X hagi Y vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise ja viiviste nõudes.
Tsiviilasja hind
7984 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Hageja lepingulise esindajad: vandeadvokaat Robert Sarv (kuni veebruar 2022) advokaat Katrin Paulus (kuni 03.04.2023) advokaat Märt Mürk (e-post [email protected]) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx) Kostja lepinguline esindaja: Peeter Malve (volikirja alusel; epost xxx)
Kohtuistungi aeg
12.01.2023, 29.03.2023
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt.
Kohustada Y avaldama oma Facebooki kasutaja „Y“ (xxx) alt Facebooki grupis „Viimsilased“ (xxx) hiljemalt kolme päeva jooksul alates käesoleva kohtuasjas tehtava otsuse jõustumisest järgmise sisuga postitus ning hoidma seda avaldatuna vähemalt 10 tundi: „Mina, Y, olen avaldanud X kohta ebaõige väite, nagu oleks X seotud olnud minu 09.04.2021. a postituses avaldatud looduskeskkonna kahjustamisega. Lükkan sellise väite ümber – X ei ole tegelikkuses sellist tegu toime pannud.“
3.Kohustada Y saatma 7 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest AS-le Ekspress Meedia (registrikood: 10586863; e-post [email protected]) vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järgmise sisuga ebaõigeid andmeid
ümberlükkav teade: „Y avaldas X kohta 09.04.2020. a xxx ilmunud artiklis „Jokk Viimsi valla moodi: ärimees ja volikogu liige X tegutseb Prangli saarel justkui isiklikus kuningriigis“ ebaõiged väited nagu Prangli Saar oleks muutunud X abimajandiks ja nagu Xl oleks vallavolikogus ainuotsustusõigus asjade käigu üle. Y lükkab käesolevaga need väited ümber.
4.Välja mõista Ylt X kasuks kohtueelsed õigusabikulud 704 (seitsesada neli) eurot (koos käibemaksuga).
5.Jätta X hagi mittevaralise kahju hüvitamise ja viiviste nõuded rahuldamata. Menetluskulude jaotus:
1.Jätta hageja menetluskulud osaliselt kostja Y kanda ja välja mõista Ylt hageja X kasuks riigilõivukulud summas 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud (õigusabikulud) TsMS § 163 lg 1 alusel hageja enda kanda.
2.Välja mõista kostjalt Ylt hageja X kasuks viivis menetluskuludelt (475 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
3.Jätta kostja menetluskulud täies ulatuses kostja enda kanda. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED
1.X esitas 16.12.2021 kohtule hagiavalduse Y vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja varalise kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes. (I kd, tl 4-18).
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja Reformierakonna liige, Viimsi Vallavolikogu 9. koosseisu liige ja Viimsi Vallavolikogu keskkonna- ja heakorrakomisjoni liige. Pooled on Viimsi valla elanikud. Viidatud piirkonna elanikud kasutavad Facebooki gruppi „Viimsilased“ igapäevaste
kohalike uudiste kajastamiseks / piirkonnas toimuvate sündmuste arutamiseks. Gruppi kuulub umbes 13 100 inimest Statistikaandmete kohaselt on 2021. a seisuga rahvaarv Viimsi vallas 21 151.1 Sellest võib järeldada, et grupis tehtud postitusi näeb suur(em) osa Viimsi valla elanikest.
3.09.04.2020. a ilmus Maalehes artikkel „Jokk Viimsi valla moodi: ärimees ja volikogu liige X tegutseb Prangli saarel justkui isiklikus kuningriigis“, milles sisaldus muu hulgas kostja poolt antud kommentaar, milles kostja avaldas hageja kohta järgneva ebaõige väite: „Prangli saar on Xle muutunud omamoodi abimajandiks – nii nagu X vallavalitsuses räägib, nii seal ka asju otsustatakse“ Nimetatuga kahjustas kostja oluliselt hageja mainet. Hageja maine rikkumine seisneb ebaõigete faktiväidete avaldamises. Kostja väidab, nagu hageja kuritarvitaks oma ametiseisundit ja, et hagejal on ainukesena otsustusõigus vallavolikogu asjades, mis aga ei vasta tõele. Sisuliselt süüdistab kostja hagejat korruptsioonis. Lisaks on kostja Maalehes avaldatud artiklit jaganud 09.04.2020. a Facebook grupis „Viimsilased“.
4.Kostja avaldas 09.04.2021.a hageja kohta grupis „Viimsilased“ järgmise sisuga postituse: „Lugupeetud Viimsi valla volikogu ning Heakorra- ja keskkonnakomisjoni liige tembutab jälle. #kassinusonoravat ehk „külmal kevadel närib kährik juba varakult käbi.“ Postituse juurde olid lisatud fotod kahjustatud puudest. Kuigi kostja ei nimeta oma postituses hageja nime, on Viimsi elanike jaoks hageja äratuntav: (i) hageja on volikogu liige, (ii) hageja on keskkonnaja heakorrakomisjoni liige, (iii) „ka sinus on oravat“ ja „kährik“ viitavad otseselt Reformierakonnale (üldtuntud, et Reformierakonna sümboliks on orav). Eelpool väljatooduga kahjustas kostja oluliselt hageja mainet. Hageja maine rikkumine seisneb ebaõigete faktiväidete avaldamises. Kostja väidab, nagu hageja oleks kahjustanud loodust (täpsemalt puid). Sellega seadis kostja hageja kui keskkonna- ja heakorrakomisjoni liikme äärmiselt halba valgusesse nii keskkonnakomisjoni ees kui ka Viimsi valla elanike ees. Kostja väited ja süüdistused ei vasta tõele – hageja ei ole antud juhtumiga seotud. Kostja postitust kajastati ka väljaandes Viimsi Uudised (xxx), kus ilmus 14.04.2021. a artikkel pealkirjaga „X keskkonnakomisjoni esimehele: „Kes sulle sellist jama, valet ja ila kirjutavad?““ Ilmunud artiklit jagas kolmas isik kostja 09.04.2021. a avaldatud postituse alla, millele kostja vastas: „Kui X küsib, siis võib julgelt öelda, et mina olengi see vend, kes sellist „jama, valet ja ila“ on valmis kirjutama. Eriti, kuna selles puudub igasugune vale.“ Sellest tulenevalt on kostja ise kinnitanud, et avaldatud postitus käis hageja kohta. Lisaks kinnitavad ka grupi „Viimsilased“ liikmete poolt kostja postituse alla jäetud kommentaarid, et kostja avaldatu oli seotud hagejaga. Seega puudub kahtlus selles, et kostja Facebooki grupis „Viimsilased“ 09.04.2021. a avaldatud postitus käis hageja kohta ja keskmisele lugejale oli see arusaadav.
5.Kostja on kokkuvõtlikult väitnud, et hageja kuritarvitab oma ametiseisundit (sisulisest tegeleb korruptsiooniga) ja on kahjustanud looduskeskkonda. Hageja laimamine on põhjendamatu. Hageja hinnangul ei ole asjas ilmselt mõistlikku vaidlust, et sellised väited mõjuvad tema aule ja heale nimele äärmiselt kahjustavalt. Kuna hageja ei ole kostja väidetud tegusid reaalsuses toime pannud, siis on kostja hageja au ja head nime kahjustanud põhjendamatult ja õigusvastaselt. Hageja pöördus 17.09.2021.a kostja poole nõudekirjaga, milles pakkus kokkuvõtvalt kohtuvälist kompromissivõimalust. Kostja vastas hagejale 27.09.2021.a, asudes seisukohale, et ta ei ole õigusvastaselt käitunud ning et tema väited on tõesed. Kostja palus hagejal esitada hageja väiteid kinnitavad tõendid. Hageja ei esitanud kostjale oma väiteid kinnitavaid tõendeid, sest kostja kohustus on tõendada, et tema väited vastavad tõele. Kostja jäi oma seisukoha juurde ja keeldus kohtuvälise kokkuleppe sõlmimisest. Hageja on teinud omaltpoolt kõik, et kohtuvaidlust vältida, kuid kostja ei ole kohtuvälist lahendust võimalikuks pidanud ega esitanud omapoolset lahendust. Hageja on seega oma õiguste kaitsmiseks sunnitud kohtusse pöörduma.
6.Hageja leiab, et kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata, mitte ühiskondlikult teemat arutada. Kostja põhjustas hagejale mittevaralist kahju läbi ebaõigete väidete avaldamise – kokkuvõtvalt pani hagejat halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. Seejuures tuleb ka arvestada, et kostja avaldatud ning hageja au teotavad ebaõiged väited on praeguseks jõudnud kümnete tuhandete inimesteni, millest tulenevalt on hagejale tekitatud kahju ulatus suur. Ükski isik, kaasa arvatud avaliku elu tegelane (sh poliitik, näitleja, laulja, influencer jne), ei pea taluma tema kohta avaldatud ebaõigeid andmeid. Samuti võttes arvesse hageja positsiooni kohalikus omavalitsuses ja tema usaldusväärsust kui ka lojaalsust, ei vääri ta ühelgi juhul seda, et tema suhtes tehtaks sellist laimukampaaniat. Samuti ei ole kostja oma laimukampaaniat lõpetanud. Näiteks on kostja 15.08.2021. a avaldanud grupis „Viimsilased“ postituse (lisa 11), milles muu hulgas kostja avaldas hageja kohta järgnevad ebaõiged väited: „/.../ lugupeetud Viimsi Valla volikogu liige ja TÕE pärisperemees Põhja Viimsi saartel on ehitustuhinas proovinud oma transporditegevuste käigus betoonist silla tugevust. Kuna koolihariduses ilmselgelt asjaosalised füüsika tunnis jõudude mõju ja Newtoni seadusi õppinud ei ole, siis kukkus asi välja nii, nagu veidi mõistlikum inimene oleks ka seda katset tegemata ette näinud, ehk sild läks katki. /.../.“ On ilmne, et Viimsi Vallavolikogu liikme ning Põhja Viimsi saarte TÕE pärismehe all pidas kostja silmas hagejat. Sellise postitusega jättis kostja mulje justkui hageja on käinud tegemas katsetusi seoses silla vastupidavusega ja selle tagajärjel on sild saanud kahjustusi. Sellise väite avaldamine kahtlemata loob avalikkusele kliendist negatiivse arvamuse. Lisaks on kostja oma faktiväites sisalduva negatiivse väärtushinnanguga „veidi mõistlikum inimene“ jätnud hagejast mulje, justkui ta ei oleks arukas. Hageja ei ole kostja etteheidetud tegu toime pannud. Hageja rõhutab, et tegemist ei ole hagi esemeks oleva laimamise episoodiga, vaid see ilmestab kostja laimamise intensiivust ja järjepidavust.
7.Eeltoodust tulenevalt on võimalused vaidlus kohtuväliselt lahendada ammendunud. Kostja avaldatud laim teostab hageja au. Oma avaldatud väidetega jättis kostja mulje, nagu oleks hageja toime pannud teod, mis on ühiskonnas selgelt taunitavad. Kostja avaldatust jääb keskmisele mõistlikule lugejale mulje, nagu hageja kuritarvitaks oma positsiooni vallavolikogu liikmena (otsustab asju ainuisikuliselt) ning kahjustab looduskeskkonda, olles ise keskkonnakomisjoni liikmeks. Tegemist on ebaõigete faktiväidetega, mis jätavad hagejast ebamoraalse ja eksitava mulje. Hageja ei ole taoliseid tegusid toime pannud. Samuti on selge, et kostja avaldas faktiväited ilma mistahes viisil andmeid kontrollimata. Näiteks on isik, kes hageja kinnistul puudele kahjustusi põhjustas, tuvastatud. Kostja eesmärk faktiväidete avaldamisel ei olnud tegelike asjaolude avaldamine kolmandatele isikutele. Avaldatust ilmneb selgelt, et kostja eesmärk oli pelgalt hageja mainet kahjustada.
8.Kostja peab oma ebaõiged faktiväited ümber lükkama. Kostja on esitanud faktiväited, nagu hageja (1) kuritarvitaks oma ametiseisundit (otsustab ainuisikuliselt asju, sisulisest tegeleb korruptsiooniga) ja (2) on kahjustanud looduskeskkonda (lõhkudes oma väidetava tegevuse käigus puid). Kostja ei ole esitanud mistahes tõendeid nende väidete kinnitamiseks. Hageja palub:
1.Kohustada kostjat avaldama oma Facebooki kasutaja „Y“ (xxx) alt Facebooki grupis „Viimsilased“ (xxx) hiljemalt kolme päeva jooksul alates siinses kohtuasjas tehtava otsuse jõustumisest järgmise sisuga postitus ning hoidma seda avaldatuna vähemalt 10 tundi: „Mina, Y, olen avaldanud X kohta ebaõige väite, nagu oleks X seotud olnud minu 09.04.2021. a postituses avaldatud looduskeskkonna kahjustamisega. Lükkan sellise väite ümber – X ei ole tegelikkuses sellist tegu toime pannud.“
2.Kohustada kostjat saatma 7 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ASle Ekspress Meedia (registrikood: 10586863; e4
post [email protected]) vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järgmise sisuga ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade: „Y xxx ilmunud artiklis „Jokk Viimsi valla moodi: ärimees ja volikogu liige X tegutseb Prangli saarel justkui isiklikus kuningriigis“ ebaõiged väited nagu Prangli saar oleks muutunud X abimajandiks ja nagu Xl oleks vallavolikogus ainuotsustusõigus asjade käigu üle. Y lükkab käesolevaga need väited ümber.“
9.Hageja nõuab kostjalt ka mittevaralise kahju hüvitamist. Seoses kostja avaldatud ebaõigete faktiväidetega on hagejale põhjustatud suur moraalne kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et kostja on suure hulga inimeste ees loonud hagejast mulje kui ebamoraalsest ja vääritust inimesest, kes ei hooli valla huvidest ega keskkonnast. Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi hagejast täiesti ekslik ja halvustav mulje. Kostja tekitas avalikkuse silmis hagejast ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke seisuga pole muutunud, sest kostja postituste mõju on jätkuvalt tunda ja kostja endiselt seostab Viimsi vallas toimuvaid negatiivseid sündmusi hagejaga. Arvestades kokkuvõtvalt kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, hageja maine tahtlikku kahjustamist väga suure hulga inimeste ees ning kostja ebaõigete väidete intensiivsust, peab hageja õiglaseks hüvitiseks 5000 eurot. Kuna hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel, siis ei mõjuta hageja enda hinnang kahjuhüvitise mõistlikkusele hagihinda.
10.Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud hetkest alates, st et kostja on kohustatud tasuma hagejale kohtu poolt kindlaks määratud mittevaralise kahju hüvitise summalt viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja nõuab kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid seadusejärgses määras iga täitmisega viivituses oldud päeva eest kohtu poolt kindlaks määratud mittevaralise kahju hüvitise summalt kuni põhikohustuse täieliku tasumiseni kostja poolt.
11.Kuna kostja rikkus hageja õiguseid ning kahjustas tema mainet suure hulga isikute ees, siis oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks advokaadibüroo poole pöörduma. Sellega kaasnesid hagejale õigusabikulud summas 704 eurot (koos käibemaksuga). Hagejale on esitatud õigusabiteenust lisaks kostja õigusvastase käitumisega ka teiste asjaoludega seonduvalt. Hageja on esitatud arvetel need kuluread kinni katnud, mis ei puuduta praegust menetlust ning ei ole hageja nõude aluseks. Kostja õigusvastase tegevuse tõttu on hagejale kohtueelset õigusabi osutatud 3 tunni ja 40 minuti ulatuses, mis on esitatud tõendite alusel kontrollitav. Kui kostja ei oleks õigusvastaselt hageja mainet kahjustanud, siis oleks hagejal puudunud vajadus õigusabiteenuse eest tasumiseks. Hageja on seega pidanud õigusabikulusid kandma ainult kostja õigusvastase ja põhjendamatu käitumise tõttu. Kulud koosnevad nõupidamisest hagejaga, õiguslikust analüüsist, tõendite kogumisest, kostjale nõudekirja koostamisest ja kostja vastuse analüüsist. Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja hüvitise varalise kahju eest summas 704 eurot.
12.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
13.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja jääb oma kohtuväliselt hagejale antud vastusele kindlaks ja kinnitab, et ta ei ole hagis märgitud asjaoludel hagejat teadlikult laimanud ega ole esitanud tema aadressil mitte ainsatki väljamõeldud faktiväidet. (I kd, tl 64 -69)
Järgnevalt käsitleb kostja hageja väiteid nende esitamise järjekorras:
14.1.1.09.04.2020 ilmus Maalehes artikkel „Jokk Viimsi valla moodi: ärimees ja volikogu liige X tegutseb Prangli saarel justkui isiklikus kuningriigis“. Esmalt lükkab kostja ümber hagis esitatud väite, et kostja avaldas oma kommentaaris hageja kohta järgneva ebaõige väite: „Prangli saar on Xle muutunud omamoodi abimajandiks – nii nagu X vallavalitsuses räägib, nii seal ka asju otsustatakse.“ Maalehe artikli pinnalt ei ole võimalik väita, et kirjutises on kostjat tsiteeritud, vastav lause ei ole kaldkirjas ega asetatud ka jutumärkide vahele. Kostja väidab, et temalt sellises sõnastuses kommentaar ei pärine, see on ilmselt ajakirjaniku enda arusaam sellest, mida kostja ja muud Prangli saare elanikud ajakirjanikule on edastanud. Kostja edastas ajakirjanikule omaltpoolt lisaks kommentaaridele ka olulisel määral dokumente iga enda teadmise või järelduse kinnituseks, mille pinnalt võis ajakirjanik „omamoodi abimajandiga“ või “kuningriigiga“ assotsieeruva hinnangu anda, mis ei pruugi kostja arvates ka sugugi vale olla kui arvestada nii hageja tegevust kui ka tema seniseid väljaütlemisi. Hagejal lasub kohustus tõendada, et kostja on just hagis toodud sõnastuses oma väite esitanud. Mis puudutab aga lause teist poolt- „nii nagu X vallavalitsuses räägib, nii seal ka asju otsustatakse“, siis on tegemist hageja enda väitega ja ta on ise süüdi selles, et seda fakti tema kohta teatakse ja levitatakse. Nimelt 2018.a. suvel külastas W Prangli saarel maja, mille ta oli täitemenetluse raames korraldatud enampakkumiselt ostnud. Temaga olid kaasas Y (kostja) ja tema abikaasa, A, kes viisid W autoga ostetud maja juurde. Maja juures kohtuti eelmise omaniku Qga, kes majast väljatõstmise järel elas kõrval kinnistul asuvas abihoones. Q soovis vahetada Wga viimase poolt enampakkumisel ostetud kinnistut teiste talle kuuluvate maatükkide vastu, kuid need olid ehitusõiguseta maatulundusmaad. W ei soovinud kinnistut, millel puudub ehitusõigus või ehitusõiguse saamine on seotud detailplaneeringuga seonduvate kulude ja riskiga, et kas üldse saab ehitusõiguse. Q helistas ja kutsus sinna X (hageja) ja ütles, et X võib kinnitada, et tema pakutud maatükile saab ehitusõiguse. X tuli kohale ja kinnitas kõigi kuuldes, et vahetuse objektiks olevale XXX mets kinnistule saab ehitusõiguse otsustuskorras Viimsi valla ehitus- planeerimiskomisjoni poolt, kuna tal on sedasi kokku lepitud. Selle kohta, et ehitusõiguse saamine oli kokku lepitud ehitus-planeerimiskomisjoniga, on Wl ka hilisem e-mail olemas, milles hageja viimast kinnitab. W küsis hagejalt kõigi, sh kostja kuuldes: miks ta arvab, et vald tegelikult ka on valmis otsustuskorras ehitusõigust andma? Selle peale X vastas, et vallavalitsus teeb otsuseid nii, nagu koalitsioon käsib ning koalitsioon käsib Prangli saarel olevates küsimustes nii, nagu tema, X ütleb ning ta pakkus välja, et mingil järgmisel tuleval tööpäeval võivad nad Wga minna vallamajast läbi ning vallast väljastatakse garantiikiri selle kohta, et vahetuse objektiks valitud kinnistule saab ehitusõiguse. Peale seda korraldas hageja Wle Viimsi vallas kohtumise abivallavanemaga, mille põhjal võis iga asjaosaline aru saada, et hageja on mõjuvõimas isik Viimsi vallas ja eriti küsimustes, mis puudutavad Prangli saart. Kostja nõustub Maalehes avaldatud hinnangutega ja leiab samuti, et kui keegi väljendab ennast nii nagu hageja, siis võib Prangli saart ka tema kuningriigiks kutsuda. Samuti on kostja nõus hagejaga selles, et tema teod on ühiskonnas selgelt taunitavad.
14.1.2.Kostja soovib juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et pärast käsitletava Maalehe artikli ilmumist avaldas hageja Facebooki grupis „Prangli saare uudised“ kirjutise, milles hakkas nimeliselt välja tooma ja nahutama personaalselt igaüht, sh kostjat, kes tema arvates on selle Maalehe artikliga seotud. Hageja süüdistas selles postituses otsesõnu kostjat ja teisi enda laimamises, samas ei lükanud ta oma kirjutises mitte ühtegi Maalehe artiklis esitatud väidet ümber. Lisaks esitas hageja 570 liikmega grupis avalikult kostja aadressil järgmise sisuga ebaõiged ning laimava sisuga faktiväited, mis kostjat sisimas väga solvasid: „ Kostja ehitas oma kamraadi Zi aia taha ebaseadusliku inetu putka, lisaks ehitas sinna ilma ehitusloata veel suurema hoone juurde. Kostja „pundi“ eestvedamisel on vanast xxx taluhoovist ja selle
ümbrusest saanud tõeline Potjomkini küla. Kostja ei ole mees, kellel oleks õigust võtta sõna ehitusõiguse kohapealt.“
14.1.3.Eeltoodust lähtuvalt esitab kostja tingimusliku menetlusliku tasaarvestuse vastuväite: juhul, kui kohus leiab, et kostja on hageja aadressil esitanud ebaõigeid faktiväiteid kostjat tuleb kohustada oma väiteid samal viisil ja sama auditooriumi ees ümber lükkama ning selle eest tuleb ka välja mõista rahaline hüvitis, siis tasaarveldab kostja hageja rahalise nõude hageja rahalise nõudega kostja vastu, sest hageja on kostjat alusetult laimanud ning süüdistanud teda ebaseaduslikus tegevuses ilma igasuguse aluseta. Kostja lisab, et Viimsi valla järelevalve on teostanud kontrolli tema poolt rajatu üle ning midagi ebaseaduslikku leitud ei ole, seega on hageja teda avalikult laimanud ning esitanud tegelikkusele mittevastavaid faktiväiteid. Vastupidist peab tõendama hageja, kes need faktiväited esitas.
14.2.Tsiteering hagiavaldusest: „Kostja avaldas 09.04.2021. a hageja kohta grupis „Viimsilased“ järgmise sisuga postituse: „Lugupeetud Viimsi valla volikogu ning Heakorraja keskkonnakomisjoni liige tembutab jälle. #kassinusonoravat ehk „külmal kevadel närib kährik juba varakult käbi.“ Postituse juurde olid lisatud fotod kahjustatud puudest. Kuigi kostja ei nimeta oma postituses hageja nime, on Viimsi elanike jaoks hageja äratuntav: hageja on volikogu liige, hageja on keskkonna- ja heakorrakomisjoni liige, „ka sinus on oravat“ ja „kährik“ viitavad otseselt Reformierakonnale (üldtuntud, et Reformierakonna sümboliks on orav). Kostja väidab, nagu hageja oleks kahjustanud loodust (täpsemailt puid). Sellega seadis kostja hageja kui keskkonna- ja heakorrakomisjoni liikme äärmiselt halba valgusesse nii keskkonnakomisjoni ees kui ka Viimsi valla elanike ees. Kostja väited ja süüdistused hageja pihta ei vasta tõele – hageja ei ole antud juhtumiga seotud“. Kostja kinnitab, et tema on selle postituse autor, kuid leiab endiselt ja vastupidiselt hagi väidetele, et hageja on selle juhtumiga seotud ning ka vastutav selle tagajärgede eest. Oma väidete kinnituseks esitab kostja järgmised tõendid: kostja poolt töödeldud videosalvestis Viimsi valla 13.04.2021 Keskkonnakomisjoni istungist, kus käsitletakse hageja aadressil esitatud kaebuseid, sh ka puude lõhkumist; keskkonnaameti kontrollakt, tunnistaja C ütlused, kes on kõnealuse treileri omanik.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE
15.1.Hageja seisukoha (I kd, tl182 -186) kohaselt on hageja on esitanud kostja vastu nõude seoses asjaoluga, et kostja on kahjustanud hageja au ja head nime. Hageja leiab, et ta on oma tõendamiskoormise täitnud ning kostja ei ole tõendanud ühegi õigusvastasust välistava asjaolu esinemist, mistõttu on hagi esitatud põhjendatult. Kostja ei ole oma vastuses vastu vaielnud sellele, et ta on hagiavalduses toodud väited hageja kohta avaldanud. Muuhulgas on kostja oma 29.11.2021.a vastuses toonud välja järgmist: „Kostja nõustub Maalehes avaldatud hinnangutega ja leiab samuti, et kui keegi väljendab ennast nii nagu hageja, siis võib Prangli saart ka tema kuningriigiks kutsuda. Samuti on kostja nõus hagejaga selles, et tema teod on ühiskonnas selgelt taunitavad. Kostja kinnitab, et tema on Facebooki postituse autor, kuid leiab endiselt ja vastupidiselt hagi väidetele, et hageja on selle juhtumiga seotud ning ka vastutav selle tagajärgede eest. Kostja on seega võtnud omaks, et ta on avaldanud hageja kohta väiteid, mis on ühiskonnas selgelt taunitavad. On ilmne, et inimese kohta ühiskondlikult taunitavate väidete avaldamine kahjustab selle inimese au ja head nime. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kuna kostja on omaks võtnud, et tema avaldas hageja kohta au teotavaid väiteid, siis on hageja oma tõendamiskoormise täitnud.
15.2.VÕS § 1047 lg 2 kohaselt on kostja kui au teotavate väidete avaldaja kohustuseks tõendada, et tema väited vastavad tõele. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud. Kostja 29.11.2021.a vastuses esitatud väited ega dokumendile lisatud tõendid ei tõenda seda, nagu oleks kostja avaldanud hageja kohta tõeseid andmeid. Hagi esitanud muuhulgas selle tõttu, et kostja on kahjustanud hageja au ja head nime seeläbi, et avaldas hageja kohta au teotavaid väiteid Maalehe ajakirjanikule. Riigikohus on selgitanud, et avaldajaks on lisaks meediaväljaandele ka isik, kes andmed meediaväljaandele edastas (RKTKo nr 2-17-17140, p 11). Praegusel juhul on hageja kohta Maalehes eeltoodud lõik avaldatud just kostja tegevuse tõttu. Artiklis on otseselt välja toodud, et kostja sõnade kohaselt on hageja muutnud Prangli saare omamoodi abimajandiks ning kontrollib vallavalitsuse otsuseid. Riigikohtu praktika kohaselt on kostja seega nende väidete avaldamise eest vastutav. Kostja on oma 29.11.2021.a vastuses asunud seisukohale, et tema ei ole Maalehele sellises sõnastuses kommentaari esitanud, see on ilmselt ajakirjaniku enda arusaam sellest, mida kostja ja muud Prangli saare elanikud ajakirjanikule on edastanud. Kostja edastas ajakirjanikule omaltpoolt lisaks kommentaaridele ka olulisel määral dokumente iga enda teadmise või järelduse kinnituseks, mille pinnalt võis ajakirjanik „omamoodi abimajandiga“ või “kuningriigiga“ assotsieeruva hinnangu anda, mis ei pruugi kostja arvates ka sugugi vale olla, kui arvestada nii hageja tegevust kui ka tema seniseid väljaütlemisi. Hageja hinnangul on mõistlik eeldada, et kostja on oma väited artiklis toodud kujul tõepoolest avaldanud. Kui kostja leiab, et artiklis on talle omistatud väiteid, mida ta ei ole tegelikkuses avaldanud, siis on selle tõendamise kohustus kostjal. Kostja ei saa üksnes paljasõnaliselt väita, et artiklis toodud andmed on valed ning nõuda, et hageja esitaks ise täiendavaid tõendeid selle kohta, milline suhtlus oli kostja ja ajakirjaniku vahel. 16.Kostja on oma 29.11.2021.a vastuses esitanud tingimusliku menetlusliku tasaarvestuse vastuväite juhuks, kui kohus peaks hageja nõude rahuldama. Hageja vaidleb kostja tasaarvestusnõudele vastu – kostjal puudub hageja vastu nõue, mida ta saaks asjas esitatud nõuete tasaarvestamiseks kasutada. Kuna kostjal ei ole hageja vastu nõuet, siis ei ole kostjal võimalik ka nõudeid tasaarvestada. Samuti ei ole tingimuslik tasaarvestus lubatud (VÕS § 198 ls 2).
17.Hageja esitas seisukoha kostja tõendite osas, mille kohaselt hageja nõustub kostja väitega, et puid kahjustas C. Dokumentaalse tõendina esitatud video on tervikuna asjakohatu, kuivõrd nimetatud video on monteeritud kokku kostja avaldustega; video teemakäsitlus on kontekstist välja rebitud ning seega on tõend tervikuna asjakohatu. Asjakohatud on ka KeA kontrollakt, keskkonnamõju hinnang, sõnumivahetus Bga, kuna nimetatud dokumentide puudub asjakohane informatsioon poolte vahel vaidlusaluste väidete sisu kohta. Vastuse lisana esitatud sõnumivahetuses Wga puudub asjakohane informatsioon poolte vahel vaidlusaluste väidete sisu kohta ning hageja vaidlustab dokumendi ehtsuse.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
19.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • Hageja on Reformierakonna liige ning oli Viimsi Vallavolikogu 9. koosseisu liige ja Viimsi Vallavolikogu keskkonna- ja heakorrakomisjoni liige. • Pooled on Viimsi valla elanikud • 09.04.2020. a ilmus Maalehes artikkel „Jokk Viimsi valla moodi: ärimees ja volikogu liige X tegutseb Prangli saarel justkui isiklikus kuningriigis“ (xxx), milles sisaldus muu hulgas Y
poolne kommentaar: „Prangli saar on Xle muutunud omamoodi abimajandiks – nii nagu X vallavalitsuses räägib, nii seal ka asju otsustatakse“. • Kostja postitas 09.04.2021 Facebooki grupis „Viimsilased“ sisuga postituse: „Lugupeetud Viimsi valla volikogu ning Heakorra- ja keskkonnakomisjoni liige tembutab jälle. #kassinusonoravat ehk „külmal kevadel närib kährik juba varakult käbi.“ Postituse juurde olid lisatud fotod kahjustatud puudest.
20.Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, varalise (kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude) ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise nõudes. Kohus käsitleb lahendi selguse huvides alljärgnevalt esmalt nõuet ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, seejärel mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõudega seonduvat.
21.Hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lg 4 alusel, mille kohaselt võib isik ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kohus märgib, et ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Seega pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1). Samuti pole tähtsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3) (RKTKo 3-2-1-17-05, p 27).
22.1.Hageja leiab, et 09.04.2020. a Maalehes ilmunud artikkel „Jokk Viimsi valla moodi: ärimees ja volikogu liige X tegutseb Prangli saarel justkui isiklikus kuningriigis“, milles sisaldus muu hulgas kostja poolt antud kommentaaris avaldas kostja hageja kohta ebaõige väite: „Prangli saar on Xle muutunud omamoodi abimajandiks – nii nagu X vallavalitsuses räägib, nii seal ka asju otsustatakse“. Ebaõigete faktiväidete esitamisega kahjustas kostja oluliselt hageja mainet, kuna seal väidetakse nagu hageja kuritarvitaks oma ametiseisundit ja et hagejal on ainukesena otsustusõigus vallavolikogu asjades. Sisuliselt süüdistab kostja hagejat korruptsioonis.
22.2.Kostja väitel temalt sellises sõnastuses kommentaar ei pärine, see on ilmselt Maalehe ajakirjaniku enda arusaam sellest, mida kostja ja muud Prangli saare elanikud ajakirjanikule on edastanud. Kostja leiab, et hagejal lasub kohustus tõendada, et kostja on just hagis toodud sõnastuses oma väite esitanud.
22.3.TsMS § 230 lg1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt on kostja kui au teotavate väidete avaldaja kohustuseks tõendada, et tema väited vastavad tõele. Kohus leiab, et kostja on ekslikult leidnud, et hageja peab tõendama, et vaidlusalune Maalehe artiklis sisaldub kommentaar kuulub kostjale. Kohtu hinnangul on mõistlik eeldada, et kostja on oma väited artiklis toodud kujul tõepoolest avaldanud. Riigikohus on selgitanud, et avaldajaks on lisaks meediaväljaandele ka isik, kes andmed meediaväljaandele edastas (RKTKo nr 2-17-17140, p 11). Artiklis on otseselt välja toodud, et kostja sõnade kohaselt on hageja muutnud Prangli saare omamoodi abimajandiks ning kontrollib vallavalitsuse otsuseid. Riigikohtu praktika kohaselt on kostja seega nende väidete avaldamise eest vastutav ja temal lasub kohustus tõendada et artiklis tema sõnadena esitatud, ei pärine temalt. Kostja seda tõendanud ei ole. Samas on kostja oma 29.11.2021.a vastuses nõustunud Maalehes avaldatud hinnangutega ja leiab samuti, et kui keegi väljendab ennast nii
nagu hageja, siis võib Prangli saart ka tema kuningriigiks kutsuda. Samuti on kostja nõus hagejaga selles, et hageja väidetvad teod on ühiskonnas selgelt taunitavad.
22.4.Maalehes 09.04.2020 ilmunud artiklis on sõna-sõnalt järgmine: „Y [kostja] ütleb aga otse välja, et Prangli saar on Xle [hagejale] muutunud omamoodi abimajandiks – nii nagu X vallavalitsuses räägib, nii seal ka asju otsustatakse“. Kuna väiteid „Prangli saar on Xle [hagejale] muutunud omamoodi abimajandiks“ ja „nii nagu X vallavalitsuses räägib, nii seal ka asju otsustatakse“ ühendab sidekriips, on nad omavahel seoses, mistõttu hindab kohus neid väiteid koos. Mõlemad väited on faktiväited, mille tõesus või väärus on kontrollitavad ja kohtumenetluses põhimõtteliselt tõendatavad (RKTKo 3-2-1-53-07, p 18; RKTKo 3-2-1-6710, p 17; RKTKo 3-2-1-80-13, p 36). Tulenevalt VÕS § 1047 sätesatust peab esitatud väidete õigsust tõendavama kostja.
22.5.Eesti keele seletava sõnaraamatu https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=abimajand&F=M kohaselt on abimajand 1. käitisele v. asutusele kuuluv ning seda põllumajandussaadustega varustav majand.
2.kolhoosipere isiklik väike majand. Abimajandist sai kolhoosipere lisasissetulekut.
22.6.Maalehes avaldatud kostja kommentaarist tuleneb, nagu oleks hagejal vallavalitsuses Prangli saart puudutavates küsimustes, so hageja äri- ja muu tegevuse valdkonnas, võimalik kõiki otsustusi suunata. Kohus nõustub hagejaga, et keskmine mõistlik isik saab sellest aru, nagu tehtaks vallavalitsuses Prangli saart puudutavates asjades ainult selliseid otsuseid, nagu hageja tahab ehk sisuliselt oleks tegemist korruptsiooniga.
22.7.Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt esitatud faktiväited, et „Prangli saar on Xle muutunud omamoodi abimajandiks - nii nagu X vallavalitsuses räägib, nii seal ka asju otsustatakse“ vastavad tõele. Asjas puuduvad vaieldamatud tõendid, mis kinnitaksid, et vallavalitsus on hageja äritegevuse, vms tegevusega seotud Prangli saart puudutavates asjades otsustanud ainult lähtuvalt hageja räägitust. Kostja väitel on hageja ise väitnud et vallavalitsus teeb otsuseid nii, nagu koalitsioon käsib ning koalitsioon käsib Prangli saarel olevates küsimustes nii, nagu tema, X ütleb. Kostja on oma väite tõendamiseks e-kirjavahetuse Wga (I kd, lk 107). Nimetatud ekirjavahetusest nähtub, et eelnimetatud väidetavalt hageja poolt väljaöeldu oli seotud 2018.aastal hagejaga (sh ka tema äri- või muu tegevusega) mitteseotud maade vahetuse objektiks olnud XXX kinnistule ehitusõiguse saamisega. Nimetatud e-kirjavahetus ei tõenda kostja väidet, et „Prangli saar on hagejale omamoodi abimajandiks“, st annab talle lisaks äritegevusele veel mingit sissetulekut, tulemit või isegi mittevaralist kasu ning selleks tehakse (Viimsi) vallavalitsuses hagejale kõik vajalikud otsused. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et Maalehes ilmunud kostja kommentaarina esitatud väited ei ole tõesed.
23.1.Hageja leiab, et kostja on 09.04.2021 postituses Facebooki grupis „Viimsilased“ sisuga: „Lugupeetud Viimsi valla volikogu ning Heakorra- ja keskkonnakomisjoni liige tembutab jälle..#kassinusonoravat ehk „külmal kevadel närib kährik juba varakult käbi.“, millele olid lisatud fotod kahjustatud puudest. Kohus nõustub hagejaga, et kuigi kostja postituses puudub hageja nimi, on postituses toodud viited Viimsi valla volikogu liikmele, heakorra- ja keskkonnakomisjoni liikmele, kelleks oli hageja. Kostja 09.04.2021 postituses on toodud viited „ka sinus on oravat“ ning „kährik“, mis viitavad otseselt Reformierakonnale (üldtuntud, et Reformierakonna sümboliks on orav) – hageja on Reformierakonna liige. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja postitusest saab keskmine mõistlik isik aru sellest, nagu oleks hageja seotud keskkonna kahjustamisega. Kostja poolt esitatud postitusest tuleneb väide, et hageja on kahjustanud looduskeskkonda (kasvavaid puid), on faktiväite, mille tõesus või väärus on kontrollitav ja kohtumenetluses tõendatav
23.2.Kostja kinnitab, et tema on selle postituse autor, kuid leiab vastupidiselt hagi väidetele, et hageja on selle juhtumiga seotud ning ka vastutav selle tagajärgede eest. Kostja leiab, et hageja on puid kahjustanud oma ettevõtluse raames.
23.3.Tunnistajana ülekuulatud C ütlustest (II kd, lk 56 – 58 pöördel) nähtub, et ta tõi Prangli saarele oma treileri, et oma ekskavaatorit saare ühest otsast teise viia. Käruga sadamast läbi metsa ära sõites vigastas ta puid. Sõitis Mõlgi sadamast Kelna sadama poole, et koju saada ja treiler ka sinna viia. Sõiduautoga mahub puudest mööda, kuid kui autorong läks pikaks, tekkisid probleemid. Käru viis saarele ja vigastas puid metsas varem, ekskavaatorit tuli vees välja aitama nädal aega hiljem. Siis sõitis käruga vaid asfaldi lõpuni, sealt sõitis ekskavaator ise.
23.4.Kostja ei ole tõendanud, et hageja on kaudselt toime pannud looduskeskkonna, so kasvavate puude kahjustamise. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et läbi metsatee toimunud treileri vedu oli seotud Mõlgi sadama süvendamisega. On ilmselgelt võimatu, et hageja suutis treileri saarele veo ajal, so nädal aega enne Mölgi sadamas süvendustöid teostanud ekskavaatori uppumist, toimuvat ja tunnistajale kuuluva ekskavaatori kasutamise vajadust ette näha. Asjaolu, et hageja lubas Ble kahjustatud puu maha võtta ja selle eest 100 eurot maksta, ei kinnita iseenesest, et hageja on puid kahjustanud ettevõtluse raames. Kostja poolt dokumentaalse tõendina esitatud video on tervikuna asjakohatu, kuivõrd nimetatud video on monteeritud kokku kostja avaldustega; video teemakäsitlus on kontekstist välja rebitud ning seega on tõend tervikuna asjakohatu. Asjakohatud on ka KeA kontrollakt (I kd, lk 89 – 108) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (I kd, lk 109 -171), kuna nimetatud dokumentide puudub asjakohane informatsioon poolte vahel vaidlusaluste väidete sisu kohta. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et tema poolt Facebooki 09.04.2021.a postituses esitatud väide on tõene.
24.Kuna kostja Maalehes 09.04.2020 ilmunud artiklis ja 09.04.2021 Facebooki postituses esitatud väited ei vasta tõele, rahuldab kohus hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude. Riigikohus on asunud seisukohale, et ebaõigete andmete ümberlükkamist saab nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. Kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees (RKTKm nr 3-2-1-140-14, p 14). Kohus peab põhjendatuks kohustada kostjat avaldama oma Facebooki kasutaja „Y“ (xxx) alt Facebooki grupis „Viimsilased“ (xxx) hiljemalt kolme päeva jooksul alates käesolevas kohtuasjas tehtava otsuse jõustumisest järgmise sisuga postitus ning hoidma seda avaldatuna vähemalt 10 tundi: „Mina, Y, olen avaldanud X kohta ebaõige väite, nagu oleks X seotud olnud minu 09.04.2021. a postituses avaldatud looduskeskkonna kahjustamisega. Lükkan sellise väite ümber – X ei ole tegelikkuses sellist tegu toime pannud.“ Samuti peab kohus põhjendatuks kohustada kostjat saatma 7 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest AS-le Ekspress Meedia (registrikood: 10586863; epost [email protected]) vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järgmise sisuga ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade: „Y xxx ilmunud artiklis „Jokk Viimsi valla moodi: ärimees ja volikogu liige X tegutseb Prangli saarel justkui isiklikus kuningriigis“ ebaõiged väited nagu Prangli saar oleks muutunud X abimajandiks ja nagu Xl oleks vallavolikogus ainuotsustusõigus asjade käigu üle. Y lükkab käesolevaga need väited ümber.“
25.Hageja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude põhjendusel, et Maalehes ilmunud kommentaariga teostas kostja hageja au ja head nime, süüdistades teda sisuliselt korruptsioonis. Samuti seadis kostja oma 09.04.2021.a postitusega hageja kui keskkonna- ja heakorrakomisjoni liikme äärmiselt halba valgusesse nii keskkonnakomisjoni ees kui ka
Viimsi valla elanike ees. Ebaõigete faktiväidetega hagejale põhjustatud suur moraalne kahju seisneb kokkuvõtvalt selles, et kostja on suure hulga inimeste ees loonud hagejast mulje kui ebamoraalsest ja vääritust inimesest, kes ei hooli valla huvidest ega keskkonnast. Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet. Arvesse võttes hageja maine tahtlikku kahjustamist väga suure hulga inimeste ees ja kostja ebaõigete väidete intensiivsust, pean hageja õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks 5000 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel TsMS § 366 kohaselt.
26.VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS 53 ptk 1 jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. (vt Võlaõigusseadus III. 8. ja 10. osa (§-d 619-916 ja 1005-1067). Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Paul Varul jt. Tallinn 2009, lk 630-631). Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab.
27.Hageja poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on materiaalõiguslikult kvalifitseeritav õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 järgi. Kuna hageja nõue seondub au teotavate ebaõigete andmete avaldamisega, tuleb teo õigusvastasus tuvastada täiendavalt VÕS § 1047 lg-te 1-3 alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Vastavalt VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatule on au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
28.Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt peab kahju olemasolu ja suurust tõendama kahjustatud isik. Isikliku õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel tuleb kohtul siiski silmas pidada, et mittevaralise kahju mõistel on kaks väärtushinnangulist aspekti: isiklik ja ühiskondlik. Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (RKTKo 3-2-1-10501). Mittevaralise kahju puhul, kus kahjuks on isiku hingelised kannatused, ei ole kahju tekkimine kolmandate isikute poolt seega üheselt kontrollitav, küll saab hageja põhistada temale tekkinud negatiivseid tagajärgi.
29.Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama, et talle on tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab kui ta tõendab isikuõiguste rikkumist. Isikuõiguste rikkumine on võimalik isiku au teotamisega ning isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega (VÕS § 1046 ja § 1047).
30.Mittevaralise kahju eest väljamõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel VÕS § 127 lg 6 esimene lause ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt. Kohtupraktikas on kohtud leidnud, et kahju hüvitamine võib seisneda ka muus kui rahalises hüvituses. Nt tsiviilasjas 216-18320 märkis Tallinna Ringkonnakohus, et isikuõiguste rikkumise puhul tuleb tähele panna, et sageli on võimalik mittevaraline kahju hüvitada muul viisil kui rahaline
kompensatsioon, eelkõige näiteks valeandmete ümberlükkamisega VÕS § 1047 lg 4 järgi. Üldjuhul tulekski võimalusel kasutada mittevaralise kahju hüvitamisel muid viise kui rahaline hüvitis. Rahalise hüvitise saamiseks peaks kannatanu üldjuhul esitama asjaolud, mis näitavad kahjunõude õigustatust.
31.Kohus, hinnanud nõue aluseks olevaid asjaolusid, leiab põhjendatud olevat jätta hageja mittevaralise kahju nõue rahuldamata. Kuigi kostja poolt 09.04.2020 Maalehes ilmunud artiklis avaldatud ja Facebooki Viimsilaste grupis 09.04.2021 postituses esitatud ebaõiged faktiväited kahjustasid hageja mainet ja head nime, leiab kohus, et hageja poolt esitatud nõude põhistuse alusel saab hagejale tekkinud kahju piisavaks kompensatsiooniks pidada lahendiga kostjale pandud kohustust ebaõiged andmed ümber lükata. Kohus võtab arvesse ka seda, et ka ebaõigete andmete ümberlükkamine toimub eeldatavalt sama suure hulga inimeste ees kui esialgne valeväidete esitamine. Asjas esitatud Facebooki postitustest (I kd, lk 70-85) nähtub, et poolte vaheline konflikt on tekkinud isiklike suhete pinnalt ning ka hageja ei ole kostja suhtes oma arvamust vaka all hoidnud.
32.Kuna kohus jätab mittevaralise kahju välja mõistmata, jääb rahuldamata ka mittevaralise kahju hüvitise summalt viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõue.
33.1.Kostja on esitanud menetlusliku tasaarvestuse vastuväite juhuks, kui kohus leiab, et kostja on hageja aadressil esitanud ebaõigeid faktiväiteid ning kostjat tuleb kohustada oma väiteid samal viisil ja sama auditooriumi ees ümber lükkama ning selle eest tuleb ka välja mõista rahaline hüvitis, siis tasaarveldab kostja hageja rahalise nõude hageja rahalise nõudega kostja vastu, sest hageja on kostjat alusetult laimanud ning süüdistanud teda ebaseaduslikus tegevuses ilma igasuguse aluseta. Tasaarvestuse vastuväide on seotud hageja postitusega (I kd, tl 75), mille kohaselt „kostja ehitas oma kamraadi Zi aia taha ebaseadusliku inetu putka, lisaks ehitas sinna ilma ehitusloata veel suurema hoone juurde; kostja „pundi“ eestvedamisel on vanast xxx taluhoovist ja selle ümbrusest saanud tõeline Potjomkini küla; kostja ei ole mees, kellel oleks õigust võtta sõna ehitusõiguse kohapealt.“
33.2.VÕS § 198 kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus). Tasaarvestuse kaudu saab oma nõude maksma panna vastuväitena ning seetõttu pole tasaarvestuse aluseks oleva nõude maksmapanekuks vajalik vastuhagi esitamine. Tasaarvestuse vastuväite esitamise korral protsessis kontrollib kohus ka tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ja tasaarvestuse lubatavust (RKTKo 3-2-1-58-04 p11).
33.3.Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude suhtes ei ole protsessuaalse tasaarvestuse vastuväite esitamine ega tasaarvestuse tegemine võimalik. Kuna kohus jätab mittevaralise kahju nõude rahuldamata, puudub asjas vajadus hinnata väidetavat hageja poolt kostjale tekitatud mittevaralise kahju olemasolu ja suurust. Kuna nii hageja mittevaralise kahju nõue, kui ka kostja väidetav nõue hageja vastu tugineb deliktiõigusel, st kahju õigusvastasel tekitamisel, on nende nõuete tasaarvestamine VÕS § 200 lg 1 p-i 1 kohaselt igal juhul välistatud.
34.1.Hageja on esitanud kohtueelse õigusabikulude hüvitamise nõude summas 704 eurot (koos käibemaksuga), so osutatud õigusabi eest 3:40 tunni ulatuses. Nimetatud nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3, kuna tegemist on varalise kahjuga.
34.2.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-138-10 (p-s 26) leidnud, et: „kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.“ Seega on Riigikohus kohtueelsete õigusteenuse kulude osas leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (nt ka RKTKo 3-2-1-84-14).
34.3.Käesolevas kohtuotsuses on tuvastatud, et kostja on nii Maalehes avaldatud kommentaariga, kui Facebookis 09.04.2021 avaldatuga esitanud hageja kohta valeväiteid ja kahjustanud sellega hageja head nime ja mainet kolmandate isikute ees. Seetõttu on igati õigustatud hageja pöördumine advokaadibüroo poole õigusabiteenuse saamiseks.
34.4.Hageja lepinguline esindaja on saatnud 17.09.2021 kostjale nõudekirja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (tl 35-41). Kuna hagiavaldus on käesolevas asjas esitatud kohtusse 05.11.2021, siis 17.09.2021 nõudekirja näol on tegemist hagejapoolse pingutusega leida käesolevale vaidlusele kohtuväline lahendus enne kohtusse hagiavalduse esitamist. Seejuures on hageja kohtueelsed õigusabikulud põhjustatud vaid kostja põhjendamatu käitumise tõttu.
34.5.Kohtule esitatud Emeraldlegal 31.08.2021.a arve nr 21080124 (tl 47) kohaselt osutati hagejale õigusteenust 3,54 tunni ulatuses summas 752 eurot (koos käibemaksuga; 626,66 eurot ilma käibemaksuta) ning 30.09.202 arve nr 21090038 (tl 49) kohaselt osutati hagejale õigusteenust 7 tunni ulatuses summas 1120 eurot (ilma käibemaksuga). Aruande arvele nr 2108014 kohaselt (tl 48) kohaselt sisaldavad õigusabikulud järgmisi toiminguid: 1) suhtlus kliendiga, esialgne analüüs, tõendite kogumine 0:30 tundi, 2) Nõudekirja koostamine, tõendite kogumine 1:30 tundi. Aruande arvele nr 21090038 kohaselt (tl 50) kohaselt sisaldavad õigusabikulud järgmisi toiminguid: 1) nõupidamine kliendiga, dokumendi täiendamine 0:50 tundi, 2) vastaspoole vastusega tutvumine, e-kirja koostamine 0:40 tundi. 34.6.Hageja väitel osutati talle antud vaidluses kohtueelset õigusabi 3 tunni 40 minuti ulatuses. Kohus leiab, et kõik nimetatud toimingud on olnud hageja poolt põhjendatud ja mõistlikud, et teha jõupingutusi asja lahendamiseks väiksemate menetluskuludega juba kohtueelses menetluses. Kohtu hinnangul on isiku au ja kaitse näol tegemist spetsiifilise valdkonnaga, millises olukorras ei saa eeldada, et hageja ei tohi kasutada kohtueelse nõude esitamisel professionaalset õigusabi. Õigusabiks kulunud aeg 3,40 tundi arvestusega a` 160 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud. 34.7.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtueelsed õigusabikulud summas 704 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
35.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
36.TsMS § 163 lg 1, 2 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1, 4 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud, sh kohtueelses menetluses, kohtuväliseks kuluks.
38.Hageja on taotlenud kostjalt hageja menetluskulude kokku 6523 euro, sh riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulud 6048 eurot), väljamõistmist. Kostja leiab, et hageja õigusabikulud on ülepaisutatud.
39.Kohus leiab põhjendatud olevat mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv summas 475 eurot. Hageja õigusabikulud jätab kohus lähtudes TsMS § 163 lg 1 hageja enda kanda ning ei anna sisulist hinnangut konkreetsete kulude põhjendatusele. Samas nõustub kohus kostja hinnanguga, et hageja õigusabikulud on suures osas ülepaisutatud.
40.Kostja on taotlenud hagejalt väljamõistmist.
kostjal menetluskuludena (õigusabikulud) 1820 euro
41.Hagi osalisel rahuldamise tõttu jätab kohus kostja menetluskulud (õigusabikulud) lähtuvalt TsMS § 163 lg1 tema enda kanda ning kulude vajalikkust ja põhjendatust üksikasjalikult ei kontrolli.
42.TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
43.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 475 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (475 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
44.Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
45.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt
§
/allkirjastatud digitaalselt/
Helgi Vinni Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2023. a otsusega nr 2-2117420.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.