Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 1 p 2). TsMS § 472 lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Kajale sätestatud nõuded on selgitatud TsMS §-s 416. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu arvestatuna poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100,00 eurot ja mitte rohkem kui 2100,00 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või EE062200221059223099 Swedbank AS-s või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-s või EE567700771003819792 AS-s LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu tasuma, on tal õigus taotleda menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt tuleb teha menetlusabi taotlemise korral menetlustoimingu tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele ka nõutud menetlustoiming. Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab vaidlustada menetluskulude jaotust üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a sissenõudmiskulude nõue. Hageja nõude aluseks on kostja ja Swedbank AS vahel sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi leping nr xxxx (ülesütlemisel tehnilistel põhjustel muutunud lepingu nr xxxx). Nõue loovutati hagejale 16.02.2023. Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sissenõudmiskulud Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt pärast lepingu lõppemist tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

2(3)

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 45 eurot. Kuna hageja õiguslikult põhjendatud nõude suurus on üle 1000 euro, võib hageja nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot. Hageja toob välja, et on pärast lepingu lõppemist saatnud kostjale viis tasulist nõudekirja, millest esimene maksis 25 eurot ning iga järgmine kiri 5 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel on põhjendatud esimese kolme kirja tasud. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib esimese kirja eest nõuda 25 eurot ja järgmise kahe kirja eest 5 eurot. Täiendavate kirjade eest tasu nõuda ei või. Seega on põhjendatud sissenõudmiskulu summas 35 eurot (25 + 5 + 5). Menetluskulud Menetluskulud kannab see menetluspool, kelle kahjuks otsus tehakse (TsMS § 162 lg 1). Kohus teeb otsuse kostja kahjuks. Seega jätab kohus TsMS 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Hageja palub mõista kostjalt menetluskuluna välja riigilõivu 420 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 420 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks (TsMS § 4842). Sama säte kehtib maksekäsu kiirmenetluses kantud kulude osas ka juhul, kui maksekäsu kiirmenetlus läheb üle hagimenetluseks ja hagi rahuldatakse.1 Kulude tekkimist eeldatakse ja avaldaja ei pea seda tõendama.2 Seetõttu tuleb vajalikuks ja põhjendatud kuluks maksekäsu kiirmenetluses pidada 20 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 440 eurot (420 + 20). Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 440 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

K. Vainola, V. Kõve. TsMS III komm vlj, § 4842, p 3.2. K. Vainola, V. Kõve. TsMS III komm vlj, § 484 2, p 3.1.3.

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.