Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

OK Incure OÜ esitas 02.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. K. vastu 3398,83 euro võlgnevuse nõudes. Kohus tegi 07.02.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 24.03.2023 määrusega anti nõue K. K. vastu üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 14.04.2023 hagiavalduse ning täpsustas 08.05.2023 hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja nõue tuleneb TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 23.09.2022. 28.10.2022 loovutas TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kostja vastu nõude OK Incure OÜ-le. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 2958,82 eurot, intressi 180,65 eurot, viivise 279,75 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot.

2(5)

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 31.05.2023 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele vastuse andmiseks ning edastas hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjalt avaliku e-toimiku vahendusel ja e-posti aadressile XXX. 16.06.2023 avaldas kostja K. K. telefoninumbril XXX, et saab menetlusdokumendid kätte e-posti aadressilt XXX. 19.06.2023 edastas kohus hagimaterjalid kostjale kostja avaldatud e-posti aadressile XXX tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 hoiatusega ning luges hagimaterjalid kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel, s.o 26.06.2023. Kostja hagile vastamise tähtpäev oli seega 17.07.2023. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

Kohtule esitatud hagiavaldusest tarbijakrediidilepingust.

nähtuvalt

tuleneb hageja

nõue

kostja vastu

Tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17.12.2009 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu teatavad tingimused on ebaõiglased (nt 21.12.2016 otsus kohtuasjas nr C-154/15, 17.05.2018 otsus kohtuasi nr C-147/16). Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse rikkumisest (nt 21.04.2016 otsus kohtuasjas nr C-377/14). Kohtul on ka kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18). Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega kohtu poolt nõutud selgitused ja tõendid. Kohtu hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Ka muud tehingu tühisuse alused puuduvad.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi selles osas tagaseljaotsusega rahuldada ja teha selles osas otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Ülejäänud osas teeb kohus põhjendustega otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta ning märgib menetluskuludega seonduva.

VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. VÕS § 1132 säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, p 4). Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, p 5). Seega ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda nt lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või nõude loovutamise teadet, sest nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva võlgnevuse tasumise kohustust. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulud ei ole põhjendatud. Kohtule nähtub, et hageja viidatud kõigi kirjade eesmärgiks ei ole vaid võlgnikule meelde tuletada oma kohustust. Kohtu hinnangul ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda VÕS § 1132 mõistes hageja saadetud 28.10.2022 kirja, kuivõrd eesmärgiks on kostja teavitamine nõude loovutamisest ning 28.11.2022 ja 20.01.2023 saadetud kirju, kuivõrd nende eesmärgiks on kostja hoiatamine. Hagihoiatuste näol ei ole VÕS § 1132 tegemist meeldetuletuskirjadega. Kohtu hinnangul on põhjendamatu ka muude kulude teke eelkõige seoses kostjale helistamisega ja SMS-de saatmisega. Kuivõrd hageja ei ole konkreetselt välja toonud, millised on konkreetsed helistamise ja SMS-de saatmisega seotud kulud, ei saa kohus sissenõudmiskulude hüvitis nõuet vastavas ulatuses õiguslikult põhjendatuks pidada. Õiguslikult põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude aga jätma rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude 40 eurot rahuldamata.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus märgib, et hagiga taotleti kokku välja mõista kostjalt 3459,22 eurot, s.o põhivõlgnevus 2958,82 eurot, intress 180,65 eurot, viivis 279,75 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Kohus mõistis käesoleva otsusega kostjalt välja aga 3419,22 eurot, s.o põhivõlgnevus 2958,82 eurot, intress 180,65 eurot ja viivis 279,75 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 98,9% ((3419,22x100)/3459,22).

4(5)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.