Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K. S. vastu võlgnevuse nõudes
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind
8524,59 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nendeHageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; aadress Tartu mnt 83, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10115, Harju maakond) Hageja lepinguline esindaja Jekaterina Morozova (PlusPlus Legal OÜ; e-post [email protected]) Kostja K. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi tagaseljaotsusega rahuldamata.
2.Jaotada menetluskulud ning jätta need hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda. Hagejalt kostja kasuks väljamõistetvad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt
hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
1.Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 31.05.2023 K. S.e vastu hagi võlgnevuse nõudes. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 4593,42 eurot, intresse summas 462,24 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, viivised 2054,50 eurot ja sissenõudekulude 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 05.06.2023 määrusega. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud isiklikult tähtsaadetisena 31.08.2023. Kohus kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates. Kohus juhtis 05.06.2023 menetlusse võtmise määruses kostja tähelepanu ka sellele, et kohtul on õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt oma vastust esitanud.
3.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
5.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb jätta hagiavaldus rahuldamata.
6.TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Samas peab kohus vajalikuks ära märkida peamised õiguslikud põhjendused ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
7.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Bigbank AS-ga 29.11.2018 tarbijakrediidileping nr. SL18011585162, mille alusel sai kostja laenu summas 7000 eurot (dtl 8-12). Laenu tegelik väljamakse oli 6895 eurot (lepingutasu summas 105 eurot tasaarvestati lepingu kohaselt üleandmisele kuuluva krediidisummaga). Kostja on tagasimakseid teinud kokku summas 2(4)
7165,20 eurot (hageja on kinnitanud, et tagasimakseid on tehtud maksegraafiku alusel kuni 26.07.2021, so 1x111,46 eurot ning 31x227,54 eurot, vt dtl 3). Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis krediidiandja 27.10.2021 kostjale hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 22). Kuna kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja lepingu üles 01.12.2021 (dtl 23). Bigbank AS loovutas 07.12.2021 kostja vastase nõude hagejale.
8.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
8.novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
9.Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti kostja enda antud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringutele. Lisaks küsiti ka kostja pangakonto väljavõtet 5 kuu kohta, mille alusel krediidiandja hindas kostja krediidivõimeliseks (dtl 40-48).
10.Kohus ei saa nõustuda krediidiandja analüüsi tulemustega kostja krediidivõimelisuse kohta. Kostja esitatud arveldusarve väljavõttest perioodi 01.07.2018 – 23.11.2018 nähtub, et kostjal on kohustusi vähemalt 9 erineva krediidiandja ees. Käesoleva vaidlusaluse laenuga refinantseeriti nendest 4 kohustust. Krediidiandja on väljatoonud, et kostja keskmine palk oli 662 eurot kuus. Kohus aga ei saa nõustuda krediidiandja poolt väljatoodud kostja kohustustega, kus krediidiandja leiab, et peale käesoleva laenu kostjale muid kohustusi ei jäänud. Kostja tasus igakuiselt Elisa Eesti AS-i, Telia Eesti AS-i ning Tele2 Eesti arveid (kokku keskmiselt 60 eurot kuus), samuti kommunaalkulusid keskmiselt 65 eurot kuus, lisaks suured väljamaksed eraisikutele (nt juuli kuus kokku 365 eurot, septembris kokku 590 eurot, oktoobris 705 eurot). Samuti on igakuised sõidukulud ning kulutused toidule, mida krediidiandja ei ole üldse analüüsinud. Kostjal on ka teine arveldusarve, kuhu kannab esitatud kontolt ise raha (nt on septembris teinud kostja Credit24 krediidikontolt endale väljamakseid summas 155 eurot ning on selle siis koheselt enda teisele kontole edasikandnud). Kohtu hinnangul on kostja esitatud arveldusarve väljavõttest kostja igakuised väljaminekud suuremad kui sissetulekud, seega ei saa kohus nõustuda krediidiandja analüüsi tulemustega kostja krediidivõimelisuse kohta.
11.Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 29,90% aastas (vt dtl 8). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
12.Krediidiandja on võimaldanud kostjale laenu kokku summas 6895 eurot, kohustusega tasuda igakuiselt põhiosast, intressist ja haldustasust koosnevaid makseid, kokku 61 osamakset. Kostja on kokku teinud tagasimakseid vähemalt summas 7165,20 eurot (dtl 3). Seega oli lepingu ülesütlemise ajaks tagastatud kogu põhivõlgnevus.
13.Kokkuvõtteks ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi ega ka viivist.
14.Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
15.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. 3(4)
16.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
17.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).
18.Kuna kostja sisuliselt menetluses ei osalenud ei ole kostjal ka kulusid mida hagejalt välja mõista, seega hageja poolt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
19.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.