Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus Anna Liiv Lii Zerel 10. oktoober 2023, Tallinn 2-23-5119 A Pi hagi M J vastu hüvitise väljamõistmiseks 4 314,11 eurot Hageja A P (isikukood xxx), lepinguline esindaja jurist V B Kostja M J (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 31.05.2023; edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada A Pi hagi M J vastu. Mõista M Jilt A Pi kasuks välja 4 314,11 eurot. Jätta menetluskulud M Ji kanda. Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista M Jilt A Pi kasuks välja menetluskulud summas 1 054 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Hageja A P esitas 03.04.2023 Harju Maakohtule hagi kostja M Ji vastu hüvitise väljamõistmiseks.
2.Hageja nõuab hüvitist laenulepingust nr xxx tulenevate kostja rahalise kohustuse täitmise eest ajavahemikul 01.03.2022 – 31.03.2023 summas 4 271,45 eurot. Hagiavalduse kohaselt lõpetas Tallinna Ringkonnakohus 19.11.2014 otsusega hageja ja kostja ühisomandi ja jättis laenulepingust nr xxx tuleneva rahalise kohustuse suurusega 44 086,16 eurot kostjale.
3.Kostja kohustust ei täida, mistõttu on hageja sunnitud täitma laenulepingust tulenevat kohustust.
4.Hageja nõuab samuti hüvitist xxx korteriomandi kindlustamise kohutuste täitmis eest ajavahemikul 01.03.2022 – 31.03.2023 summas 42,66 eurot. Laenulepingust nr xxx tuleneva kohustuse tagamiseks sõlmis kostja krediidiandjaga asjaõiguslepingu korteriomandi koormamiseks hüpoteegiga. Samast lepingust tulenes korteriomandi kindlustamise kohustus. Kostja vastavat kohustust ei täida, kindlustusmakseid tasub hageja, kuid kostja ei ole hagejale kulusid hüvitanud.
5.Kostja vaidleb hagile vastu ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid.
6.Kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja on täitnud kostja eest nii laenulepingust nr nr xxx tulenevat kohustust kui ka kindlustuslepingust tulenevat kohustust, kuid on seisukohal, et hageja ja kostja on endised abikaasad, kellel on ka ühised kaksikud lapsed. Kostja märgib, et hageja on majanduslikult hästi kindlustatud isik, kellel ei ole ei majanduslikke ega ka õiguslikku põhjust mitte abistada oma endist abikaasat ja viimasega koos elavaid hageja ja kostja ühiseid lapsi. Kostja on ühtlasi seisukohal, et hageja poolt oma endise perekonna abistamine on kooskõlas hea usu põhimõttega ning lahutatud abikaasale majandusliku abi andmine ei ole mistahes vormis ega viisil tavatu.
7.Kostja on seisukohal, et abi tagasinõudmine on tavatu ja hea usu põhimõttega vastuolus.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
9.Kohus tuvastab järgmised asjaolud:
9.1.Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2014 otsusega on ühisvara jagamise tulemusena jäetud kostjale xxx AS ja A Pi vahel 05.10.2007 sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev rahaline kohustus suurusega 44 086.19 eurot (dtl 7);
9.2.Hageja on täitnud xxx AS laenulepingust nr xxx tulenevaid kohustusi perioodil 01.03.2022 – 31.03.2023 summas 4 271,45 eurot, kuid tegemist oli kostja kohustusega ja kohustuse täitmisega on kostja nõustunud (kostja omaksvõtt 31.05.2023 kohtuistungil dtl 47);
9.3.Hageja on täitnud kindlustuslepingtust tuleneva kostja kohustuse perioodil 01.03.2022 – 31.03.2023 summas 42,66 eurot (kostja omaksvõtt dtl 68).
10.Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt hageja täidab laenulepingust nr xxx tulenevat kohustust vabatahtlikult ja kokkuleppel kostjaga, mitte vastu tahtmist või eksimuses tegutsedes. Kohus tuvastas, et hagejal on xxx AS-i ees laenulepingust nr xx tulenev kohustus. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Seega täidab hageja oma kohustust laenulepingust nr xxx tulenevalt sellest, et hagejat kohustab lepingu täitmiseks nii leping ise kui ka seadus.
11.Kohus tuvastas samuti, et hageja ja kostja sisesuhtes on kohus jõustunud lahendiga jätnud laenulepingust nr xxx tuleneva kohustuse kostja kanda.
12.Kohus tuvastas tsiviilasjas 2-13-61786, et laenulepingust nr xxx tulenev kohustus kuulus ühisvara hulka. Seega on hageja ja kostja jätkuvalt ühiselt kohustatud isikuteks laenuandja xxx AS-i ees.
13.VÕS § 64 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, võib võlausaldaja nõuda neilt kohustuse täitmist ühiselt. VÕS § 65 lg 4 kohaselt kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.
14.VÕS § 69 lg 1 kohaselt omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Käesoleval
2-23-5119 juhul tuleneb tsiviilasja 2-13-61786 jõustunud lahendist teisiti ehk omavahelises suhtes peab laenulepingust nr xxx tuleneva kohustuse täitma kostja 44 086,19 euro ulatuses.
15.VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Kuivõrd hageja on täitnud solidaarkohustuse perioodil 01.03.2022 – 31.03.2023 summas 4 271,45 eurot, on hagejale üle läinud sama nõue kostja vastu.
16.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, justkui hagejapoolse kohustuste täitmise näol oleks tegemist perekonna toetamisega, millise tagasinõudmine kostjalt on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus on ammendavalt jõustunud otsusega tsiviilasjas 2-13-61789 jaganud hageja ja kostja ühisvara ning määranud kindlaks poolte kohustused sisesuhtes. Olukord, milles hageja soovib jõustunud kohtuotsusega määratud kohustuste jagunemise järgimist ehk jõustunud kohtuotsuse täitmist kostja poolt, ei saa olemuslikult olla vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja tegevus ei ole vastuolus väljakujunenud moraalistandarditega ega ülekohtune.
17.Seega rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt välja laenulepingust xxx tuleneva kohustuse perioodi 01.03.2022 – 31.03.2023 eest summas 4 271,45 eurot.
18.Hageja nõuab kostjalt kindlustuslepingtust tuleneva kostja kohustuse perioodil 01.03.2022 – 31.03.2023 summas 42,66 eurot hüvitamist.
19.VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi.
20.Vaidlus puudub selles, et hageja ei olnud kohustatud täitma kostja eest korteriomandi kindlustamise kohustust, kuid on vastavat kohustust täitnud ja kindlustusmakseid tasunud.
21.Kostja väited, mille kohaselt hagejal ei ole õigus nõuda kulude hüvitamist, sest poolte vahel puudub kokkulepe, et hageja poolt kindlustuskohustuse täitmisega seonduvad kulud kuuluksid kostja poolt hüvitamisele, on tõendamata ja kohus peab vastuväidet otsituks.
22.Seega rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt välja kindlustuslepingu täitmisega perioodil 01.03.2022 – 31.03.2023 hagejal tekkinud kulud summas 42,66 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi ning jätab menetluskulud kostja kanda.
24.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu summas 490 eurot. Tegemist on menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele.
25.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
26.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 4,7 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot kogusummas 564 eurot.
27.Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui ka tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud.
28.Hageja on kokku kandnud menetluskulu summas 1 054 eurot, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele.
29.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/
2-23-5119 Anna Liiv Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2025 kohtulahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.