Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-23-107577
Kohtuasi
Mittetulundusühingu EDU VALEM hagi X vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.08.2023 otsus (parandatud 19.09.2023 määrusega)
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
1863,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Mittetulundusühing EDU VALEM (registrikood 80148142), lepinguline esindaja Tõnu Raidma Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast X apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 10.08.2023 otsuse (parandatud 19.09.2023 määrusega) peale.
2.Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
2-23-107577 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Mittetulundusühing EDU VALEM (hageja) esitas 20.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult X-lt (kostja) 1686 euro saamiseks. Kohus tegi 27.02.2023 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati 17.03.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 28.03.2023 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1686 eurot, viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.02.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulise lasteaiakoha kasutamise lepingu kostja lapse Y (kostja laps) osas. Nimetatud lepingu alusel kohustus hageja kindlustama kostja lapsele koha lasteaias ja osutama talle õppekavale vastavat koolieelset haridust, logopeedi teenuseid, huviringe lapsevanema valikul ning tegevusi väljaspool õppekava. Lisaks eelpool nimetatud teenustele oli poolte vahel suuline kokkulepe toiduraha tasumises. Poolte vahel oli kokku lepitud, et lasteaia kohatasu maksumuseks on 410 eurot kuus; logopeedi teenuse maksumuseks 12 eurot kuus; väljaspool õppekava tegevuse maksumuseks 35 eurot kuus; koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmete maksumuseks 15 eurot kuus; 1 huviringi maksumuseks 25 eurot kuus ning toidukuluks 110 eurot kuus. Kostja on eelneval kalendriaastal talle teenuse osutamise eest esitatud arveid korrektselt tasunud, millega on teenuse eest esitatud arveid aktsepteerinud.
4.Kostja on jätnud osutatud teenuse eest hagejale tasumata alljärgnevad arved: 01.01.2022 arve nr 48801 267 eurot; 01.03.2022 arve nr 49233 257 eurot; 01.04.2022 arve nr 49465 342 eurot; 01.05.2022 arve nr 49686 306 eurot; 01.06.2022 arve nr 49911 281 eurot; 01.07.2022 arve nr 50116 233 eurot. Arved esitati iga kalendrikuu osas eraldi vastava kalendrikuu 1. kuupäevaga. Hageja põhinõude suurus on 1686 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
6.Kostja ei vaidle vastu, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud lasteaiakoha kasutamise leping. Kostjal tekkisid raskused arvete tasumisega ja ta pöördus lasteaia juhatuse poole, et lahendada võla küsimus. Lasteaia juhatus palus kostjal selgitada, mis põhjustel kostja ei saa arveid tasuda. Kostja avaldusest hagejale nähtub, et ta palus vabastada ennast lepingust tulenevate kohustuste täitmisest alates 01.10.2021–30.09.2022. Nädala möödumisel avalduse esitamisest sai kostja aru, et hageja juhatus kinnitas, et kostja on vabastatud arvete tasumist. Seega puudub hagejal alus võla sissenõudmiseks. Maakohtu otsus
7.Maakohus rahuldas 10.08.2023 otsusega (parandatud 19.09.2023 määrusega) hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1686 eurot ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises
2-23-107577 lauses sätestatud määras alates 20.02.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 590 eurot, sh riigilõivu 315 eurot ja õigusabikulud 275 eurot.
8.Maakohus kvalifitseeris hageja nõude kui VÕS § 619 järgse käsunduslepingust tuleneva. Pooltel ei olnud vaidlust, et nende vahel on sõlmitud lasteaiakoha kasutamise leping kostja lapsele teenuste osutamiseks ega selles, et hageja on teenust osutanud. Maakohus tuvastas, et kostja on jätnud tasumata arveid kokku 1686 euro ulatuses. Kostja ei tõendanud, et hageja oleks tasu nõudest loobunud. Samuti ei toonud kostja esile asjaolusid selle kohta, et teenust ei oleks osutatud või seda oleks tehtud puudulikult, mistõttu leidis maakohus, et hageja põhivõla ja viivise nõue on põhjendatud. Apellatsioonkaebus
9.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
10.Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme, jättes täitmata selgitamiskohustuse ja hindas ebaõigesti tõendeid. Maakohus järeldas põhjendamatult kostja avaldust, milles ta palus ennast vabastada lepingust tulenevate kohustuste täitmisest perioodil 01.10.2021–30.09.2022, hinnates, et kostja vastuväited hageja nõudele ei ole tõendatud. Maakohus oleks pidanud kostjale selgitama, et esitatud tõend ei ole piisav selle asjaolu tõendamiseks. Maakohtu järeldus oli kostjale ootamatu. Kui maakohus oleks täitnud selgitamiskohustust, oleks kostja saanud taotleda hageja endise juhatuse liikme tunnistajana ülekuulamist.
11.Asja materjalidest nähtub, et kostja taotles tasumisele kuuluvate arvete tasumisest vabastamist kas osaliselt või täielikult. Hageja juhatus sai avalduse kätte ja aktsepteeris avaldust märkega „kinnitatud“. Kaudselt tõendab avalduse aktsepteerimist ka asjaolu, et hageja ei pöördunud kostja poole nõudega tasumata arvete tasumiseks ning esitatud arvetest ei ole näha, et kostjal kogunes võlg. Samuti ei kasutanud hageja õigust leping üles öelda. Asjaolu, et hagejal on juhatus muutunud, et tähenda, et varem saavutatud kokkulepped on tühised.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
13.Kolleegium märgib, et TsMS § 405 lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas oli hagi esitamisel hagihinnaks 1863,03 eurot. Seega on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt
2-23-107577 ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
14.Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel välistatud.
15.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 27.08.2018, 2-17-13363, p 15). Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (RKTKm 27.02.2017, nr 3-2-1-159-16, p 13).
16.Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud vastuväidet hagile. Maakohus on kostja vastuväitele piisavalt põhjalikult vastanud. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas esitatud tõend (dtl 117) ei tõenda kostja väidetud kokkulepet. Kostja avaldusele märgitud sõnast „kinnitatud“ ei saa järeldada, et hageja otsustas vabastada üheks aastaks kostja talle osutatud teenuse eest tasumise kohustusest.
17.Ühtlasi selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
18.TsMS § 230 lg 2 järgi võib kohus teha ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Maakohtule sellekohase etteheite tegemisel ei saa aga jätta arvestamata seda, et praegusel juhul oli kostjal endal võimalus tõendite puudulikkusest aru saada ning täiendavaid tõendeid esitada, kuivõrd kostja vastuväide tugines üksnes ühele tõendile, millele hageja on menetluses läbivalt vastu vaielnud. Kostja pidi aru saama, et tema positsioon teenuse eest tasumise kohustusest vabastamise tõendamisel on nõrk. Kuna nimetatud küsimus oli vaidluses peamiseks teemaks, pidi kostjale olema selge ja arusaadav, et positsiooni hapruse tõttu tuleks täiendavate tõendite
2-23-107577 olemasolu korral püüda võimalusel oma nõude tõenduslikku alust tugevdada. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kostja seisukohaga, et maakohtu otsus on tõendite hindamise osas üllatuslik.
19.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
20.Kostja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna, s.h menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas, kuid sellekohaseid sisulisi põhjendusi kaebuses ei ole esitanud. Kuna hagi rahuldati, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
21.Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (s.t osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, s.t peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 15.03.2023, 2-21-9335, p 14).
22.Seega ei võimalda TsMS § 637 lg 21 ringkonnakohtul keelduda menetlemast kostja apellatsioonkaebust osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.
23.Ringkonnakohus leiab, et osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid.
24.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 23.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ja mõistnud välja põhjendatud ja vajaliku õigusabikulu ning hageja tasutud riigilõivu. Ringkonnakohtul puuduvad alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks. Kuivõrd kostja ei ole põhjendanud maakohtu otsuse vaidlustamist menetluskulude kindlasksmääramise osas, ei näe ka ringkonnakohus vajadust pikemalt põhjendada.
25.Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja kaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.
2-23-107577
26.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
27.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
28.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
29.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.