Võlaõigus › Töövõtulepingud

esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kohus koguda tõendeid omal algatusel, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Käesolev otsus on tehtud kirjeldava ja põhjendava osaga.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja nõue Kohtule esitatud hagiavaldusest ja hagi täiendustest nähtub, et Osaühing Latharna (kostja) tellis telefoni teel VTA Tehnika Aktsiaseltsilt (hageja) transpordivahendite remonditeenust. Hageja põhitegevuseks on PALFINGER tõsteseadmete ja THERMO KING temperatuurikäsitluse seadmete müük, hooldus ja remont. Lisaks on hagejal olemas ka autode ja haagiste pesula. Hageja pakub ka sõidu- ja pakiautode remonti ning hooldust, lisaks sõiduautode, pakiautode, veokite, busside ja haagiste rehvitöid. Kuivõrd hageja pidas kostjat püsikliendiks, siis viimasel piisas sõiduki remonditellimuse esitamiseks vaid töökotta helistamisest. Arved väljastati kostjale alati pärast seda, kui kostja oli remonditud sõidukile järele tulnud ja need kätte saanud. Saadud teenused/ tööd on kostja alati vastu võtnud ega ole hagejale kordagi mingeid pretensioone esitanud. Hageja teostas kostja sõidukite remonti ning väljastas kostjale tehtud tööde eest tasumiseks arved nr xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx, kokku summas 2 516.45 eurot. Kostjale väljastatud arvetele märgiti kostja tellimuse sisu, sõiduki andmed, mis remondikohta toimetati, sõiduki kohaletoimetamise ning sealt kostjale üleandmise aeg, teostatud teenused, kasutatud materjalid/ varuosad ning nende maksumus. Kostja on tasunud arvest nr xxxx ära 916.60 eurot, s.o 3.00 eurot vähem, kui arve summa tegelikkuses oli. Ülejäänud kolm arvet võlgnik ei tasunud, ka vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja nõudekirjadele, mida talle on hageja esindaja poolt saadetud. Põhjendusi, miks kostja hageja arveid tasuda ei soovi, hagejale esitatud ei ole. Hageja leiab, et kuivõrd pooled ei ole viivise kokkulepet sõlminud, kohaldub hageja nõudele seaduses sätestatud viivisemäär. Hageja leiab ka, et kuna kostja võlakohustus hageja ees on tekkinud tema majandus- ja kutsetegevuses, kohaldub sissenõudmiskulude nõudele VÕS § 1131, mille lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40.00 eurot. Hageja lepinguline esindaja Securitatem Consult on kostjale saatnud viis kirjalikku meeldetuletust/ nõudekirja, millele kostja ei ole reageerinud. Samuti ei asunud kostja tasuma võlgnevust, kui oli saanud maksekäsu kiirmenetluses makseettepaneku. Hageja palub seega kostjalt välja mõista teostatud tööde eest arvete nr xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx mittetasumisest tulenev võlgnevus kokku summas 2 516.45 eurot, viivis hagi esitamise päeva seisuga summas 104.64 eurot ning sissenõudmiskulud 40.00 eurot, s.o kokku 2 661.09 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja ei tunnista hagis toodud nõudeid, kuna leiab, et need on põhjendamata ja tõendamata, kostja ei ole hagejaga mistahes lepinguid sõlminud ega hagejalt töid tellinud. Hageja on esitanud tõenditena enda poolt kostjale väidetavalt esitatud arvete koopiad, kuid need ei tõenda hageja nõudeid kostja vastu, nagu ka hageja väited väidetavatest telefonikõnedest kostjaga. Kostja leiab ka, et kohtusse on pöördunud vale hageja, kuna hageja esitatud nõudekirjadest

nähtub, et hageja on oma väidetavad nõuded kostja vastu loovutanud. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud pooled ära, tutvunud kohtule esitatud seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Nii sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas 2-17-18305, p 14). TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja on seisukohal, et kohtusse on pöördunud vale hageja, kuna hageja tõenditena esitatud nõudekirjadest nähtub, et hageja on oma väidetavad nõuded kostja vastu loovutanud. Seoses hagejal nõudeõiguse olemasoluga kostja vastu nõustub kohus hagejaga, et asjas esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik siiski tuvastada, et hageja on oma nõude Securitatem Consult OÜ-le loovutanud. Kohus selgitab, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 järgi astub loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamine on käsutustehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise põhiline õiguslik tagajärg on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele. Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule seadus ei sätesta (kokkuvõtvalt Riigikohtu 29. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-13381, p 11 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). Kui loovutamise üle on vaidlus, peab loovutamisele tuginev pool tõendama, et nõue on loovutatud. Kui loovutamisele tugineb võlgnik (antud juhul kostja), siis peab ta tõendama, et vähemalt tema suhtes on loovutamine kehtiv. VÕS § 170 käsitleb nõude loovutamisest võlgnikule teatamist ja näeb ette põhimõtteliselt kaks võimalust, kuidas saab suhtes võlgnikuga tugineda nõude loovutamisele. Esiteks on võimalik, et senine võlausaldaja teatab loovutamisest võlgnikule – sel juhul loetakse, et loovutamine on tema suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei kehti. Teise võimalusena saab võlausaldaja anda nõude loovutamise kohta välja dokumendi, mille uus võlausaldaja esitab võlgnikule. Võlgniku huvide kaitseks on ilmne, et nõude loovutamisest ei saa teatada pelgalt uue võlausaldaja avaldusega, millele ei ole lisatud VÕS § 170 teises lauses nimetatud loovutusdokumenti. Kostja pidi seega nõude loovutamise vastuväite edukuseks tooma esile ning tõendama vähemalt ühe VÕS § 170 kirjeldatud võimalusele vastava asjaolu, s.o kas hageja teade loovutamise kohta või Securitatem Consult OÜ teade koos loovutusdokumendiga. Neist kumbagi kostja esile ei toonud ega tõendanud. Kohus nõustub hagejaga, et ta on andnud Securitatem Consult OÜ-le volitused ja käsundi võla sissenõudmiseks, mis tuleneb ka hagile lisatud hageja poolt Securitatem Consult OÜ-le 23.12.2016 väljastatud edasivolitamise õigusega volikirjast, kus on sätestatud volituste maht

järgmiselt: „VTA Tehnika AS/.../ volitab käesolevaga /.../ enda nimel, huvides ja juhiste kohaselt teostama kohtuväliseid ja kohtulikku juriidilisi toiminguid ja asjaajamist ning osutama tasulist majandus- ja õigusalast teenust, mille tulemusel Volitaja poolt kirjalikult edastatud võlgnikud (edaspidi nimetatud Võlgnikud) likvideerivad oma võlgnevuse Volitaja ees“ (dtl 57). Ekslik oleks tuvastada nõude loovutamist ainult Securitatem Consult OÜ nõudekirjade ja neis sisalduva viite põhjal võimalikule loovutamislepingule. Kohus selgitab, et ilma loovutamisdokumenti esitamata saanuks loovutamisest teatada esialge võlausaldaja ehk antud juhul hageja, aga sellisele teatele hageja ei tugine ja kohus seda ka ei tuvastanud. Vastupidi, hageja menetluslikust käitumisest ja sisulistest väidetest on selgelt aru saada, et ta ei ole nõude loovutamise väitega nõustunud. Kohtul puuduvad seega usaldusväärsed tõendid hageja nõude loovutamise kohta Securitatem Consult OÜ-le ning hagejal on seetõttu õigus kostja vastu hagi esitada. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tõi hageja esile, et ta teostas poolte suulise kokkuleppe alusel kostja transpordivahendite remonti ning väljastas kostjale tehtud tööde eest tasumiseks arved nr xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx. Kostja on tööd vastu võtnud ning ei ole teostatud tööde kohta hagejale ühtegi pretensioone esitanud. Kostja tasus 24.03.2021 arvest nr xxxx ära 916.60 eurot, jättes 3.00 eurot tasumata, ülejäänud kolm arvet (nr xxxx, xxxx ja xxxx) kostja täies ulatuses ei tasunud ning võlgneb seega hagejale tehtud tööde eest kokku 2 516.45 eurot. Kostja ei eita hageja esitatud arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab seda sellega, et ta ei ole hagejaga mistahes kokkuleppeid/ lepinguid transpordivahendite remontimiseks sõlminud. Puudub vaidlus ning toimiku materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid kirjalikku töövõtulepingut sõlminud. Hageja on kohtule selgitanud, et kuivõrd hageja pidas kostjat püsikliendiks, siis viimasel piisas sõiduki remonditellimuse esitamiseks vaid töökotta helistamisest. Ka kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on 16.10.2020-29.07.2022 hageja teostatud tööde eest arveid nõuetekohaselt tasunud (dtl 111-114), mistõttu peab kohus nimetatud hageja väidet eluliselt usutavaks. Pooled said seega sõlmida suulise töövõtulepingu, seadus töövõtulepingutele kohustuslikku vorminõuet ei sätesta. Kohus selgitab, et VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Kohus selgitab ka, et lepingu sõlmimiseks tuleb vahetada vastastikuseid tahteavaldusi ning leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Tahteavaldusteks loetakse vastavalt oferti (pakkumus, ettepanek leping sõlmida) ning selle aktsepti (nõusolek lepingu sõlmimiseks). Et lugeda leping sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama pakkumusele. Alates aktsepti kättesaamisest loetakse leping sõlmituks ning pooltel tekib õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui pakkumusele vastuseks saadetud tahteavaldus sisaldab võrreldes esialgse pakkumusega oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue pakkumusega, millele teine läbirääkimiste pool peab omalt poolt nõusolekuga vastama, et leping saaks sõlmitud. VÕS § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping on seega tasuline leping, mille kohaselt oma omavahelises vastastikuses seoses töövõtja kohustus tööd teha ning tellija kohustus selle eest tasu maksta (RK TKo 3-2-1-80-08, p 16). VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel asunud seisukohale, et lepingujärgse tasu nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Selleks tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja mida selle eest tehti. Seejärel saab hinnata, kas tellija on esitanud tasunõudele vastuväiteid, mis

välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid õiguse tasu maksmisest ajutiselt keelduda (RK TKo 3-2-1-145-14, p 14). VÕS § 637 lg 3 alusel muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kohtuistungil 14.09.2023 antud tunnistaja ütlustest nähtub, et hagejale on kostja nimel transportvahendite remonditööde tellimusi, mh vaidlusalustel arvetel märgitud tööde kohta, esitanud alati ja ainult I M, kes käis kas kohapeal hagejaga rääkimas või suhtles hagejaga telefoni teel (dtl 155). Tunnistaja ning hageja esindaja teatasid kohtule, et I M oli kostja juhatuse liige kuni 16.03.2023 (dtl 157). Kohus kontrollis äriregistrist, et I M oli tegelikkuses kostja juhatuse liige 09.02.2017 - 30.05.2017 ja 16.03.2022 - 16.03.2023. Kohtule tõenditena esitatud arvetest nr xxxx (sõiduk xxxx, XXXX hageja juurde remonti toodud, kostjale väljastatud ja kostjale arve esitatud 24.03.2021), nr xxxx (sõiduk xxxx hagejale remonti toodud 29.12.2021, sõiduk sai valmis ja kostjale arve esitatud 06.01.2022), nr xxxx (sõiduk xxxx, XXXX hagejale toodud 06.01.2022, sõiduk sai valmis ja kostjale arve esitatud 14.01.2022) ning nr xxxx (sõiduk xxxx hagejale toodud 06.01.2022, sõiduk sai valmis ja kostjale arve esitatud 14.01.2022) (dtl 46-52) nähtub seega, et I M vaidlusaluste arvete ja teostatud tööde tegemisel ajal kostja juhatuse liige siiski ei olnud. Kohus selgitab, et TsÜS § 115 lg 1 teise lause järgi kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Seega on kehtivaks esinduseks vajalik nende mõlema eelduse olemasolu. Üldjuhul eeldab esindamine, et esindaja väljendaks tehingu tegemisel, et ta ei tegutse enda nimel, vaid teeb tehingu teise isiku (esindatava) nimel. Tehingu tegemine esindatava nimel võib tuleneda ka tehingu tegemisega seotud asjaoludest (TsÜS § 116 lg 1). Esindaja tehtava tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta tehingu teeb ning kas tehing hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes. TsÜS § 116 lg 2 järgi eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel, kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega (vt Riigikohtu

ka volitus olla antud suulises vms vormis. Kohus on esitatud tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et I Mile oli antud volitus kostja nimel tehingute tegemiseks ning selliselt võis seda mõista ka hageja. Tunnistaja on kohtule kinnitanud, et I M teatas hagejale, mida tuleb remontida, hageja pani vajalikud tööd kirja ja tegi tööd ära. I M oli see, kes tõi kostja transpordivahendid remonti, vahel tuli ta koos autojuhiga, vahel tuli üksi. Kui kostja tõi sõidukid remonti, siis hageja vaatas need üle, helistas kostjale ning ütles, mida on vaja teha ja mis see maksma läheb. Hageja ei asunud enne tööle, kui kostja esindaja I M kinnitas, et on nõus hinna ja tööde mahuga. Tunnistaja ütlustustest nähtub ka, et I M oli ka varasemalt kostjale kuuluvaid sõidukeid hageja töökotta remonti toonud ning kogu asjaajamisega kostja nimel tegelenud. Alguses tööde eest maksmisega mingeid probleeme ei olnud, kuid mingi hetk hakkasid probleemid tööde eest tasumisega tekkima (dtl 155-156). Hageja esitatud arvete nimekirja (dtl 111-112) ja kostja maksete väljavõtete (dtl 113-114) põhjal oli hageja kostjale osutanud teenuseid alates 2020 kuni 2022 ning kostja on tasunud talle esitatud arvete alusel, viimati 29.07.2022. Kohus leiab, et olukorras, kus I M on kohtule avaldatu põhjal pikema aja jooksul ja korduvalt tegutsenud kostja (seejuures ainsa) esindajana, võis hageja mõistlikult tugineda sellele, et I M tegutses ka nende vaidlusaluste remonditööde tellimuste puhul kostja esindajana. Kostja seaduslik esindaja on küll kohtuistungil teatanud, et arvetel märgitud vaidlusalused sõidukid ei pruukinud kuuluda üldsegi kostjale, vaid nt I Mile endale või temaga seotud teisele ettevõttele Xxxx, samas ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta esitatud ei ole. Poolte esitatust ei tulene, et I M on pooltevahelise koostöö ajal esindanud mõnda teist äriühingut või iseennast ja hagejale seda ka avaldanud. Vastuseks kostja viitele I Mi seotusele ka teiste äriühingutega, kohus märgib, et äriregistri andmetel ei ole I M kunagi olnud Xxxx OÜ (RK 12181231) juhatuse liikmeks ning Xxxx OÜ (RK xxxx) (kustutatud 13.12.2021) juhatuse liige oli ta perioodil 25.09.2006-22.05.2017. Samuti on hageja kostjale arvete saatmise kohta selgitanud, et I Miga koos sõidukeid remonti toonud autojuht palus, et hageja saadaks arve õigel e-posti aadressil xxxx. Kõikidel hageja nõude aluseks olevatel arvetel ongi nimetatud e-posti aadress märgitud kostja kontaktaadressiks. Kohus kontrollis äriregistrist, et nimetatud e-posti aadress on alates 13.01.2022 märgitud kostja ametlikuks e-posti aadressiks, hageja selgituse põhjal kasutas kostja seda aadressi juba vaidlusaluste arvete vormistamise ajal. Samuti kohus kontrollis, et nimetatud e-posti aadressi ei ole kordagi märgitud kostja viidatud äriühingute Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ andmete ajaloos, mis võiks anda aluse siduda teostatud töid nende äriühingutega. Kohus on seisukohal seega, et kuivõrd I Mil oli ligipääs kostja asjaajamisele (sõidukite hageja töökotta toomine, suhtlus hageja töötajate remondi ja maksumuse osas jne), oli talle vähemalt antud kaudne volitus kostja nimel tehingute tegemiseks. Eluliselt usutav on, et selliselt sai tema volitust kostja nimel tegutsemiseks mõista ka hageja ega pidanud seetõttu vajalikuks täiendavalt I Mi esindusõiguse olemasolu kontrollima. Ka tunnistajal (hageja töötajal) oli seetõttu mõistlik alus eeldada, et I Mil on esindusõigusõigus kostja esindamiseks. Kohtu hinnangul võib seega tuvastatuks lugeda, et I Mile oli antud volitus kostjat esindada TsÜS § 118 lg 2 alusel, mille kohaselt loetakse juhul, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, et esindatav on volituse andnud. Kohus on seisukohal, et I Mil oli esindusõigus kostja nimel tehingute tegemiseks ja lepingute sõlmimiseks. Tunnistaja ütlustest nähtub ka, et hageja on kostjale pakkumise teinud, kostja on hageja pakkumise aktsepteerinud, pooled on saavutanud kostjale kuuluvate transpordivahendite remondi ja tasu osas kokkuleppe. Kohus selgitab, et tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab esmalt tuvastama, kas hageja ja kostja vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö

vastuvõtmisest. Riigikohus on selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). Kuivõrd poolte esitatust ei ole võimalik selgelt tuvastada poolte kokkulepet tasunõude sissenõutavuse kohta, on kohus seisukohal, et olukorras, kus hageja teostas transpordivahendite remonditöid, on sellise töö omadustest tulenevalt tavaline, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Hageja leiab, et tasunõue on muutunud sissenõutavaks, ta on kõik kokkulepitud tööd lepingu kohaselt valmis teinud, kostja on pärast tööde valmimist tööd üle vaadanud ja need ka vastu võtnud, kostja ei ole hagejale teostatud tööde osas mistahes pretensioone esitanud. Tõendina esitatud tunnistaja ütlustest nähtub, et kostjale hageja poolt tehtud tööde üleandmine käis selliselt, et kostja esindaja I M käis ise transpordivahendeid pärast tööde teostamist vastu võtmas. I M tuli hageja kontorisse, hageja rääkis lahti kõik tehtud tööd, ka lisatööd, mis olid enne kinnitatud, ning kostjale anti sõidukite võtmed. Seejärel saadeti kostja e-postile arve. I M ei esitanud ühtegi pretensiooni tehtud tööde kvaliteedi kohta, ta ei ole ka arveid vaidlustanud (dtl 156). Ka toimiku muudest tõenditest ei nähtu, et kostjal oleks teostatud tööde või esitatud arvete osas mistahes pretensioone olnud. Kohtu hinnangul on seega eelnevaga tõendatud, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu kostja transpordivahendite remontimiseks, hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, s.o kostja sõidukeid remontinud. Kostja on ka töö üle vaadanud ja vastu võtnud. Iseenesest puudub vaidlus, et hageja esitas kostjale teostatud tööde eest arved nr xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx ning et võlgnevuse suurus on kokku 2 516.45 eurot. Hageja on kohtule teatanud, et arved saadeti kostjale läbi Futuri programmi-süsteemi (dtl 110). Lisaks on hageja esindaja Securitatem Consult OÜ esitanud kostjale korduvalt võlateatiseid/ maksekäske võlgnevuse tasumise kohta (dtl 36-45). Kostja ei ole võlgnevust ega arveid vaidlustanud. Kohtul puudub alus vaidlusalustel arvetel märgitud teostatavate tööde nimekirjas ja nende maksumuses kahelda. Ka kostjal ei ole eelnevast tulenevalt põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostjal puudub õigus keelduda tasu maksmisest, tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on seega võlaõigusseaduse ja pooltevahelise töövõtulepingu järgi kohustus tasuda hageja tehtud tööde eest, kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 2 516.45 eurot. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka, et ettevõtte juhatuse liige peab tegutsema korraliku ettevõtja hoolsusega, majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, heas usus ja ühingu huvides. Lisaks peab juhatuse liige olema piisavalt informeeritud ettevõttes toimuvast ning mitte võtma põhjendamatuid riske. Tööde teostamise aegsel kostja juhatuse liikmel Katrin Markusel (30.05.2017 - 16.03.2022) tulnuks seega kostja juhtimisel olla hoolsam ja informeeritum ning I Mi poolt tehtud tehingutega mittenõustumisel või hagejalt n-ö „valearvete“ saamisel sellele ka koheselt reageerida. Kostja seda teinud ei ole. Hageja on lisaks põhivõlgnevusele esitanud ka viivisenõude ning palub kostjalt välja mõista viivise hagi esitamise päeva seisuga summas 104.64 eurot, seadusjärgses määras. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Toimiku materjalidest ei nähtu, et pooled on kokku leppinud seadusjärgsest erinevas viivisemääras. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud, hageja on nõuet tõendanud. Kohus on seisukohal, et kohustuse täitmata jätmise korral peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.o kohustus maksta viivist. Eeltoodust tulenevalt kuulub ka hageja viivisenõue rahuldamisele. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40.00 eurot. Hageja lepinguline esindaja Securitatem Consult OÜ on kostjale saatnud viis kirjalikku meeldetuletust/ nõudekirja võlgnevuse tasumise kohta. Kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist, siis on tal ka õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40.00 eurot.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.