N. G. hagi V. M. ja V. M.i vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
14 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: N. G. (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Eve Selberg Kostja I: V. M. (isikukood XXX) Kostja II: V. M. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Istung 30.08.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud hageja kanda.
Määrata kostjatele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 0 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded:
1.1.Kohustada kostjat I V. M.t avalikult avaldama ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkav teade: „Avaldasin 15. oktoobri 2019 ETV + telesaates „Zerkalo“ , 3. hooaeg episood 22 N. G. kohta järgmised väited: N. G. tahtis välja vahetada täiesti kõlblikud rõduplaadid. Tegemist on ebaõige väitega ja lükkan selle ümber. N. G. süül on ühistu kontolt kadunud 8000 eurot. Tegemist on ebaõige väitega ja lükkan selle ümber. N. G. ostis põhjendamatult uue pumba, kui vana töötab suurepäraselt. Tegemist on ebaõige väitega ja lükkan selle ümber. N. G. ütles ühistu üldkoosolekul „Istu, vana loll“ Tegemist on ebaõige väitega ja lükkan selle ümber.“ N. G. ütles siis, kui teda valiti, vastuseks küsimusele „mis on teie eriala ?“, et ta on masinõmbleja. Tegemist on ebaõige väitega ja lükkan selle ümber.“
1.2.Välja mõista kostjalt I hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
1.3.Kohustada kostjat II V. M. avalikult avaldama ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkav teade: „Avaldasin 15. oktoobri 2019 ETV + telesaates „Zerkalo“ , 3. hooaeg episood 22 N. G. kohta järgmised väited: N. G. tahtis välja vahetada täiesti kõlblikud rõduplaadid. Tegemist on ebaõige väitega ja lükkan selle ümber. N. G. süül on ühistu kontolt kadunud 8000 eurot. Tegemist on ebaõige väitega ja lükkan selle ümber. N. G. ostis põhjendamatult uue pumba, kui vana töötab suurepäraselt. Tegemist on ebaõige väitega ja lükkan selle ümber. N. G. on lihtne õmbleja. Tegemist on ebaõige väitega ja lükkan selle ümber.“
1.4.Välja mõista kostjalt II hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
Hagi kohaselt oli 15.10.2019 ETV+ kanalil eetris telesaade „Zerkalo“, 3. hooaeg episood
Telesaates esinedes avaldas kostja I avalikkusele hageja kohta järgmisi ebaõiged väited:
•
Kostja I väitis, et hageja tahtis välja vahetada xxx maja täiesti kõlblikud rõduplaadid.
•
Kostja I väitis, et Korteriühistu X kontolt on hageja süül kadunud 8000 eurot.
•
Kostja I süüdistas hagejat uue pumba põhjendamatus ostus, kui vana töötab suurepäraselt.
•
Kostja I väitis, et hageja ütles ühistu üldkoosolekul „Istu, vana loll“.
•
Kostja I väitis, et hageja ütles siis, kui teda valiti, vastuseks küsimusele „mis on teie eriala?“, et ta on masinõmbleja.
Telesaates esinedes avaldas kostja II avalikkusele hageja kohta järgmisi ebaõiged väited:
•
Kostja II väitis, et hageja tahtis välja vahetada xxx maja täiesti kõlblikud rõduplaadid.
•
Kostja II väitis, et Korteriühistu X kontolt on hageja süül kadunud 8000 eurot.
•
Kostja II süüdistas hagejat uue pumba põhjendamatus ostus, kui vana töötab suurepäraselt.
•
Kostja II väitis, et hageja on lihtne õmbleja.
Kõik need faktiväited on hageja au teotavad ja kahjustavad tema mainet. Kostjate poolt telesaates nimetatud faktiväited on valed nii eraldi, aga eriti koosmõjus ülejäänud saates kõlanud väidetega. Need loovad hagejast kuvandi kui ebakompetentsest ja harimatust korteriühistu juhatuse esimehest, kes varastab ja raiskab rahva raha. Kostjate pretensioonid hõlmavad saatejuhi sõnade kohaselt omavoli, altkäemaksu ja ülbust.
Hageja esitas 30.12.2019 kostjale I ja 31.12.2019 kostjale II nõude tema poolt avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, milles hageja nõudis, et kostja avaldaks telesaates „Zerkalo“ kahe kuu jooksul kirja kättesaamisest ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkava teate.
Kostja II sai hageja nõude kätte 02.01.2020 ja kostja I 10.01.2020, kuid ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkavat teadet ei avaldanud, samuti ei vastanud nad hageja nõudekirjale. Avalikkusele valeandmete edastamine rikkus ja rikub jätkuvalt hageja isiklikke õigusi, saade on käesoleva ajani järelevaadatav.
KOSTJA VASTUS HAGILE
Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
Kostjad ei ole neile ette heidetavaid väiteid 1-3 (korras rõduplaatide vahetamise soov, 8000 euro kadumine ühistust, toimiva soojuspumba vahetus) avaldanud. Ühtlasi ei ole väited hageja suhtes kuidagi solvavad, isegi kui need oleksid avaldatud.
10.Kostja I võttis omaks, et avaldas väite et hageja ütles ühistu üldkoosolekul „Istu, vana loll“. See oli adresseeritud kostjale I. See väide vastab tõele.
11.Kostja I võttis ka omaks, et ütles saates ,,Zerkalo“, et hageja on õmbleja. Kaheksa aastat tagasi korteriühistu koosolekul hageja ise möönis, et on õmbleja. Ta leiab, et kuna 144 korteriga maja on keeruline insenerirajatis, millel on üsna keerukas torustiku- ja elektrikommunikatsioon, peaks maja haldama tehniliselt ja majanduslikult pädev spetsialist. Ta soovitas hagejal töötada oma erialal ehk õmblejana. Kostja I ei pea seda solvanguks.
12.Kostja II võttis omaks väite, mille kohaselt nimetas hagejat õmblejaks. Ta leidis, et asjaolu, et hageja oli varem õmbleja – see on seaduslik elukutse ja ei ole solvang. Kostja I soovis sellega kinnitada enda ja paljude teiste elanike arvamust, et hageja peaks töötama oma erialal või läbima korteriühistu juhtimise väljaõppe.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus analüüsib esmalt hageja nõudeid avaldatu ümberlükkamiseks (I), seejärel nõuet mittevaralise kahju hüvitamiseks (II) ja määrab kindlaks menetluskulud (III).
I
14.Hageja nõuded on suunatud ebaõigete andmete ümberlükkamisele ja kostjatelt mittevaralise kahju hüvitise saamisele. Nimetatud nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 4, 7 ja 8, VÕS § 1046 ja VÕS § 1047 lg 4 alusel.
15.Nõude esimene eeldus on, et hageja kohta oleks avaldatud andmeid. Avaldamise all mõeldakse andmete ja/või väärtushinnangute teatavaks tegemist kolmandale isikule. Avaldatut tuleb võtta sellisena, nagu see on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama,
mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). Ümberlükatavad on ka kaudsed faktiväited, st selliste väidete ning väärtushinnangute kogum, millest järeldub (mõistlikult võttes) teatav faktiväide (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12).
16.Isiku au teotavad on faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku “väärtustamist“ negatiivse hinnanguga (RKTKo 3-2-1-83-10, p 12). Väärtushinnangu korral peab kohus hindama, kas hinnang oli kohane või ebakohane.
17.Kohus analüüsib alljärgnevalt iga väidet ja annab sellele hinnangu. Väide: hageja tahtis välja vahetada XXX maja täiesti kõlblikud rõduplaadid
18.Hageja väidab, et mõlemad kostjad avaldasid saates selle väite. Kostjad vaidlevad vastu, et oleksid selle väite saates avaldanud. Kohus uuris koos pooltega asjas toimunud istungil tõendina videot saatest (kättesaadav XXX). Kohus vaatas koos pooltega saate salvestust ajahetkedel 08.08-10.40. Kohus tuvastas, et telesaate saatejuht V. V. ütleb: „...süüdistavad N.t paljudes ühistu probleemides: selles, et ta tahtis välja vahetada täiesti kõlblikud rõduplaadid, selles, et ühistu kontolt on kadunud 8000 eurot, uue pumba põhjendamatus ostus kui vana töötab suurepäraselt.“ Taustal näidatakse kostjaid. Antud saatelõigu alusel ei tuvastanud kohus, et kostjad oleksid vaidlustatud väite - hageja tahtis välja vahetada xxx maja täiesti kõlblikud rõduplaadid – saates avalikkusele esitanud. Väite esitas saatejuht. Samas ei tuvastanud kohus selle tõendi alusel, et kostjad seda saatejuhile avaldanud oleksid.
19.Kohus vaatas koos pooltega istungil ka saatest väljalõigatud salvestuse osa YouTubes (kättesaadav XXX). Hageja tugines istungil selle väite osas ajahetkele 2.26. Selles lõigus ütleb kostja I: „Ta jõudis selleni, et ... tõstatas koosolekul rõdude väljavahetamise küsimuse! Rõduplaadid! Kas kujutate ette, mis see on? See lõhub terve maja! Mis õigus on tal projektimaja ehitusse sekkuda?“. Antud (saatest välja lõigatud) lõigu alusel ei tuvastanud kohus samuti, et kostjad oleksid vaidlustatud väite - hageja tahtis välja vahetada xxx maja täiesti kõlblikud rõduplaadid – saates avalikkusele ega isegi saatejuhile esitanud. Kohus jätab nõude selle väite ümber lükkamiseks rahuldamata, kuivõrd väite avaldamine on tõendamata.
20.Täiendavalt märgib kohus, et nõustub kostjaga II – väite kontrollimine, kas hageja „tahtis“ rõduplaadid välja vahetada või mitte ei oleks ka kontrollitav, kuivõrd kohus ei saa tuvastada kellegi tahet. Väide: Korteriühistu X kontolt on hageja süül kadunud 8000 eurot
21.Hageja väidab, et mõlemad kostjad avaldasid saates selle väite. Kostjad vaidlevad vastu, et oleksid selle väite saates avaldanud. Kohus uuris koos pooltega asjas toimunud istungil tõendina videot saatest (kättesaadav XXX). Kohus vaatas koos pooltega saate salvestust ajahetkedel 08.08-10.40. Kohus tuvastas, et telesaate saatejuht V. V. ütleb: „...süüdistavad N.t paljudes ühistu probleemides: selles, et ta tahtis välja vahetada täiesti kõlblikud rõduplaadid, selles, et ühistu kontolt on kadunud 8000 eurot, uue pumba põhjendamatus ostus kui vana töötab suurepäraselt.“ Taustal näidatakse kostjaid. Antud saatelõigu alusel ei tuvastanud kohus, et kostjad oleksid vaidlustatud väite – Korteriühistu X kontolt on hageja süül kadunud 8000 eurot – saates avalikkusele esitanud. Väite esitas saatejuht. Samas ei tuvastanud kohus selle tõendi alusel, et kostjad seda saatejuhile avaldanud oleksid.
22.Kohus vaatas koos pooltega istungil ka saatest väljalõigatud salvestuse osa YouTubes (kättesaadav XXX). Hageja tugines istungil selle väite osas ajahetkedele 2.52 ning 3.183.22. Neist esimeses lõigus ütleb kostja II: „Vaata, siin on summa 53, dokumentide järgi on see vajalik, aga siin on 60“. Saatejuht teeb sellest järgnevalt järelduse, et 8000 eurot on puudu. Teises viidatud saatelõigus küsivad mõlemad kostjad: „Kuhu raha jäi?“.
23.Antud (saatest välja lõigatud) lõikude alusel ei tuvastanud kohus, et kostjad oleksid vaidlustatud väite - Korteriühistu X kontolt on hageja süül kadunud 8000 eurot – saates avalikkusele ega isegi saatejuhile esitanud. Mõistlik kolmas isik saab aru, et kostjad lihtsalt tõstatasid probleemi – neile on arusaamatu, kuhu kadus varem bilansis olnud raha. Nende poolt väljendatust ei saa välja lugeda nagu nad oleksid süüdistanud raha kadumises hagejat. Kohtu hinnangul on hageja sisustanud kostjate väljendatud küsimusi raha ebaselge käekäigu osas ebaõigesti raha hageja süül kadumisena. Kohus jätab nõude selle väite ümber lükkamiseks rahuldamata, kuivõrd väite avaldamine on tõendamata. Väide: kostjad süüdistasid hagejat uue pumba põhjendamatus ostus, kui vana töötab suurepäraselt
24.Hageja väidab, et mõlemad kostjad avaldasid saates selle väite. Kostjad vaidlevad vastu, et oleksid selle väite saates avaldanud. Kohus uuris koos pooltega asjas toimunud istungil tõendina videot saatest (kättesaadav XXX). Kohus vaatas koos pooltega saate salvestust ajahetkedel 08.08-10.40. Kohus tuvastas, et telesaate saatejuht V. V. ütleb: „...süüdistavad N.t paljudes ühistu probleemides: selles, et ta tahtis välja vahetada täiesti kõlblikud rõduplaadid, selles, et ühistu kontolt on kadunud 8000 eurot, uue pumba põhjendamatus ostus kui vana töötab suurepäraselt.“ Taustal näidatakse kostjaid. Antud saatelõigu alusel ei tuvastanud kohus, et kostjad oleksid vaidlustatud väite – kostjad süüdistasid hagejat uue pumba põhjendamatus ostus, kui vana töötab suurepäraselt – saates avalikkusele esitanud. Väite esitas saatejuht. Samas ei tuvastanud kohus selle tõendi alusel, et kostjad seda saatejuhile avaldanud oleksid.
25.Kohus vaatas koos pooltega istungil ka saatest väljalõigatud salvestuse osa YouTubes (kättesaadav XXX). Hageja tugines istungil selle väite osas ajahetkedele 1.38 ja 2.19. Neist esimeses lõigus ütleb kostja I: „Ta tahtis öelda, et sellist dokumenti pole, mis kinnitaks, et endine soojussõlm ei sobi. See toimiks jah. /.../ Esimene soojussõlm töötas siin 50 aastat.“ Teises viidatud saatelõigus ütleb kostja I „Polnud mõtet soojussõlme vahetada“. Antud (saatest välja lõigatud) lõikude alusel ei tuvastanud kohus, et kostjad oleksid vaidlustatud väite kostjad süüdistasid hagejat uue pumba põhjendamatus ostus, kui vana töötab suurepäraselt – saates avalikkusele ega isegi saatejuhile esitanud. Kohtu hinnangul on hageja sisustanud kostjate väljendatut ebaõigesti. On tuvastamata, et kostja II oleks üldse midagi öelnud soojusumba vahetamise kohta. Kostja I on avaldanud arvamust, et soojussõlme seadme vahetus ei olnud õigustatud. Samas ei tuvastanud kohus esitatud tõendite alusel, et kostja I oleks selles süüdistanud hagejat. Mõistlik kolmas isik saab viidatud saatelõikudest (mis eetrisse ei jõudnud) aru, et kostja I lihtsalt avaldas soojussõlme renoveerimise osas oma arvamust. Tegu ei olnud (vähemasti tõenditest nähtuvalt) etteheitega hagejale. Kohus jätab nõude selle väite ümber lükkamiseks rahuldamata, kuivõrd väite avaldamine on tõendamata. Väide: Kostja I väitis, et hageja on lihtne õmbleja Väide: Kostja II väitis, et hageja ütles siis, kui teda valiti, vastuseks küsimusele „mis on teie eriala?“, et ta on masinõmbleja
33.Kohus tuvastas kostjate omaksvõtu alusel, et nad need väited esitasid. See on tuvastatav ka tõendi alusel - saade „Zerkalo“, kättesaadav XXX ajahetk 08.08-10.40.
34.Hageja on esitanud kohtule tõendi (kd I, tlk 31), mille kohaselt ta on lõpetanud Vitebski Tööstus-pedagoogilise tehnikumi õmblustööstuse tehnoloogia erialal. Poolte vande all antud ütlustest ilmneb järgnev. Kostja I andis järgnevad ütlused: „Ma küsisin hagejalt tema ameti kohta. Ma ei mäleta millal. See oli mõned aastad tagasi. See oli siis, kui ta asus ametisse. Oli koosolek ja koosoleku ajal ma palusin koosoleku juhatajalt sõna. See oli 10 aastat tagasi. Ta vastas minule, et mina olen masinõmbleja, et temal on selline amet.“ (kd II, tlk 138)
35.Hageja andis vande all järgnevad ütlused: „Hr M. küsis mu hariduse kohta. Ütlesin, et lõpetasin tehnikumi, töötasin koolis ja firmas managerina. Peale seda küsis ta minult, mis haridus mul on. Vastasin, et olen tehnik-tehnoloog õmblustootmise organiseerimise alal ja tootmisväljaõppe meister“ (kd II, tlk 141).
36.Kohus nõustub, et kostja I ei olnud hagejat õmblejaks nimetades täiesti korrektne. Samas, kõnekeeles on kohtu hinnangul õmblus-tehnoloog ja õmbleja sarnased ja põhimõtteliselt samastatavad erialad (nagu arst-meedik, advokaat-jurist). Seega loeb kohus väite hageja enda esitatud tõendi alusel tõeseks. Mis puudutab hageja väidet nagu saaks selle alusel tuletada omakorda väite, et hageja ei tohiks ühistu esimehena töötada, siis ainuüksi väitest, et hageja on õmbleja (muudele saates välja öeldud väidetele ja hinnangutele ei ole hageja tuginenud), seda kohtu hinnangul tuletada ei saa. Üheski õigusaktis ei ole sätestatud erialanõuet ega haridusnõuet korteriühistu juhatuse liikmetele ega esimehele.
37.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb mõlema väite osas jätta rahuldamata. Väide: Kostja I väitis, et hageja ütles ühistu üldkoosolekul „Istu, vana loll“
38.Kostja I võttis omaks, et on sellise väite saates Zerkalo esitanud.
39.Kohus kuulas asjas toimunud istungil vande all üle kostja II V. M.i. Ta andis järgnevad ütlused: „See oli korteriühistu üldkoosolekul. Ma kuupäeva täpselt enam ei mäleta, aga see oli mitu aastat tagasi. Lisaks sellele 3 aastat tagasi nimetas ta mind erinevate sõnadega. Seda ta ise protokolli ei kandnud ja ei andnud ka sõna. /.../ Koosolekul ütles ta minule: „Istu vana loll“, sest ma tegin märkuse koosolekul. See oli enne telesaadet. Ei mäleta, mis aastal see oli. See oli koosolek, mis toimus koolis.“ (kd II, tlk 135)
40.Kohus kuulas asjas toimunud istungil vande all üle hageja. Hageja andis järgnevad ütlused: „Mina ei mäleta, et oleksin kedagi nimetanud vanaks lolliks. Ma ei luba endale kunagi jämedaid väljaütlemisi avalikes kohtades. Saan aru, et see on avalik üritus ja tuleb pidada end üleval korrektselt ja ümbritsevate suhtes lugupidavalt.“ (kd II, tlk 141)
41.Kohus leiab, et kuivõrd kostja II ütlustega on asjaolu (kostja II „vanaks lolliks“ nimetamine) tõendatud, tuleb väide lugeda õigeks. Hageja andis küll samuti ütlusi, aga ei eitanud selgesõnaliselt sellise olukorra toimumist. Ta märkis, et „ei mäleta“ seda. Seega ei lükka tema ütlused kostja II ütlusi kui tõendit ümber. II
26.Hageja on esitanud kostjate vastu ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
27.Nimetatud nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4 või VÕS § 1045 lg 1 p-ga 8. Selle eeldused on järgmised: 1) õigushüve riive ja kahju (tagajärg); 2) kostja on avaldanud faktiväited või väärtushinnangud (tegu); 3) teo
ja õigushüve riive vahel on põhjuslik seos (sh VÕS § 127 lg 4); 4) kahju tekitamise õigusvastasus; 5) süü olemasolu.
28.Kohus lahendab hagi ainult esitatud piirides (vt kd I tlk 1 pöördel, ülemised 5 lõiku ja kd II tlk 1 pöördel, ülemised 4 lõiku). Kohus ei saa ise laiendada hagi kogu telesaatele, vaid hindab ainult konkreetseid vaidlustatud väiteid sellises mahus nagu hageja on need vaidlustanud. Kohus ei tuvastanud, et kostjad oleksid hageja poolt esile toodud ulatuses esitanud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid.
29.Kohus jätab hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. III
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKS MÄÄRAMINE
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
31.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
32.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
33.Kostjad ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Menetluskulude kandmine ei nähtu ka asja toimikust. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostjatele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 0 eurot.
34.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.