1.Rahuldada Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi K.V.`i vastu.
RESOLUTSIOON
2.Välja mõista kostja K.V.`ilt hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks sõiduki parkimise eest 19.02.2019 väljastatud leppetrahvi nõudest nr 0791 9021 9132 8011 tulenev põhivõlgnevus summas 30,00 eurot ja sissenõudmiskulud summas 1,50 eurot, kokku 31,50 eurot (kolmekümmend üks eurot ja 50 senti). Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, so kostja K.V.`i kanda (alus TsMS § 162 lg 1).
4.Välja mõista kostja K.V.`ilt hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud summas 352,00 eurot (kolmsada viiskümmend kaks eurot), s.o hagi esitamiselt tasutud riigilõiv 100,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja kulutused lepingulisele esindajale summas 232,00 eurot.
5.Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb K.V.`il tasuda Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuludelt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1 (8)
2-22-103435 enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodule vastav, otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 12,00 % aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Xxxxxxxxxxxx Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 31.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 31,50 euro saamiseks. Kuna võlgnik K.V. esitas nõudele 04.02.2022 vastuväite, siis anti nõue 21.02.2022 määrusega üle maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 28.02.2022 esitas hageja oma nõude Pärnu Maakohtule hagiavalduse vormis. Hageja palub kostjalt K.V.ilt välja mõista hageja kasuks leppetrahvi võlgnevuse 30 eurot ja sissenõudmiskulud 1,50 eurot. Lisaks palub hageja jätta kostja kanda asjas hagejale tekkinud menetluskulud.
1.1.Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostjale K.V. kuuluv sõiduk numbrimärgiga xxxxxxxxxxxx pargitud 19.02.2019 Europark Estonia OÜ poolt opereeritavale parkimisalale Xxxxxxxxxxxx pst T14, Tallinn parkimistingimusi rikkudes. Hageja esitas (paigutas sõiduki kojamehe vahele) koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, mis on käesoleva ajani tasumata - leppetrahvinumber 0791 9021 9132 8011, maksetähtaeg 05.03.2019, võlgnevuse summa 30 eurot. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja on kostjale saatnud meeldetuletuskirja leppetrahvi tasumise nõudes 24.05.2021 rahvastikuregistris olevale kostja e-postiaadressile xxxxxxxxxxx. Hageja tõendab oma nõuet kostja vastu hagiavalduse Lisas 1 esitatud leppetrahvinõudega, millel on märgitud parkimise aeg ja koht, ning rikkumise tuvastamisel Sõidukist tehtud fotodega.
1.2.Hageja kinnitusel ei olnud nõue hagi esitamisel aegunud, kuna hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 06.03.2019 (VÕS § 82 lg 1 ja 7 järgi) ja oleks aegunud 06.03.2022, kuid kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega 31.01.2022.a nõude aegumine peatus. Kostja kirjalikud vastuväited hagile
2.06.07.2022 esitas kostja K.V. hagile aegumise vastuväite, leides, et kuna OÜ Europark nõue põhineb 19.02.2019 parkimise leppetrahvi nõudel, siis TsÜS § 146 tulenevalt, et nõude aegumise tähtaeg on 3 aastat, saabus see hilisemalt 20.02.2022.
2.1.29.08.2022 esitas kostja kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata järgmistel vastuväidetel: 1) kostja möönab, et tema kasutuses oli 19.02.2019 sõiduauto riikliku numbrimärgiga xxxxxxxxxxxx (Xxxxxxxxxxxx GCL 4matic AMG Coupe tüüpi valge linnamaastur) ja osadel hagiavaldusele lisatud fotodel on kujutatud ilmselt kostja valduses olnud sõidukit, kuid fotodest ei ole võimalik aru saada, kus kostja valduses olnud auto tegelikult peatus, kas sõiduk parkis või üksnes peatus ning kas võis olla üldse tegemist hageja tasulise parkimisalaga, arvestades, et selles piirkonnas on ka tasuta parkimisala; kostja autoga fotodel ei ole ühtegi parkimiskorraldust reguleerivat märki. Parkimiskorraldust reguleerivate viitadega varustatud fotodel aga ei ole kostja valduses olnud autot. 2) väidetavast rikkumisest 3,5 aastat hiljem on väga keeruline meenutada, mis asjaoludel kostja peatus tema kasutuses olnud auto väidetavalt 19. veebruaril 2019 ja väidetavalt Xxxxxxxxxxxx puiesteel Xxxxxxxxxxxx südalinnas. Seadusandja on ette näinud nõude aegumise tähtaja ja antud 2 (8)
2-22-103435 juhul on tõendite ja asjaolude hindamine kostja hinnangul selgelt raskendatud, kui mitte võimatu. Kostja arvates nähtub hageja esitatud, 25-sekundilises ajavahemikus 19.02.2019 kl 13.28.07 – 13.28.32 tehtud fotodelt, et kostja valduses olnud auto kõigi eelduste kohaselt mitte ei pargi, vaid peatub, sest auto küljepeeglid on nn avatud olekus, mis selle sõiduki margi puhul tähendab, et sõiduki uksed ei olnud lukus. Kui kostja oleks tegelikkuses avaldanud soovi parkida, mh nõustuda EP parkimistingimustega, mida ta teinud ei ole, oleks kostja lahkunud auto juurest auto eelnevalt lukustades, millega automaatselt sulgunuks ka auto küljepeeglid. 3) Kostja ei ole saanud algset parkimise leppetrahvi nõuet, mis hageja väitel oli asetatud kostja auto tuuleklaasile. Ühel fotol, kõige hilisema kellaajaga 13.28.32, on näha mingi tavapäraselt jaekaubandusest tuttava tšekilaadse paberi olemasolu valge auto kojamehe vahel, kuid kas tegemist oli parkimise leppetrahvi nõudega või mitte, ei ole täna, 3,5 aastat hiljem, mitte kuidagi võimalik tõendada. Kostja sellist, isegi mitte sellelaadset, paberit tema kasutuses oleva auto tuuleklaasil ei 19.02.2019 ega varem ega ka hilisemalt näinud ei ole. Kui kostja oleks sellist paberit tegelikkuses näinud, oleks ta saanud sellel esitatud nõude koheselt ja nõuetekohaselt vaidlustada. 4) hageja ei ole teinud endast olenevat asja lahendamiseks kohtueelselt, saates nõudekirja meili teel aadressile [email protected]. Kostja ei ole olematule e-posti aadressile saadetud nõudekirja saanud. Kostja selgitab, et tema perekonnanimi on V. (perekonnanimi kuni 25.05.2007 eelmise abielu järgselt V., nimetatud kuupäevast V.) ning tema e-posti aadressiks ei ole alates juulist 2007 endise tööandja Xxxxxxxxxxxx (lõpetatud; kutsutatud äriregistrist 08.04.2019) liidesega e-posti aadress; kostjal puudub peale töösuhte lõpetamist eelnimetatud tööandjaga mistahes juurdepääs sellisele eposti aadressile. Menetlusosaliste täiendavad seisukohad
3.Hageja esitas 27.12.2022 kohtule seisukoha kostja vastuse osas ega nõustu kostja 29.08.2022 esitatud seisukohtadega. Hageja on kehtiva kohtupraktika järgi, viidates Riigikohtu lahendile 06.12.2017 nr 2-15-3430, piisavalt tõendanud leppetrahvinõuet, esitades hagiavalduse Lisas 1 leppetrahvi koopia koos fotodega sõidukist, milles pole alust kahelda, et tegemist on sõidukiga xxxxxxxxxxxx (fotodelt on näha sõiduki numbrimärk, vt hagiavalduse Lisa 1 lk 5) ning vastavast lisast nähtub ka parkimise aeg ja koht. Hagiavalduse Lisaga 2 tõendab kostja parkimisalal Xxxxxxxxxxxx pst T14, Tallinn kehtinud parkimisala ja -tingimusi, mis kehtisid ka kostjale leppetrahvinõude väljastamise kuupäeval. Hageja esitab vastusega lisaks hagiavalduse Lisas 2 esitatud originaalfotod, mis on tehtud 17.01.2018, 15.12.2017 ja 18.12.2017 (Lisa 1-6). Lisaks esitab hageja 19.02.2019 parkimiskorraldaja tehtud foto parkimisalale sisenemisel (Lisa 7), millelt nähtub ka kostja sõiduk samas asukohas, mis on välja toodud hagiavalduse Lisas 1 fotodel. Kostja esitanud ühtegi tõendit, mille alusel saaks jõuda järeldusele, et kostja sõiduk ei parkinud 19.02.2019 hageja opereeritaval tasulisel parkimisalal või et vastaval parkimisalal oleksid kehtinud teistsugused parkimistingimused. Hageja ei nõustu kostja tõlgendusega, et tegemist on peatumisega ning peatumise aeg ei ole seadusega piiratud. Hageja on tõendand hagiavalduse Lisas 1 ja 2 ning käesolevale seisukohale lisatud fotodega, et leppetrahvi väljastamise hetkel ei toimunud ei sõitjate peale- või mahaminekut ega veose laadimist. Samuti on juht lahkunud sõidukist ning kostja välja toodud oletatavat 15-minutilist sõiduki juurest lahkumist ei saa kuidagi pidada sõiduki peatumiseks. Hageja ei nõustu kostja käsitlusega hageja poolt kostja teavitamisega, hageja on kostjat esmakordselt teavitanud leppetrahvi väljastamise kuupäeval 19.02.2019, kui leppetrahvinõue asetati sõiduki xxxxxxxxxxxx esiklaasile kojamehe vahele vahetult pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist. Hageja märgib lisaks, et Tartu Maakohus on 05.11.2021 tsiviilasjas nr 2-21-125883 leidnud ka seda, et hüpoteetilist riski, et keegi möödujatest võib trahviteate esiklaasilt kõrvaldada, kannab parkimislepingu tingimusi rikkunud lepingu pool s.o antud juhul kostja. Hageja on saatnud meeldetuletuskirja kostjale, lähtudes rahvastikuregistrist saadud andmetest. Kui vastav e-posti aadress ei kehti, siis on vajalik hoida ka oma andmed rahvastikuregistris korrektsena. Pole eluliselt usutav, et rahvastikuregister edastab teadlikult valeandmeid.
3 (8)
2-22-103435 Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas
4.Kohus leiab, et hagi tuleb kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lahendada lihtsustatud korras kirjalikus menetluses, kuna mõlemad pooled on esitanud oma seisukohad ja tegemist on põhivõla ja kõrvalnõuete summas alla 7000 eurose hagihinnaga asjaga (31,50 eurot). Kohus, läbi vaadanud toimiku materjalid, tutvunud poolte seisukohtade ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada täies ulatuses.
5.Kohus on juba asja menetlusse võtmisel 09.06.2022 määruses selgitanud pooltele, et lahendab asja lihtmenetluses, mis tähendab, et kohus järgib tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid ning tagab menetlusosaliste põhiõiguste- ja vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise. Kohus kasutab TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2- 1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
5.1.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
6.Poolte vahel puudub vaidlus asjaoludes, et kostja sõiduk registreerimisnumbriga xxxxxxxxxxxx vastutavaks kasutajaks oli leppetrahvi nõude koostamise ajal 19.02.2019 kostja ning kostja ei ole hagejale 19.02.2019 koostatud leppetrahvi nõuet ega nõudega kaasnenud kõrvalkulusid hüvitanud.
7.Kuna kostja oma 29.08.2022 vastuses, vaatamata hageja 08.07.2022 selgitustele, viitab jätkuvalt nõude aegumisele v. liiga hilisele esitamisele, selgitab kohus, et TsÜS § 136 lg 2, § 146 -147 sätetest tulenevalt, kuna hageja 19.02.2019 leppetrahvi nõude 3-aastane aegumise tähtaeg hakkas kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest, so tasumise tähtajale 05.03.2019 järgnevast päevast 06.03.2019 ja oleks lõppenud 05.03.2022, siis ei olnud vaidlusalune leppetrahvinõue hageja kohtusse pöördumise ajaks 31.01.2022 aegunud, vaid nõude aegumine peatus TsÜS § 160 alusel. Hageja esitas oma nõude seaduses toodud 3-aastase tähtaja jooksul ja hagi ei ole aegunud.
8.Kohus selgitab, et leppetrahvinõude esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: 1) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); 2) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); 3) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutus (VÕS §-d 103 ja 160); 4) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.
9.VÕS § 271 mõttes on parkimisleping üürileping, kuna parkija üürib omale parkimise ajaks parkimiskoha. Riigikohus on seda korduvalt ka selgitanud (vt nt RKL 3-2-1-68-16 või nr 3-2-1-8216). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja on avaldanud tema opereeritava tasulise parkla juures ülespandud infotahvlitel tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja opereeritavasse parklasse pargib. Ka Riigikohus on 20.10.2010 4 (8)
2-22-103435 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 leidnud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks.
10.Parkimislepingu olemasolu kinnitavate v. ümberlükkavate asjaolude ja tõendite analüüsimisel peab kohus vajalikuks anda esmalt seisukoht kostja vastuväite osas, mille kohaselt hageja poolt viidatud ajal ja kohas kostja kasutatav sõiduk ei parkinud, vaid peatus, st kostja väitel tal puudus tahe parkida ja parkimislepingut sõlmida. Kohus nõustub hageja väidetega selles, et kostja valduses olnud sõiduki seismist hageja hallataval parklaalal ei saa lugeda peatumiseks Liiklusseaduse (LS) § 2 p 52 tähenduses kostja poolt toodud põhjendusel, et hageja esitatud fotode järgi olid sõiduki uksed lukust lahti. LS § 2 p 52 sätestatud mõiste kohaselt: peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Seega peatumise mõiste eeldab, et sõiduki vahetus ümbruses toimub vastav tegevus ning sõiduki juht viibib kas sõidukis või sõiduki juures ja saab sel juhul parkimiskorraldajale esitada kohe ka suuliselt oma vastuväited, kui ta ei soovi parkida, vaid üksnes peatuda. Kohus nõustub hageja poolt viidatud kohtupraktikaga (Tartu Maakohtu lahend nr 4-21-2828), et tähendust ei oma sõiduki peatumise juures ajaline piir, vaid konkreetsed asjaolud, mis viitavad sõiduki ajutisele seismajätmisele. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud fotodelt (dtl. 24-26) kogumis nähtub, et hageja hallatavas Xxxxxxxxxxxx pst T14 tasulises parklas 19.02.2019 kell 13.28 seisnud sõidukis numbrimärgiga xxxxxxxxxxxx ei viibinud fotode tegemise ning leppetrahvi nõude koostamise ajal kedagi ja sõiduki juht oli sõiduki juurest lahkunud. Samuti on õige hageja väide, et parkimiskellal fikseeritud parkimise algusaeg 13:28 (vt foto dtl. 24) ei anna alust jõuda järeldusele, et kostja üksnes peatus, mitte ei parkinud. Kuigi üldjuhul on tavaks sõiduki turvaliseks parkimiseks tõepoolest sõiduki uksed lukustada, ei muuda sõidukist lahkudes sõiduki uste lukust lahti jätmine parkimist siiski peatumiseks ning kostja sellekohased väited on alusetud ja ebaloogilised.
11.Kohus leiab, et sõiduki tasulisse parklasse sisenemisega ja parkimisega, so parklas sõiduki seisma jätmisega selliselt, et sõiduki juht lahkub sõidukist ja sõiduki juures ei toimu sõitjate pealevõi mahaminekut ega veose laadimist, saab lugeda sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustes. Esitatud fotodega (hagiavalduse lisa 2, dtl 27 ja 27.12.2022 hageja seisukoha lisa 7, dtl 106) on tõendatud, et parkla sissesõitude juurde olid paigaldatud infotahvlid koos parkimistingimustega, mille kohaselt sõiduki parkimisega loetakse sõiduki juhi poolt parkimistingimused aktsepteerituks. Samuti fotodega hagiavalduse Lisa 1 (dtl 25-26) ja hageja 27.12.2022 seisukoha lisa 7 (dtl 106) on äratuntavalt tõendatud, et kostja valduses olnud valget värvi sõiduk Xxxxxxxxxxxx numbrimärgiga xxxxxxxxxxxx oli pargitud 19.02.2019 kl 13.28 hageja parklaalas Xxxxxxxxxxxx pst T14. Hageja 27.12.2022 seisukoha lisa 7 (digitoimiku lk 106) asuval fotol, mis tõendab parkimiskorraldaja sisenemist parklaalasse 19.02.2019 kell 13.21, on näha sama oranži värvi mikrobuss, mille taha on digitoimiku lk 25 parempoolsel fotol pargitud 19.02.2019 kl 13.28 valge sõiduk, mille numbrimärk xxxxxxxxxxxx omakorda on äratuntavalt näha fotol digitoimiku lk 26. Kohus möönab, et ülevaatlikumate fotodega (kus oleks korraga selgelt näha nii parkimisala märk kui ka sõiduk koos numbrimärgiga) oleks ilmselt saanud antud juhul oluliselt lihtsustada kostja sõiduki parkimisega seotud asjaolude tõendamist, kuid hageja esitatud fotodega kogumis on kohtu hinnangul tõendatud kostja kasutuses olnud, numbrimärgiga xxxxxxxxxxxx sõiduki parkimine hageja Xxxxxxxxxxxx pst T14 parklas leppetrahvi nõude koostamise ajal 19.02.2019 kl 13.28. Lisaks parkimistingimustele olid parkla sissesõidu juurde paigaldatud liiklusja teavitusmärgid, mis andisid parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on hageja ning seal on parkimiseks kehtestatud tingimused. Teavitussildil parklasse sissesõidul on teavitus ka selle kohta, et parkimistingimused asuvad tahvli teisel pool küljel. Samuti on fotodel näha parkimiskorraldaja pilthoiatus parkimistasu maksmata jätnud sõiduki teisaldamise õiguse kohta. Sõidukijuhile pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid ja hoiatused nähtavad ja sõidukijuhil oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks parkimise näol. Ühtlasi kohus märgib, et vastavalt kehtivale kohtupraktikale ei pea foto parkimistingimustest olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, st 5 (8)
2-22-103435 sellelt ei pea olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk. Kohtud on leidnud, et üldjuhul ei olegi võimalik teha sellist fotolt, millelt oleks äratuntavalt näha nii parkimistingimusi rikkunud sõiduk kui ka parkimistingimused (vt TalRKo 25.04.2023 otsus nr 2-21-121615 p 9). Sellises olukorras peab kostja tõendama oma väidet, et sõiduki parkimise kuupäeval kehtisid teistsugused parkimistingimused (vt TalRKo 08.10.2020, nr 2-19-123666, p 39). Praegusel juhul ei ole kostja seda teinud. Eelneva põhjal leiab kohus, et leppetrahvi nõuet sisaldavad tüüptingimused on hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimislepingu osaks.
12.Hagiavaldusele lisatud fotost nähtub, et sõiduki registreerimismärgiga xxxxxxxxxxxx kojamehe vahele on 19.02.2019 kell 13:28:32 asetatud kollast värvi leppetrahvinõue (dtl 24). Kohtule on esitatud tõendina 19.02.2019 kell 13:28 Xxxxxxxxxxxx pst T14 koostatud leppetrahv nr 0791 9021 9132 8011 (dtl. 22). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus lahendis nr 2-15-3430 p.18 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Fotodega loeb kohus tuvastatuks, et EP esitas leppetrahvinõude 19.02.2019, so päeval, mil tuvastati rikkumine, paigutades leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole esitanud väiteid erandlike asjaolude (nt torm, muu loodusõnnetus vms) kohta, mille puhul võiks asuda seisukohale, et teate paigaldamine sõiduki kojamehe vahele ei olnud mõistlik viis teate edastamiseks. Ka sõidukist tehtud fotodelt ei nähtu erandlikke ilmastikuolusid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja valis leppetrahvinõuetest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Kohus nõustub hagejaga, et hagejal on õigus nõuda parkimislepingu rikkumisel leppetrahvi, olles täitnud leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse.
13.Lisaks peale kostja rikkumise avastamist leppetrahvi nõude kohest kättetoimetamist 19.02.2019 leppetrahvi jätmisega sõiduki kojamehe vahele, on hageja 24.05.2021 saatnud kostja enda poolt rahvastikuregistris märgitud elektronpostiaadressile võlgnevuse meeldetuletuse (dtl 34), millele kostja ei ole vastanud. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 6 lg 1 sätestab, et rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust eeldatakse. Kostjal on rahvastikuregistris perioodil 13.06.2005 – 29.08.2022 üheks kehtivaks e-posti aadressiks ka [email protected] ning kui kostja seda enam ei kasutanud 2019.a, pidanuks kostja tegema vastava muudatuse ka rahvastikuregistris. Samas kohus märgib, et kuivõrd leppetrahvi sissenõudmise eelduseks ei ole meeldetuletuskirja saatmine, pole tähendust ka sellel, kas kostja sai kätte talle registrijärgsel aadressil edastatud hageja nõudekirja (vt ka TalRKo 25.04.2023 lahend nr 2-21-121615 punkt 13).
14.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjapoolset raha maksmise kohustuse täitmata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuse rikkumisena VÕS § 100 mõttes. VÕS § 101 on sätestatud õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja võib kasutada juhul kui võlgnik rikub kohustust. VÕS §-s 101 lg 1 p 1 on sätestatud õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuabki kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks leppetrahv summas 30 eurot hageja poolt hallatavas tasulises parklas Xxxxxxxxxxxx pst T14 Xxxxxxxxxxxxs 19.02.2019 toimunud parkimise eest. 6 (8)
2-22-103435
15.Hageja tegi endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust ja saatis meeldetuletuse võlgnevuse kohta rahvastikuregistrist saadud kostja e-posti aadressile. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja Rahvastikuregistrisse saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti kohtueelne meeldetuletuskiri e-posti vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule. Kohus nõustub hagejaga, et sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt kooskõlas VÕS §-ga 1131 lg 1 sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 1,50 eurot on põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
18.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt enda kasuks välja mõista riigilõiv 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu kokku 4 tunni ja 25 minuti eest s.h. hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine , maakohtule esitamine ja riigilõivu tasumisega seotud toimingud 2 tundi, kostja 06.07.2022 seisukohaga tutvumine , analüüs ja vastuse koostamine 25 min ja kostja 29.08.2022 seisukohaga tutvumine, analüüs, vastuse koostamine, lisade komplekteerimine ja maakohtule esitamine 2 tundi. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on palunud jätta menetluskulud hageja kanda, hageja menetluskulude suurusele ei ole kostja vastu vaielnud.
19.TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud mõista kostjalt hageja menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtu hinnangul on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu hüvitamise nõue summas 20 eurot põhjendatud vastavalt TsMS §-le 4842.
20.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 7 (8)
2-22-103435 4 tunni ja 25 minuti ulatuses tunnihinnaga 96 eurot, kokku 424 eurot. Kohus leiab, et hageja tunnitasu suurus 96 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik. Hageja vastas kohtu järelepärimisele, et summa on koos käibemaksuga. Ajakulu osas leiab kohus, et antud juhul ei ole tegemist pidevalt leppetrahve sisse nõudva esindaja jaoks keeruka ega mahuka vaidlusega. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu s.h. kostja korduvaid vastuväiteid hagile , samuti asjaolusid, et hageja esindaja kui leppetrahvide sissenõudmisele spetsialiseerunu esitab pidevalt ühetaolisi hagisid, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 2 tunni ja 25 minuti ulatuses kokku summas 232 eurot.
21.Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõsta hageja kulutused lepingulisele esindajale 252 eurot (232 + 20 eurot maksekäsus) ja riigilõiv 100 eurot, kokku 352 eurot.
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
23.TsMS 178 lg 1-2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.