Alagbaka Eleyewo OÜ hagi Parkeri Lahendused OÜ vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Hagi hind 4 426,5 eurot. Hageja: Alagbaka Eleyewo OÜ (endine ärinimi VMT Varuosad OÜ, registrikood 14711839, asukoht Rävala pst 8, Tallinn, epost xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Liina Karlson (e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Kostja: Parkeri Lahendused OÜ (registrikood 12506584) Kostja lepinguline esindajaa: advokaat Joonas Põder (Advokaadibüroo LEVIN OÜ; Maakri 19/1, 10145 Tallinn, epost [email protected]) Kohtuistungil 29. augustil 2023. a
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Alagbaka Eleyewo OÜ hagi Parkeri Lahendused OÜ vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses Alagbaka Eleyewo OÜ kanda.
3.Rahuldada Parkeri Lahendused OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
4.Välja mõista Alagbaka Eleyewo OÜ-lt Parkeri Lahendused OÜ kasuks menetluskulud summas 7 875 eurot.
5.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Alagbaka Eleyewo OÜ-l tasuda Parkeri Lahendused OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 7 875 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 17.11.2022. a esitatud hagiavalduse kohaselt pöördus kostja hageja poole, et hageja teostaks ekskavaatori CAT 312B hooldus- ja remonttööd. 26.04.2022 käis hageja esindaja esimest kostja juures ning teostas ekskavaatori defekteerimise. Samal päeval koostas hageja kostjale ettemaksuarve nr 20220241 summale 2868,48 eurot. 17.06.2022 tegi hageja kostjale hinnapakkumise, mis hõlmas remonttööde hinnangulist maksumust. 20.06.2022 jõudis ekskavaator hageja asukohta. Ekskavaatorile tehti põhjalik defekteerimine, sh anti kostjale suulises vormis detailne ülevaade vajaminevatest varuosadest ja nende maksumusest. Kuivõrd vajaminevatest varuosadest osa pidi hageja tellima otse tehasest, kaasnes sellega pikem tarneaeg. Pikema varuosade tarneaja tõttu, lükkus edasi ka hooldusja remonttööde eeldatav valmise tähtpäev.
2.27.07.2022 saatis hageja kostjale tasumiseks ettemaksuarve nr 20220449 summas 7086,60 eurot. Ettemaksuarve oli koostatud kooskõlas hageja tava ja praktikaga, s.o 100% ettemaksena varuosade maksumusest. 28.07.2022 avaldas kostja keeldumist ettemaksuarve tasumiseks täies ulatuses, kuid soostus tasuma ettemaksu arvest 50% ulatuses varuosade maksumusest. 29.07.2022 saatis hageja kostjale tasumiseks ettemaksuarve nr 20220241. Lisaks pidi kostja tasuma hagejaga kokkuleppel osa ettemaksuarvest nr 20220449, st 1526,40 eurot. Muuhulgas sõnastas hageja, et kui kostja tasub talle saadetud ettemaksuarve nr 20220241 ja ettemaksuarvest nr 20220449 kokkulepitud osa hiljemalt 29.07.2022 kella 13.00-ks, saavad kokkulepitud remonttööd valmis 08.08.2022. Seega oli remonttööde valmimise tähtpäev 08.08.2022 olemuselt tingimuslik.
3.Kostja tasus talle 29.07.2022 tasumiseks saadetud ettemaksuarve nr 20220241 ja kokkulepitud osa ettemaksuarvest nr 20220449 alles 12.08.2022, st hilinemisega. Laekumise järel tasus hageja viivitamatult varuosade tellimuse eest ning varuosad saadeti hageja poole teele. Kuivõrd kostja kohustuse täitmisega hilines, ei olnud hagejal võimalik täita ka kokkulepet tööde valmimise osas 08.08.2022-ks. 17.08.2022 väljastas hageja kostjale ettemaksuarve nr 20220505, mis hõlmab kostjale varem väljastatud ning kostja poolt hagejale tasutud arvet nr 20220241. Seega ettemaksuarvega nr 20220505 kostjale tasumise kohustust ei kaasnenud.
4.Hooldus- ja remonttöid teostati ekskavaatorile perioodil 16.08.2022 kuni 26.08.2022. Lisaseade, mis paigaldati kostja poolt tellitud ebaõige pikkusega voolikute tõttu, paigaldati ekskavaatorile 29.08.2022. Seega faktiliselt lõpetati remonttööd 29.08.2022. Kostja sai ekskavaatori otsese valduse 30.08.2022, viies selle omavoliliselt ning arvet maksmata hageja asukohast tellitud veoga minema.
5.30.08.2022 koostas ja esitas hageja kostjale tasumiseks n-ö koondarve nr 20220560, mis kajastab arve väljastamise seisuga tasumata osa. Koondarve alusel on toimunud osaline laekumine 31.08.2022 summas 1526,40 eurot. Peale laekumist moodustab tasumata osa koondarvest 4033,80 eurot. 02.09.2022 pöördus kostja hageja poole, et viimane saadaks töölehed ja selgitused arvel toodud kuluartiklite kohta. Nimetatud kohustuse on hageja kostja ees täitnud. Paraku ei ole kostja tasunud puuduolevat osa koondarvest, st võlaküsimus on endiselt aktuaalne ja lahenduseta. 12.10.2022 koostas ja väljastas kostja hagejale arve saamata jäänud tulu nõudes. Kuivõrd arve on alusetu, vastas hageja arvele keeldumisega.
6.Pooltevaheline leping on sõlmitud suulises vormis. Hageja on teostanud lepingujärgsed tööd, millest tulenevalt on hageja täitnud oma lepingulise kohustuse kohaselt. Kostja ei ole oma lepingulist kohustust, maksta hagejale tasu, kohaselt täitnud. Seoses sellega on kostja rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingut. Hageja poolt kostjale esitatud ning kostja poolt vaidlustamata arve tasumise tähtpäev oli 30.08.2022. Kohustus on muutunud sissenõutavaks seoses maksetähtpäeva möödumisega 31.08.2022. Hageja põhinõue kostja vastu on 4033,80 eurot (s.o 7086,60 eurot – 1526,40 eurot – 1526,40 eurot). Kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivituses. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse koostamise seisuga on arvestuslik viivis summas 69,85 eurot. Kostja vastus
7.Kohtule 17.02.2023. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hageja väidab hagiavalduse p-s 2.3, et tegi 17.06.2022 kostjale hinnapakkumise. Hinnapakkumine on pakkumus VÕS § 16 lg 1 tähenduses, st lepingu sõlmimise ettepanek toote müümiseks või teenuse osutamiseks mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Hinnapakkumine peab seega olema ka tahteavaldus TsÜS § 67 lg 1 tähenduses, mis on suunatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele. Hagiavalduse p-s 2.3. viidatud kirjavahetus ei sisalda sellist selget õiguslikele tagajärgedele suunatud tahteavaldust, millele saaks anda aktsepti ja seeläbi sellega olla õiguslikult seotud, sest see ei sisalda konkreetseid hindu millega nõustumisel saaks pidada lepingut vastavas osas siduvaks, vaid ligikaudseid kirjeldusi võimalike hindade kohta. Tõendeid selle kohta, et pooled konkreetsetes hindades oleksid kokku leppinud, pole hageja tõendanud, mistõttu tuleb hagejal enda väidetava nõude ulatuse tõendamiseks tõendada tööde tavalist maksumust VÕS § 637 lg 1 tähenduses.
8.Eelnev aga eeldab ühtlasi ka konkreetsete tööde sisu kokkuleppe tõendamist. „Ekskavaatori remont“ võib tähendada nii värvikahjustuse likvideerimist kui ka täielikku restaureerimist. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud konkreetselt millistes töödes pooled kokku leppisid ega tõendanud nende tegemist.
9.Ettemaksuarve nr 20220241 osas seletab hageja, et selle tasus kostja 12.08.2022 ära. Esmalt tuleb täheldada, et ettemaksuarve nr 20220241 ei ole seostatav hageja poolt hagiga nõutud summaga – kõnealune ettemaksuarve sai hageja kinnitusel tasutud. Kuid mis olulisem: tegemist on ettemaksuarvega, st sellest ei saa järeldada, et tööd oleksid selle esitamise ja tasumise ajal tehtud, või, et nendega oleks isegi alustatud. Ühtki tõendit selle kohta, et ettemaksuarvel nr 20220241 märgitud tööd vms kulutused oleksid tehtud, ei ole hageja esitanud.
10.Hageja viitab hagi p-s 2.2 väidetavat defekteerimist tõendavale dokumendile, kuid sellest ei nähtu tõendiväärtusega kinnitust selle protseduuri läbiviimise kohta, st ei nähtu seda läbi viinud isik ega leiud. Ühtlasi, isegi, kui selline defekteerimine viidi läbi, pole see seostatav arvega nr 20220241, sest: 1) arve nr 20220241 ei viita defekteerimistöödele; 2) arve nr 20220241 on ettemaksuarve, st arve tulevikus tehtavate tööde eest, kuigi hageja väitel koostati defekteerimise päeval ja 3) arve nr 20220241 kui ettemaksuarve edastati kostjale alles 29.07.2022 ehk mitu kuud peale väidetavat defekteerimist. Hageja esitatud lisa 1 sisu läheb vastuollu hageja väitega selle kohta, millal ekskavaator tema asukohta olevat jõudnud ning millal ta väidetavaid töid teostas. Hagiavalduse lisas 1 olevale dokumendile sündmuse ajaks märgitud 26.04.2022 (lahter „Sündmus“ read „Algus“ ja „Lõpp“), kuid hageja enda väidete kohaselt toodi ekskavaator hageja asukohta alles 20.06.2022, mil sellele defekteerimine tehti.
11.Ühtki tõendit ettemaksuarve nr 20220241 alusel tehtud tööde teostamise või üleandmise kohta ei ole hageja esitanud ja hageja väited tööde teostamise kohta lähevad vastuollu neid väidetavalt tõendavate dokumentidega. Kostja kaalub kõnealusel ettemaksuarvel märgitu osas töövõtulepingust taganemist ja selle alusel tasutud raha tagasi nõudmist alusetu rikastumise sätete alusel ja menetluse jätkudes selle nõude kas vastuhagi või protsessuaalse tasaarveldamise teel maksma panemist.
12.Arvet nr 20220505 asjassepuutuvus ja ka tekkimislugu on mõistmatu. Kui kostja juba ettemaksuarve nr 20220241 tasus, siis mille jaoks oli vaja väljastada sama sisuga uus ettemaksuarve? Ning, kui selle ettemaksuarvega mistahes kohustusi ei kaasnenud, siis milles seisneb selle asjassepuutuvus? Ettemaksuarve nr 20220449 osas seletab hageja, et edastas selle kostjale 27.07.2022, ning, et kostja tasus kõnealusest arvest kokku 3 052,80 eurot. Esmalt tuleb täheldada, et hageja ei ole tõendanud kõnealuse arve kostjale saatmist, vaid on esitanud väljavõtte iseenda hallatavast süsteemist, millesse on teinud kande arve saatmise kohta. Kõnealune dokument on samastatav hageja enda paljasõnalise väitega. Hageja viidatud kirjavahetuses seletab kostja selgelt, et ei nõustu selle arve tasumisega (vt hagiavalduse lisa 7, kostja esindaja 28.07.2022 kella 17:07 e-kiri). Kostja ei nõustunud hageja nõudmistega, väljendas hageja suhtes usalduse kaotust ja nõudis töövõtulepingu kirjalikku sõlmimist. Viimast pooled ei teinud.
13.Hageja seletab, et kostja siiski tasus „kokkulepitud osa“ ettemaksuarvest nr 20220449 (edastatud tõenditest nähtub, et kostja tasus 3052,80 eurot viitega arvele nr 20220449). Kuivõrd tegemist on ettemaksuarvega, ei saa asuda seisukohale, et selle osaline tasumine saaks viidata mingisuguse sissenõutavaks muutunud nõude tunnustamisele – tegemist on hagejale alles eesseisvate tööde tegemise ettemaksuga, mitte tasuga tehtud tööde eest. Kusjuures nähtub vastavatest ülekannetest ja kostja 28.07.2022 e-kirjast (hagiavalduse lisa 7), et poolte vahel puudus kokkulepe kas tööde sisu, maksumuse või mõlema suhtes, kuivõrd kostja märkis ülekannete selgitustesse, et 3052,80 euro tasumisel on 100% arvest tasutud (vt hagiavalduse lisa 11; ülekanne kuupäevaga 31.08.2022).
14.Seega, kuivõrd on ilmne, et pooled ei vahetanud tahteavaldusi, mida saaks käsitleda hinna kokkuleppimises, tuleb enda hagis esitatud nõude maksma panemiseks hagejal peale tööde tegemise tõendamisele tõendada ka tehtud tööde tavapärast hinda. Mistahes tööde tegemist ei
ole hageja tõendanud. Seega, sarnaselt arvele nr 2022041, tuleb kõne alla töövõtulepingust taganemine ja ettemaksuks tasutud raha alusetu rikastumise sätete alusel käesoleva hagimenetluse raames tagasi nõudmine – seda eeldusel, et hageja ei loobu sellele eelnevalt hagist.
15.Hagi lisas 11 ei nähtu ühtki viidet arvele nr 20220560. Samuti ei nähtu hagi lisast 14, et arve nr 20220560 oleks kostjale ka saadetud, vaid, taaskord, väljavõte hageja hallatud süsteemist, mis on samastatav hageja paljasõnaliste väidetega. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et oleks mistahes kokkuleppelisi töid teostanud. Hageja esitatud väidetavale defekteerimisele viitav dokument läheb vastuollu hageja selgitusega, et ekskavaator jõudis hageja asukohta 20.06.2022, kuivõrd selle sündmuse ajaks on dokumendil märgitud 26.04.2022. Kostja ei ole ühtki väidetavate tehtud tööde eest esitatud arvet tasunud – kõik esitatud arved, mille tasumiseks kostja on ülekandeid teinud, on ettemaksuarved. Hageja ei ole esitanud konkreetseid tõendeid tööde tegemise kohta, st puuduvad mistahes fotod, aruandlused vms tavapärane dokumentatsioon tööde teostamise kohta. Hageja ei ole selgitanud, kes täpselt kõnealused tööd ka teostas. Tööde tegemise kohta on hageja esitanud vaid palja- ja üldsõnalise selgituse, et tööd olevat teatud vahemikus tehtud, avamata seejuures isegi milles vastavad tööd seisnesid.
16.Hageja ei ole osundanud sellisele kokkuleppele ega sellist tõendanud, millest nähtuks, kas ja millises ulatuses leppisid pooled kokku, et kostja peaks ka tasuma töödel kasutatud materjalide eest. Sellise kokkuleppe olemasolu ei saa eeldada, mistõttu ei saa kostja mistahes osade eest tasu nõuda. Olenemata sellest, kas hageja 17.06.2022 kella 8:46 e-kiri (hagiavalduse lisa 3) on piisavalt selge, et selle sisu tõlgendada pakkumusena, või mitte, on see väidetava töö maksumuse kalkulatsioon ehk töö eelarve VÕS § 639 sellegipoolest. Pooled ei leppinud kokku mittesiduvas eelarves, seega, kui kohus peaks tuvastama, et kostja on siiski tööd teostanud, tuleb nende tööde eest potentsiaalselt makstavat tasu piirata hageja esitatud hinnakalkulatsiooniga, st teostatud tööde eest saaks nõuda tavalise tasu maksmist eelarve piires. Mistahes eelarvet ületav tehtud töö on hageja riisiko ja selle eest ei pea kostja tasu maksma.
17.Kostja jääb seisukoha juurde, et hageja kirjeldatud tööde puhul on tavapärane selliste tööde vastuvõtmine ja vastuvõtu akteerimine kooskõlas VÕS § 637 lg-ga 4. Mistahes akti ei ole hageja esitanud, mistõttu isegi kui vastavad tööd oleksid tehtud, ei saaks hageja nende eest tasu nõuda, sest neid ei ole vastu võetud. Vastuvõtmise nõudmisele pole hageja osundanud ega seda tõendanud. Isegi kui asuda seisukohale, et VÕS § 637 lg 4 ei kohaldu tuleks kohaldada VÕS § 637 lg-t 31, kuivõrd hageja väidetest ja tõenditest järeldub, et hageja pidi tööd üle antama kostja asukohas.
18.Kui jaatada, et hageja ja kostja leppisid hageja 17.06.2022 e-kirja pinnalt midagi kokku, siis on sellise kokkuleppe osaks ka ekskavaatori transport hageja asukohta tööde tegemiseks ja sealt tagasi kostja asukohta, st hageja pidi tööd kostjale üle andma muus kohas kui kohas, kus asi töö tegemise ajal asub. Sellist VÕS § 637 lg 31 kohast tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldust ei ole kostja väitnud ega tõendanud.
Kohtu põhjendused
19.Kohus, kuulanud ära kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
20.Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja hageja poole ekskavaatori CAT 312B hooldus- ja remonttööde teostamiseks (dtl 33, 37). 29.07.2022. a saatis hageja kostjale ettemaksuarve 20220241 summas 2 868,48 eurot (dtl 35) ja ettemaksuarve 20220449 summas 7 086,60 eurot (dtl 42), millest kostja pidi kokkuleppel hagejaga tasuma 1 526,40 eurot (dtl 48). Kostja tasus arved 12.08.2022. a (dtl 49, 50). Perioodil 16.08.2022. a kuni 29.08.2022. a teostas hageja kostja ekskavaatorile hooldus- ja remonttööd. 30.08.2022. a esitas hageja kostjale koondarve nr 20220560 summas 7 086,60 eurot. Kostja viis ekskavaatori 30.08.2022. a hageja asukohast minema. 31.08.2022. a tasus kostja hagejale arve nr 20220560 osaliselt, so summas 1 526,40 eurot (dtl 52). Hageja hinnangul on tema tasunõue summas 4 033,80 eurot sissenõutavaks muutunud 31.08.2022. a.
21.Kostja ei eita arve nr 20220560 osalist tasumata jätmist. Kostja vastuväite kohaselt ei ole pooled vahetanud selliseid tahteavaldusi, millest nähtuks hinna kokkuleppimine. Hageja ei ole tõendanud mittesiduvas eelarves kokkuleppimist. Seega saaks hageja tasu piirduda hinnakalkulatsioonis tooduga. Hageja ei ole tõendanud konkreetsete tööde teostamist ega nende tööde tavapärast hinda. Kostja on tasunud hagejale ettemaksuarved, kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milliseid kokkuleppelisi töid ta teostas. Hageja kirjeldatud tööde puhul on tavapärane selliste tööde vastuvõtmine ja vastuvõtu akteerimine. Hageja ei ole tööde vastuvõtmisele osundanud ega seda tõendanud.
22.Käesoleval juhul on hageja põhinõudeks tasu maksmine kostja tellimusel teostatud autoremondi tööde eest. Selline nõue saab kohtu hinnangul kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 635 lg-ga 1. Nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st hageja nõue on muutunud sissenõutavaks.
23.Leping sõlmitakse pakkumuse ja nõustumusega (VÕS § 9), vastavad tahteavaldused võivad olla väljendatud otseselt, kaudselt või vaikimisega. Lepingu sisu kujunemist reguleerivad VÕS §-d 23-29, 31 ja 32, mis võimaldavad selgitada välja poolte lepinguliste kohustuste mahu. Poolte seisukohad lahknevad küsimuses, millise tulemuse pidi hageja tööga saavutama ning mis on selle töö hind. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt pidi hageja teostama mastisilindri alumise kinnituse ja kolvivarre tihendite vahetuse ning tuvastama jahutusvedeliku ja mootoriõli lekke põhjuse ja lekke likvideerima (dtl 37). VÕS § 639 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Käeolevas menetluses puuduvad tõendid, millest nähtuks poolte tahe teostada tööd mittesiduva eelarvega. Kuivõrd hageja ise on 17.06.2022. a e-kirja (dtl 37) pidanud hinnapakkumiseks, ei saa hageja kohtu hinnangul nõuda kostjalt rohkemat kui 17.06.2022. a e-kirjas on hageja kostjale pakkunud.
24.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse
eest VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 ning § 642 lg-te 1 ja 3 järgi. Tasu töö eest muutub sissenõutavaks alates töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3).
25.Hageja hinnangul oli nõuetekohane töö valmis 30.08.2022. a, mil kostja ekskavaatori hageja asukohast ära viis. 09.09.2022. a e-kirjast nähtub, et hageja hinnangul on masin kordades paremas seisukorras kui see oli töökotta jõudes. 02.09.2022. a kostja e-kirjast hagejale nähtub, et kostja ei nõustu arvel kajastatud töötundide arvuga, mis on 4 korda suurem algsest kokkuleppest. Samuti ei nõustu kostja varuosade kajastamisega arves, kuivõrd kostja hinnangul sisaldusid need juba ettemaksuarves nr 20220449. Kostja hinnangul ei olnud kõik tellitud tööd 30.08.2022. a valmis. Kostjal on pretensioon ka selles osas, et ekskavaatorit hoiti remondifirma valduses 49 päeva aga tööd tehti sellest 10-12 tööpäeva (dtl 57). 12.10.2022.a esitas kostja hagejale arve summas 4 800 eurot, so saamata jäänud tulu perioodil 17.06.2022. a kuni 30.08.2022. a (dtl 60).
26.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt Riigikohtu 20. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-12587, p 10; Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5711, p 40).
27.Hageja on enda tasunõuet tõendanud ettemaksuarvetega ja arvega nr 20220560. Puudub vaidlus selles, et vaidlusalune arve nr 20220560 on kostjale e-kirjaga saadetud, kuid allkirja vastu ei ole hageja kostjale töid üle andnud. Arve esitamine iseenesest tsiviilõiguslikke kohustusi kostjale tekitada ei saanud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-144-09 asunud seisukohale, et arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist.
28.Tahteavalduse võib TsÜS § 68 lg 1 kohaselt teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Tahteavaldus võib olla ka kaudne. TsÜS § 68 lg 3 järgi on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg. TsÜS § 75 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Tahteavalduste tõlgendamisel TsÜS § 75 lg 1 esimese ja teise lause järgi tuleb arvestada mh tahteavalduse tegija ja saaja varasemat käitumist ning nendevahelist praktikat. Kohus on seisukohal, et arve osalise tasumisega on kostja ka osaliselt vaidlusalusel arvel olevaid töid aktsepteerinud.
29.VÕS § 642 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Sama paragrahvi lg 3 järgi vastutab töövõtja ka lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumise tagajärjel. Lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist valeinfoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada (VÕS § 14 lg-d 1 ja 2 ja TsÜS § 92 lg-d 2 ja 3). Lisaks teavitamiskohustusele näeb VÕS § 14 lg 1 esimene lause lepingulisi läbirääkimisi pidavatele isikutele ette üldise kohustuse
mõistlikult arvestada üksteise huvide ja õigustega (vt nt RKTKo nr 2-14-21710/105, p-d 25.1 ja 25.2; nr 3-2-1-168-14, p 12).
30.Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
31.Käesoleval juhul on kostja arve nr 20220560 osas hagejale pretensiooni esitanud, mistõttu puudub kostja nõusolek arvel toodud töömahtude ja märgitud varuosade osas. Pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et hageja jättis kostjale mulje, et varuosad on tellitud oluliselt varem kui need tegelikkuses telliti. Ka tööde maht on kajastatud neli korda suuremana kui hageja kostjale mõista andis. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole käesoleval juhul käitunud kooskõlas VÕS § 14 lg-d 1 ja 2 ja TsÜS § 92 lg-d 2 ja 3 sätestatuga. Pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtub (dtl 57-60), et kostja esitas pretensiooni tööde mahu, tähtaegade ja arve nr 20220560 sisu osas koheselt arve saamisel, seega mõistliku aja jooksul (VÕS § 644 lg 1) ning pretensiooni sisu oli e-kirjavahetusest nähtuvalt hagejale arusaadav, seega oli pretensioon ka piisavalt täpne (VÕS § 644 lg 2). Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal kostja vastu nõuet arvel nr 20220560 märgitud ulatuses.
32.VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja 17.06.2022. a hinnapakkumine on kohtu hinnangul sel määral ebamäärane, et ei võimaldanud kostjal täpselt aru saada, mis on tellitud tööde maksumus. Kohtu hinnangul tuleb sellises olukorras lähtuda VÕS § 637 lg 1 sätestatust. Käesoleval juhul on kostja tasunud hagejale 5 921,28 eurot, mis arvestades hageja enda 17.06.2022. a hinnapakkumist ongi kohtu hinnangul mõistlik tasu tööde ja varuosade eest.
33.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
34.Kostja on seisukohal, et taganes 30.08.2022. a lepingust. Ekskavaatori äraviimine hageja asukohast oli arusaadavalt suunatud pooltevahelise suhte lõpetamisele. Kostja hinnangul on temal tekkinud hageja tegevuse tulemusel kahju 4 800 eurot (sh käibemaks). VÕS § 116 lg
kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele ning lg
järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Töövõtulepingust taganemisõiguse tekkimise peamine
eeldus on töövõtja oluline lepingurikkumine. VÕS § 118 lg 1 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama.
35.Kohtu hinnangul on käesoleval juhul täidetud materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks. Kohtule on esitatud hageja ja kostja vaheline e-kirja vahetus, millest nähtub, et kostjal oli mitmeid pretensioone hageja tegevuse osas. Kostja väljendas enda äärmist rahulolematust seoses varuosade tellimisega, samuti seoses asjaoluga, et ekskavaator seisis hageja asukohas ning tegelikkuses sel ajal töid ei teostatud. Lepingust taganemise avalduse tegi kostja 30.08.2022. a. TsÜS § 68 lg 3 järgi on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg. Kostja ilmselt mõistis taganemisavaldust, kuivõrd saatis veel samal päeval kostjale arve.
36.Kostja leiab, et alternatiivselt on tal õigus leping ka üles öelda. Kostja ei soovi hageja poolt lepingu täitmist tulevikus. VÕS § 655 lg 1 kohaselt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kostja on tasunud hagejale lepingu täitmisena 2 868,48 eurot, 1 526, 40 eurot ja 1 526,40 eurot. Kohtu hinnangul tuleb hageja enda 17.06.2022. a e-kirjast tulenevalt pidada kostja poolt tasutud summasid mõistlikuks tasuks tehtud tööde ja varuosade eest.
37.Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu ei ole õiguslikult põhjendatud ega kuulu rahuldamisele, jääb rahuldamata ka viivisenõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
38.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
39.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
40.Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 7 740 eurot (ilma käibemaksuta). Lisandub kohtuistungil osalemise tasu 135 eurot. Tööde detailsest nimekirjast nähtub, et kostja kasutas esindaja teenust hagiavaldusele vastamiseks, hageja vastusele
seisukoha esitamiseks, kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja kohtuistungil osalemiseks. Kokku ajakulu 43 tundi, lisandub kohtuistungil osalemise ajakulu 45 minutit. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks.
41.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindajad on osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu vandeadvokaadi ja advokaadi õigusteenuse eest summas 180 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Kostja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.