Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 06.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-23-7601/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 06.10.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1531

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal14304235(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.10.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-7601

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi K. V. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1 750,19 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235; asukoht Vabaõhumuuseumi tee 1, 13521 Tallinn); Hageja lepingulised esindajad: Alla Žulinskaja, Anni Kennedy (Julianuse Õigusbüroo; e-post: [email protected]); Kostja: K. V. (isikukood xxxxxxxxxxx; registreeritud elukoht xxx; tegelik elu- või viibimiskoht teadmata).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista kostjalt K. V. hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks põhivõlgnevus 755,77 eurot, intress 137,26 eurot, võla sissenõudmiskulud 85 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 731,80 eurot.

3.Mõista kostjalt K. V. hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks välja viivis põhinõudelt 80,94 eurot lepingujärgses määras 31,33% aastas alates 25.05.2023 kuni põhinõude (80,94 eurot) täitmiseni, kuid kokku mitte enam kui 23,97 euro ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

7.Toimetada tagaseljaotsus kostjale K. V. avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused − Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. − Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. − Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole 2 (4)

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude 15 euro nõudes. Hageja taotleb kostjalt pärast lepingu lõppemist võla sissenõudmiskulude väljamõistmist kogusummas 100 eurot, sh 20 eurot lepingust nr 6087207 tuleneva 28.08.2020 meeldetuletuse eest, 15 eurot lepingust nr 6107452 tuleneva 29.12.2020 meeldetuletuse eest ning 15 eurot lepingust nr 6163854 tuleneva meeldetuletuskirja eest. VÕS § 1132 lg 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Hagiavalduse kohaselt ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu nr 6087207 erakorraliselt üles 23.08.2020. Kuivõrd 28.08.2020 e-kiri oli kostjale saadetud viiendal päeval pärast lepingu lõppemist (s.t mitte seitsme päeva möödumisel VÕS § 1132 lg 3 nõuete järgi), siis pole eeldused tasu nõudmiseks 28.08.2020 e-kirja eest täidetud. Seega loeb kohus, et hageja saatis kostjale esimese nõuetekohase võla meeldetuletuse 4.09.2020 maksumusega 20 eurot ning kokku saab nõuda lepingu nr 6087207 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot (mis ei ületa VÕS § 1132 lg 2 p 2 piirmäära). Hagiavalduse kohaselt ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu nr 6107452 erakorraliselt üles 24.12.2020. Kuivõrd 29.12.2020 e-kiri oli kostjale saadetud viiendal päeval pärast lepingu lõppemist (s.t mitte seitsme päeva möödumisel VÕS § 1132 lg 3 nõuete järgi), siis pole eeldused tasu nõudmiseks 29.12.2020 e-kirja eest täidetud. Seega loeb kohus, et hageja saatis kostjale esimese nõuetekohase võla meeldetuletuse 07.01.2021 maksumusega 15 eurot ning kokku saab nõuda lepingu nr 6107452 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot (mis ei ületa VÕS § 1132 lg 2 p 1 piirmäära). Hagiavalduse kohaselt ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu nr 6163854 üles erakorraliselt üles 23.02.2021. Kuivõrd 01.03.2021 e-kiri oli kostjale saadetud kuuendal päeval pärast lepingu lõppemist (s.t mitte seitsme päeva möödumisel VÕS § 1132 lg 3 nõuete järgi), siis pole eeldused tasu nõudmiseks 01.03.2021 e-kirja eest täidetud. Seega loeb kohus, et hageja saatis kostjale esimese nõuetekohase võla meeldetuletuse 10.03.2021 maksumusega 15 eurot ning kokku saab nõuda lepingu nr 6163854 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot (mis ei ületa VÕS § 1132 lg 2 p 1 piirmäära). Kohtu hinnangul ei ole võla sissenõudmiskulude nõue 15 euro osas (lepingute nr 6087207, 6107452, 6163854 alusel) õiguslikult põhjendatud, mistõttu kohus jätab selle rahuldamata. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt lepingu nr 6163854 alusel edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse, st mitte üle põhivõla summa. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ümardatult täisarvuni ligikaudu 99% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lgst 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 1% ulatuses hageja ja 99% ulatuses kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 676 eurot, kokku 991 eurot, ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

2-23-7601 − TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 315 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine jm hagi esitamisega seonduv) lugeda 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/h ei pea kohus mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 405 eurot (315+90). Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 400,95 eurot (s.o 405-st eurost 99%) ning menetluskuludelt (400,95 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. − Kohus ei rahulda hageja taotlust, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 915773118. Kohus ei pea vajalikuks sekkuda kohtuotsuse täitmisse ega piirata kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangakontoga. − Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik