Mittetulundusühing EDU VALEM hagi D. G. vastu võla nõudes 1863,03 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Mittetulundusühing EDU VALEM (registrikood 80148142, asukoht Pallasti tn 41, 11413 Tallinn), lepinguline esindaja T. R. (e-post [email protected]) Kostja: D. G. (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja O. V.-K.(e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt D. G. hageja Mittetulundusühing EDU VALEM kasuks 1863,03 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt (1686 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määras alates 20.02.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus
3.Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses kostja kanda.
4.Välja mõista kostjalt D. G. hageja Mittetulundusühing EDU VALEM kasuks menetluskulud summas 590 eurot (riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 275 eurot).
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni kostjal D. G. tasuda hagejale Mittetulundusühing EDU VALEM viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui
apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud
1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 1686 eurot, viivis põhivõlgnevuselt (1686 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määras alates maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisest ehk alates 20.02.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Määrata kindlaks hageja menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud. TsMS § 177 lg 4 järgi määrata menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Mittetulundusühing EDU VALEM esitas 20.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1686 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite ning seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti nõue üle hagimenetlusse. Hageja, MTÜ Edu Valem ja kostja, D. G. vahel on sõlmitud suuline lasteaiakoha kasutamise leping kostja lapse M. G. osas. Nimetatud lepingu alusel kohustus MTÜ Edu Valem kindlustama M. G. ́le koha lasteaias ning osutama talle õppekavale vastavat koolieelset haridust, logopeedi teenuseid, huviringe lapsevanema valikul ning tegevusi väljaspool õppekava. Lisaks eelpool nimetatud teenustele oli poolte vahel suuline kokkuleppe toiduraha tasumises. Kõikide nimetatud teenuste hinnad tulenesid teenuse osutamise ajal kehtivale MTÜ Edu Valem hinnakirjale ja pooled sõlmisid kokkulepe teenuse osutamiseks nimetatud hindadega. Poolte vahel oli kokku lepitud, et lasteaia kohatasu maksumuseks on 410 EUR kuus; logopeedi teenuse maksumuseks 12 EUR kuus; tegevus väljaspool õppekava maksumuseks 35 EUR kuus; meetmed koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks maksumuseks 15 EUR kuus; 1 huviringi maksumus 25 EUR kuus ning toidukuluks 110 EUR kuus.
3.Nimetatud lepinguga oli poolte vahel kokku lepitud, et teenuse hinnad tulenevad hetkel kehvivast MTÜ Edu Valem hinnakirjast. Kostja on eelneval kalendriaastal talle teenuse osutamise eest esitatud arveid korrektselt tasunud. Juhul, kui kostja peaks asuma esitatud asjaolusid vaidlustama, saab hageja arvete tasumise kaudu vastavaid asjaolusid kohtule tõendada. Hageja leiab, et ei ole põhjendatud hakata esitama kohtule kõiki kostjale tasumiseks esitatud arveid ning esitab kohtule tõendina 01.12.2022 arve nr 48592, milline on kostja poolt tasutud 20.12.2022, millest nähtub, et kostja on aktsepteerinud lasteaia kohatasu summas 410 eurot kuus, meetmeid koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks summas 15 eurot, logopeedi teenused summas 12 eurot; huviringi maksumusega 25 eurot kuus; tegevust õppekavast väljaspool summas 35 eurot kuus ning toidukulude hüvitamist summas 110 eurot. Nimetatud suulise lepingu alusel osutati hageja poolt kostjale teenust ja esitati kostjale osutatud teenuse eest igakuiselt tasumiseks arveid.
4.Koolituskulude tasumisel on MTÜ Edu Valem kohustatud esitama Maksu-ja Tolliametile TSD deklaratsiooni lisa nimetusega INF 1, millel kajastuvad andmed tasutud koolituskulude kohta. Hageja esitab kohtule tõendina Maksu-ja Tolliametile esitatud TSD deklaratsiooni INF1 väljavõtte 2022 aasta kohta, millest nähtub, et D. G. on tasunud 2022 aastal oma lapse M. G. eest koolituskulusid summas 232,00 eurot. Nimetatud asjaolu tõendab, et hageja on kostjale teenust osutanud ning kostja on hagejale deklaratsioonis nimetatud summas saadud teenuse eest tasunud. Kostja on nimetatud summa osas saanud 20% ulatuses maksusoodustust, seda 2022 aasta tuludeklaratsiooni esitamisel.
5.Kostja on jätnud hagejale osutatud teenuse eest tasumata alljärgnevad arved: 01.01.2022 arve nr 48801 summas 267 eurot 01.01.2022 arve nr 48801; 01.03.2022 arve nr 49233 summas 257 eurot 01.03.2022 arve nr 49233; 01.04.2022 arve nr 49465 summas 342 eurot 01.04.2022 arve nr 49465, 01.05.2022 arve nr 49686 summas 306 eurot 01.05.2022 arve nr 49686; 01.06.2022 arve nr 49911 summas 281 eurot 01.06.2022 arve nr 49911; 01.07.2022 arve nr 50116 summas 233 eurot 01.07.2022 arve nr 50116. Arved esitati iga kalendrikuu osas eraldi ning seda vastava kalandrikuu 1. kuupäevaga. Hageja põhinõude suuruseks on 1686 eurot.
6.VÕS § 619 käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 628 lg 1 kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist.
7.VÕS § 628 lg 2 järgi käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Kostja on jätnud kohustused hageja ees täitmata, milline tuleneb talle poolte vahel sõlmitud suulisest lepingust, mille alusel on osutatud kostja lapsele teenuseid ning esitatud kostjale tasumiseks arved, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (hetkel 10,5 % aastas). Hageja nõuab viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest ehk alates 20.02.2023. Hageja põhinõudelt 1686 eurot on viivise määr aastas 177,03 eurot (1686x10,5/100), seega hagihinnaks on 1863,03 (1686+177,03).
8.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja vastuväited
9.Kostja ei vaidle vastu, et hageja, MTÜ Edu Valem ja kostja, D. G. vahel on sõlmitud lasteaiakoha kasutamise leping kostja lapse M. G. (isikukood XXX) osas. Kostja selgitab, et kostjal on tekkinud raskused arvete tasumisega ja kostja on pöördunud lasteaia juhatuse poole, et lahendada küsimus tasumise võlgnevusega ning lasteaia juhatus palus kostjat kirjutama selgituskirja, mis põhjustel kostja ei saa arveid tasuda ja juhatus vaatab läbi avalduse arvete tasumisest vabastamisest erahariduse alusel. Nädala möödumisel sai kostja aru, et Edu Valem juhatus kinnitas, et kostja on vabastatud arvete tasumist. Seega, kostja on seisukohal, et hagejal puuduvad alused võlgnevuse 1686 euro suuruses sissenõudmiseks. Kohtu põhjendused
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.
11.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kohus saab lähtuda hagi piiridest ja nõudest tulenevalt TsMS § 5 ja 363 lg 1 p 1 ja 2, kohus ei või otsuses ületada nõude piire TsMS § 438 lg1 kohaselt ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
14.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva ja kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 619 käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
15.Harju Maakohtu 17.03.2023 määrusega määrati menetluse jätkamine kirjalikus menetluses. Pooltele määrati tähtaeg täienduste, tõendite, taotluste (sh menetluskulude nimekirja) ja teeside esitamiseks 05.07.2023 ning vastaspoole esitatule (sh vastaspoole menetluskulude nimekirjale) vastamiseks 31.07.2023.
16.VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 1 lg 3 sätestab, et rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 29 esimest lõiget arvestades tuleb lähtuda iga konkreetse müügilepingu sõlmimise fakti kindlakstegemisel ja sisu tõlgendamisel poolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antud tähendust ja tavasid ning lepingupoolte vahelist praktikat.
17.Vaidluse all ei ole, et hageja, MTÜ Edu Valem ja kostja, D. G. vahel on sõlmitud lasteaiakoha kasutamise leping kostja lapse M. G.le teenuste osutamise osas. Nimetatud lepingu alusel
kohustus MTÜ Edu Valem kindlustama M. G.le koha lasteaias ning osutama talle õppekavale vastavat koolieelset haridust, logopeedi teenuseid, huviringe lapsevanema valikul ning tegevusi väljaspool õppekava, lisaks toiduraha. Kostja ei vaidlusta teenuste osatamist, kuid väidetavalt on tema taotluse osas tehtud otsustus, maksmisest vabastamise kohta. Kostja avaldusest hagejale nähtub, et ta on palunud vabastada lepingust 22/1274 tulenevate kohustuste täitmisest alates 1.10.2021- 30.09.2022.
18.Kostja on jätnud hagejale osutatud teenuse eest tasumata alljärgnevad arved: 01.01.2022 arve nr 48801 summas 267 eurot, 01.01.2022 arve nr 48801; 01.03.2022 arve nr 49233 summas 257 eurot 01.03.2022 arve nr 49233; 01.04.2022 arve nr 49465 summas 342 eurot 01.04.2022 arve nr 49465, 01.05.2022 arve nr 49686 summas 306 eurot 01.05.2022 arve nr 49686; 01.06.2022 arve nr 49911 summas 281 eurot 01.06.2022 arve nr 49911; 01.07.2022 arve nr 50116 summas 233 eurot 01.07.2022 arve nr 50116. Hageja selgituse kohaselt arved esitati iga kalendrikuu osas eraldi ning seda vastava kalandrikuu 1. kuupäevaga. Hageja põhinõude suuruseks on esitatud arvete alusel võlgnevus 1686 eurot. Kostja on esitanud maksekorralduse arve nr 50280 tasumise kohta summas 233 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväited tõendatud ega ka asjakohased. Kohus saab lähtuda hagi piiridest ning märgitud arve alusel hageja rahalist nõuet ei ole esitanud. Seega ei kuulu hagetav summa ka selle võrra vähendamisele. Samuti ei ole kostja kohtule esitanud väidatava tasust loobumise kohta hageja kinnitust. Samas ei vaidlusta kostja teenuse saamist arvete aluseks oleval perioodil, olles osaliselt selle eest ka tasunud, siis leiab kohus, et hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele.
19.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib ajaks viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd põhinõue tuleb rahuldada, kuulub väljamõistmisele ka viivis.
20.TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lõikest 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohus leiab, et kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud ning hagi tuleb rahuldada. Tõendid, mida kohus ei ole lahendis käsitlenud, ei oma asja lahendamisel tähtsust ja jäävad tähelepanuta. Kostja ei ole esile toonuseid asjaolu, et teenust ei oleks osutatud või seda oleks tehtud puudulikult. Hageja on esile toonud aga piisavalt kõik asjaolud, mis võimaldavad hinnata arvetel märgitud rahalise nõude suurust. Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 1686 eurot ja viivised alates 20.02.2023 kuni kohase täitmiseni. Menetluskulud
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
23.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).
24.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.
25.Hageja 05.07.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 590 eurot (riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja kulud 275 eurot). Lepingulise esindaja kulud koosnevad alljärgnevatest toimingutest: o kohtumäärusega tutvumine, tõendite komplekteerimine, hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamine (1,5 tundi); o kostja vastusega tutvumine ja 21.04.2023 menetlusdokumendi koostamine (0,25 tundi); o hageja 05.05.2023 menetlusdokumendi koostamine (0,25 tundi); o hageja 05.07.2023 menetlusdokumendi koostamine (0,50 tundi).
26.Kostja ei esitanud kohtule oma seisukohta hageja menetluskulude nimekirja osas.
27.Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tunnihinnaga 110 eurot. Hagejat esindas asja menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta, samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga, 153 eurot ilma käibemaksuta ning 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-15-4981, p. 21). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu määr mõistlik.
28.Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus võtab lepingulise esindaja kulud arvesse täies ulatuses. Tehtud toimingud on hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades asja mahtu, põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 2,5 tundi (1,5 + 0,25 + 0,25 + 0,5). Arvestades lepingulise esindaja tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 275 eurot (2,5 tundi × 110 eurot).
29.Lisaks eeltoodule taotleb hageja kostjalt riigilõivu kokku 315 euro hüvitamist. Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.
30.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 590 eurot (275 + 315), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
31.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.