Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. september 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-17420
Kohtuasi
X hagi Y vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. mai 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
X apellatsioonkaebuse hind 3780 eurot Y apellatsioonkaebuse hind 4204 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Märt Mürk Kostja Y (isikukood 37812290254), lepinguline esindaja Peeter Malve
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 16. mai 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-17420 osas, milles maakohus rahuldas X hagi Y vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3), mõistis Ylt X kasuks välja varalise kahju 704 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 4), samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta X hagi Y vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja varalise kahju hüvitamiseks rahuldamata.
2.Jätta maakohtu otsus resolutsiooni punkti 5 osas (mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks) muutmata, muutes otsuse põhjendusi.
5.2.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 5. novembril 2021 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks ning viivise saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt avaldati 9. aprillil 2020 ajalehes Maaleht artikkel „Jokk Viimsi valla moodi: ärimees ja volikogu liige X tegutseb Prangli saarel justkui isiklikus kuningriigis“ (artikkel). Artikkel sisaldas kostja poolt antud kommentaari, milles kostja avaldas hageja kohta järgneva ebaõige faktiväite: „Prangli saar on Xle muutunud omamoodi abimajandiks – nii nagu Y vallavalitsuses räägib, nii seal ka asju otsustatakse“. Eelnevaga väidab kostja, nagu hageja kuritarvitaks oma ametiseisundit ning hagejal on ainukesena otsustusõigus vallavolikogu asjades. Sisuliselt süüdistab kostja hagejat korruptsioonis. Kostja on kahjustanud hageja au ja head nime seeläbi, et avaldas hageja kohta au teotavaid väiteid ajalehe Maaleht ajakirjanikule. Lisaks on kostja artiklit 9. aprillil 2020 jaganud ka Facebooki grupis „Viimsilased“.
1.2.Kostja avaldas 9. aprillil 2021 Facebooki grupis „Viimsilased“ hageja au ja head nime teotava postituse, milles kostja sisuliselt väidab, nagu hageja oleks kahjustanud loodust (täpsemalt puid). Kuigi kostja ei nimeta oma postituses hageja nime, on Viimsi elanike jaoks hageja äratuntav. Ka postituse alla lisatud kostja kommentaar kinnitab, et avaldatud postitus on hageja kohta. Lisaks kinnitavad ka grupi „Viimsilased“ liikmete poolt kostja postituse alla jäetud kommentaarid, et kostja avaldatu oli seotud hagejaga. Kostja postituse sisu seab hageja kui keskkonna- ja heakorrakomisjoni liikme äärmiselt halba valgusesse nii keskkonnakomisjoni kui ka Viimsi valla elanike ees. Hageja ei ole postituses kajastatud juhtumiga seotud. Kostja postitust kajastati ka väljaandes Viimsi Uudised (www.viimsiuudised.ee), kus ilmus 14. aprillil 2021 artikkel pealkirjaga „X keskkonnakomisjoni esimehele: „Kes sulle sellist jama, valet ja ila kirjutavad?““. Kostja avaldatust jääb keskmisele mõistlikule lugejale mulje, nagu hageja kuritarvitaks oma positsiooni vallavolikogu liikmena (otsustab asju ainuisikuliselt) ning kahjustab looduskeskkonda, olles ise keskkonnakomisjoni liikmeks. Kuna hageja ei ole kostja väidetud tegusid toime pannud, on kostja hageja au ja head nime kahjustanud põhjendamatult ja
õigusvastaselt. Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata.
1.3.Seoses kostja poolt avaldatud ebaõigete faktiväidetega on hagejale põhjustatud mittevaraline kahju. Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Kostja on suure hulga inimeste ees loonud hagejast mulje kui ebamoraalsest ja vääritust inimesest, kes ei hooli valla huvidest ega keskkonnast. Kostja avaldatud ebaõiged faktiväited on praeguseks jõudnud kümnete tuhandete inimesteni, millest tulenevalt on hagejale tekitatud kahju ulatus suur. Ka ei ole kostja oma laimukampaaniat lõpetanud.
1.4.Hagejale on tekkinud ka varaline kahju 704 eurot, mis seisneb kohtueelsete õigusabikulude kandmises.
1.5.Seoses kostja esitatud tingimusliku menetlusliku tasaarvestuse vastuväitega märkis hageja, et kostjal puudub hageja vastu nõue, mida ta saaks esitatud nõuete tasaarvestamiseks kasutada. Ka ei ole tingimuslik tasaarvestus lubatud (võlaõigusseadus (VÕS) § 198 teine lause). Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja ei ole ajalehele Maaleht antud kommentaaris hageja kohta hagiavalduses esitatud väiteid avaldanud. Artikli pinnalt ei ole võimalik väita, et artiklis on kostjat tsiteeritud. Kostja artiklis avaldatud kujul kommentaari andnud ei ole. Tegemist võis olla ajakirjaniku arusaamaga sellest, mida kostja ja teised Prangli saare elanikud ajakirjanikule on avaldanud. Kostja edastas ajakirjanikule lisaks kommentaaridele ka dokumente oma väidete kinnitamiseks. Esitatu pinnalt võis ajakirjanik anda „omamoodi abimajandiga“ või “kuningriigiga“ assotsieeruva hinnangu. Hagiavalduses esitatud lause teine pool – „nii nagu Y vallavalitsuses räägib, nii seal ka asju otsustatakse“ – on hageja enda poolt varasemalt väljendatud seisukoht. Samas, kostja nõustub ajalehes Maaleht avaldatud hinnangutega. Hageja teod on ühiskonnas taunitavad.
2.2.Pärast kõnealuse artikli ilmumist avaldas hageja Facebooki grupis „Prangli saare uudised“ postituse, milles tõi nimeliselt välja isikud, sh kostja, kes tema arvates olid viidatud artikliga seotud. Hageja süüdistas selles postituses kostjat ja teisi enda laimamises, jättes seejuures ümber lükkamata artiklis esitatud väited. Lisaks avaldas hageja kostja kohta ebaõigeid ja tema au teotavaid faktiväiteid. Kostja esitas tingimusliku menetlusliku tasaarvestuse vastuväite. Kui kohus leiab, et kostja on hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ja kohustab kostjat ebaõiged faktiväited ümber lükkama ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja rahalise hüvitise, siis tasaarvestab kostja rahalise nõude hageja rahalise nõudega kostja vastu, sest hageja on kostjat alusetult laimanud ning süüdistanud ebaseaduslikus tegevuses.
2.3.Kostja postitas 9. aprillil 2021 Facebooki grupis „Viimsilased“ hagiavalduses esitatud postituse. Hageja on postituses toodud juhtumiga seotud ning seega vastab postituses avaldatu tõele. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 16. mai 2023. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt, kohustades kostjat avaldama oma Facebooki kasutaja „Y“ (https://www.facebook.com/X) alt Facebooki grupis „Viimsilased“ (https://www.facebook.com/groups/281003612012563) hiljemalt kolme päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmise sisuga postituse ning hoidma seda avaldatuna vähemalt kümme tundi: „Mina, Y, olen avaldanud X kohta ebaõige väite, nagu oleks X seotud olnud minu 9. aprilli 2021. a postituses avaldatud looduskeskkonna
kahjustamisega. Lükkan sellise väite ümber – X ei ole tegelikkuses sellist tegu toime pannud.“ Lisaks kohustas maakohus kostjat saatma seitsme päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ASile Ekspress Meedia vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järgmise sisuga ebaõigeid andmeid ümberlükkava teate: „Y avaldas X kohta 9. aprillil 2020. a www.maaleht.delfi.ee ilmunud artiklis „Jokk Viimsi valla moodi: ärimees ja volikogu liige X tegutseb Prangli saarel justkui isiklikus kuningriigis“ ebaõiged väited, nagu Prangli Saar oleks muutunud X abimajandiks ja nagu Xl oleks vallavolikogus ainuotsustusõigus asjade käigu üle. Y lükkab käesolevaga need väited ümber.“. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju 704 eurot. Maakohus jättis hageja mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõuded rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus osaliselt kostja kanda, mõistes kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja riigilõivu 475 eurot ning sellelt seadusjärgses määras viivise. Ülejäänud osas jättis maakohus hageja menetluskulud (õigusabikulud) hageja enda kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on vaidlusaluses artiklis otseselt välja toodud, et kostja sõnade kohaselt on hageja muutnud Prangli saare omamoodi abimajandiks ning hageja kontrollib vallavalitsuse otsuseid. Kostja ei ole tõendanud, et artiklis tema sõnadena esitatu ei pärine temalt. Seejuures on kostja avaldanud, et nõustub artiklis avaldatud hinnangutega. Samuti nõustus kostja hagejaga, et hageja väidetavad teod on ühiskonnas taunitavad. Maakohtu hinnangul tuleneb ajalehe Maaleht artiklis avaldatud kostja kommentaarist, nagu oleks hagejal vallavalitsuses Prangli saart puudutavates küsimustes, s.o hageja äri- ja muu tegevuse valdkonnas, võimalik kõiki otsustusi suunata. Keskmine mõistlik isik saab sellest aru, nagu tehtaks vallavalitsuses Prangli saart puudutavates asjades ainult hageja soovitud otsuseid ehk sisuliselt oleks tegemist korruptsiooniga. Kostja ei ole tõendanud väidete tõesust.
3.2.Seoses kostja 9. aprillil 2021 avaldatud postitusega Facebooki grupis „Viimsilased“ leidis maakohus, et kuigi postituses puudub hageja nimi, on postituse sisu seostatav hagejaga. Postitusest saab keskmine mõistlik inimene aru, nagu oleks hageja seotud keskkonna kahjustamisega. Kostja on avaldanud faktiväite, et hageja on kahjustanud looduskeskkonda (kasvavaid puid). Kostja ei ole tõendanud väite tõesust.
3.3.Kuivõrd kostja poolt avaldatud faktiväited ei vasta tõele, rahuldas maakohus VÕS § 1045 lg 1 alusel hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude. Maakohus jättis rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kuivõrd hagejale tekkinud kahju piisavaks kompensatsiooniks saab pidada kostjale pandud ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustust. Seejuures toimub ebaõigete andmete ümberlükkamine eeldatavalt sama suure hulga inimeste ees kui esialgne valeväidete esitamine. Asjas esitatud Facebooki postitustest nähtub, et poolte vaheline konflikt on tekkinud isiklike suhete pinnalt ning ka hageja ei ole kostja kohta oma arvamust tagasi hoidnud. Maakohus rahuldas hageja varalise nõude VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel.
3.4.Seoses kostja menetlusliku tasaarvestuse vastuväitega märkis maakohus, et ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude suhtes ei ole protsessuaalse tasaarvestuse vastuväite esitamine ega tasaarvestuse tegemine võimalik. Kuna hageja mittevaraline kahju nõue kui ka kostja väidetav nõue hageja vastu tugineb deliktiõigusel, on nende nõuete tasaarvestamine VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt välistatud. Hageja apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt, s.o osas,
milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kahjuhüvitiselt viivise väljamõistmiseks. Hageja palus muuta ka menetluskulude jaotust.
4.1.Olukorras, kus maakohus tuvastas, et kostja on hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid, tuli kohtul mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldada. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma. Kohtumenetlus ise ja kohtulahend ei ole piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed.
4.2.Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada asjaolu, et kostja ebaõigete väidete tõttu kannatas olulisel määral ka hageja perekond, sh tema lapsed. Ka on hageja tõendanud, et selles Facebooki grupis, kus postitus avaldati, on üle 13 000 liikme ning hageja au teotavale postitusele jäeti 73 kommentaari, millest suur osa kahjustavad samuti hageja au ja head nime. Seega tekitas kostja oma tegevusega hageja suhtes laimulaviini, mis on oluliselt kahjustanud nii hageja kui ka tema pereliikmete isikuõigusi. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise korral tuleb rahuldada ka hageja viivise nõue. Kostja apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagiavalduse rahuldas ning teha uue otsuse, millega jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5.1.Maakohus on jätnud tähelepanuta, et ajalehe Maaleht artikli pealkirja järel on märkus, millest järeldub, et artikkel on koostatud mitmete saareelanike arvamuste põhjal. Seega ei saa artikli põhjal eeldada, et tegemist saab olla vaid kostja väidetega. Kostja ei ole hagiavalduses toodud väiteid hageja kohta ajalehe Maaleht ajakirjanikule avaldanud. Kostja avaldas ajakirjanikule, et hageja tegevuse kohta võib kasutada väljendit „Jokk“, mis on üldteadaolevalt lühend väljendist „juriidiliselt on kõik korrektne“. Korruptsioon ei ole juriidiliselt korrektne tegevus ning ka kõnealuses artiklis hageja korruptiivsele tegevusele viiteid ei leidu.
5.2.Nii hagiavalduses kui ka maakohtu otsuses on ebaõigesti viidatud volikogus otsuste vastuvõtmisele. Kõnealuses artiklis on viidatud vallavalitsuses otsuste vastuvõtmisele. Kuivõrd artiklis ei ole käsitletud volikogus otsuste vastuvõtmise mõjutamist (ainuotsustamist), siis ei saanud kohus kohustada kostjat ka avalikult ümber lükkama seda, mida ta ei ole avaldanud ning mille avaldamist ei ole võimalik talle omistada ka kaudsete tõendite alusel. Ka ei tulene kõnealusest artiklist väidet, nagu oleks hagejal kellegi arvates ainuotsustusõigus vallavalitsuses või volikogus. Selline väide on kostjale omistatud meelevaldselt. Isegi, kui see väide kostjale omistada, siis ei ole selles väites midagi taunimisväärset, kuivõrd väitest ei tulene, nagu teeks hageja vallavalitsuse eest otsuseid.
5.3.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja on hagejat 9. aprilli 2021. a Facebookis avaldatud postituses laimanud. Kostja leiab jätkuvalt, et hageja oli seotud postituses kajastatud keskkonna kahjustamisega. Maakohus on kostja esitatud tõendeid ebaõigesti hinnanud. Seejuures on maakohus tunnistaja C ütlustega põhjendanud asjaolusid (treileri vedu toimus nädal aega enne ekskavaatori merre vajumist), millele pooled menetluses ei tuginenud.
5.4.Kostja hinnangul ei täitnud maakohus ka piisavalt selgitamiskohustust. Maakohus ei konkretiseerinud hagi eset ega toonud konkreetselt välja, milliseid väiteid peavad pooled tõendama. Kostja esitatud tõendeid maakohus eelistungil ei käsitlenud ning kostja sai alles
maakohtu otsusest teada, et kohus ei ole pidanud kostja esitatud tõendeid asjakohasteks.
5.5.Maakohus rahuldas ebaõigesti hageja varalise kahju hüvitamise nõude. Maakohus pidanuks arvestama seda, millises proportsioonis olid kohtueelsed menetluskulud põhjendatud. Arvestades, et hageja varalise kahju hüvitamise nõue koosnes õigusabikuludest, tulnuks maakohtul osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, jätta rahuldamata ka hageja varalise kahju hüvitamise nõue. Poolte seisukohad ja menetluse edasine käik
6.Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda.
7.Ringkonnakohus selgitas pooltele 7. augustil 2023 saadetud kirjas õiguslikku olukorda (kd II, tl-d 121–122). Pooled said avaldada arvamust, kas avaldatud väidete näol võiks tegemist olla faktiväidetega või väärtusotsustustega. Maakohus lähtus hagiavalduses esile toodud asjaoludest, et tegemist on faktiväidetega. Ringkonnakohus ei ole seotud maakohtu õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid võib hinnata vaidlusaluseid väiteid maakohtust erinevalt. Lisaks palus kohus poolte seisukohta selle kohta, et kui tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega, siis kas nende avaldamine hagi aluseks oleval viisil on õigusvastane VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2 järgi, sh kas esineb VÕS § 1046 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti pidas ringkonnakohus vajalikuks selgitada ajalehes Maaleht avaldatud väidete osas tõendamiskoormist. Tulenevalt kostja 29. novembril 2021 esitatud vastuväitest tuli hagejal tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi tõendada, et kostja on vaidlusaluste väidete avaldaja. Alles seejärel, kui hageja on oma nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks tõendid esitanud, tuleb kostjal omakorda oma vastuväiteid tõendada. Ringkonnakohus selgitas, et tegemist ei ole TsMS § 231 lg 2 järgi asjaolu kohta esitatud väite omaksvõtuga, kui kostja on esitanud ka alternatiivsed põhjendused selle kohta, et ajalehes Maaleht avaldatud väited olid õiged.
8.Hageja jäi oma seisukohas selle juurde, et maakohus on õigesti kvalifitseerinud väited faktiväideteks. Samuti on maakohus hageja hinnangul jaotanud õigesti tõendamiskoormise, sest hageja oli oma tõendamiskoormise täitnud ning kostja pidi oma vastuväidet tõendama.
9.Kostja leidis, et maakohus rikkus eelmenetluse ülesandeid ning seetõttu tuleb arvestada kostja poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidete ja tõenditega. Kostja jäi selle juurde, et ta ei ole ajalehele Maaleht vaidlusaluseid väiteid avaldanud ning tegemist on ajakirjaniku enda arvamusega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada, s.o osas, millega maakohus hagi rahuldas, jaotas menetluskulud ning määras need kindlaks. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab hagi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja varalise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi. Menetluskulud jäävad maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse.
11.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostja on avaldanud ajalehe Maaleht ajakirjanikule ja Facebooki grupis „Viimsilased“ hageja kohta ebaõigeid au
teotavaid (mainet kahjustavaid) faktiväiteid. Ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks järgmised maakohtu tuvastatud faktilised asjaolud, mida pooled ei ole apellatsiooniastmes vaidlustanud: -
-
Hageja on Reformierakonna liige ning oli Viimsi vallavolikogu 9. koosseisu ja Viimsi vallavolikogu keskkonna- ja heakorrakomisjoni liige; Pooled elavad Viimsi vallas;
9.aprillil 2020 ilmus ajalehes Maaleht artikkel „Jokk Viimsi valla moodi: ärimees ja volikogu liige X tegutseb Prangli saarel justkui isiklikus kuningriigis“ (elektrooniliselt kättesaadav https://maaleht.delfi.ee/artikkel/89474769/jokk-viimsi-valla-moodiarimees-ja-volikogu-liige-X-Y-tegutseb-prangli-saarel-justkui-isiklikus-kuningriigis), mis sisaldas lauset: „Prangli saarel suvekodu omav Y ütleb aga otse välja, et Prangli saar on Xle muutunud omamoodi abimajandiks – nii nagu Y vallavalitsuses räägib, nii seal ka asju otsustatakse.“;
9.aprillil 2021 postitas kostja Facebooki grupis „Viimsilased“ järgmise sisuga kommentaari koos fotodega: „Lugupeetud Viimsi valla volikogu ning Heakorra- ja keskkonnakomisjoni liige tembutab jälle. #kassinusonoravat ehk „külmal kevadel närib kährik juba varakult käbi.“
12.Ringkonnakohus hindab esmalt seda, kas kostja on ajalehes Maaleht avaldatud väidete avaldaja VÕS § 1047 mõttes. Vaidlusalune lause, milles avaldatud väiteid hageja vaidlustab, on järgmine: „Prangli saarel suvekodu omav Y ütleb aga otse välja, et Prangli saar on Xle muutunud omamoodi abimajandiks – nii nagu Y vallavalitsuses räägib, nii seal ka asju otsustatakse.“ (kd I, tl 27). Vaidluse all on väited „Prangli saar on Xle muutunud omamoodi
abimajandiks“ ja „nii nagu Y vallavalitsuses räägib, nii seal ka asju otsustatakse“.
12.1.Kostja on alates menetluse algusest väitnud, et tema ei ole sellises sõnastuses lauset ajakirjanikule avaldanud. Maakohus leidis, et arvestades kommentaari sõnastust, on mõistlik eeldada, et kostja on sellise lause ajakirjanikule avaldanud. Kolleegium maakohtuga ei nõustu ja leiab, et maakohus on asjaolu tuvastamisel rikkunud menetlusnorme, mis viisid ebaõige järelduseni. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kostja on kohtumenetluse kestel asunud ka tõendama, et avaldatu on õige ning ei kahjusta hageja mainet, ei tähenda see, et kostja on võtnud TsMS § 231 lg 2 järgi omaks, et ta on andmete avaldajaks.
12.2.Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS §-de 1046 ja 1047 tähenduses on isiku kohta andmete või väärtushinnangu kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (nt RKTKo 10.06.2009 3-2-1-43-09, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). Senises praktikas on Riigikohus pidanud avaldamiseks nii kommentaaride kättesaadavaks tegemist piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele) kui ka ühe isiku poolt ebaõigete andmete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamist teisele isikule (RKTKo 25.09.2013 3-2-1-80-13, p 40), sh meediaväljaandele (RKTKo 09.01.2013 3-2-1-166-12, p 13). Avaldamiseks on loetud ka andmeid sisaldava e-kirja saatmist konkreetsetele isikutele (RKTKo 13.04.2007 3-2-1-5-07).
12.3.Kolleegium leiab, et maakohus jaotas ebaõigesti asjaolu kohta esitatud väite – kes on vaidlusaluses lauses esitatud väidete avaldaja – tõendamiskoormise (vt maakohtu otsuse p 22.3). Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 oli hageja kohustuseks tõendada, et kostja on sellises sõnastuses lause ajakirjanikule avaldanud. Hageja leiab, et ta on oma tõendamiskoormise täitnud. Kolleegium hagejaga ei nõustu.
12.3.1.Esmalt märgib kolleegium, et tegemist ei ole tekstist sõnasõnalise väljavõttega ehk tsitaadiga (vt ka väljavõtet ajakirjaniku ja kostja sõnumivahetusest; kd II, tl 126 pöördel). Asjaolusid saab avaldada mitmel viisil ja erinevat sõnastust kasutades. Artiklist tulenevalt on ajakirjanik kogunud andmeid erinevatest allikatest, sh pidanud kirjavahetust Viimsi vallavalitsusega, mistõttu on põhjendatud kostja seisukoht, et artikkel on koostatud erinevate isikute arvamuste põhjal. See, et kostja nõustub ajakirjaniku poolt avaldatuga, ei tähenda, et teda saab pidada andmete avaldajaks. Teiseks, ka see, et kostja jagas artiklit oma Facebooki kontol („Y jagas linki“ ning selle juures hüperlink artiklile), ei tee teda automaatselt andmete avaldajaks (kd I, tl 28; dtl 29). Hageja on seisukohal, et kui kostja väited oleksid ajalehe artiklis olnud valesti kajastatud, siis ei oleks kostja seda artiklit oma isikliku Facebooki konto alt jaganud. Kolleegium hagejaga ei nõustu, et ajaleheartikli jagamine tõendab, et kostja on vaidlusaluse lause ajakirjanikule avaldanud.
12.3.2.Riigikohus ei ole veel VÕS §-de 1046 ja 1047 tähenduses võtnud seisukohta, kas avaldamiseks loetakse ka artikli jagamist, n-ö hüperlingi teel andmetele ligipääsu võimaldamine. Tsiviilasjas nr 2-20-12495/29, mille Riigikohtu 18. mai 2022. a otsuse pdele 10 ja 11 hageja viitas, ei olnud tegemist hüperlinkimisega, sest kaasuse asjaoludest nähtuvalt taasavaldas kostja pressiteate teksti („Hagejat laimavad kostja postituse allpool esitatud lõigud“). Seega ei ole hageja viide VÕS §-de 1046 ja 1047 tõlgendamise kohta asjakohane.
12.3.3.Hüperlink on hüpertekstis viide (ühesuunaline osutamine) teisele (hüper)dokumendile või selle osale. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast nähtub, et kui veebilehel avaldatakse hüperlink, mis viib lugeja või vaataja teisel lehel avaldatud andmete juurde, ei loeta
esimesele lehele lingi lisamist automaatselt teisel lehel sisaldavate andmete avaldamiseks (EIKo 04.12.2018, 11257/16, Magyar Jeti Zrt v Ungari, p 74). EIK on viidatud lahendis põhjendanud, et hüperlingid erinevad oluliselt traditsioonilistest avaldamistoimingutest, sest nad reeglina suunavad lugejad mujal internetis saadaolevale sisule. Veel eristab hüperlinke see, et hüperlingi kaudu teabele viitav isik ei kontrolli selle veebisaidi sisu, millele hüperlink juurdepääsu võimaldab ja mida võidakse pärast seda muuta (samas, p 75). Samas ei välistanud EIK viidatud otsuse p-s 76, et teatud juhtudel võib hüperlingi postitamine kaasa tuua vastutuse, kuid see nõuab iga üksikjuhtumi asjaolude arvestamist. Kolleegiumi arvates neid asjaolusid praeguses vaidluses ei esine.
12.3.4.Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et kostja avaldas ajakirjanikule andmeid artiklis avaldatud sõnastuses. Seega leidis maakohus ebaõigesti, et kostja on käsitatav ajalehes Maaleht avaldatud lause „Prangli saar on Xle muutunud omamoodi abimajandiks – nii nagu Y vallavalitsuses räägib, nii seal ka asju otsustatakse“ avaldaja VÕS §de 1046 ja 1047 mõttes.
12.4.Kolleegium peab vajalikuks hinnata ka seda, kas kostja võis ajakirjanikule avaldada kostja kohta käivaid ebaõigeid andmeid, mille pinnalt ajakirjanik artikli koostas. Maakohus leidis otsuse p-s 22.7, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on läbi majandustegevuse Prangli saarega seotud. Nimetatud asjaolu tuvastamisel rikkus maakohus kolleegiumi hinnangul menetlusnorme, sest ei arutanud pooltega asjas tähtsust omavaid asjaolusid ammendavalt, jättes nii osaliselt täitmata eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392 lg 1 p‐d 1–4). Ringkonnakohus on selle puuduse kõrvaldanud (kd II, tl-d 121–122, 160–161).
12.5.Kostja ei vaidle, et ta ajakirjanikuga suhtles (vt kostja 29. novembri 2021. a menetlusdokument; kd I, tl 65). Isegi, kui ajakirjanik avaldas kaudseid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid kostja poolt esitatud andmete põhjal, siis on kostja tõendanud, et tema esitas ajakirjanikule tegelikkusele vastavaid andmeid. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Kostja on esile toonud ja tõendanud, et hageja on OSAÜHINGU SAARE osanik, äriühingu käibest üle 80% oli seotud Prangli saarega ning selle käibe osas oli tellijaks Viimsi vald või vallale kuuluvad allasutused (kd II, tl-d 130–151). Samuti on tegelikkusele vastav asjaolu see, et „Y räägib vallavalitsuses“ ning „vallavalitsus otsustab“. Hageja on Prangli saare elanike poolt vallavolikogusse valitud ning selle põhjal saab väita, et ta käib vallavalitsuses Prangli saarega seotud asju rääkimas ning ajamas. Kostja on kirjeldanud 2018. a sündmust ja oma väite tõendamiseks esitanud W 23. novembri 2021. a e-kirja, mille kohaselt on hageja jätnud endast mulje, et ta on Viimsi vallas Prangli saart puudutavates küsimustes mõjuvõimas isik (kd I, tl 107). Kolleegium ei nõustu maakohtu poolt tõendile antud hinnanguga, et viidatud e-kiri ei saa kostja väidet tõendada. Samuti puudub ringkonnakohtu hinnangul alus kahelda kõnealuse tõendi usaldusväärsuses. Kuid see, millises sõnastuses on ajakirjanik selle mõtte lugejale edasi andnud, ei anna alust pidada kostjat väite avaldajaks.
12.6.Selguse huvides märgib ringkonnakohus, et hageja on oma haginõuet täpsustanud, paludes ümberlükkava teatena avaldada, et: „Y avaldas X kohta 09.04.2020. a www.maaleht.delfi.ee ilmunud artiklis „Jokk Viimsi valla moodi: ärimees ja volikogu liige X tegutseb Prangli saarel justkui isiklikus kuningriigis“ ebaõiged väited nagu Prangli Saar oleks muutunud X abimajandiks ja nagu Xl oleks vallavalitsuses ainuotsustusõigus asjade käigu üle. Y lükkab käesolevaga need väited ümber.“ (kd II, tl 18). Maakohus on ekslikult lähtunud esialgsest ümberlükkamise teatest, kus oli vallavalitsuse asemel märgitud vallavolikogu. See eksimus ei oma aga praegusel juhul tähtsust, sest ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole vaidlusaluseid väiteid, mille ümberlükkamist hageja taotleb, sellises sõnastuses avaldanud.
Selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuna puudub nõude esmane eeldus (kostja poolt väidete avaldamine), ei hinda ringkonnakohus vaidlusaluseid väiteid sisuliselt.
13.Pooled vaidlevad jätkuvalt ka 9. aprillil 2021 Facebooki grupis „Viimsilased“ tehtud postituse: „Lugupeetud Viimsi valla volikogu ning Heakorra- ja keskkonnakomisjoni liige tembutab jälle. #kassinusonoravat ehk „külmal kevadel närib kährik juba varakult käbi.“ üle.
13.1.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on postitanud kommentaari ja pildid. Seega on kostja avaldaja VÕS §-de 1046 ja 1047 mõttes. Maakohus leidis otsuse p-s 23.1, et kuigi postitus ei sisaldanud hageja nime, sai keskmine mõistlik isik avaldatust aru nii, et hageja on seotud keskkonna kahjustamisega (kahjustanud kasvavaid puid). Kostja neid maakohtu järeldusi ei vaidlusta. Küll aga vaidlustab kostja maakohtu seisukohta, et vaidlusalusest väitest saab järeldada, et hageja tegi seda isiklikult. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et ta avaldas andmeid selle kohta, et hageja oli postituses kirjeldatud keskkonna kahjustamisega seotud.
13.2.Kolleegiumi hinnangul saab postitusest järeldada, et hageja on seotud merre vajunud ekskavaatoriga ja puude kahjustamisega Prangli saarel. Postituses avaldatud kaudset faktiväidet „Lugupeetud Viimsi valla volikogu ning Heakorra- ja keskkonnakomisjoni liige tembutab jälle“ ja juurde lisatud pilte tuleb hinnata nende avaldamise kontekstis ning tuvastada, kuidas mõistlik lugeja sellest väitest aru saab. Piltidel on Prangli hoiualal sadamatööde käigus merre vajunud ekskavaator ja läbi metsa liikunud transpordi (treiler) poolt puudele tekitatud vigastused. Maakohus on vaidlusalust väidet käsitanud faktiväitena. Kolleegium nõustub maakohtuga. Isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. VÕS § 1047 lg 4 järgi võivad ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (RKTKo 31.05.2006 3-2-1-161-05, p 12). Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist hageja taotleb, olema kostja avaldanud sõnaselgelt. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust. Kuna maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et postituse sisust järeldub hageja mainet kahjustav väide (hageja on seotud keskkonna kahjustamisega), peab selle tõele vastavust tõendama kostja.
13.3.Kolleegium leiab, et maakohus on asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusnorme. TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Maakohus on kostja esitatud tõendid vastu võtnud, kuid otsuse p-s 23.4 leidnud, et 13. aprilli 2021. a Viimsi valla keskkonnakomisjoni istungi videosalvestus, Keskkonnaameti (KeA) kontrollakt ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (KSH) on asjakohatud tõendid, sest nendel ei ole asjas tähtsust. Maakohus on tunnistaja C ütluseid hinnates tuvastanud, et hageja ei olnud puude kahjustamisega seotud (kd II, tl-d 56–58). Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata kostja esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega. See on viinud maakohtu ebaõige asjaolu tuvastamiseni, et kostja avaldas hageja kohta ebaõige väite. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et kostja esitatud tõendid on TsMS § 238 lg 1 järgi asjakohased ja lubatavad. Hageja üldine väide tõendite ebausaldusväärsuse kohta ei anna alust jätta tõendeid arvestamata.
13.4.Kostja esitatud tõendite põhjal saab järeldada, et hageja oli treileri veoga läbi metsa seotud. Keskkonnakomisjoni istungi videosalvestusest nähtuvalt on hageja kohta esitatud kaebusi. KeA on kontrollinud Prangli saarel Mölgi sadamas merre vajunud ekskavaatorit ja
Mölgi sadamast Idaotsa küla suunas läbi metsa minevat teed, mille kõrval oli näha kasvavaid puid, mille tüvedel olid vigastused (objekti kontrollimise protokoll nr 1104960; kd I, tl-d 89– 106). Aktis on märgitud, et „ei ole tuvastatud, et X oleks ise tahtlikult puid vigastanud“. Kahjustuste kohta on selgitusi andnud hageja ning protokollis on kajastatud, et hageja korraldusel on puud langetatud. Sõnumivestluse väljavõtte kohaselt märgib hageja, et treiler on vastu puud läinud ning hageja lõikab puu maha ja maksab maaomanikule 100 eurot (kd I, tl 172). KSH aruanne tõendab kostja väidet, et sadama süvendamisel ei järgitud KSH suuniseid, mis tingis ekskavaatori merre vajumise (kd I, tl-d 109–171). Kostja tõi esile, et hageja korraldas töid saarel – sadamaehituse arendaja on OSAÜHINGU SAARE (kd I, tl 116; maakohtu
12.jaanuari 2023. a istungi protokoll, ajamärk 00:45:11).
13.5.Viidatud tõendeid TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi kogumis hinnates saab kolleegiumi hinnangul järeldada, et hageja oli seotud treileri veoga läbi metsa, samuti sadama ehitusega. Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata 12. jaanuari 2023. a istungil kostja poolt asjaolude ja tõendite kohta antud selgitustega ning 23. veebruari 2023. a seisukohaga, kuidas on sadama süvendamine ja puude vigastamine hagejaga seotud (kd II, tl-d 1–5; 23–25). Kostja Facebooki postitusest ei saa järeldada, et kostja viitab hageja poolt keskkonnavastase süüteo toimepanemisele või haldusmenetlusnormide rikkumisele. Postitusele juurde lisatud pildid annavad visuaalselt edasi loodusele tekitatud kahjustused, millega kostja hagejat seostab. Asjaolu, et puud on vigastatud ja ekskavaator on merre vajunud, on tõendatud KeA protokolliga. Kuigi tunnistaja C ütluste kohaselt sõitis tema treileriga läbi metsa, siis eelnevalt tuvastatud asjaolude, et sadamas korraldas töid hagejaga seotud äriühing ning hageja maksis maaomanikule puu kahjustamise eest, põhjal saab järeldada, et hageja oli tööde teostamisega (tellimine ja korraldamine) seotud. Tunnistaja C ütluste kohaselt ehitas hageja Mölgi sadamas kaid ja „X ütles, et ekskavaator uppus ära, on vaja välja tõmmata ja siis me läksime talle appi“ (maakohtu 29. mai 2023. a istungi protokoll; ajamärgid 00:10:10, 00:11:10). Treileriga sõitis tunnistaja läbi metsa, tee oli kitsas (00:11:44) ning tunnistaja vastas, et teda paluti appi seoses hagejaga, sest „tema tellitud ekskavaator sinna ära uppus“ (00:11:19 jj). Eelnevast tulenevalt on tõendatud sadama süvendamisel merre vajunud ekskavaatori ja treileriga metsas puude vigastamise sündmuste omavaheline seos.
14.Kuna kostja ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, ei saa kohaldada VÕS § 1047 lg-t 4, s.o taotleda väidete ümberlükkamist.
15.Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja on mittevaralise kahju tekitamiseks pidanud ebaõigete faktiväidete avaldamist. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja avaldas hageja kohta tegelikkusele vastavaid andmeid. Kostja saab vastutada juhul, kui ta ei oleks suutnud hageja kohta avaldatud hageja mainet kahjustava kaudse faktiväite tõesust tõendada ning muud vastutust välistavad ja vastutusest vabanemise asjaolud puuduvad. Kuna kostja tegu ei olnud õigusvastane, tuleb jätta mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamata. Seega on maakohtu lõppjäreldus mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise saamise nõuete rahuldamata jätmise osas õige, kuid muuta tuleb selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Samuti leiab kolleegium, et Facebooki postitusega ei saanud kostja hageja õigusi rikkuda ka au teotava või ebakohase väärtushinnanguga. Avaldatud andmed vastasid tegelikkusele ning andmete avaldamise viis ja sõnakasutus vastab sotsiaalmeedias kasutatavale tavapärasele viisile. Nii on ka EIK leidnud, et arvesse tuleb võtta internetiportaalide suhtlusstiili eripära, sest nendes kasutatud väljendid, ehkki kuuludes „madalasse stiiliregistrisse“, on sellises suhtluses tavalised – see kaalutlus vähendab nendele väljenditele omistatavat mõju (EIKo 02.02.2016,
22947/13, Magyar Tartalomszolgáltatók Egyesülete jt v Ungari, p 77).
16.Maakohus rahuldas hageja 704 euro suuruse varalise kahjuhüvitise nõude. Selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja nõue jätta uue otsusega rahuldamata. Tegemist on kohtueelsete õigusteenuse kuludega ning need on VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel kahjuna hüvitatavad. Nõude maksmapanekuks peavad olema täidetud kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused. Praegusel juhul ei ole kostja hageja isikuõigusi andmete avaldamisega rikkunud. Seega ei ole ka kahju hüvitamise nõude maksmapaneku esmane eeldus (kohustuse rikkumine) täidetud.
17.Hageja on 14. septembri 2023. a menetlusdokumendis asunud seisukohale, et ringkonnakohus ei ole järginud apellatsiooniastmes uute tõendite vastuvõtmisel seaduses sätestatud korda. Kolleegium hagejaga ei nõustu. Mõlemal poolel oli õigus esitada avaldusi ja taotlusi ringkonnakohtu 7. augusti 2023. a selgituskirjas esile toodud asjaolude kohta. Kui kostja esitas uued tõendid, sai hageja kooskõlas TsMS § 652 lg-ga 9 avaldada tõendite vastuvõtmise kohta seisukoha 4. septembril 2023 ja pärast nende vastuvõtmist 14. septembril 2023 (kd II, tl-d 152, 160–161). Tõendite vastuvõtmine ei saa olla hageja jaoks üllatav ning hagejal oli piisavalt aega seisukoha avaldamiseks. Ringkonnakohus on 5. septembri 2023. a määruses välja toonud, milliste asjaolude kohta on kostja oma väidete tõendamiseks tõendid esitanud ning ringkonnakohtu põhjendused tõendite asja juurde võtmise eelduste täitmise kohta. Seega oli pooltele arusaadav, millistele tõenditele tuginedes hakkab ringkonnakohus otsust tegema (vt RKTKo 16.04.2019 2-18-7846/33, p 12). Menetluskulude jaotus
18.Kuna maakohtu otsus tühistatakse, muudab kolleegium kooskõlas TsMS § 173 lg-tega 1 ja 3 menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulude jaotuse. Seetõttu puudub kolleegiumil vajadus hinnata poolte esitatud väiteid maakohtu menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise kohta.
19.Menetluskulude jaotamisel lähtub kolleegium TsMS § 162 lg-st 1, jättes maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.
20.Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas (RKTKm 2-19-15916/87, p 16). Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
21.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.