioskis, mistõttu väljastati leppetrahvinõue.
17.Hageja esitas originaalfotod, millest nähtuvad kostja nõutud andmed. Tornimäe 7 parkimisala fotod on tehtud 21.02.2014 ning vastavad parkimistingimused kehtisid kostjale leppetrahvinõude väljastamise ajal. Vastavat parkimisala opereeris hageja juba 2010. aastal. Ei ole eluliselt usutav, et kostja, kelle kontor asub xxx, ei ole sellest teadlik. Töökoja 1/4 parkimisala fotod on tehtud 17.09.2020 ning vastavad parkimistingimused kehtisid kostjale leppetrahvinõude väljastamise ajal.
18.Kristiine keskuse fotod on tehtud 28.04.2020 ja 16.07.2021 ning parkimistingimused kehtisid kostjale leppetrahvinõude väljastamise ajal. Tegu on tüüptingimustega ning neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, millest tulenevalt ei vaheta hageja oma parkimistingimusi sageli. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki parkimise kuupäeval kehtisid teistsugused parkimistingimused.
19.Hageja andmebaasi väljavõtetel on välja toodud fotode GPS-asukohad. Näiteks seisukoha lisas nr 1 rikkumisel on foto tehtud asukohas 9.4181955555555556, 24.752970277777777 ehk 59°25'05.5"N 24°45'10.7"E. Kasutades mõnda avalikult kättesaadavat kaardirakendust (Google Maps, Maa-ameti kaart), on võimalik GPS-koordinaatide järgi teha kindlaks, et foto on tehtud Töökoja 1/4 parkimisalal. Sama kehtib lisas nr 3 välja toodud asukoha koordinaatide osas 59.4327155555555555, 24.760408888888889 ehk 59°25'57.8"N 24°45'37.5"E. Viidatud
koordinaadid asetavad foto tegemise asukoha Tornimäe 7 parkimisalale.
20.Kostjale saadeti meeldetuletuskirjad e-maili teel aadressile xxx, mis saadi rahvastikuregistrist. Kostjale on väljastatud neli erinevat leppetrahvi, st hageja on teinud neli erinevat tahteavaldust kostjale, kus on teavitanud võlgnevusest ning andnud võimaluse tasuda kohustust vabatahtlikult ja kohtueelselt. Kostja ei ole kordagi selgitanud ega põhistanud, milline kohtueelne menetlus võiks tema hinnangul välja näha. Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamist ning vaatamata sellele on kostjale saadetud kolm meeldetuletuskirja rahvastikuregistrijärgsel e-posti aadressil. Kirja edastamine rahvastikujärgsele aadressile on mõistlik edastamise viis. Kontaktandmete osas rahvastikuregistri kande muutmata jätmine on kostja risk.
21.Kirjavahetuses on kostja kinnitanud, et on teadlik, et hageja opereerib Tornimäe 7 parkimisala. Alusetu on kostja väide, et hageja pole parkimisala opereerimist tõendanud. Kostja ei ole esitanud ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et oli sõiduk pargitud, millise sõidukiga oli tegemist ja millal sai ta teada leppetrahvinõudest. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks.
22.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ja kulud õigusabile hinnaga 110 eurot tunnis. Hageja palus välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hagiavalduse koostamiseks kulus aega 2 tundi. Kostja vastuse analüüsiks ja sellele vastamiseks 5,5 h.
23.10.08.2023 seisukohtades leidis hageja, et kõik fotod on tehtud nendest parklatest, kus hageja hinnangul oli kostjaga sõlmitud parkimislepingud. Fotod on tehtud samadest parkimisaladest, kus on parkinud oma sõidukeid kostja. See on selgelt tuvastatav fotodelt nähtuvast taustast. Sh on hageja esitanud andmebaasist väljavõtted, millel on välja toodud fotode GPS-asukohad. Seega on hageja tõendanud, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud parkimisleping, kuivõrd kostja on parkinud oma sõidukit hageja poolt opereeritavatele parkimisaladele, millega on kostja andnud oma nõustumuse parkimislepingu sõlmimiseks.
24.Hageja ei nõustunud, et ta ei ole kostja rikkumist tõendanud. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvinõuete väljastamise kuupäeval kehtisid teistsugused parkimistingimused. Üldjuhul ei ole võimalik teha sellist fotolt, millelt oleks äratuntavalt näha nii parkimistingimusi rikkunud sõiduk kui ka parkimistingimused. Kostjal oli võimalik auto parklas peatada ja vajadusel tutvuda parkimistingimustega ning kui ta nendega ei nõustu, parklast lahkuda. Eluliselt ei saa parkimise operaatorilt nõuda kõigi parklate tingimustest pidevalt ja igapäevaselt fotode tegemist. Kui kostja väiteil olid vahepeal parkimistingimused muutunud, oleks vastavat väidet tulnud tõendada kostjal.
25.Kostja e-posti aadress xxx on saadud rahvastikuregistri päringu alusel, mille tõttu oli hagejal õigus eeldada, et kostja e-posti aadressi kasutab. Kui sõidukeid kasutas leppetrahvinõuete väljastamise ajal kolmas isik, tuleb kostjal vastavat asjaolu tõendada. Kostja ei ole kohtueelselt ega menetluse kestel asjakohaseid tõendeid esitanud. Seega vastutab parkimislepingu täitmise eest kostja, kuni ta ei ole tõendanud vastupidist.
26.Kostja tunnistaja ülekuulamise taotlusele vaidles hageja vastu. Hageja on juba tõendanud, kuidas oli korraldatud 2021. aastal parkimine Tornimäe 7 parkimisalal. Sõiduki armatuurlaual puudus parkimise luba. Kuivõrd ühtegi sellist füüsilist luba fotodelt ei nähtu ega elektroonilist loa olemasolu ei ole tuvastatud, on selge, et kostja tunnistaja ülekuulamisega ei ole võimalik saavutada asjas ühtegi olulise tähtsusega eesmärki ning juba ainuüksi seetõttu tuleks jätta taotlus rahuldamata.
27.Menetluskulude osas on hageja kulud suurenenud. Lisaks riigilõivule 100 eurot ja maksekäsu
kiirmenetluse kulule 20 eurot, on suurenenud hageja kulud õigusabile. Hagiavalduse koostamisele kulus 2 tundi, kostja vastuse analüüsile ja vastamisele kulus 5,5 h, kostja vastusega tutvumiseks ja lõplike seisukohtade esitamisele kulus 1, 5 h. Hageja palus lõppastmes kostjalt välja mõista 100 eurot, millest 90 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 10 eurot võla sissenõudmise kulud. Hageja palus lisaks välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Kostja vastuväited
28.Kostja vaidles hagile vastu. Hagiavaldus on raskesti jälgitav ning ebaselge. See on esitatud menetlusseadustiku nõudeid rikkudes. Hageja nõue on täielikult tõendamata. Hageja peab tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Hageja ei ole leppetrahvinõudest teatanud mõistliku aja jooksul. Parkimislepingu puhul peab mõistlik aeg andma parkimise korraldajale piisava võimaluse selgitada, kes oli parkimislepingu teine pool.
29.Teisest küljest tuleb arvestada sõiduki omaniku või vastutava kasutaja huviga säilitada sõiduki tegeliku kasutamise andmeid piiratud aja jooksul. Liiklusseaduse § 72 lg 2 näeb ette andmete säilitamise kuue kuu pikkuse tähtaja, mida tuleb ühtlasi pidada mõistlikuks ajaks VÕS § 159 lg 2 tähenduses. Kostja sai leppetrahvidest teada alles käesoleva kohtumenetluse raames. Hageja on käitunud ebamõistlikult, sest kostja sai leppetrahvidest teada alles pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse kättetoimetamist. Hageja on olnud oma asjaajamisel hooletu, võttes kostjalt võimaluse selgitada leppetrahviga seotud asjaolusid, et kohtumenetlust vältida.
30.Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud parkimislepingut VÕS § 8 lg 1 mõttes, mistõttu ei saanud kostja rikkuda hageja parkimistingimusi. Kuivõrd leppetrahvi nõue puudub, ei ole võimalik nõuda sissenõudmiskulu. Kostja ja hageja vahel ei ole sõidukite parkimisega tekkinud lepingulist suhet. Hageja ei ole esitanud käesolevas kohtumenetluses ühtegi tõendit mis kinnitaks, et hagiavalduses märgitud kuupäevadel olid kostjale kuuluvad sõidukid pargitud hageja opereeritavale parkimisalale, millele on kehtestatud parkimistingimused.
31.Fotodelt ei ole võimalik tuvastada, et tegemist on hageja opereeritava parkimisalaga ning fotod kostja sõidukitest ja parkimistingimustest on tehtud sama maa-ala kohta. Muuhulgas ei nähtu sõidukitest tehtud fotodelt ühtegi hageja parkimistingimusi sisaldava infotahvliga sarnast infotahvlit. Seega ei ole tõendanud parkimistingimuste rikkumine. Kostjale ei ole antud võimalust lahendada vaidlust kohtuväliselt.
32.28.07.2023 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et hageja ei ole tõendanud kehtiva lepingu olemasolu. Fotodest ei ole võimalik aru saada, kas fotod on tehtud seal, kus need hageja väiteil on tehtud. Hageja ei ole esitanud ühtegi fotot suuremas plaanis, millelt oleks võimalik eristada hageja hallatavat parkimisala kinnitavat liiklus- või teavitusmärki või parkimistingimusi kehtestavaid märke.
33.Kõikide sissesõitude juures hageja parkimistingimusi väljas ei olnud, mistõttu ei olnud parkimisalale sisenevale isikule alati tagatud mõistlikku võimalust parkimistingimustest teada saada. Kostja ei pea mistahes maa-ala puhul eeldama, et tegemist on eraparklaga ja asuma aktiivselt parkimistingimusi otsima. Hageja on esitanud fotod parkimistingimuste teavitusmärgist ja parkimisala märgist, kuid ei ole tõendanud, et samad märgid ja tingimused asetsesid parkimisalal, kuhu väidetavalt oli pargitud kostja sõiduk ja need asetsesid parkimisaladel leppetrahvi tegemise kuupäevadel. Sõidukeid ei ole pildistatud koos infotahvlitega.
34.Kostjat ei ole leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul teavitatud. Kostja sai leppetrahvist teada alles kohtumenetluse raames. Kostja ei ole saanud hageja viidatud kirja ja vastupidist hageja ei ole tõendanud. Hageja on olnud asjaajamisel hooletu, võttes seeläbi kostjalt igasuguse võimaluse selgitada leppetrahviga seotud asjaolusid, et kohtumenetlust vältida. Hageja on
pöördunud kohtusse enam kui kaks aastat pärast väidetava leppetrahvinõude esitamist ega ole tõendanud kostjale varasemalt leppetrahvinõude kättetoimetamist. Sellise tegevusega on hageja võtnud kostjalt võimaluse viimase õiguste efektiivsemaks kaitseks, kuivõrd vastavalt liiklusseaduse § 72 lg-le 2 säilitatakse sõiduki kasutamisega seotud andmeid 6 kuu jooksul. Enam kui 2 aasta möödumisel ei saa kostjalt eeldada, et ta mäletab täpselt, kus sõiduk parkis, ning tal oleks võimalik seda tõendada. Hageja ei ole kostjat leppetrahvide nõudest mõistliku aja jooksul teavitanud.
35.Hageja väitis, et saatis kirjad aadressile xxx. Kostja ei ole saanud meeldetuletuskirju. Kostja pidas arusaamatuks, millistel alustel on hageja jõudnud seisukohale, et kostja kasutab epostiaadressi xxx. Hageja ei ole tõendanud, et tema e-kirjad on jõudnud kostjani. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja on saanud leppetrahvinõuded kätte muul viisil sh kojamehe vahele jäetuna. Kostja ei kasuta mootorsõidukeid ainuisikuliselt ja kuna on möödunud mõistlik aeg, ei ole võimalik kostjal tuvastada, kas keegi teine on saanud hageja lepptrahvid kätte või mitte. Kohtuotsuse põhjendused
36.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
37.Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et kostja oli sõidukite numbrimärkidega xxx, xxx, xxx omanik või vastutav kasutaja ajal, mil hageja koostas hagiavalduses märgitud leppetrahvide nõuded. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole leppetrahvide nõudeid tasunud.
38.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma leppetrahvide võlgnevusest tuleneva nõude summas 90 eurot ning võla sissenõudmise kulu 10 eurot.
39.Hageja tugines nõude esitamisel sellele, et kostja parkis sõiduki hageja opereeritud parkimisaladele, kuid ei täitnud parkimistingimusi. Parkimistingimuste järgi tuli nõuete rikkumisel tasuda leppetrahvi. 01.04.2021 ja 10.09.2021 parkis kostja sõiduki Tornimäe 7 parklas, kuid ei omanud parkimisluba. 21.05.2021 parkis kostja sõiduki Töökoja 1⁄4 parklas parkimistasu maksmata ning 19.12.2021 Kristiine keskuse parklas, kuid ei fikseerinud parkimise algusaega. Leppetrahvid jäeti sõidukite kojameeste vahele ning kostjale saadeti kohtueelselt meeldetuletused rahvastikuregistris toodud e-posti aadressil.
40.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud parkimislepingu sõlmimist. Ühelgi fotol ei ole sõidukit pildistatud koos parkimisest teavitavate infotahvlitega. Parklaste sissesõitude juures puudusid tähistused parkimise kohta. Hageja ei ole leppetrahvidest mõistliku aja jooksul teavitanud, sest kohtueelselt kostjat ei teavitatud. Kostja pidi andmeid sõidukite osas säilitama vaid kuus kuud, mis ongi mõistlik teavitamise aeg. Kostja sai leppetrahvidest teada alles kohtumenetluses. Kuna hageja ei ole tõendanud parkimislepingu sõlmimist, ei saa ta nõuda leppetrahvi ega võla sissenõudmise kulu.
41.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Esmalt leiab kohus, et hageja on tõendanud, et tema ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping. Parkimislepingu sõlmimine nähtub kohtule esitatud tõenditest. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on
talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 14).
42.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja on koostanud 01.04.2021 sõidukile registrimärgiga xxx leppetrahvi summas 30 eurot (dtl 32), sest sõiduk oli pargitud Tornimäe 7 parklasse Tallinnas ilma parkimisloata. Kohtule on esitatud fotod sõidukist (dtl 33-43). Fotodelt nähtub sõiduki parkimine Tornimäe 7 parklas ning armatuurlauale asetatud parkimisloa puudumine. Leppetrahvinõue oli jäetud sõiduki kojamehe vahele.
43.21.02.2021 koostas hageja leppetrahvi sõidukile registrimärgiga xxx Töökoja 1⁄4 parkimisalal parkimise eest summas 20 eurot, sest parkimistasu oli jäetud maksmata (dtl 44). Leppetrahvile olid lisatud fotod sõidukist, mis olid tehtud antud parkimisalal (dtl 45-50). Fotodest nähtuvalt oli leppetrahvinõue jäetud sõiduki kojamehe vahele. 10.09.2021 on hageja koostanud taas Tornimäe 7 parkimisalal parkimise eest leppetrahvinõude sõidukile registrimärgiga xxx, sest sõidukil puudus parkimisluba (dtl 51-52). Leppetrahvile on lisatud parkimisalal sõidukist tehtud fotod (dtl 53-61). Sõiduki armatuurlaual ei olnud parkimisluba ning leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele.
44.19.12.2021 on hageja koostanud Kristiine keskuses parkimise eest leppetrahvinõude sõidukile registrimärgiga xxx summas 10 eurot, sest parkimise algusaeg oli jäetud fikseerimata (dtl 62-63). Leppetrahvile lisatud fotodelt nähtub, et sõiduk oli pargitud Kristiine keskuse parklas ja leppetrahvinõue oli jäetud sõiduki kojamehe vahele (dtl 64-70). Mitmelt fotolt on nähtavad parkla sissesõidu juures asuvad parkimistingimused (dtl 65, 67, 70).
45.Hageja esitas kohtule fotod Tornimäe 7 parkla sissesõidu juures asuvatest liiklusmärkidest ja tähistest (dtl 71-77), milliste kohaselt oli tegu hageja opereeritava parkimisalaga, kus oli parkimine lubatud parkimislubadega. Infotahvlil olid toodud parkimistingimused, milliste kohaselt tuli parkimisluba asetada armatuurlauale ning tingimuste rikkumise eest tuli tasuda leppetrahvi kuni summani 50 eurot.
46.Hageja esitas kohtule fotod Töökoja 1⁄4 parkimise sissesõitude juures asuvatest liiklusmärkidest ja infotahvlitest (dtl 78-88), milliste kohaselt oli tegu hageja opereeritud tasulise parkimisalaga. Hageja esitas samuti fotod Kristiine keskuse parkimisala sissesõitude juurest (dtl 89-99), milliste kohaselt oli taas tegu hageja opereeritud parkimisalaga, kus võis parkimise algusaja tähistamise korral tasuta parkida 4 tundi. Parkimistingimuste rikkumise korral tuli tasuda leppetrahvi. Meeldetuletus parkimise kohta asetses ühtlasi kaubanduskeskuse sissepääsu juures koos parkimisautomaadiga, kuhu oli võimalik sisestada sõiduki number.
47.Täiendavalt esitas hageja kohtule väljavõtted leppetrahvinõuete detailandmetest (dtl 231234), millistest nähtuvad fotode tegemise koha koordinaadid. Hageja esitas ka kõik originaalfotod (dtl 235-269). Eelviidatud tõenditest kogumis nähtub, et kõigil juhtudel olid kostja sõidukitest tehtud fotod hageja opereeritud parkimisalal, milliste kõikide sissesõitude juures asusid infotahvlid ja liiklusmärgid, mis teavitasid parkimise tingimustest. Kuna kostja parkis sõiduki hageja opereeritud parkimisalale, nõustus ta avaldatud tingimustega ning sõlmis hageja parkimislepingu.
48.Hageja esitas kohtule väljavõtte Transpordiameti andmebaasist (dtl 101), mille kohaselt kuulusid leppetrahvide koostamise ajal sõidukid registrinumbritega xxx, xxx ja xxx kostjale. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ükski viidatud sõidukitest ei kuulunud talle või ei olnud tema valduses.
49.Kohus selgitas kostjale 29.06.2023 (dtl 279), et viimase vastusest ei selgu, millisel põhjusel ta nõudele vastu vaidleb. Kohus selgitas, et seadusest ei tulene hagejale kohustust toimetada leppetrahvinõuet kohtueelselt kätte mõnel muul viisil lisaks selle asetamisele sõiduki kojamehe vahele. Kohus osundas, et kui kostja sisenes parkimisalale mõne sellise sissepääsu kaudu, kus ei
olnud tähistust parkimisala või tingimuste kohta, tuleb seda tõendada kostjal. Vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud ega tõendanud kostja oma väidet, et ta mõnele parkimisalale siseses sellise sissepääsu kaudu, kus puudusid reguleeritud parkimisalale viitavad teavitused või infotahvlid. Kostja vastuväited on jäänud paljasõnalisteks.
50.Leppetrahvinõude asetamist sõiduki kojamehe vahele on kohtupraktikas loetud mõistlikuks viisiks selle kättetoimetamisel (RK TKo 2-17-117146, p 12). Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid ega esile toonud asjaolusid, millistest võiks järeldada, et ta ühtegi leppetrahvinõuet vahetult pärast selle koostamist kätte ei saanud. Järelikult loeb kohus tõendatuks, et kostja sai leppetrahvinõuded kätte koheselt nende koostamisel, kuid jättis leppetrahvid tasumata.
51.VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kostjal tuli leppetrahvid tasuda mõistliku aja jooksul pärast nende kättetoimetamist ehk leppetrahvinõuete sõiduki kojamehe vahele asetamist.
52.Seadusest ei tulene, et leppetrahvinõude tasumise kohustus tekib võlgnikul alles siis, kui võlausaldaja on talle täiendavalt kätte toimetanud nõude meeldetuletuse. Hagejal ei olnud kohustust kostjale kohtueelselt täiendavat meeldetuletust kätte toimetada. Seesuguse kohustuse seadmine ei ole leppetrahvi summa suurust arvestades kohtu hinnangul vajalik ega mõistlik.
53.Asjas kogutud tõenditest samas nähtub, et hageja üritas kohtuväliselt kostjat nõudest teavitada. Hageja saatis kostjale leppetrahvide kohta meeldetuletuskirjad e-posti teel 24.01.2022 ja 02.06.2022 aadressil xxx (dtl 102-103). Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tegu ei ole talle kuuluva e-posti aadressiga ning ta ei olnud eelviidatud e-posti aadressi registreerinud rahvastikuregistris oma aadressiks. Kostja on ekslikult leidnud, et hagejal oli õigus temalt leppetrahvi tasumist nõuda vaid siis, kui ta oleks suutnud tõendada kohtueelselt e-posti teel saadetud meeldetuletuste kättesaamist.
54.Hageja esitas ühtlasi kohtule Omniva väljavõtte selle kohta, et hageja saatis kostjale enne hagiavalduse menetlusse võtmist meeldetuletuse kirja teel (dtl 270). Kohtueelselt saadetud ekirjadele vastas kostja 20.01.2023 (dtl 271-277), millest nähtub, et kostja oli teadlik hageja nõudest enne hagiavalduse menetlusse võtmist. Seega on alusetud kostja etteheited, et ta enne hagiavalduse esitamist nõudest teadlik ei olnud.
55.Kohus loeb asjakohatuteks kostja viiteid LS § 72 lõikele 2, mis seab mootorsõiduki omanikule kohustuse säilitada andmeid teise kasutaja kohta kuue kuu jooksul alates kasutamise lõppemisest. Antud sättest tegi kostja eksliku järelduse, et kui parkimistrahvi koostamise ajast on möödunud enam kui kuus kuud, siis ta sõiduki parkimise eest ei vastuta ega pea tõendama, kes sõidukit kasutas. Tegemist ei ole sättega, mis kohaldub parkimisteenuse lepingutele, vaid tegu on andmetega, mida tuleb sõiduki omanikul säilitada ja esitada liiklusjärelevalve korras. Kui parkimisteenuse operaator esitab tõendi sõiduki kuuluvuse kohta ja sõiduki omanik ei tõenda, et ta parkimistrahvi koostamise päeval ise parkimislepingut ei sõlminud, vastutab parkimislepingu rikkumise eest sõiduki omanik. Parkimisteenuse osutaja ega kohus ei pea kuue kuu möödumisel parkimistrahvi koostamisest eeldama vastupidist ehk seda, et sõiduki omanik ise oma sõiduki ei parkinud.
56.Kostja on jätnud ka tähelepanuta asjaolu, et LS § 72 lg 2 ei seo andmete säilitamise kohustuse algust mitte leppetrahvi koostamise ajaga, vaid selle aja lõppemisega, millal kolmas
isik sõidukit kasutas. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, millal väidetavad kolmandad isikud talle kuuluvate sõidukite kasutamise lõpetasid. Kohus ei saa nõustuda kostja väitega, et temal kui eraisikul ei olegi võimalik hiljem teada või meenutada, kas keegi teine võis tema sõidukit kasutada või millal see toimus. Tegu on kostja paljasõnaliste ja otsitud vastuväidetega.
57.Eeltoodut kokku võttes kuulub hageja leppetrahvidest tulenev nõue rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 90 eurot. Kuivõrd hageja leppetrahvinõuded kuulusid rahuldamisele, kuulub VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele ka võla sissenõudmise nõue 10 eurot. Kohus osundab, et võla sissenõudmiseks vajalike toimingute tegemist ja sellega seotud kulutuste suurust ei pea hageja iseenesest tõendama, vaid sellise nõude esitamise õigus tuleneb seadusest, kui põhinõue on tõendatud ja sissenõutavaks muutunud. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 100 eurot.
58.Kostja esitas kohtule taotluse kuulata end ära kohtuistungil. Kohus selgitas kostjale, et ei pea lihtmenetluses vajalikuks istungi korraldamist. Kohus soovis kostjat ära kuulata telefoni teel kohtu määratud ajal ning palus kostjal kohtule teatavaks teha telefoninumber, millelt ta oleks kättesaadav. Kostja kohtu pöördumisele ei vastanud ega teatanud oma telefoninumbrit. Seega ei olnud kostja ärakuulamiseks kättesaadav.
59.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
60.Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ja kulud õigusabile hinnaga 110 eurot tunnis. Õigusabi osutamiseks kulus hagejal kokku 2 h + 5,5 h + 1,5 h ehk 9 tundi ning 990 eurot. Kohus leiab, et hageja kulu õigusabile on üle paisutatud. Kostja vastusega tutvumiseks ning sellele vastamise mõistlikuks ajaks loeb kohus vastuse sisu ja hageja enda menetlusdokumenti arvestades 2 tundi. Muus osas nõustub kohus hageja õigusabikulude mahuga. Tunnitasu suurust peab kohus mõistlikuks. Kogumis on hageja kulud õigusabile põhjendatud 5,5 tunni ja 605 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku 705 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 605 eurot kulud õigusabile. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 705 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
61.Hageja soovitud maksekäsu kiirmenetluse 20 euro väljamõistmiseks menetluskuluna õiguslik alus puudub. Antud kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.