hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046); hageja lepinguline esindaja A. T. (B2 Impact osaühing, epost XXX); kostja O. G. (isikukood XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt O. G.’ilt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja põhivõlg 762.78 eurot, intress 69.40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 41.95 eurot.
3.Mõista kostjalt O. G.’ilt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, so 762.78 eurolt alates 12.07.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.
4.Jätta rahuldamata B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi O. G. (isikukood XXX) vastu põhivõla 784.60 eurot, intressi 137.70 eurot, viivise 63.88 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot osas.
5.Jätta menetluskulud 54% ulatuses hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kanda ja 46% ulatuses O. G. (isikukood XXX) kanda.
6.Mõista kostjalt O. G.’ilt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja menetluskulud 46% ulatuses s.o summas 161 eurot.
2-25-11124
7.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal O. G.’il (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.B2 Impact osaühing esitas 11.07.2025 hagiavalduse O. G. vastu, millega hageja palub välja mõista põhivõla 1547.38 eurot, intressi 207.10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 105.83 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot, viivis põhinõudelt, so 1547.38 eurolt alates 12.07.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni, riigilõivu 350 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja IPF Digital AS vahel 15.06.2023 sõlmitud krediidileping 5575089, limiidiga 1000 eurot ja 07.03.2023 sõlmitud leping 5638744 limiidiga 1600 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud ütles IPF Digital AS lepingu 01.12.2024 üles. IPF Digital AS loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule. Harju Maakohus võttis 25.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks. 25.08.2025 kohtumäärus on O. G.’ile kätte toimetatud TsMS § 3141 ja § 326 alusel 26.09.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 05.09.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja krediidiandjalt 2795.32 eurot ja tegi tagasimakseid (perioodil 18.11.2022-24.07.2024) kokku 2032.54 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on tagastamata põhiosa 762.78 eurot. Perioodil 08.11.2022-11.11.2024 kogunes intress 69.40 eurot.
2
2-25-11124 Lepingu ülesütlemine on kehtiv, kuivõrd kostja ei ole tagasimakseid teinud alates 25.07.2024 ning krediidiandja ütles lepingu üles 11.11.2024. Lepinguga leppisid pooled kokku, et kostja teeb tagasimakseid igakuiselt kuu esimesel päeval temale saadetud arve alusel. Krediidikonto lepinguga ei ole pooled kokku leppinud kindlas maksegraafikus, kuivõrd krediidikonto on krediitkaardi iseloomuga ja selle igakuine tagasimakse sõltub kostja poolt kasutusele võetavast summast. Ka ümberarvestatud nõudele lisandub viivis alates 12.11.2024 kuni põhiosa tasumiseni ja sissenõudekulud summas 30 kostjale saadetud vähemalt kolme meeldetuletuskirja (hagiavalduse lisad 7-9) eest VÕS § 115 ja 113 2 lg 2 p 1 alusel kuivõrd pooled leppisid selles osas kokku lepingus. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud 3
2-25-11124 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
5.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on esialgse krediidilepingu 5575089 sõlmimisel kostja kohustuste kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja esitatud andmed laenutaotlusel ning andmed avalikest andmebaasidest. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Kohtu hinnangul ei võimalda krediidiandja kogutud 4
2-25-11124 teave teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Kohtu hinnangul on teise krediidilepingu 5638744 sõlmimisel järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid tegemist oli laenulimiidi suurendamisega, mistõttu ei ole korrektne kogu nõude arvestus. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
6.05.09.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja krediidiandjalt 2795.32 eurot ja tegi tagasimakseid (perioodil 18.11.2022-24.07.2024) kokku 2032.54 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on tagastamata põhiosa 762.78 eurot. Perioodil 08.11.2022-11.11.2024 kogunes intress 69.40 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõude ümberarvestus põhjendatud.
7.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Hageja on seisukohal, et lepingu ülesütlemine on kehtiv, kuivõrd kostja ei ole tagasimakseid teinud alates 25.07.2024 ning krediidiandja ütles lepingu üles 11.11.2024. Lepinguga leppisid pooled kokku, et kostja teeb tagasimakseid igakuiselt kuu esimesel päeval temale saadetud arve alusel. Krediidikonto lepinguga ei ole pooled kokku leppinud kindlas maksegraafikus, kuivõrd krediidikonto on krediitkaardi iseloomuga ja selle igakuine tagasimakse sõltub kostja poolt kasutusele võetavast summast. Asja materjalidest nähtub, et viimane laenu väljamakse tehti kostjale 11.04.2024. Lepingu kohaselt on minimaalse kuumakse arvutamise perioodiks 60 kuud. Kohtu hinnangul ei olnud kostja ümberarvestuse kohaselt lepingu ülesütlemise seisuga 01.12.2024 makseviivituses. Kohtu hinnangul ei ole leping VÕS § 416 alusel 01.12.2024 üles öeldud ja kogu tagastamata laen summas 762.78 eurot muutunud sissenõutavaks. Poolte vahel on sõlmitud tähtajatu laenuleping, millele kohaldub VÕS § 4141. VÕS § 4141 lg 2 sätestab, et krediidiandja võib tähtajatu tarbijakrediidilepingu korraliselt üles öelda, kui selline võimalus on lepinguga ette nähtud. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tarbijale teatavaks tehtud vähemalt kaks kuud enne ülesütlemise jõustumist, kui lepingus ei ole kokku lepitud pikemat etteteatamistähtaega. Vorminõuet rikkuv ülesütlemisavaldus on tühine. Krediidikonto üldtingimuste punkti 18.3. kohaselt võib IPF Digital AS krediidilepingu igal ajal põhjust avaldamata üles öelda, teatades sellest sulle vähemalt 2 (kaks) kuud ette kirjalikult, e-kirja teel, Äpi või Iseteenindussüsteemi kaudu. Asja materjalidest nähtuvalt ütles krediidiandja lepingu 01.12.2024 üles. Krediidiandja saatis 11.11.2024 kostjale teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja 01.12.2024 andmise kohta ja lepingu ülesütlemisavalduse. VÕS § 4141 lg 3 järgi kui isiku suhtes kasutatakse lepingu ülesütlemise õigust, loetakse kokkulepitud tähtaega tema kahjuks mittejärgiv ülesütlemine jõustunuks kokkulepitud 5
2-25-11124 tähtaja möödumisel ülesütlemise avalduse esitamisest. Seega saab lugeda lepingu lõppenuks korralise ülesütlemisega 11.01.2025.
8.Hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhiosa tasumiseni. Hagiavalduses nõuab hageja viivist kuni hagi esitamiseni 11.07.2025 ning täiendavat viivist alates 12.07.2025. Võttes arvesse, et kohus on tuvastanud, et leping lõppes 11.01.2025 on hageja sissenõutavaks muutunud viivis hagiavalduse esitamiseni põhjendatud summas 41.95 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: -
summa 762.78 eurot, periood 12.01.2025 -30.06.2025, viivisemäär 11.15% aastas, summa 39.62 eurot; summa 762.78 eurot, periood 01.07.2025-11.07.2025, viivisemäär 10.15% aastas, summa 2.33 eurot.
9.Hageja nõuab ka sissenõudekulusid summas 30 kostjale saadetud vähemalt kolme meeldetuletuskirja (hagiavalduse lisad 7-9) eest VÕS § 115 ja 113 2 lg 2 p 1 alusel kuivõrd pooled leppisid selles osas kokku lepingus. Hagiavalduse kohaselt on hageja sissenõudekulu suuruseks 35 eurot. VÕS § 4034 lg 6 ja 7 alusel ei võlgne kostja lepingu alusel muid tasusid, sh lepingus kokkulepitud sissenõudmiskulu tasu. VÕS § 1132 lg 2 ei ole iseseisev nõude alus, nimetatud sättega on kehtestatud piirmäärad sissenõudmiskulu suurusele. Hagejal on võimalik VÕS § 115 alusel nõuda kahjuhüvitist, kuid hageja ei ole tõendanud kulude tekkimist summas 35 eurot. Kohtu hinnangul ei ole sissenõudmiskulu nõue põhjendatud ega tõendatud.
10.Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja põhinõue 762.78 eurot, intress 69.40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 41.95 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, so 762.78 eurolt alates 12.07.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 784.60 eurot, intressi 137.70 eurot, viivise 63.88 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude 6
2-25-11124 rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
12.Hageja nõude suurus kokku oli 1895.31 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja kokku 874.13 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 46%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 54% ulatuses hageja kanda ning 46% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 350 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 350 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 350 eurot, millest kostja kanda jääb 46% ehk 161 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.