Blackhill OÜ hagi Missy OÜ ja M V vastu võla väljamõistmiseks 12 000,31 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Blackhill OÜ (registrikood 14829914, asukoht Kännu tn 39, 13418 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe (e-post xxx) Kostja I: Missy OÜ (registrikood 12750203, asukoht Juhkentali tn 52, 10113 Tallinn), seaduslik esindaja M V Kostja II: M V (isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Blackhill OÜ kasuks solidaarselt kostjalt I Missy OÜ ja kostjalt II M V põhivõlgnevus 5350 eurot, intress 1213,32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 5211,99 eurot ja sissenõudmiskulu 225 eurot.
3.Rahuldada hageja Blackhill OÜ taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks osaliselt ja tagastada hagejale hagiavalduse esitamisel 09.12.2022 enamtasutud riigilõiv summas 70 eurot Blackhill OÜ arvelduskontole xxx. Menetluskulude jaotus
4.Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
Välja mõista kostjalt I Missy OÜ ja kostjalt II M V solidaarselt hageja Blackhill OÜ kasuks menetluskulud summas 1848 eurot (riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 1008 eurot).
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni kostjal I Missy OÜ ja kostjal II M V tasuda hagejale Blackhill OÜ viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hagi asjaolude kohaselt sõlmiti 11.05.2022 laenuleping nr. XXX, hageja andis kostjale I laenu 10 000 eurot, millest oli arvestatud maha lepingu tasu 490 eurot ning tagatise registreerimisega seotud riigilõiv 48 eurot. Laenulepingu punkti 1 kohaselt lepiti kokku intressimääraks 4.15% kuus. Laenulepingu lisa 1 maksegraafikuga lepiti kokku laenu ja intressimaksete tasumises. Kostja II kui käendaja sõlmis hagejaga 11.05.2022 käenduslepingu xxx. Käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja I laenulepingust tulenevate kõigi rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 20000 eurot. Kostja I ei teostanud laenulepingu alusel ühtegi tagasimakset. 11.08.2022 avaldusega ütles hageja laenulepingu üles ning nõudis võlgnevuse tasumist, laenu põhiosa jääk koos muude võlgnevustega muutus sissenõutavaks 06.2021. Hageja realiseeris kostja I kohustuse tagatiseks olnud tagatisvara 5000 euroga.
2.Hageja on edastanud kostjale I seoses lepingulist kohustuste rikkumisega 23 nõudekirja meeldetuletuseks koos hüvitis nõudega 25 eurot iga kirja kohta kokku summas 590 eurot, millest 225 eurot on tasumata. Vastavalt laenulepingu punktile 5.5.2, kui laenusaaja viivitab oma rahaliste kohustuste täitmisega, on laenuandjal õigus saata laenusaajale meeldetuletus võlgnevuse kohta iga viie kalendripäeva möödumisel ning nõuda iga meeldetuletuse saatmise eest 50 euro suuruse hüvitise tasumist. Nõudekirja väljastas hageja raamatupidamissüsteem automaatselt kostja I poolt avaldatud e-posti aadressile xxx.
3.Kostjad ei ole laenu- ega käenduslepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi hageja ees täitnud. Käenduslepingute punkti 1.1 kohaselt käendaja vastutab laenuandja ees põhivõlgniku laenulepingust tulenevate kohustuste kohase ja täieliku täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. Seega hageja põhinõude kõrvalnõuded nagu viivisenõue ja võlgnevuse meeldetuletus- ja sissenõudmiskirjadega seotud hüvitisnõue tuleneb põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmise rikkumisest, mille osas kohaldub laenulepingus sätestatud tingimused, sh viivisemäär ja muud kokkulepitud summad.
4.Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt 9343,15 eurot põhivõlgnevust, 4074,93 eurot viivist, mis on sissenõutavaks muutunud, 225 eurot hüvitist ja jätta hageja kantud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, määrates kindlaks hageja menetluskulude summas 1700 eurot ja mõistes välja nendelt viivise protsendina menetluskuludelt alates menetluskulu kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; ei ole viivise summadelt eraldi viivist nõudnud.
5.Hageja on arvestanud osamaksete ja meeldetuletuste nõuetelt viivist alates 12.06.2022 kuni tagatisvara realiseerimiseni 14.09.2022, laenu tagastamise osamaksetelt kuni tagatisvara realiseerimiseni, meeldetuletuskirjade kulude hüvitiselt kuni tagatisvara realiseerimiseni ja sealt edasi kuni 14.01.2023 kostja II poolt 11.05.2022 käenduslepingu xxx ülesütlemiseni, sissenõutavaks muutunud põhinõudelt kuni tagatisvara realiseerimiseni ja sealt edasi põhinõude jäägilt kuni 14.01.2023 kostja II poolt 11.05.2022 käenduslepingu xxx ülesütlemiseni. Arvestades tagatislepingu punktis 6.9 sätestatud nõuete rahuldamise järjekorda on 14.09.2022 tagatisvara realiseerimise summa arvelt esmalt arvestatud maha 9 meeldetuletuskirja kulu ja seejärel põhinõude osa kattuvas ulatuses. Seejärel on arvestatud viivis põhinõude jäägilt ning hiljem esitatud meeldetuletus kirjade nõuetelt.
6.Laenuleping on sõlmitud arvestades lepinguvabadust, poolte privaatautonoomiat ning VÕS § 5 dispositiivsuse põhimõtet järgides. Sätte kohaselt võib sätestatust võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Antud säte kujutab iseotsustamise õigust ehk paindlikkust ise lepingulise suhte tingimused määrata ja kokku leppida. Samuti on ainetud ja paljasõnalised kostjate etteheited vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumise osas. Vastavad etteheited ei ole antud kohased, kuna laenulepingu, millisest tuleneb põhikohustus, on sõlmitud kostja I majandustegevuse raames. Kostjate viidatud seaduses sätestatud intressimäär ei ole põhilepingu pooltele imperatiivne. Liigkasuvõtmise etteheide on meelevaldne, hageja ei ole kostjaid millekski sundinud, kostja I võttis laenu Porsche luksusmaasturi ostmiseks, millisega pärast põhjustati avarii. Kostjate käitumine on olnud vastutustundetu, kuna kostjad pole sisuliselt ühtegi rahalist kohustust täitnud.
7.Hageja palub Blackhill OÜ kasuks solidaarselt kostjatelt Missy OÜ ja M V välja mõista 5350 eurot põhivõlgnevust, 1213,32 eurot intressi, 5211,99 eurot viivist, mis on sissenõutavaks muutunud ja 225 eurot hüvitist ning jätta hageja menetluskulu solidaarselt kostjate kanda. Kostja vastuväited
8.Kostja on kohtule esitanud kirjaliku vastuse. Esitatud vastuse kohaselt hagi sellisel kujul ei tunnista ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja I on hagejalt saanud laenu 10 000 eurot 11.05.2022 sõlmitud laenulepingu XXX alusel. Samuti selles, et kostja II on tarbijana VÕS § 143 lg 1 mõttes sõlminud 11.05.2022 käenduslepingu XXX. 11.08.2022 on laenuandja ehk hageja lepingu ülesöelnud. 14.09.2022 on laenuandjale laekunud tagatisvara realiseerimisest 5000 eurot.
9.Hageja poolt esitatud nõude arvestus on tervikuna kostjatele arusaamatu. Leping sõlmiti 11.05.2022, igakuiseid makseid tuli tasuda iga kalendrikuu 11-ndaks kuupäevaks. Leping oli ülesöeldud 11.08.2022. Laekumisi ei toimunud kuni 14.09.2022, mil laekus tagatisvara realiseerimisest 5000 eurot. Intressi ja viivise pealt omakorda viivise arvestamine pole kehtiva õiguse ja kohtupraktika järgi lubatud. Hageja poolt väidetava 23 meeldetuletuskirja saatmine kostjatele on tõendamata ning nende alusel nõutavad hüvitisnõuded alusetud ning inkassokulud puuduvad, kooskõlas lepingu p. 6.9 loetakse esmajärjekorras tagatise realiseerimisväärtuse arvelt kaetuks võlgnetav põhisumma. Seega sai nõude arvestus olla hagi esitamisel 10 000 eurot tagatise realisatsioonist saadud 5000 eurot ja 11.07.2022 intressimaksed. Lepingu eritingimuste (osa I) p. 6 kohaselt makstakse laen ja intressid tagasi vastavalt lepingu lisaks olevale graafikule. Nimetatud graafik on koostatud kahe aasta peale ja intressiks on märgitud 4,15%. Krediidiasutused lähtuvad laenude hinnastamisel aastaintressist, seega tuleb ka käesoleval juhul intressi arvutamisel lähtuda määrast 4,15% protsenti aastas. Mõeldamatu oleks lähtuda näiteks intressimäärast 4,15% kuus, mis teeb ühe kalendriaasta intressi määraks 49,8%, mis arvestades nii turutingimusi kui seaduslikku intressimäära on tühine.
10.Lepingu p. 5.3. kohaselt on viivisemääraks 0,5% päevas, mis lähtudes 360-päevasest aastast teeb ühe kalendriaasta viivise määraks 180%, mis arvestades nii turutingimusi kui seaduslikku intressimäära on tühine.
11.Vastavalt VÕS § 154 lg 1 võib käendaja tulevaste kohustuste tagamiseks sõlmitud tähtajatu tarbijakäenduslepingu igal ajal üles öelda. Kostja II poolt sõlmitud käendusleping on tähtajatu. Tulenevalt TsÜS § 69 lg 1 muutub kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus kehtivaks selle kättesaamisega. Kostja II ütleb üles hagejaga 11.05.2022 sõlmitud käenduslepingu XXX alates käesoleva menetlusdokumendi kättetoimetamisest hagejale.
12.Professionaalse krediidiandjana on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, arvestades lepingus sätestatud viivisemäära ning intressimäära vastavalt VÕS § 94 lg-s 1 sätestatule. Hageja arvates tuleb arvestada kõrgemat intressimäära kui 4,15% aastas, tegelikult oleks eeltoodud vastuolusid arvestades põhjendatud kohaldada seadusjärgset intressimäära nii intressi kui viivise ehk viivitusintressi puhul, hageja krediidiandjana ei kontrollinud ei kostja I ega kostja II krediidivõimekust, kas on reaalne sellises suuruses laenu ja selliste igakuiste kuumaksete tagasimaksmine.
13.Leping selliste viivise-ja intressimääradega on selles osas tühine. TsÜS § § 86 lg 3 sätestab ühemõtteliselt, et kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, ilmselgelt on ebamõistlike ja liigkasuvõtlike intressi-ja viivisemäärade puhul on, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Kostja I, kelle seaduslikuks esindajaks on kostja II, sõlmisid laenulepingu ja käenduslepingu tulenevalt sundolukorrast ehk erakorralisest vajadusest ning äärmiselt raskete asjaolude kokkulangemisel. Kostja II kaotas lepingute sõlmimisele eelnevalt kodu, läks lahku elukaaslasest ning kaotas ka oma elutöö, sest pankrotistus aastaid ränga tööga saavutatu. Kohtu põhjendused
14.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
16.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kohus saab lähtuda hagi piiridest ja nõudest tulenevalt TsMS § 5 ja 363 lg 1 p 1 ja 2, kohus ei või otsuses ületada nõude piire TsMS § 438 lg1 kohaselt ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
17.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust.
18.VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine
võlasuhtest tuleneva ja kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Professionaalsel laenuandjal on VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus hinnata laenutaotleja krediidivõimet (vt RKTKo nr 3-2-1-169-13, p 21). Samuti on laenuandjal VÕS § 14 lg-st 2 tulenev olulisest informatsioonist teavitamise kohustus. Kui laenuandja laenusaaja krediidivõimet ei hinda või rikub teavitamiskohustust, võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel (vt RKTKo nr 3-2-1136-12, p 25). (p 10). VÕS § 402 sätestas, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 34 järgi oli tarbija VÕS-i tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tarbijakaitseseaduse § 2 p 1 järgi oli tarbija defineeritud lepingu sõlmimise ajal kehtinud seaduse redaktsioonis järgnevalt: tarbija – füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema tingimusteta ja tarbija jaoks üheselt arusaadav (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 17). VÕS § 416 lg 1 järgi võib ülesütlemise siduda täiendava tähtaja andmisega võla tasumiseks, st tähtaja edutul möödumisel loetakse leping lõpetatuks. See säte ei nõua täiendava ülesütlemisavalduse tegemist. (p 13) 3-2-1-105-15. Käesolevalt on laenusaajaks osaühing, kelle laenu käendas juhatuse liige.
19.Hageja esitas 03.03.2023 (täiendatud 06.04.2023) taotluse põhinõude vähendamiseks summas 3993,15 eurot, kostjatelt intressi summas 1213,32 euro väljamõistmiseks ja viivise nõude suurendamiseks 1137,06 euro võrra. Kohus määras võtta vastu hageja Blackhill OÜ osaline hagist loobumine Missy OÜ ja M V vastu esitatud põhinõude osas 3993,15 euro ulatuses ja lõpetada selles osas asja menetlus. Ülejäänud osas tsiviilasja menetlus jätkus ja kohus võttis käesoleva tsiviilasja menetlusse Blackhill OÜ nõude Missy OÜ ja M V vastu solidaarselt intressi summas 1213,32 euro väljamõistmiseks.
20.Vaidluse all ei ole, et kostja I kui laenusaaja ja hageja kui laenuandja sõlmisid 11.05.2022 laenulepingu XXX, mille alusel hageja andis kostjale I laenu 10 000 eurot, millest oli arvestatud maha lepingu tasu 490 eurot ning tagatise registreerimisega seotud riigilõiv 48 eurot. Laenulepingu punkti 1. 3 kohaselt lepiti kokku intressimääraks 4.15% kuus ning lepingu lisa 1 maksegraafikuga lepiti kokku laenu ja intressimaksete tasumises. Kostja II kui käendaja sõlmis hagejaga 11.05.2022 käenduslepingu xxx, käenduslepingu alusel käendas kostja II 11.05.2022 laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees. Käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja I laenulepingust tulenevate kõigi rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 20 000 eurot. Pooled ei vaidle ka selle üle, et laenulepingu alusel ühtegi tagasimakset ei ole teostatud. 11.08.2022 avaldusega ütles hageja laenulepingu üles lepingu punktidele 2.1.4, 2.1.5, 5.4, 10.2 ja 10.2.1 ning nõudis võlgnevuse tasumist. Seega loeb kohus esitatu põhjal tuvastatuks, et laenu tagasimakseid ei teostatud, toimus tagatisvara müük ning laenuleping on üles öeldud.
21.Kokkuvõtvalt leiab kostja, et intressi ja viivise määr on ebamõistlikult suured ning seetõttu tühised ja hageja laenuandjana kasutas ära kostja II rasket olukorda lepingutingimuste määramisel. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Samasisuline kokkuleppe on sätestatud käenduslepingus.
22.Hageja palub välja mõista sissenõudmiskulud summas 225 eurot. Tõendatud on, et hageja edastas kostjale I seoses lepingulist kohustuste rikkumisega 23 nõudekirja meeldetuletuseks koos nõudega hüvitada 25 eurot iga kirja kohta kokku summas 590 eurot, millest 225 eurot on tasumata. Vastavalt laenulepingu punktile 5.5.2, mille kohaselt, kui laenusaaja viivitab oma rahaliste kohustuste täitmisega, on laenuandjal õigus saata laenusaajale meeldetuletus võlgnevuse kohta iga viie kalendripäeva möödumisel ning nõuda iga meeldetuletuse saatmise eest 50 euro suuruse hüvitise tasumist. VÕS § 1131 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab VÕS § 1131 paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Kostjad ei ole tõendanud, et meeldetuletuskirjad saadeti ebaõigele aadressile. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd põhinõue tuleb rahuldada, kuulub väljamõistmisele ka viivis. Kohus leiab, et hageja viiviseaervestus baseerub lepingule ja võlaarvestuses on esile toodud jälgitav arvestusosa.
23.TsÜS § 85 kohaselt ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa tehingu tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tühine, TsÜS § 86 lg 2 p 1 ja 2 tulenevalt on tehing muuhulgas tühine, kui see on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lõikest 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohus leiab, et kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud ning hagi tuleb rahuldada. Väide, et hageja sundis laenuandjana kostjat II tarbijana allkirjastama käenduslepingut tagamaks laenulepinguga seatud liigkasuvõtlike tingimuste täitmist, tingimused ei olnud läbiräägitavad, sest algselt seatud tingimuseks kostja II käendus, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on laenu võtnud äriühingule, seega on see laen seotud ettevõtlusega, mitte tarbijakrediidiga. VÕS § 415 lg 2 alusel toimub arvestus laekumiste osas alljärgnevalt: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Hageja on esile toonud, et laekumisi arvestati laenulepingus kokkulepitust lähtuvalt, mil tuleb laekunud maksed arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja menetluskulude, seejärel viiviste ja leppetrahvide, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning viimaseks järjekorras tähtajaks tasumata laenu katteks. Kohus saab lähtuda TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt hagi faktilistest asjaoludest ja hagi aluseks on laenuleping. Kohus leiab ka, et kostja paljasõnaline kirjeldus ei ole seostatud intressi ja viivise mahaarvamistega ega lükka ümber hagi aluseks olevat võlaarvestust.
24.Seega tuleb hagi rahuldada ja Blackhill OÜ kasuks solidaarselt kostjatelt Missy OÜ ja M V välja mõista 5350 eurot põhivõlgnevust, 1213,32 eurot intressi, 5211,99 eurot viivist, mis on sissenõutavaks muutunud ja sissenõudmiskulu 225 eurot. Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine
25.Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 980 eurot (240 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja 740 eurot hagimenetluses). Hageja esitas 12.12.2022 kohtule taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohtu 13.12.2022 määrusega tagastati hagejale hagiavalduse esitamisel enamtasutud riigilõiv summas 70 eurot. Kohus märkis, et käesoleva tsiviilasja hind on 13 643,08 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb kuni 15 000 eurose hagi hinna puhul tasuda riigilõivu 910 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 980 eurot. Kuna hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu enam 70 euro võrra (980 – 910), siis kuulub hagejale tagastamisele enam tasutud riigilõiv summas 70 eurot juhindudes TsMS § 150 lg 1 p 1 ja § 150 lg 4.
26.Menetluse kestel hageja loobus osaliselt põhivõlast ja esitas täiendava intressinõude. Lähtudes muudetud nõuetest on käesoleva tsiviilasja hind 12 000,31 eurot. Hageja esitas 03.03.2023 kohtule taotluse enamtasutud riigilõivu 140 euro tagastamiseks. Arvestades tsiviilasja hinda tuli hagejal tasuda riigilõiv 840 eurot, kuid ta on tasunud kokku 980 eurot.
27.TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 4 kolmanda lause kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
28.Kohus peab põhjendatuks rahuldada hageja 03.03.2023 taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks osaliselt, kuivõrd hagejale on juba 13.12.2022 määrusega tagastatud 70 eurot enamtasutud riigilõivu. Juhindudes RLS § 59 lg 1 tuleb kuni 12 500 eurose hagi hinna puhul tasuda riigilõivu 840 eurot. Käesolevaga on hageja menetluses tasunud riigilõivu 910 eurot (esialgselt 980 eurot, kuid 70 eurot juba tagastati). Seega kuulub hagejale käesolevaga tagastamisele üksnes 70 eurot (910 – 840) enamtasutud riigilõivu. Kohus tagastab riigilõivu taotluses märgitud arvelduskontole. Menetluskulud
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
31.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud
vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).
32.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.
33.Hageja 28.09.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 1848 eurot (riigilõiv 840 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1008 eurot käibemaksuga). Lepingulise esindaja kulud koosnevad alljärgnevatest toimingutest: o kliendiga kohtumine, suhtlemine (20 minutit); o kliendi materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs (40 minutit); o hagi koostamine, kliendiga suhtlemine, lisade selekteerimine, edastamine (4 tundi); o 14.01.2023 kostja vastusega tutvumine, analüüs, suhtlus kliendiga (35 minutit); o Kohtu nõudega tutvumine, suhtlus kliendiga, 28.03.2023 vastus (15 minutit); o 03.03.2023 nõude täpsustus (30 minutit); o 20.04.2023 kohtukirjaga tutvumine, analüüs, hagi terviktekst (25 minutit); o 15.05.2023 kohtunõudega tutvumine, suhtlus kliendiga (15 minutit).
34.Kostjad ei esitanud kohtule oma seisukohta hageja menetluskulude nimekirja osas.
35.Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks). Hagejat esindas asja menetluses advokaat. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta, samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga, 153 eurot ilma käibemaksuta ning 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-15-4981, p. 21). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu määr mõistlik.
36.Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus võtab lepingulise esindaja kulud arvesse täies ulatuses. Tehtud toimingud on hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades asja mahtu, põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 7 tundi (20 mintuti + 40 minuti + 4 tundi + 35 minutit + 15 minutit + 30 minutit + 25 minutit + 15 minutit). Arvestades lepingulise esindaja tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 1008 eurot (7 tundi × 120 eurot + käibemaks 20%). Hageja kinnitas kohtule, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mille tõttu ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Seega kuuluvad hageja õigusabikulud hüvitamisele koos käibemaksuga.
37.Lisaks eeltoodule taotleb hageja kostjatelt riigilõivu kokku 840 euro hüvitamist. Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.
38.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1848 eurot (1008 + 840), mis kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud. Hageja taotlusel tuleb kostjatelt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
39.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.