X hagi MOUNTAIN LOGHOME OSAÜHINGU vastu võlgnevuse ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.04.2023 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 10.05.2023 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
74 141,84 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Kostja
MOUNTAIN
LOGHOME
OSAÜHING
(registrikood 10519080), seaduslik esindaja TR, lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Kohtuistungi toimumise aeg
18.09.2023
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.04.2023 kohtuotsus, millega maakohus jättis rahuldamata X hagi MOUNTAIN LOGHOME OSAÜHINGu vastu ja menetluskulud X kanda. Teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista MOUNTAIN LOGHOME OSAÜHINGult välja kahjuhüvitis 74 141,84 eurot X kasuks. 2.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta MOUNTAIN LOGHOME OSAÜHINGu kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIKele Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 24.03.2022 Harju Maakohtule hagi MOUNTAIN LOGHOME OSAÜHINGu (kostja) vastu, milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 58 875,84 eurot ja kahjuhüvitise 6876 eurot. Hageja suurendas 16.06.2022 põhivõla nõuet 67 265,84 euroni.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.08.2020 lepingu nr 734 (müügileping), mille alusel kostja müüs, projekteeris, valmistas ja tarnis hagejale Kulla elementmaja puitdetailide komplekti ja vajalikud ehitusmaterjalid vastavalt müügilepingu lisas 1 kirjeldatud ehitusetappidele. Hageja kohustus kostjale tasuma 96 816 eurot. Hageja on kohustuse täitnud. Pooled sõlmisid 13.08.2020 lepingu nr 734-1 (töövõtuleping), mille alusel kohustus kostja Kulla elementmaja paigaldama. Hageja tasus vastavalt lepingule kostjale selle eest 16 136 eurot.
1.2.Hageja kolis elamusse 02.02.2021. Hageja viitas, et vaidlusalune kinnistu on tema koduks ja Algolemus OÜ tegevuskohaks. Selleks ajaks ei olnud elamu veel valmis ning kostja jätkas paigaldus- ja ehitustöödega. Hageja edastas 18.11.2021 kostjale elektronkirja, milles tõi välja elementmaja puudused. Puudusteks olid korstnaplekkide ja akende veeplekkide kolin, seinapaneelide praksatused koos hoone keskosa praksatustega, hoone ebastabiilsus, vihmaveetorust kostev müra, trepi puudused. 14.12.2021 kõrvaldas kostja üksikud puudused. Alates 16.12.2021 ei vastanud kostja enam hageja kirjadele. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 31.12.2021, kuid kostja puudusi ei kõrvaldanud. Hoolimata korduvast omavahelisest suhtlusest kostja puudusi ei kõrvaldanud.
1.3.Hageja tellis elementmajale ekspertiisi, mille käigus tuvastati, et hoone katus ei ole piisavalt jäik ja põhjustab katuse tasandis suuri deformatsioone. Katus liigub tuule mõjul. Sama tendents esineb hoone pikiseinal. Potentsiaalse müra allikaks on Rannila Classik profiil, mis ei ole otseselt ette nähtud maja jäigastamiseks primaarse elemendina. Elamu ei vasta euronormide nõuetele hoone jäigastamise seisukohast. Eramu projektdokumentatsioonis puuduvad olulised detailid, kruvide samm, tüüp, kogus. Hoone jäigastavatel seintel puudub primaarne vertikaalsete tõmbekoormuste ankurdus vundamendiplaati. Kerged seinad tõusevad servadest tuule mõjul üles. Hoone katuse lael puudub plaatidest ja kruvidest moodustatud primaarne jäigastussüsteem. Katus ei ole võimeline seda toetavaid seinu piisavalt jäigalt kinni pidama ja horisontaaljõudusid jäigastavatel seintel kandma. Ehitise fotodest tehases ja platsil nähtub, et olemasolevate kruvide samm ei saa olla piisav hoone jäigastamiseks. Kostja on jätnud tegemata tugevus-jäikuse projekti ja seetõttu ei ole tehases tehtud elementides tugevus-jäikusega seonduvaid töid.
1.4.22.10.2021 saatis hageja esmakordselt kostjale kirjaliku pretensiooni seoses hoone ebapiisava jäikusega. Kostja ei likvideerinud puuduseid. Kostja on rikkunud nii müügi- kui ka töövõtulepingut. Sissero OÜ hinnapakkumise järgi tuleb puuduste kõrvaldamise eest tasuda
2(15)
58 875,84 eurot. Elamu puuduste likvideerimiseks tuleb elamu seinad viia tööde osas algstaadiumisse, jäigastada, seinad sulgeda ja teha uuesti viimistlustööd. Otsene varaline kahju on ka kulud õigusabile 876 eurot ja ekspertiisiga seotud kulud 6000 eurot. 16.06.2022 nõude suurendamise avalduse kohaselt lisandub põhinõudele parandustööde järelevalve teenuste maksumus kahe kuu eest 3000 eurot ja lükanduste maksumus 5390 eurot. Maja on sedavõrd vajunud, et lükanduksed ei käi enam lahti.
1.5.19.12.2022 menetlusdokumendis tõi hageja esile, millistele EVS-EN 1990 (Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused) normidele hoone elementmaja hoonekarkass ei vasta ja miks see on kasutuspiirseisundis kasutuskõlbmatu. Samuti selgitas hageja, milliste EVSEN 1990 nõuetega ei ole arvestatud kostja esitatud eriteadmistega isiku LL arvamuses. Arvamuses väljapakutud konstruktsiooni tuuletõkkeplaat ei ole võimeline pikaajaliselt hoonet jäigastama, kuna ei ole selleks ette nähtud. Konstruktsioonil puuduvad ka muud piisavalt jäigastavad elemendid. Elementide sees olevad puidust diagonaalid on sobilikud ajutiseks tööaegseks hoone jäigastamiseks ja elementide transportimiseks. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
2.1.Kostja möönab, et elementmaja projektis on küsitavusi maja stabiilsuse tagamise osas, st maja võiks olla projekteeritud ja paigaldatud jäigemana. Kostja on avaldanud korduvalt tahet tulla maja tugevdama, kuid hageja on sellest keeldunud ega lase kostjat objektile. Kostja soetas selleks vajalikud puitmaterjalid, mis seisavad kostja laos. Seetõttu ei ole hagejal õigust kahju hüvitamist nõuda.
2.2.Kostja on tellinud arvamuse asjatundja LLlt, kes on teinud ettepanekud, millised tööd tuleks maja stabiliseerimise tagamiseks teha.
2.3.Kostja ei ole hageja maja projekteerija (projekti autor) ning hageja ei ole oma etteheiteid suunanud õigele isikule. Maja projekteerija on Arhgild OÜ ja tema projekti alusel on majale väljastatud nii ehitus- kui ka kasutusluba. Kostja koostatud elementide joonised on olnud lisadokumendid, mis ei kuulu projekti koosseisu.
2.4.Hageja esitatud Sissero OÜ hinnapakkumises on valesti kalkuleeritud välisseina maht, mis teeb hinnapakkumise 8000 euro võrra kallimaks. Ekspertiisiga seotud kulu 6000 eurot on ebamõistlikult kallis. Hinnapakkumine ekspertiisi eest ei ole kuludokumendiks ega näita hagejale tekitatud kahju. Kohtueelsete õigusabi kulude eest on esitatud arve Algolemus OÜ-le. Seega ei saa tegemist olla hageja kahjuga. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis 10.04.2023 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning määras, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
3.1.Hageja ja kostja vahel on 13.08.2020 sõlmitud kaks lepingut. Lepingu nr 734 p 1 kohaselt kohustus kostja müüma, projekteerima, valmistama ja tarnima Kulla elementmaja (elementmaja)
3(15)
puitdetailide komplekti ja vajalikud ehitusmaterjalid vastavalt lepingu lisas 1 toodud ehitusetappides näidatud materjalide loetelule ja lisatud eskiisjoonistele.
3.2.Puudub vaidlus, et tegemist on müügilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 tähenduses. Pooled vaidlevad, kas projekteerimine tähendas elementmaja detailide projekteerimist või kogu elamu projekteerimist. Maakohus analüüsis müügilepingu punkte 1, 5.1, 5.1.2, 8 ja 9 ning töövõtulepingu punkte 1 ja 5. Maakohus tuvastas kokkuvõttes, et kostja kohustuseks oli projekteerida puitdetailide valmistamiseks vajalikud tööprojektid, mitte aga kogu elamu ehitusprojekt ehitusseadustiku (EhS) § 14 tähenduses. Hageja on kinnitanud, et erinevaid töid teostasid erinevad ettevõtjad, samuti olid nendel ettevõtjatel vastavalt oma töölõigule oma projektid. Hageja väide, et kostja tööks oli erinevate projektide omavahel kooskõlla viimine, ei ole tõendatud. Kokkuvõttes järeldas maakohus, et kostja kohustuseks oli projekteerida, valmistada, tarnida, müüa ja püstitada elementmaja materjalid.
3.3.Kostja kohustus vastavalt müügilepingu p-le 10 järgima materjalide tootmisel ja paigaldamisel hea ehitustava kvaliteedinõudeid. Kostja on märkinud, et elementmaja projektis on küsitavusi maja stabiilsuse tagamise osas, st et maja võiks olla projekteeritud ja paigaldatud jäigemana. Kostja on valmis astuma samme, et saavutada hageja poolt oodatav tulemus. Eeltoodu alusel saab lugeda tõendatuks, et kostja on rikkunud müügilepinguga võetud kohustusi. Kostja müüdud detailid ei vastanud lepingutingimustele, kuna nendega ei olnud võimalik püstitada elamut, mis oleks piisavalt jäik. Müüdud asi ei vastanud lepingutingimusele VÕS § 217 lg 1 ja lg 2 p 2 mõttes.
3.4.Hageja kahju hüvitamise nõude aluseks on VÕS § 115 lg 2. Hageja peab järgima VÕS §-s 114 sätestatut.
3.4.1.Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite (poolte e-kirjavahetuse) alusel järgmised asjaolud: - hageja viitas 18.11.2021 konkreetsetele elamu puudustele; - pooled pidasid kirjavahetust ning leppisid kokku konkreetsete puuduste kõrvaldamises 01.02.2022; - 01.02.2022 kokkulepitud puudused on kostja kõrvaldanud; - kostja avaldas 13.01.2022 soovi alustada esimesel võimalusel maja stabiliseerimistöödega; - ajavahemikul 13.01.2022–15.02.2022 peetud kirjavahetuses püüti leida ühiseid seisukohti, kuidas ja mil viisil parandustöid teha; - 18.02.2022 teatas omanikujärelevalve teostaja, et kostja poolt 13.01.2022 tehtud ettepanekuid ei arvestata, kuna need ei vasta ehitusprojekti nõuetele; - hageja soovis hoone jäigastamise projekti hiljemalt 21.02.2022; -15.02.2022 viitas kostja, et ei ole saanud parandustöödega alustada, kuna ilma kliendi kokkuleppeta ei ole see võimalik; - 21.02.2022 esitas kostja hagejale asjatundja LL arvamuse ja ehituslikud ettepanekud, samuti palus kostja hagejal teatada, millal kostja saaks töödega alustada; - hageja saatis vastuseks kostja 21.02.2022 ettepanekutele kostjale Kulla talu eramu ehitustehnilise seisukorra väljaselgitamiseks TK poolt koostatud auditi (TK arvamus); - kostja tellis veebruaris 2022 töödeks vajaliku materjali Rait AS-lt; - hageja oli nõus töödega alustama TK arvamuses toodud ettepanekute kohaselt alates 23.02.2022, kuigi teadis, et kostja esindajad ei viibi Eestis kuni 07.03.2022.
4(15)
Eeltoodust järeldas maakohus, et kostja astus alates 18.11.2021, kui hageja viitas elementmaja jäigastamisega seotud puudustele, samme müüdud asja parandamiseks. Kostja valmisolek parandustöödega alustada järeldub asjaolust, et kostja tellis vastavad materjalid. Hagejale ei olnud kostja poolt pakutavad parandustööd vastuvõetavad. Parandustöödega alustamisel on elementaarne, et hagejaga saavutatakse konkreetne kokkulepe selles, millal töödega alustatakse.
3.4.2.Maakohus analüüsis eriteadmistega isikute arvamusi ja Sissero OÜ hinnapakkumist ning tuvastas järgmised asjaolud: - TK arvamuse järgi on asja parandamiseks vajalikeks töödeks välislaudise ja roovituste eemaldamine ja utiliseerimine ning olemasolevate tuuletõkkeplaatide suures osas eemaldamine ja utiliseerimine; - Sissero OÜ hinnapakkumise kohaselt on hageja tehtavate kulutuste maksumuseks 58 875,84 eurot; - LL poolt vajalikuks peetud meetmete kohaselt tuleb laudis ja tuulutuslatid eemaldada, tuuletõkke kipsplaat asendada OSB plaadiga, tuulutused ja voodrilauad tagasi panna, kusjuures olemasolevat materjali on erinevalt hageja ettepanekust võimalik kasutada; - müügilepingu maksumus oli lepingu p 2 kohaselt 96 816 eurot ja Sissero OÜ hinnapakkumise järgi moodustavad parandustööd 60,81% lepingu maksumusest; - katusetööde hinnaks on kostja võetud hinnapakkumise kohaselt 7549 eurot, mis on 7,80% lepingu maksumusest ja millele lisanduvad kostja tööd põhirõhuga OSB plaatide paigaldamisel. Maakohus järeldas tuvastatud asjaoludest, et asja parandamine TK arvamuse järgi toob kaasa ebamõistlikult suured kulutused. Arvestades, et kostja ei ole keeldunud asja parandamisest ja asja parandamine on võimalik, on kostjal seetõttu õigus keelduda asja parandamisest hageja toodud tingimustel. Kostja poolt esitatud asja parandamise kulud on mõistlikud.
3.5.Hagejal on ostjana valikuõigus asja parandamise või asendamise vahel vastavalt VÕS § 222 lg-le 1. Kohtueelselt on hageja soovinud asja parandamist. Lepingulises suhtes tuleb VÕS § 7 kohaselt arvestada mõlema poole mõistlike huvidega. Kostja 21.02.2022 ettepanekutest ei nähtu, et kostjal puuduks soov asja parandamiseks nii, et asi oleks viidud vastavusse lepingutingimustega. Maakohus tuvastas hageja ja ehitaja vahelise kirjavahetuse alusel, et hageja soovis suures osas OSB plaatide mittepaigaldamist seintesse ja katusesse. Kohtuistungil väitis hageja, et esitas kirjavahetuse kostjale lihtsalt kostja uudishimu rahuldamiseks. Hageja väited ei ole eluliselt usutavad. Kuna OSB plaadid on välja jäänud eelkõige hageja enda soovi tõttu, siis on põhjendatud kostja seisukoht asja parandamiseks kostja poolt soovitud viisil. Hageja ei ole kostjal võimaldanud mõistliku aja jooksul viia asja vastavusse lepingutingimusega, mistõttu ei ole hageja järginud VÕS § 114 sätteid. Seega ei saa hageja õiguskaitsevahendina kasutada kahju hüvitamise nõuet kohustuse täitmise asemel.
3.6.Kuna nõude rahuldamine on välistatud VÕS § 115 lg-st 2 tulenevalt, ei hinnanud maakohus kahju hüvitamise nõude rahalist suurust. Kohtueelse menetluse õigusabikulude arve summas 876 eurot on esitatud Algolemus OÜ-le ning see ei ole seega hageja kahjuks. Kuna kogu kahjunõue jääb rahuldamata, siis puudub vajadus hinnata TK arvamuse andmise kulu põhjendatust. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
5(15)
4.1.Maakohus leidis põhjendamatult, et hageja ei ole võimaldanud kostjal elementmajal esinevaid puudusi kõrvaldada ning et puudusi on võimalik kõrvaldada oluliselt soodsamalt kui hageja on avaldanud. Kostja ei tõendanud, et soovis elamu puudusi parandada, kuid hagejale ei olnud kostja pakutu vastuvõetav. Kuna kostjapoolsed vead olid tingitud puuduvast jäigastusprojektist, siis nõudis hageja põhjendatult enne tööde teostamist kostja poolt seaduses ettenähtud projekti koostamist. Kostja projekti ei teinud ega alustanud ka muul viisil puuduste kõrvaldamist. Hageja andis kostjale korduvaid võimalusi ja täiendavaid tähtaegasid puudusi kohtuväliselt kõrvaldada, kuid kostja seda teinud.
4.2.Maakohus tugines LL arvamusele, kuid jättis täielikult analüüsimata hageja vastuväited sellele. Maakohus ei ole põhistanud, millal ja kuidas on kostja soovinud elamul esinevad puudusi kõrvaldada, kas kostja poolt väidetavad lahendused kõrvaldavad elamul esinevad puudused ning miks on LL lahendus parem kui TK oma.
4.3.Otsusest ei nähtu, millele tuginedes asus kohus seisukohale, et puudused kõrvaldab OSB plaatide lisamine ning projekti täiendust ei tule teostada. Kostja ei ole tõendanud, et OSB plaatide lisamine kõrvaldaks puudused. TK tegi nimetatud lahendusega seonduvalt puitdetailidega katsetused, et anda LL arvamuses kajastatud puitdiagonaalide liimimisele hinnang. Katsetusest selgus, et diagonaalide liimimisega ei saavutata hoonele nõuetekohast tugevus-jäikust ning sellisel meetodil ei tohi jäigastustöid teostada. Seega on LL poolt koostatud hinnang puitdiagonaalide osas ebaõige. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et projektist jäeti OSB plaadid välja hageja soovil. Hageja 19.12.2022 menetlusdokumendi lisast 3 nähtub, et kostja esitas hagejale 04.02.2020 hinnapakkumise, milles kostja pakkus hagejale OSB plaatide ära jätmise. Tegemist ei olnud hageja sooviga. Hageja tarbijana eeldas, et kostja oma ala spetsialistina saavutab nõuetekohase tulemuse ka ilma OSB plaatideta. Seetõttu oli hageja nõus jätma OSB plaadid ära. Kohtu poolt nimetatud kirjavahetuses „ehitaja“ ei ole kostja, vaid hagejale konkureeriva pakkumise teinud EMP Renoveer OÜ. Antud kirjavahetusest nähtub, kuidas kostja soovib hagejalt EMP Renoveer OÜ pakkumises kajastatud materjalide spetsifikatsiooni. Seega on ebaõige maakohtu seisukoht, justkui hageja kujundas sellest oma arvamuse OSB plaatide osas. Kirjavahetust alustati kostja esindaja poolt üksnes selleks, et näha, mida pakuvad tema konkurendid.
4.4.Arvestades, et kostja oli lepingu alusel kohustatud elementmaja projekteerima ning kostja poolt teostatud projekteerimine ei vastanud nõutele, on kostja kohustatud enne parandustööde teostamist koostama uue projekti. Jäigastamine ehk hoone ümberehitamine saab toimuda vaid projekti alusel. Selleks projektiks ei saa olla hoone esialgne projekt, mille puuduste tõttu ehitati oluliste puudustega hoone. Kuna kostja ei ole projekti koostanud, ei saanud hageja kostjapoolset puuduste kõrvaldamist aktsepteerida. Kostja pakkus hagejale kohustuse täitmist viisil, mis ei vastanud lepingule ega seadusele. Täitmise pakkumine ei olnud ka terviklik, sest selles ei olnud muudatusprojekti koostamist. Sellist täitmist hageja vastu võtma ei pea.
4.5.Elementmaja puuduste kõrvaldamise maksumus ei ole ebamõistlik, vaid pidi olema kostjale ettenähtav. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole lahenduse leidmiseks selliselt, et tööde teostamise kulud oleksid mõistlikud. Hageja on kostjale selgitanud, et kõige mõistlikum oleks, kui oma ala spetsialistid TK ning LL koos poolte esindajatega kohtuksid ning arutaksid elamul
6(15)
esinevate probleemide lahendusi. Kostja ei ole seda soovinud. Seega on kostja ise tekitanud olukorra, kus elamul esinevate puuduste likvideerimine on sedavõrd kulukas. Kostjal olnuks võimalik puudust vältida, kui ta oleks koostanud tugevus-jäikuse projekti ning tugevus-jäigastusdetailid oleksid elamule lisatud tehases tootmise käigus. See oleks olnud odavam kui nende lisamine juba valmisehitatud elamule.
4.6.Maakohus ei arvestanud, et hageja näol on tegemist tarbijaga, kellel puuduvad ehitusega seotud erialased teadmised. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagejal oli justkui võimalik kontrollida puitdetailide komplekti ja vajalike materjalide kvaliteeti ning seetõttu kostja ei vastuta. Hageja ja omanikujärelevalve saavad kontrollida puitdetailide komplekti üksnes osas, kas kokkulepitud vajalik kogus on toodetud. Materjali koguse kontrolli käigus ei ole võimalik tuvastada, kas hoonel esinevad puudused või mitte, sh kas hoone on piisavalt jäigastatud. Omanikujärelevalve ei tee ehitusprojekti ekspertiisi ega hinda ehitusprojekte mistahes muul viisil.
4.4.Algolemus OÜ on tasunud hagejaga seotud õigusabi kulude arve, kuid see ei vabasta hagejat õigusabi kulude hüvitamisest Algolemus OÜ-le. Vastavalt kehtivatele seadustele ei või äriühing eraisiku kulusid kanda, mistõttu on hageja kohustatud hüvitama Algolemus OÜ-le hageja nimel tehtud maksed. Kuivõrd hageja on kohustatud hüvitama Algolemus OÜ-le õigusabi kulude arvete tasumise, on kohtueelse menetluse õigusabi kulude arve hageja kahju. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse resolutsioon muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Samas palub kostja muuta kohtuotsuse põhjendusi osas, milles maakohus tuvastas, et maja ei vasta lepingutingimustele. Kohus ei ole põhjendanud, millisele lepingutingimusele või õigusaktile ei vasta kostja toodetud ja müüdud majadetailid. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, milline oleks maja piisav jäikusaste ja millisele õigusnormile maja jäikus ei vasta. Kohus ei saa lihtsalt öelda, et maja ei ole jäik ja seetõttu ei vasta kostja toodetud majadetailid lepingule. Hageja täiendav seisukoht
6.Hageja esitas täiendava seisukoha, milles vaidleb kostja apellatsioonkaebuse vastuses esitatud seisukohtadele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude kostja vastu. Samuti tuleb jaotada uuesti menetluskulud. Apellatsioonkaebuse lahendamisel hindab ringkonnakohus poolte väiteid, kas kostja rikkus müügilepingut (I), kas hageja andis juhise jätta detailide ehitamisel kasutamata OSB plaadid ja mis tähendus sellel on (II), kas hageja võis keelduda kostja pakutud asja parandamise viisist (III), kas ja millises suuruses hagejale tekkinud kahju peab kostja hüvitama (IV), ja lõpuks teeb ringkonnakohus menetluslikud otsustused (V).
8.Esmalt analüüsib ringkonnakohus, kas kostja rikkus müügilepingut.
7(15)
8.1.Maakohus tuvastas õigesti, et poolte vahel sõlmiti kaks lepingut. Kuigi maakohtu otsusest see otseselt ei tulene, tuleks neid lepinguid vaadelda tervikliku õigussuhtena ja tegemist on müügilepinguga, millel on töövõtulepingu elemendid. Maakohus leidis põhjendatult, et poolte õigussuhtele tuleb kohaldada müügilepingu sätteid võlaõigusseaduse § 208 lg 1 mõttes. Täpsemalt on lepingute näol tegu tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 4 tähenduses, sest kostja sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses (VÕS § 1 lg 6) ja hageja tarbijana (VÕS § 1 lg 5).
8.2.Maakohus tuvastas õigesti, et Lepingu nr 734 p 1 kohaselt kohustus kostja müüma, projekteerima, valmistama ja tarnima Kulla elementmaja (elementmaja) puitdetailide komplekti ja vajalikud ehitusmaterjalid vastavalt lepingu lisas 1 toodud ehitusetappides näidatud materjalide loetelule ja lisatud eskiisjoonistele. Samuti, et kostja kohustus vastavalt müügilepingu p-le 10 järgima materjalide tootmisel ja paigaldamisel hea ehitustava kvaliteedinõudeid. Kolleegium nõustub ka maakohtu järeldusega, et kostja kohustuseks oli projekteerida, valmistada, tarnida, müüa ja püstitada elementmaja materjalid; et kostja möönis elementmaja projektis olemasolevaid küsitavusi maja stabiilsuse tagamise osas, st et maja võiks olla projekteeritud ja paigaldatud jäigemana; et kostja oli valmis astuma samme, et saavutada hageja poolt oodatav tulemus. Vastuses apellatsioonkaebusele on kostja asunud seisukohale, et ta ei võtnud puuduste möönmisega omaks hageja väidet, et ta on müügilepingut rikkunud põhjusel, et valminud maja ei ole piisavalt stabiilne. Kostja soovis lihtsalt hagejale kui kliendile vastu tulla. Eeltoodu tõttu täiendab kolleegium maakohtu põhjendusi.
9.Kuna ringkonnakohus peab vajalikuks töö puuduste hindamisel tugineda TK arvamusele ja täiendavale seisukohale, võtab ringkonnakohus esmalt seisukoha kostja vastuväite osas, et TKl puudub erialane pädevus viia läbi ehitusprojekti ekspertiisi (EhS § 24 lg 1 ja lg 2 p 7).
9.1.TK diplomist, elulookirjeldusest ja väljavõttest referentsiprojektidest (koos tõlgetega dtl 368384) nähtuvalt on TK lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ning talle on omistatud ehitustehnika bakalaureuse kraad; tal on diplomiinseneri kvalifikatsioon ehitus- ja keskkonnatehnoloogia erialal Soome Vabariigis Otaniemi (praegune nimi Aalto) Tehnikaülikoolis ja ta omandab Aalto Ülikoolis tehnoloogiadoktori kraadi; kõik tema tööd on olnud seotud konstruktsioonide kande- ja stabiliseerimiselementide tugevuse hindamise ja projekteerimisega. 30.09.2022 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsusega (dtl 403-405) on tunnustatud TK Soome ehitusinseneri kutsekvalifikatsiooni ja riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjast (dtl 406) nähtub, et seisuga 26.10.2022 on TK kantud vastavasse nimekirja ekspertiisivaldkonnas „ehitusloakohustuslike ehitiste ehitusprojektide alased ekspertiisid“.
9.2.Kolleegium järeldab nimetatud asjaoludest, et TKl on pädevus eriteadmistega isiku arvamuse koostamiseks. TsMS § 272 lg 2 kohaselt on dokumentaalseks tõendiks ka poole esitatud eriteadmistega isiku arvamus. Eeltoodust tulenevalt tuleb TK arvamustega kui tõenditega arvestada.
10.Maakohus järeldas õigesti, et kostja müüdud detailid ei vastanud lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 1 ja lg 2 p 2 mõttes), kuna nendega ei olnud võimalik püstitada elamut, mis oleks piisavalt jäik. Seega ei vastanud müüdud asi lepingutingimusele.
10.1.Kolleegium nõustub hagejaga (19.12.2022 menetlusdokumendi p 2.2.5.4, dtl 56), et kohustus ehitada mehaaniliselt vastupidav ja stabiilne elamu tuleneb EhS § 11 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1, mille kohaselt peab ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu
8(15)
vältel olema ohutu. Ehitisele esitatavad nõuded hõlmavad asjakohasel juhul mehaanilist vastupidavust ja stabiilsust. TK täiendavate selgitustega (dtl 575-579) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et hoonel on ulatuslikud puudused hoone jäikuse osas, mille tulemusena on elamu ohtlik, sest hoone pikaajaline stabiilsus on tagamata. Eriteadmistega isik on viidanud täiendava selgituse p-s 1 enda arvamuse aluseks olevatele Euroopa Liidus ja Eestis kohustuslikele ehituse normidele, sh puitkarkasside kandevõime ja tugevuse hindamisel aluseks võetud EVS-EN 1995-1 (puitkonstruktsioonide projekteerimine) normidele, millele elamu puitkonstruktsioonid TK arvamuse kohaselt ei vasta. Nimetatust tulenevalt saab järeldada, et kostja poolt müüdud asi oli puudustega.
10.2.Asja lahendamisel ei oma määravat tähendust, kas hoone osad on ehitatud vastavalt projektile, millisele projektile ja kas kostja peab koostama uue projekti. Seda põhjusel, et hageja väidetel on puudused tingitud materjalide mittesobivusest elementmaja jäikuse tagamiseks ja projekti puudumist ei ole näinud takistusena maja jäigastamiseks meetmeid välja pakkudes ka asjas arvamuse andnud erialateadmistega isikud LL ja TK. Samuti ei taotleta hagis kostjalt elamu tööprojekti koostamiseks vajalike kulutuste hüvitamist kahjuna. Seetõttu ei analüüsi ringkonnakohus poolte vastavasisulisi väiteid. II
11.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus, kas hageja palus kostjal jätta asja valmistamisel kasutamata OSB plaadid ja milline tähendus on hageja juhisel.
11.1.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et hageja sooviks oli OSB plaatide mittepaigaldamine seintesse ja katusesse.
11.1.1.Hageja ja kostja ajavahemikul 06.01.2020–04.02.2020 peetud e-kirjavahetusest koos lisadega (dtl 582-600) nähtub, et hageja palus kostjalt 06.01.2020 hinnapakkumist, saates kostjale lingid projektdokumentatsioonile. Kostja esitas hagejale 04.02.2020 hinnapakkumise, mille materjalide hulgas ei sisaldunud OSB plaadid. Kirjavahetusest ei tulene, et kostja oleks loobunud maja jäigastamisest OSB plaatidega hageja soovil. Isegi kui hageja oleks soovinud OSB plaatide ära jätmist, oleks kostja oma ala spetsialistina pidanud hindama, kas sellisel viisil saab valmistada nõuetekohaseid puitkonstruktsioone.
11.1.2.05.05.202 e-kirjast hagejale (dtl 542) nähtub, et hageja on informeerinud kostjat asjaajamisest pangaga laenu saamiseks ja sellest, et edastas pangale eelarve 77 488 eurot (+käibemaks) ning palub kostjal viimase pakkumuse tegemisel seda silmas pidada. Kostja esitatud hageja e-kirjast kostjale (dtl 526-541) nähtub, et see on toimunud 11.05.2020 ehk üle kolme kuu hiljem esialgsest hinnapakkumisest. Hageja on selgitanud, et saatis kostjale tema soovil edasi teise ettevõtjaga peetud läbirääkimiste kirjavahetuse. Kostjale edasisaadetud e-kirjavahetuses on hageja märkinud, et OSB plaati seina ja katusesse ei pane.
11.1.3.Eeltoodud kirjavahetusest saab teha järelduse, et hageja ootas kostjalt kindlas ulatuses lõplikku hinnapakkumist. Tõenditest ei tulene, et hageja oleks otseselt soovitanud kostjal jätta välja OSB plaadid. Kostja on esitanud lepingu juures olevad joonised/spetsifikatsioonid (dtl 543551), millest nähtub, et OSB plaadid on jäänud joonistest ja lepingust välja. Pooled ei vaidle, et kostja pakutud lahendus sisaldas nende asemel kipsplaate.
11.2.Hageja leiab põhjendatult, et praeguse lepingulise suhte poolteks on tarbijast ostja ja majandus- ja kutsetegevuses tegutsev juriidiline isik, kes on elementmajade projekteerimisel, valmistamisel ja ehitamisel asjatundja. Isegi kui hageja andis kostjale juhise jätta seintesse ja
9(15)
katusesse OSB plaadid panemata, nõustub ringkonnakohus hageja seisukohaga (19.12.2022 menetlusdokumendi p 2.6.10), et enne ehitustööde alustamist pidi kostja veenduma, et kipsplaatidega lahendusega saavutatakse nõuetekohane jäikus. Seega tulnuks kostjal hageja juhise korral seda kontrollida ja hagejale selle tagajärgi selgitada. Nimetatu tuleneb VÕS § 208 lg 5 teisest lausest koosmõjus VÕS § 641 lg-s 3 sätestatuga. Kui müüja valmistab tarbijale individuaaltunnustega vallasasja (praegusel juhul elementmaja detailid), kohaldub ka § 641 lg-s 3 sätestatu (VÕS § 205 lg 5 II lause). Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis (VÕS § 641 lg 3). Tegemist on töövõtja kõrgema hoolsusstandardiga. Kostja vabaneks vastutusest VÕS § 641 lg 3 järgi üksnes siis, kui ta on kas enne või pärast tellija juhist tellijale selgitanud selle variandi sobimatuse aluseks olevaid asjaolusid või juhtinud tellija tähelepanu sellega kaasnevatele riskidele ning tellija jääb töövõtja selgitustele vaatamata oma valikule kindlaks (vt RKTKo 05.04.2019, nr 2-16-16481, p 20). Praeguse vaidluse asjaolude kohaselt ei ole kostja juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et OSB plaatide väljajätmine võib põhjustada maja stabiilsuse vähenemist. Seega vastutab kostja asja puuduse eest ka siis, kui eeldada, et hageja vastava suunise andis ja OSB plaadid maja jäikuse tagaksid. III
12.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus, kas hageja võis keelduda kostja pakutud asja parandamise viisist.
12.1.Hageja saab müügilepingu tingimuste rikkumisele tuginedes kahju hüvitamise nõude esitada nii VÕS § 115 lg 2 kui ka VÕS § 222 lg 5 alusel. Maakohus leidis põhjendatult, et täitmise asemel esitatava kahju hüvitamise nõude esitamisel peab hageja järgima VÕS § 114 sätteid.
12.2.Maakohus on õigesti viidanud VÕS § 222 lg-le 1, mis reguleerib lepingu täitmise nõuet õiguskaitsevahendina, kuid kohaldanud normi kolleegiumi hinnangul ebaõigesti. VÕS § 222 lg 1 kohaldamisel tuleb poolte huve kaaluda. Maakohus leidis, et müüja poolt üleantud asi ei vasta lepingutingimustele, müüja on nõus asja parandama, aga ühelt poolt hageja ei lase ja teiseks selle parandamine on kulukas. Ringkonnakohus mõistab maakohtu seisukohti poolte huvide kaalumisel viisil, et maakohus pidas ostja soovist saada stabiilne ja ohutu elamu olulisemaks kostja huvi parandada elamu väiksemate kulutustega ja võttis arvesse hageja varasemat soovi jätta OSB plaadid detailide ehitamisel välja. Maakohus ei ole kaalunud seda, kas kostja poolt pakutavad meetmed tagavad hoone jäigastamise. Hageja on sellele vastu vaielnud.
12.3.VÕS § 222 lg 1 kohaldamise eelduseks on, et asja parandamine on võimalik ja see ei põhjusta müüjale ebamõistlikke kulutusi. Lisaks sellele tuleb arvesse võtta ka puuduse olulisust ja ostja võimalust saada lepingutingimustele mittevastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Kolleegiumi hinnangul saab praegusel juhul asuda seisukohale, et maja puhul on selle ebastabiilsus ja ohtlikkus oluline puudus ja mujalt ilma olulise pingutuseta sama asja ei saa. Asja parandamise kulude puhul tuleb eelkõige hinnata nende suhet asja väärtusesse. Maakohus on tuvastanud, et praeguses asjas on asja parandamine võimalik, aga kulukas (kuni 60% asja hinnast). Õigusteoorias on asutud seisukohale, et parandamine on üldjuhul ebamõistlik, kui parandamise kulud ületaksid taastatud asja väärtuse. Parandamiskulu ei ole ebamõistlik, kui asja puudus on sellist laadi, mis välistab asja eesmärgipärase kasutatavuse või piirab seda olulisel määral ning parandamise kulu on väiksem asja väärtusest pärast parandamist. Sellisel juhul on asja puudusest
10(15)
tingitud väärtuse vähenemine reeglina võrdne parandamiskuluga. Hinna alandamine või kahju hüvitamise nõude esitamine annaksid alternatiivsete õiguskaitsevahenditena põhimõtteliselt sama tulemuse ega oleks parandamisnõudega võrreldes vähem kulukad. Asja parandamise kulusid saab pidada ebamõistlikuks tulenevalt nende suuremast ulatusest võrreldes asja väärtusega ka olukorras, mil puudus takistab küll asja eesmärgipärast kasutamist, ent selle kõrvaldamiseks on alternatiivseid ja odavamaid variante, mis võimaldavad asja eesmärgipärast kasutamist jätkata, viimata samas asja lepinguga ette nähtud seisundisse. (VÕS II komm (2016), § 222, p 3.2.2 a).
13.Maakohus on jätnud tähelepanuta, et vaidlus poolte vahel taandub otstarbekuse küsimusele: milliste meetmetega tuleks viia elamu vajalikule jäigastuse tasemele ja kas hageja kallimale meetmele tuleb eelistada kostja poolt pakutud odavamat, et hageja ei rikastuks. Poolte vahel on sisuliselt vaidlus selle üle, kuidas elamut tuleks parandada, st kas TK või LL pakutud lahenduste järgi. Seega enne järelduse tegemist, et hageja ei ole järginud VÕS §-s 114 sätestatut, tuleb tuvastada, kas hageja on alusetult keeldunud maja parandamisest LL suuniste järgi.
13.1.Pooled ei eita, et on pidanud kirjavahetust lahenduste otsimiseks maja stabiliseerimisel. Maakohus tuvastas sellega seoses praeguse otsuse p-s 3.4.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses. Seetõttu võtab ringkonnakohus need aluseks asja lahendamisel.
13.2.LL arvamuse leheküljelt 2 nähtuvate märkuste kohaselt on hoone puhul jäigastavateks elementideks katuse sarikate ja roovide risti kinnitamisel saavutatud katuseelemendid, vahelaes OSB / puitlaastplaat, seintes puitdiagonaalid ning 1. korruse garaaži seintes OSB plaat. Välisseina välispinnal olevat tuuletõkke kipsplaati ei ole arvestatud jäigastavana, kuna selle kinnitus karkassi külge on rabeda iseloomuga ja peale mõningast deformeerumist ei oleks kipsplaat kruvi kohast enam piisavalt tugev, et mingeidki diafragma koormuseid üle kanda. Esimese korruse alumine vöö on esitatud info alusel kinnitatud vundamendi külge ekspandernaeltega ning esimese korruse sein omakorda vöö külge puidukruvidega. Sellisel liitel on olemas arvestatav nihkekandevõime. Ülesrebimise vastu töötab hoone omakaal. Näidatud tugevduslahenduste rakendamisel on maja jäigastussüsteemide kandevõime tagatud ning tuulekoormusest tekkivad horisontaaldeformatsioonid jäävad lubatud piiresse. Raportis näidatud deformatsioonide väärtused on tagavaraga võrreldes piirmääradega. Projekti lk-l 23 on asjatundja kokkuvõttena märkinud, et näidatud tugevduslahenduste rakendamisel on maja jäigastussüsteemide kandevõime tagatud ning tuulekoormusest tekkivad horisontaaldeformatsioonid jäävad lubatud piiresse.
13.3.TK 23.02.2022 e-kirjast (dtl 477) nähtuvalt saatis asjatundja hagejale nimetatud kuupäeval omapoolse arvamuse (TK arvamus), mis sisaldas kirja kohaselt algse konstruktsiooni tugevusarvutusi, parandusettepanekutega hoone tugevusarvutusi, vundamendi ja 21.02.2022 kostja saadetud projekti põhjal tehtud liimühenduste tugevusarvutusi. TK on arvamuse (dtl 89–223) p-s 2.5 loetlenud tööd, mida on vaja teha elamu tugevdamiseks. Nendeks on katusepleki eemaldamine ja katuse OSB-plaadiga jäigastamine, selle paigaldus koos müra summutava lindiga, fassaadikatte ja tuulutusliistude eemaldamine, ankurdavate kohtade tuuletõkkeplaadi eemaldamine ja ankrute loomine vertikaalpostidele, uute tuuletõkkeplaatide paigaldus ja olemasolevate kinnitamine arvamuses näidatud sammuga, liugukse tala tuuletõkke kinnitamine 50 mm sammuga, I ja II korruse vuukide tuuletõkkeplaatide kinnitamine arvamuses märgitud sammuga, vajadusel karkassi ehitamine, uute tuulutusliistude ja fassaadi paigaldus,
11(15)
garaažis olevate OSB plaatidega jäigastava seina avamine, seinapostide ankurdus betooni ja uute OSB plaatide kinnitamine.
13.4.Ühtlasi on TK toonud välja, et hagejale 21.02.2022 esitatud kostja tugevdusarvutustes [LL arvamuses] puuduvad teatud andmed (nt jäigastavate seinaplaatide või kruvide jäikus), selles ei ole arvestatud kõigi asjaoludega (nt OSB plaatide jäikusega), teatud elementide tugevus ei ole tõendatud (nt olemasolevate diagonaalide kinnituste tugevust), esineb vastuolu teksti ja pildi vahel ning ei ole kontrollitud kandvate karkassielementide sobivust kande- ja kasutuspiirseisundis. TK täiendavast arvamusest (dtl 575–581) nähtub, et LL arvamuses ei ole arvestatud mitmete EVSEN standardist tulenevate nõuetega ja tema teostatud kontrollarvutuste näol on tegemist fiktsioonidele tugineva arvutusega (arvamuse p 2). TK täiendava arvamuse järelduse kohaselt ei täida hoonekarkass konstruktsioonidele EVS-EN 1990 kandepiirseisundile esitatavaid nõudeid ja on kasutuskõlbmatu kasutuspiirseisundis. LL arvamuses kasutatud konstruktsiooni tuuletõkkeplaat ei ole võimeline pikaajaliselt ja usaldusväärselt hoonet jäigastama, sest ei ole selleks ette nähtud. Jäigastamiseks sobilik tuuletõkkeplaat on spetsiaalselt, nii välis- ja sisepinnas kui ka südamikus, klaaskiududega armeeritud. Näiteks Gyproc GTX. Olemasolevat kahe paberi vahel olevat kipsplaati ei saa võtta arvesse hoone jäigastamisel. Konstruktsioonil puuduvad ka muud piisavad jäigastavad elemendid. Elementide sees olevat puidust diagonaalid on sobilikud ajutiseks tööaegseks hoone jäigastamiseks ja elementide transportimiseks. TK tegi täiendava arvamuse p 3 kohaselt katsed, et kontrollida LL arvamuses toodud ettepaneku liimida jäigastavad diagonaalid PUR liimiga - võimalikkust ja asjakohasust. Arvamusest nähtuvalt näitasid katsete tulemused, et liimpinna kandevõimes on suur hajuvus ja suur jäikus; tegemist on hapra süsteemiga, mis sobib mööbli liimimiseks kuivades sisetingimustes, kuid ei sobi hoone kui terviku liimimiseks üksikute diagonaalide otstest.
13.5.Eelpool tuvastatud asjaoludest järeldab ringkonnakohus, et LL arvamuses toodud meetmed ei taga hoone puuduse kõrvaldamist. Seetõttu puudub vajadus kaaluda, kas hageja huvi saada stabiilne maja kaalub üle kostja majandusliku huvi kõrvaldada puudused odavamalt. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et TK arvamuses toodud meetmed ei taga asja parandamist. Seega võis hageja õigustatult nõuda asja parandamist TK arvamuses toodud abinõudega. Puudub vaidlus, et kostja keeldus sellest, kuna pidas TK tööde parandamiseks väljapakutud abinõusid liiga kalliks.
13.6.Kostja on leidnud, et TK on oma arvamuses kasutanud puudulikke algandmeid, sh ei ole arvestanud konstruktsiooni tugevdavaid detaile, diagonaale, kinnitusi, tugivõrgustikku siseseintes jmt. Kostja väited on üldised ja tõendamata. Kostja väidete alusel pole võimalik asuda seisukohale, et töid saaks maja parandamisel teha teisiti ja odavamalt. IV
14.Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et kostja on õigustamatult keeldunud puuduste kõrvaldamisest. Arvestades eeltoodut võib hageja vajalikud tööd ise ära teha ja nõuda kostjalt nende kulude hüvitamist. VÕS § 115, § 127 ja § 128 alusel on hüvitatavaks varaliseks kahjuks juba kantud kulud, aga ka tulevikus tekkivad kulutused. Kahju nõude esitamise eelduseks ei ole see, et kulud oleksid kohtusse pöördumise ajaks juba kantud.
12(15)
Juhul kui nõutakse kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel, on kahju hüvitamise nõude eelduseks üldjuhul kostjale täiendava tähtaja eelnev andmine kohustuse täitmiseks (vt VÕS § 115 lg-d 2 ja 3). Vaidluse lahendamisel ei oma määravat tähendust asjaolul, et hageja andis kostjale tähtaja töödega alustamiseks alates 23.02.2022, kuigi teadis, et kostja esindajad ei viibi Eestis kuni 07.03.2022. Hageja kinnituse kohaselt pole tööd seni tehtud. Asja materjalide põhjal on ilmne, et kostja ei soostu neid tegema TK lahenduste kohaselt. Sellest saab järeldada, et täiendava tähtaja andmisel polnuks mõtet.
14.1.Sissero OÜ 17.03.2022 hinnapakkumisega (dtl 235) on tõendatud, et elamul esinevate puuduste kõrvaldamise kulu on 58 875,84 eurot. Hinnapakkumise kohaselt on teostatavateks töödeks maja jäigastamine vastavalt TK arvamusele.
14.1.1.Hageja on võtnud hinnapakkumised ka teistelt ettevõtjatelt ja on nõudnud kahju hüvitamist kõige madalama hinnapakkumise alusel. Otto Ehitab OÜ hinnapakkumisest (dtl 414–415) nähtub, et nimetatud ettevõte oleks nõus teostama vastavad tööd 86 332,92 euroga. Tabelist ja e-kirjast (dtl 416–418, 467–470) nähtub, et ARGTIP OÜ on 20.09.2022 teinud tööde tegemiseks hinnapakkumise maksumusega 72 756 eurot.
14.1.2.Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et TK maja jäigastamise lahendusi oleks võimalik saavutada odavama hinnaga. Kostja on esitanud oma hinnapakkumise LL arvamuse järgi vajalike tööde maksumuse tõendamiseks (dtl 463–464). Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et LL arvamuses toodud meetmed ei taga maja stabiliseerimise eesmärgi saavutamist, ei ole selle hinnapakkumisega võimalik arvestada.
14.1.3.Kostja on väitnud, et Sissero OÜ pakkumise järgi on välisseina maht ebaõigesti kalkuleeritud ja seetõttu umbes 8000 (+käibemaks) kallim õigete ruutmeetritega võrreldes (16.05.2022 menetlusdokumendi p-d 2.1 ja 2.2). Väide on üldine ja selle alusel ei ole võimalik kostja väite õigsust kontrollida. Kostja pole selgitanud, kuidas ta tegeliku ja Sissero OÜ hinnapakkumise välisseina mahu erinevuse on leidnud, samuti ei ole kostja oma väidet tõendanud. Hageja ei ole nimetatud väidet omaks võtnud. Seetõttu pole ringkonnakohtul nimetatud väitega võimalik arvestada.
14.2.Kanvel OÜ hinnapakkumisega (dtl 385–386) on tõendatud, et parandustööde järelevalve planeeritav aeg on kaks kuud ja teenuse maksumus ühes kuus on 1250 eurot, millele lisandub käibemaks. Nimetatust järeldab ringkonnakohus, et hagejal on vaja tasuda 2-kuulise parandustööde kestuse jooksul omanikujärelevalve tegijale (2×(1250+250)) 3000 eurot.
14.3.Hageja on tuginenud asjaolule, et asja puudusest tingituna ei käi enam lahti lükanduksed (07.11.2022 kohtuistungi protokoll, ajamärge 01:18:32, dtl 514). 15.04.2022 hageja e-kirjast kostjale (dtl 353–354) nähtub, et hageja võttis selles kokku Kulla talus 12.04.2022 toimunud koosolekul arutatu. Kirja kohaselt osutas hageja mh ka probleemile, et lükanduks ei sulgu korrektselt ja on kõver; puudus on tingitud konstruktsiooniveast, millele on juhtinud tähelepanu TK oma arvamuses; lükanduks tuleb töövõtjal asendada uuega. Kostja ei ole nimetatud väiteid ümber lükanud. SeiCom OÜ hinnapakkumisest (dtl 387–390) nähtub, et lükandukse maksumus koos vana eemaldamise, utiliseerimise, uue paigaldamisega, transpordiga ja tõstetehnika kasutamisega on 5390 eurot.
14.4.Hageja on tuginenud asjaolule, et talle on tekkinud kohtuvälise õigusabikulu suurus on 876 eurot. Kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad.
13(15)
14.4.1.Kulude tõendamiseks on hageja esitanud Advokaadibüroo Sirel & Partnerid poolt Algolemus OÜ-le esitatud 28.02.2022 arve koos spetsifikatsiooniga (dtl 237), millest nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabiteenuse sisuks olnud telefoninõupidamised, tutvumine materjaliga, kirjavahetus kliendiga, tegevuskava kooskõlastamine ja 3 päringut kinnistusregistrile. Kostja ei ole väitnud, et osutatud õigusabiteenus ei olnud vajalik või oli ülemäära kulukas.
14.4.2.Hagejal tekib kulutuste kandmise kohustus ka siis, kui arve on esitatud Algolemus OÜ-le. Hageja täpsustas 18.09.2023 ringkonnakohtu istungil (protokolli ajamärge 01:41:31), et ettevõtte kulude hüvitamise kohustus tuleneb suulisest kokkuleppest ettevõttega. Seega saab Algolemus OÜ nõuda õigusabikulude täitmiseks tehtud kulututuste hüvitamist hagejalt (VÕS § 78 lg 4 alusel) ja kokkuvõttes on tegemist hagejale tekkinud kahjuga.
14.5.Hageja on tuginenud asjaolule, et tal tuleb kanda kahju kindlakstegemise ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks tehtud TK arvamusega seotud kulu 6000 eurot. TK hinnapakkumisest (dtl 239) nähtub, et selle kuluks on 5000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on vaielnud sellele kulule vastu põhjusel, et TK arvamuse andmiseks tehtud kulutused on ülemäärased. Arvestades TK arvamuse ja täiendava arvamuse sisu ning mahtu, ei pea ringkonnakohus arvamuse kulu ülemääraseks.
14.6.Ringkonnakohtu istungil tugines kostja esmakordselt ka asjaolule, et ühendusesiseselt ei pea hageja tasuma eksperdile käibemaksu. Ringkonnakohus nimetatuga ei nõustu.
14.6.1.Soome ja Eesti vahelises teenuste osutamise käibes käibemaksu tasumine lähtub Euroopa Liidu harmoniseeritud õigusest – Euroopa Nõukogu direktiivist 2006/112/EÜ, 28.11.2006 (direktiiv), mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi.
14.6.2.EUR-Lex kodulehel tutvustatakse direktiivi põhipunkte (kättesaadav https://eurlex.europa.eu/ET/legal-content/summary/the-european-union-s-common-system-of-value-addedtax-vat.html) ja selle kohaselt on teenuste osutamise korral nende maksustamise koht seal, kus teenuseid osutatakse. Maksustamine ei olene üksnes osutatava teenuse liigist, vaid ka teenust saava kliendi tüübist. Direktiivi art 43 kohaselt on üldreegel, et teenust maksustatakse kliendi asukohas, kui see on ettevõte, või teenuse osutaja kohas, kui klient on eraisik.
14.6.3.Siiski sõltub maksustamine ka teenuse tüübist. Kinnisasjaga seotud teenuste, sealhulgas kinnisvaramaaklerite ja ekspertide teenuste ning ehitustööde ettevalmistamise ja korraldamisega seotud teenuste, näiteks arhitektide ja kohapealset järelevalvet teostavate ettevõtjate teenuste osutamise kohaks on kinnisasja asukoht (art 45). Praegune teenus on seotud Eestis asuva elamuga ja seda osutatakse Eesti eraisikule. Elamuehitusliku ekspertiisiteenuse osutamise koht on Eestis ka siis, kui ekspertarvamus Soomes valmib. Eesti käibemaksuseaduse (KMS) § 10 lg 2 p 1 kohaselt on teenuse käibe tekkimise koht Eestis, kui osutatakse Eestis asuva kinnisasjaga seotud teenust, sealhulgas ehitamine, hindamine ja hooldamine ning kinnisasja võõrandamiseks, ehitamise ettevalmistamiseks ja korraldamiseks osutatav teenus ning majutusteenus.
14(15)
Seega maksutatakse teenus Eesti käibemaksu määraga.
14.6.4.Hageja selgitas istungil, et on arvestanud käibemaksu Eesti käibemaksuseaduse alusel 20%-se määraga. Eesti käibemaksuseaduse kohane käibemaks oleks (5000– ((5000×20):100)=1000 eurot. Seega on hageja kolleegiumi hinnangul lähtunud õigest käibemaksu määrast. Igal juhul maksab teenuse kinni füüsilisest isikust lõpptarbija.
14.7.Seega on hageja nõue kostja vastu kokku 58 875,84+3000+5390+876+6000=74 141,84 eurot.
15.Asjas on leidnud tuvastamist, et kostja rikkus lepingut (VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1) ja hagejale tekkis ning tekib tulevikus sellega seoses kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128). Kostja ei ole tuginenud asjaolule, millest saaks järeldada, et rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103 ja § 115 lg 1). Kui kostja oleks valmistanud, tarninud ja paigaldanud hageja elamule nõuetekohased konstruktsioonid, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Seega on lepingurikkumise ja hageja kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hagejale tekkinud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kostja väited, et hageja rikastub sellise kahjunõude arvelt, on tõendamata. Ainuüksi kahju suur ulatus ei võimalda väita, et see põhjustaks hageja alusetut rikastumist. Hagejal lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju pidi olema rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Müügieseme vähemalt keskmise kvaliteediga seisundisse viimiseks vajalikud kulutused peavad olema oma kohustusi rikkunud lepingupoolele üldjuhul ettenähtavad (RKTKo 30.09.2015, nr 3-2-1-100-15, p 36). Majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik VÕS § 7 mõttes (RKTKo 13.02.2014, nr 3-2-1-178-13, p 12). Lepingut rikkunud pool vastutab kahju ettenähtavuse korral kogu kahju eest, ehkki ta ei pidanud ette nägema, kui suur kahju võis tekkida (RKTKo 13.12.2011, nr 3-2-1-124-11, p 16). V
16.Kokkuvõttes kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks mõista välja kahjuhüvitis 74 141,84 eurot.
17.Seoses hagi rahuldamisega jäävad poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1).
18.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
19.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.