Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Pärnu Maakohus Reena Undrest 6.oktoober 2023, Pärnu 2-21-108965 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi XX vastu võlgnevuse nõudes 595,66 eurot nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Morozova Kostja: XX (isikukood x, rahvastikuregistri järgne elukoht x x, x x, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Välja mõista kostjalt XXelt (X) hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja ja AS LHV Finance vahel 29.02.2016.a sõlmitud väikelaenulepingust nr x tulenev hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 125,15 eurot. Välja mõista kostjalt XXelt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt summas 293,66 eurot alates 09.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni 25,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Toimetada tagaseljaotsus avalikult kätte kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Lugeda dokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud kostja kanda.
8.Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 465 eurot (riigilõiv kokku 225 eurot ja lepingulise esindaja tasu 240 eurot) ning mõista need kostjalt XXelt välja.
2-21-108965 Aktsiaselt PlusPlus Capital viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (Riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 29.03.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXe (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi 31.03.2021 kosjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 05.07.2021 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 08.09.2021 kohtule hagi kostja vastu põhivõla 293,66 euro, intressi 19,86 euro, sissenõudmiskulu 25 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 181,08 euro ning jooksva viivise väljamõistmiseks.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS LHV Finance 29.02.2016 laenulepingu nr x, mille alusel sai kostja laenu 500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kostja rikkus lepingu punkti 6.6 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 16.02.2019. AS LHV Finance teavitas kostjat, et kui kostja võlgnevust tähtpäevaks ei tasu, ütleb laenuandja kostjaga sõlmitud lepingu erakorraliselt üles. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, luges laenuandja laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 23.04.2019. AS LHV Finance loovutas 03.05.2019 oma nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.
Lk 2 / 5
2-21-108965
4.Kostja põhivõlg on 293,66 eurot. Laenulepingus leppisid pooled kokku intressimääras 25,90% aastas. Kostjal on intressivõlg 19,86 eurot.
5.Kostjale on saadetud korduvalt võla kohta meeldetuletusi, mille eest on hagejal vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p-le 2 õigus nõuda sissenõudmisega seotud kulusid 25 eurot.
6.Hageja nõudis kostjalt viivist laenulepingust tulenevalt põhivõlalt 293,66 eurot alates võlgnevuse sissenõutavaks muutumisest 23.04.2019 kuni hagi esitamiseni 08.09.2021 lepingus kokkulepitud viivisemääras 25,90% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga oli hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 181,08 eurot. Hageja nõudis kostjalt edaspidi viivist põhinõudelt 293,66 eurolt alates 09.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni 25,90 % aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
7.Kostja hagile ei vastanud.
8.Pärnu Maakohus rahuldas hagi 26.01.2022 tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 293,66 eurot, intressi 19,86 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 55,93 eurot ning viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.09.2021 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
9.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2023 otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 26. jaanuari 2022 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 221-108965 osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 125,15 eurot osas ja edasiulatuva viivisenõude võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Tsiviilasi saadeti tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule. Aktsiaselts PlusPlus Capital apellatsioonkaebus rahuldati. Kohtu põhjendused
10.Pärnu Maakohtu 30.08.2023 määrusega võeti menetlusse Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi XX vastu hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõudes summas 125,15 eurot osas ja edasiulatuva viivisenõudes võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning määrati arutada asja lihtmenetluses.
11.Kostjale toimetati 08.09.2021.a hagiavaldus lisadega ning 30.08.2023 kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja hagile ei vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja ei vasta tähtaegselt. Tulenevalt TsMS § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
12.Antud juhul lahendab kohus haginõuet vaid ulatuses, mis puudutab hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõuet summas 125,15 eurot ning edasiulatuvat viivist lepingus kokkulepitud intressimääras 25,90% aastas, samuti menetluskulude nõuet, vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2023 otsuses toodud juhistele. Lk 3 / 5
2-21-108965
13.Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2023 otsusele VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Sama lõike teise lause kohaselt ei välista ega piira see krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Riigikohus on leidnud, et kuna seadusandja ei ole VÕS § 415 lg 1 esimeses lauses täpsustanud, millist VÕS § 113 lg 1 lauset see viide hõlmab, siis viitab VÕS § 415 lg 1 ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Seega on laenuandjal õigus nõuda tarbijalt viivist samas määras, nagu pooled on lepingus kokku leppinud intressimäärana. Kuivõrd laenuandja loovutas nõuded hagejale, siis on hagejal õigus nõuda viivist laenulepingus kokkulepitud määras. Vastupidisel juhul on võlgnikule soodsam rikkuda lepingut, et saada lepingu ülesütlemise korral soodsam intressimäär.
14.Praegusel juhul oli laenulepingus kokkulepitud intressimääras 25,90% aastas. Seega oli tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär kõrgem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär, mistõttu VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt tuleb lugeda viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, millega võiks kaasneda laenulepingus sisalduva intressimäära kokkuleppe või kogu lepingu tühisus. Tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri.
15.Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele ka hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud ülejäänud viivise nõue summas 125,15 eurot ja edasiulatuv viivisenõue laenulepingus kokkulepitud määras TsMS § 367 kohaselt. Menetluskulud
16.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv summas 125 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Lisaks on hageja tasunud toimiku andmetel apellatsioonkaebuselt riigilõivu 100 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv kokku 225 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuga) peab kohus mõistlikuks. Seega kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele kokku 240 eurot. Lk 4 / 5
2-21-108965 TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
17.Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.
18.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.