OK Incure OÜ hagi V. S. a vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2600 eurot 93 senti
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046); Hageja lepinguline esindaja D. S.; e-post: XXX Kostja V. S. (isikukood XXX), e-post XXX
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi V. S. a vastu võlgnevuse nõudes.
2.Jätta menetluskulud OK Incure OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte. Edasikaebamise kord Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
2-23-103549 kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 24. jaanuaril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2386 euro 14 sendi saamiseks. Kohus tegi 27. jaanuaril 2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 11. aprillil 2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Tartu Maakohus kohustas 19. aprilli 2023. a määrusega avaldajat esitama nõuetekohase hagiavalduse. Hageja esitas hagiavalduse 4. mail 2023.
2.1.Hagiavaldusest nähtub, et V. S. (kostja) esitas XX.XX.XXXX laenutaotluse Multitude Bank p.l.c (krediidiandja) iseteeninduskeskkonnas järgides saadud juhiseid. Samal päeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja e-posti aadressile lepingu üldtingimused koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis olid lepingu lahutamatu osa. Pärast kostja esitatud andmete töötlemist ning krediidivõimelisuse kontrollimist avas krediidiandja kostjale konto, kelle krediidiandja esimest korda kliendina kinnitab, mistõttu tuleb leping lugeda sõlmituks 16. veebruaril 2021.
2.2.Kostja on kasutanud laenuandja Multitude Bank p.l.c võimaldatud laenulimiiti kuni 2000 eurot. Krediidilimiidi suhtes kehtib Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 kohaselt intressimäär 48,11% aastas ja krediidikulukuse määraks 60,27% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena. Viivisemäär on võrdne intressimääraaga, s.o 48,11% aastas.
2.3.Lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse laenu väljamaksmist laenuandaja poolt. Lepingu üldtingimuste p. 10.2 tulenevalt näidatakse arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed (oktoober, november ja detsember) ning krediidiandja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, edastas laenuandja 30. novembril 2022 kostjale lepingu ülesütlemise teatise. Laenuandja teavitas kostjat, et leping öeldakse üles 15 päeva pärast, kui kostja ei tasu tekkinud võlgnevust 324 eurot 16 senti. Kostja võlgnevust ei tasunud ja leping on automaatselt üles öeldud 15. detsembrist 2022. Hageja teavitas kostjat 4. jaanuaril 2023 nõude loovutamisest.
3.Kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 26. juunil 2023. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 10. juulil 2023).
4.Hagiavalduse p-s 19 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata vastavalt TsMS § 407 lg 1 juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2-23-103549
5.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb jätta TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes rahuldamata.
6.Kohus menetles tsiviilasja lihtmenetluses. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 4.05.2016 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei ole, et Ferratum Bank p.l.c ja kostja vahel sõlmiti XX.XX.XXXX krediidileping, mille alusel anti kostjale krediidilimiit 2000 eurot (dtl 33-42). Kohus on tuvastanud, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
8.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
9.30. novembril 2022 edastas Ferratum Bank p.l.c. kostjale teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmiseks 14 päeva jooksul kirja saatmisest (dtl 50). Sama kirjaga andis Ferratum Bank p.l.c. kostjale teada, et võlgnevuse täiendava tähtaja jooksul tasumata jätmisel öeldakse leping üles 15 päeva möödumisel (dtl 50).
10.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Ferratum Bank p.l.c. on loovutanud oma nõude hagejale ning kostjat on sellest teavitatud 4. jaanuaril 2023 (dtl 51).
11.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
2-23-103549
12.VÕS § 4034 lg 4 sätestab, et tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks teavitab krediidiandja tarbijat, missuguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lõigetele 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. Sama §-i lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja või -vahendaja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
13.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole vaatamata vastavate selgituste saamisele ja tähtaja andmisele tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Hageja selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kogus krediidiandja teavet kliendi kohta erinevatest allikatest ning lähtus ka kostja esitatud tulu andmetest. Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid avalike andmebaaside ning registrite kontrollimist. Krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt. Tallinna Ringkonnakohtu
8.novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika). Käesoleval juhul ei tuginenud hageja sellele, et krediidiandja oleks üldse kostjalt mingeid dokumente küsinud või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
14.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
15.Hageja on esitanud nõude tuginedes Multitude Bank p.k.c ja kostja vahel 16. veebruaril 2021 sõlmitud krediidilepingule. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et krediidiandja määras laenu tagasimaksed tulenevalt vastutustundliku laenuandmise põhimõtte rikkumisest uuesti ning tegi need kostjale teatavaks. Vastavalt hagiavalduses esitatud asjaoludele ei ole hageja hinnangul laenuandja esitatud andmetel vastutustundliku laenuandmise põhimõtet ka rikutud, mistõttu ei olnud laenuandjal põhjust talle teadaolevatele andmetele tuginedes tagasimakseid uuesti määrata. Juhul kui laenumaksed oleksid määratud uuesti, tuginenuks hageja uuele tagasimaksete graafikule. Kohtu hinnangul ei ole eelnevast tulenevalt hageja nõue selge ning tuleb jätta rahuldamata. Põhivõlgnevuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb rahuldamata jätta ka kõrvalnõuded.
16.Hagis esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt oli tarbijakrediidileping ilma kindla tähtajata. Minimaalselt tuli iga kuu vastavalt arvele tasuda 5% võlgnetavast summast või 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem. Miinimummaksete suurust arvestades ei oleks hagi esitamise ega ka lahendi tegemise ajaks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei oleks muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses. Seejuures oleks krediidilimiidi summa 2000 euro tagasimaksmiseks miinimummaksete alusel kohtu arvutuste kohaselt kostjal aega üle 5 aasta. Seega ei saaks kohus võtta hagi rahuldamisel aluseks ka kostjale laenatud ja tagasimakstud summade vahet. Ilma
2-23-103549 laenuandja ümberarvutatud ning kostjale teatavaks tehtud maksegraafikuta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Seda ei ole hageja teinud.
17.Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et krediidiandja tegi kostjale 30. novembril 2022 laenulepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, kuna kostja oli kolme järjestikuse osamakse tasumisega viivituses. Kuna laenulepingu erakorralise ülesütlemise aluseks oli algse tagasimaksegraafiku järgsete maksetega viivitusse sattumine, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuli krediidiandjal vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 määrata uus tagasimaksegraafik, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ei saanud kostja olla laenulepingu ülesütlemise ajal veel viivituses kolme uue maksegraafikujärgse järjestikuse osamakse tasumisega ning laenulepingu ülesütlemiseks ei olnud alust. Arvestades kostja tehtud tagasimakseid (1787 eurot 59 – dtl 55-58) ja lepingu tingimusi, ei oleks kostja saanud uue maksegraafiku määramise korral tagasimaksetega viivituses olla. Põhivõla sissenõudmiseks peab krediidiandja määrama VÕS § 4034 lg 7 kohaselt uuesti tagasimaksed ja tegema need kostjale teatavaks ning kasutama vastavalt uuele maksegraafikule kohaseid õiguskaitsevahendeid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole kostjal käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
20.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).