O B hagi O M vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 780 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: O B (isikukood xxxx) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Monica Pihlak ja advokaat Cristen Helendi, e-post: [email protected]; [email protected] Kostja: O M (isikukood xxxx), registrijärgne elukoht xxxx; muu sideaadress xxxx, e-post: xxxx
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista O Milt O B kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 400 eurot.
3.Mõista O Milt O B kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt (400 eurot) alates hagi esitamisest (07.09.2020) kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4.Menetluskulud jätta O Mi kanda.
5.Rahuldada O B menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
6.Välja mõista O Milt O B kasuks menetluskulu 2 676 eurot (sisaldab käibemaksu).
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 676 eurot) tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kell 24.00 (TsMS § 62 lg 2).
HAGINÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja on esitanud kostja vastu järgmised nõuded: •
mõista O Milt O B kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, alates hagi esitamise ajast kuni käesolevas asjas otsuse tegemiseni;
•
mõista võlgnevuselt viivis otsuse tegemisest kuni kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt külastas hageja 22.02.2020 kella 02.00 ning 02.30 vahel klubi xxxx (edaspidi xxxx) aadressil xxxx. Hageja broneeris 2-3 päeva varem isiklikult xxxx-s kohapeal viibides laua kümnele inimesele, broneeringuajaga 22.02.2020 kell 02.00. Hageja saabumisel Xxxx-sse juhatas Xxxx personal teda broneeritud vaba laua juurde. Hageja suundus korraks tualettruumi ning kui ta sealt naases, istus tema lauas võõras mees (kostja). Hageja pöördus kostja poole ning ütles: "Vabandust, see laud oli broneeritud minule". Pärast lühikest vestlust tõusis kostja püsti ja tõukas ning lõi hagejat näo piirkonda, põhjustades hagejale füüsilist valu, mille tulemusel purunes hageja ülahuul.
3.Sündmuskohale saabus 22.02.2020 politseipatrull, kes fikseeris olukorra ning viis läbi esmased vestlused kostjaga, hagejaga, hageja abikaasaga ning tunnistajaga. Politseipatrull mõõtis indikaatorvahendiga kostja ning hageja joovet ning fikseeris hageja ülahuule vigastuse.
4.Hageja esitas Politsei- ja Piirivalveametile 22.02.2020 avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks kostja suhtes. Kriminaalmenetlus algatati 27.02.2020 KarS § 263 lg 1 p 1 tunnustel selle kohta, et 22.02.2020 kella 02.00 paiku xxxx asuvas klubis xxxx lõi kostja hagejat ühe korra rusikaga näkku, tekitades hagejale füüsilist valu ja tervisekahjustuse. 24.04.2020 kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrusega lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse nr xxxx kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p 1 alusel, s.o kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
KOSTJA VASTUS
5.Kohus toimetas tsiviilasja materjalid kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 27.07.2023. Kohus kohustas kostjat hagile vastama hiljemalt 20 päeva jooksul. Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb rahuldada.
7.Poolte vahel puuduvad lepingulised suhted. Tegemist on lepinguvälise kahju tekitamise juhtumiga. Hageja tugineb talle kahju tekkimisel kahele alusele: 1) kostja on tekitanud hagejale enda tegevusega tervisekahjustuse, 2) kostja on kahjustanud oma tegevusega hageja mainet. Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, 1045 lg 1 p 2 ja 4, § 1046 § 1050 lg 1 ja § 134 lg 2, 5 ning 6 alusel.
2/5
8.VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
9.Tegu. Hagi kohaselt on kostja hagejat 22.02.2020 kella 02.00 ning 02.30 vahel klubis Xxxx füüsiliselt väärkohelnud (löönud), tekitanud talle valu ja põhjustanud huule purunemise. Asjaolud on tõendatud (dtl 13, 15-21).
10.Kahju. Kahju tuvastamiseks kontrollitakse, kas esineb kahju, mille hüvitamist kannatanu nõuab. Kahju tekkimine tuleb kindlaks määrata üldiste kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5).
11.Hagi kohaselt põhjustas kostja hagejale teda lüües valu, purunes hageja huul (tõendid - dtl 13, 1521). Sellise löögi ja vigastuse puhul tuleb eeldada, et hagejal tekkis tugev valu. Kohus leiab, et kostja on toime pannud kaitstud õigushüve kahjustamisele suunatud teo, milleks on kannatanule valu ja tervisekahjustuse tekitamine.
12.Põhjuslik seos. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (VÕS § 127 lg 4). Kahju tekkimine on kostja teoga põhjuslikus seoses siis, kui antud tegu oli kahju tekkimise vältimatuks eelduseks ehk kahju ei oleks ilma selle teota tekkinud (RKTKo 3-2-1-45-08, 3-2-1-161-10). Samuti on vajalik hagi rahuldamiseks tuvastada, kas kaitstava õigushüve riive on toonud kaasa deliktiõiguslikult hüvitatavat kahju (VÕS § 134 lg 2). Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on kostja teo tagajärg ehk esineb põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks hagejale enda käitumisega füüsilist valu ning kannatusi tekitanud, ei oleks hagejal kahju tekkinud.
13.Õigusvastasus. VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega ja kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestatud muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
14.Kohus tuvastas, et kostja on enda tegudega tekitanud hagejale tervisekahjustuse. Seega on kostja poolt kahju tekitamine VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt õigusvastane. Õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud.
15.Süü. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1050 lg 2 kohaselt käesoleva peatüki tähenduses arvestatakse isiku süü hindamisel muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. Kostja ei ole VÕS § 1050 lg 1 kohaselt tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.
16.Hageja kahju hüvitamise nõude eeldused on VÕS § 1043 järgi täidetud.
17.Hüvitise suurus. Isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5
18.VÕS § 134 lg-st 2 järeldub, et selles sättes loetletud õiguste rikkumise korral tuleb lähtuda sellest, et kannatanule on mittevaraline kahju tekkinud (RKKKo 3-1-1-116-12, p –d 16 ja 17). Seega ei pea 3/5
kannatanu tõendama muud peale isikliku õiguse rikkumise ja teo õigusvastasuse (RKTKo 3-2-1-12716, p 19; 3-2-1-153-16, p 17.5). Küll aga sõltub konkreetsel juhul tuvastatud rikkumisest see, kui suur mittevaralise kahju hüvitis on põhjendatud (RKTKo 3-2-1-153-16, p 17.5). Kannatanu võib tõendada VÕS § 134 lg 2 järgi suurema hüvitise saamiseks täiendavaid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid seoses isiklike õiguste rikkumisega. Kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6 esimene lause). Kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (TsMS § 233 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKTKo 3-2-1-159-14, p 16 ja seal viidatud lahendid). Arvesse tuleb võtta kõike, mis võib mõjutada hüvitise määra õiglast kujunemist kohtuasjas (RKTKo 3-2-1-18-13, p 28). Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised peavad aga vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTKo 3-2-1-80-13, p 20). Mittevaraline kahju mõistetakse välja ühtse summana, st kohus ei erista, kas ja kui palju ühe või teise mittevaralise kahjuliku tagajärje eest rahalist hüvitist arvestatakse. Kohaldades VÕS § 134 lg-d 5 ja 6 peab kohus mõistma hüvitise välja ühtse summana, mitte eraldi lg 5 ja lg 6 osas. Seega ei pea kohus ei otsuse resolutsioonis ega ka põhjendavas osas kajastama, millises osas on hüvitis välja mõistetud VÕS § 134 lg 5 ja millises osas sama paragrahvi 6. lõike alusel (RKTKo 3-2-1-18-13, p 27). Samuti saab kohus hüvitise määramisel arvestada kannatanu osa (RKTKo 3-2-1-34-05, p 22). Kahju suuruse hindamisel saab hinnata, kus ja missugusel viisil andmed avaldati.
19.Kohus märgib, et kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (RKTKo 3-2-1-19-08, p 13 ja 3-2-1-18-13, p 26). Kohus arvestab, et kostja on rikkunud nii hageja isiklike õigusi kui ka tekitanud talle tervisekahjustuse. Kohus lähtub hüvitise lähtepunktina sarnastes asjades väljamõistetud hüvitiste suurusest (vt Riigikohtu koostatud kohtupraktika analüüs „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“ 1). Hüvitiste suurused 2018.a ja 2019.a jäävad sarnase tervisekahju korral 200 ja 400 euro vahele. Vigastuse suurust ja laadi arvestades leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 400 eurot, arvestades muu hulgas ülal viidatud analüüsi järgselt toimunud inflatsiooni.
20.Hageja on palunud mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus mõistab kostjalt
Veebis avalikult kättesaavad https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/kohtupraktika%20anal%C3%BC%C3%BCs/07_Mittevaraline_tsiviil.pdf
4/5
hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (400 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates 07.09.2020, so alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
21.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab edasiulatuva viivise nõude vastavalt hageja taotlusele.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
22.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
23.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas kohtule 19.09.2023 menetluskulude nimekirja, milles teatas, et hageja menetluskulude suuruseks on 2 676 eurot.
24.Hageja palub hüvitada riigilõivu 300 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Kohus peab riigilõivu hüvitamise nõuet põhjendatuks ja rahuldab selle.
25.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hagejale on osutatud õigusabi 15 tunni ulatuses tunnihinnaga 128-140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud, arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu) ning esindaja kvalifikatsiooni. Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindajate kulude (õigusabikulude) põhjendatud suuruseks 2 376 eurot.
26.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 300 eurot (riigilõiv) + 2 376 eurot (õigusabi kulud) = 2 676 eurot.
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.