Lennuabi OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 8 553,60 eurot. Hageja: Lennuabi OÜ (registrikood 14065010, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn)
Kostja: SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460, asukoht Lennujaama tee 13, 11101 Tallinn) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Timo Kullerkupp ja advokaat Kai Villemson (Advokaadibüroo RASK; Rotermanni 8, 10111 Tallinn, e-post [email protected]) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Lennuabi OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu.
2.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Lennuabi OÜ kasuks hüvitis summas 7200 eurot, viivis 115,99 eurot ja võlgnevuse sissenõudmiskulu 480 eurot.
Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Lennuabi OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude, s.o 7200 euro tasumata osalt alates 22.03.2023.a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Menetluskulud jätta kostja kanda.
5.Rahuldada Lennuabi OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Lennuabi OÜ kasuks menetluskulud summas 1 990 eurot (sh riigilõiv summas 665 eurot).
7.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Lennuabi OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 990 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 21.03.2023. a esitatud hagiavalduse ja selle 20.04.2023. a täienduse kohaselt reisisid M. M., K. A., M. M., M. M., K. K., E. K., B. K., M. K., V. R., K. R., K. L., K. L. 22.10.2022 SmartLynx Airlines Estonia OÜ opereeritaval lennul xxxx suunaga Tallinn – Hurgada. Lennu vahemaa 3647 km. Lend pidi väljuma 22.10.2022 kell 14:30, väljus aga hilinemisega 23.10.2022 kell 04:52. Eelnimetatud lend hilines 14 tundi ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 c) alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta. Kõik 12 eelnimetatud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜle.
2.Hageja esitas 25.01.2023 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasi 223103886) nõudes 7693,50 euro hüvitamist (põhinõue EU 261/2004 alusel 7200 eurot, sissenõudekulud juriidiliselt isikult 250 eurot, riigilõiv avalduselt 223,50 eurot ja menetluskulu 20 eurot), kuivõrd kostja hageja nõudekirjadele eelnevalt ei reageerinud.
3.Kostja esitas 02.02.2023 hagejale kompromissi ettepaneku: kostja tasub lennuhüvitist kokku 6000 eurot; kostja hüvitab 50% riigilõivust summas 111,75 eurot (50% riigilõivust tagastatakse kompromissi kinnitamisel) ja kostja hüvitab menetluskulud summas 20 eurot; kokku tasub kostja hüvitist summas 6131,75 eurot, mis tasutakse 30 päeva jooksul alates kompromissi kinnitamisest.
4.Hageja nõustus kostja pakutud kompromissiga, kuid kompromissilepingut, mille kohus saaks asja hagimenetlusse üleandmisel kinnitada, ei saabunud hoolimata korduvatest meeldetuletustest (e-kirjad 22.02.2023, 02.03.2023 ja telefonikõne 08.03.2023) kostja esindajale.
5.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et M. M., K. A., M. M., M. M., K. K., E. K., B. K., M. K., V. R., K. R., K. L., K. L. reisisid 22.10.2022 SmartLynx Airlines Estonia OÜ opereeritaval lennul xxxx suunaga Tallinn - Hurgada ning lend hilines 14 tundi. ö 6. EU 261/2004 määruse artikkel 7 c) alusel saavad reisijad hüvitist 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a (kuni 1500 km) või b (üle 1500 km) nimetatud lendude puhul. Tallinn – Hurgada lennu vahemaa on 3647 km. Lend pidi algselt väljuma 22.10.2022 kell 14:30, kuid väljus see alles 23.10.2022 kell 04:52. Seega hilines ainuüksi väljumise aeg 14 tundi.
7.Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 art 5 lg 3, Euroopa Kohtu 19.11.2009 otsus ühendatud kohtuasjades C 402/07 ja C-432/07, resolutsiooni p 2). Seega vabaneb kostja hüvitise maksmise kohustusest, kui kostja suudab tõendada eelnevalt välja toodud hüvitise maksmist välistavaid asjaolusid.
8.Euroopa Kohtu praktikas on asutud seisukohale, et erakorraliseks asjaoluks määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses saavad olla sellised sündmused, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (Euroopa Kohtu 4.05.2017 otsus kohtuasjas C-315/15 P. ja P., p 22). Seoses vajalike meetmetega on Euroopa Kohus selgitanud, et lennuettevõtja peab kasutusele võtma sobivad meetmed arvestades tema käsutuses olevat personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid, vältimaks seda, et asjaolud viiksid asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni. Eeltoodu ei nõua siiski, et lennuettevõtja nõustuks oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega (Euroopa Kohtu 4.04.2019 otsus kohtuasjas C-501/17 G., p 31).
9.Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et 22.10.2022 lennu xxxx suunaga Tallinn – Hurgada hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad erakorralised asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise EU 261/2004 artikkel 7 c) alusel. Vastavalt EU 261/2004 artikkel 7 c’le saavad reisijad hüvitist 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a (kuni 1500 km) või b (üle 1500 km) nimetatud lendude puhul. Seega on Lennuabi OÜ’l 12 loovutatud nõude alusel õigus saada EU 261/2004 artikkel 7 c) järgi hüvitist kokku summas 7200 eurot (600 eurot reisija kohta).
10.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest (VÕS § 113 lg 2).
11.VÕS § 113 lõige 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja põhinõue on 7200 eurot. Hagejal on õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 25.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.03.2023. Seega on hagejate viivisenõue põhjendatud kogusummas 115,99 eurot.
12.Hageja palub edasiselt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhisummalt 7200 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning kuni kohustuse kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni
põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis, mis ei olnud hagi esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud, kuni võlgnevuse tasumiseni.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 480 eurot (12 reisijat x 40 eurot). Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Õiguse teostamine ei ole lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TsÜS § 138 lg 2). Sissenõudmiskulude hüvitise nõude lahendamisel tuleb arvesse võtta hea usu põhimõtet hindamaks, kas sissenõudmiskulude välja mõistmine iga reisija kohta on õigustatud, kui hageja oleks saanud saata erinevate nõuete kohta ühise nõudekirja ning osaliselt saatiski nõudekirju reisijate eest ühiselt. Kostja ei ole hageja nõuet täitnud ei kohtueelselt (nõudekirja saamisel) ega maksekäsu kiirmenetluses. Kostja vastus
14.Kostja hagi ei tunnista ja palub selle osaliselt jätta rahuldamata. Kostja tunnistab nõudeid järgnevate reisijatega seonduvate lennuhüvitise nõuete osas: M. M., K. A., K. K., E. K., M.
K., V. R..
15.Kostja vaidleb vastu seoses reisijatega B. K., M. K., M. M., M. M. ja K. R. esitatud lennuhüvitise maksmise nõudele; viivisenõudele ning seadusjärgsetele sissenõudmiskulude nõudele, kuivõrd alaealiste reisijate nimel nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks puudus kohtu nõusolek. Samuti ei ole hageja tõendanud nõude loovutamise lepingu lapse nimel allkirjastanud isiku esindusõigust.
16.PKS § 131 lg 1 teise lause kohaselt peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek. Lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse.
17.Käesoleval juhul on hageja esitanud nõude loovutamise lepingud, mille kohaselt loovutasid alaealised reisijad B. K., M. K., M. M., M. M. ja K. R. neile Määrusest tulenevast lennuhüvitise nõude ning sellega kaasnevad nõuded, sh viivisenõude, kostja vastu. Võlausaldajaks saab alaealise lapse asemel hageja. Lennuabi tasu nõude sissenõudmise eest on nõude loovutamise lepingu punkti 4 kohaselt 30% tulemist. Samuti ei ole alaealistest lastest reisijatel pärast nõude loovutamist võimalik mõjutada hageja poolt esitatava nõude suurust. Seega on tegemist tehinguga, millega lõppeb alaealiste reisijate nõudeõigus kostja vastu (ning tekib nõudeõigus hageja vastu tulemi osas), millisel juhul on alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks vaja hankida kohtu eelnev nõusolek.
18.Muuhulgas ei oma tähtsust see et, kui nõude sissenõudmine ei õnnestu, puudub reisijal kohustus hagejale midagi maksta, kuivõrd see ei muuda fakti, et nõude loovutamisel lõppeb alaealise lapse nõue kostja vastu PKS § 131 tähenduses ning alaealisel lapsel pole enam õigust oma seaduslike esindajate kaudu lennuettevõtja vastu nõuet esitada. Samuti ei takistaks taotluse esitamine kohtu nõusoleku saamiseks eestkostetava kohustuste täitmist, mh kohustust nõuda õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded. Määrus ei sätesta
lennuhüvitise nõuete aegumistähtaega, s.t lennuhüvitisele nõuetele kohaldatakse siseriiklikku õigust. Seega aeguvad lennuhüvitise nõuded kolme aasta jooksul alates lennu toimumisest. Sellest johtuvalt on vanematel piisavalt aega nii kohtu nõusoleku saamiseks kui nõude esitamiseks, milleks lapse seaduslikud esindajad ei ole kohustatud kasutama hageja teenust.
19.Hageja ei ole tõendanud, et alaealiste reisijate vanematel oli nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks kohtu eelnev nõusolek. Kuivõrd kohtu eelnevat nõusolekut ei ole taotletud, ei ole ka kontrollitud, kas nõude loovutamised on alaealiste huvides, kas nõude loovutamise lepingu allkirjastanud isikud omavad esindusõigust ning kas teine hooldusõiguslik vanem (ühise hooldusõiguse korral) on nimetatud tehingu tingimustega nõus. Samuti ei ole võimalik välja selgitada seda, kas saadavad rahalised vahendid, juhul kui kohus nõude rahuldab, on vajalikud lapse ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või tuleks need paigutada eraldi pangakontole vastavalt PKS § 186 lg-le 1. Eeltoodust johtuvalt leiab kostja, et alaealiste nimel sõlmitud nõude loovutamise tehingud on tühised ning nõudeid ei ole kehtivalt loovutatud. Kuivõrd nõudeid ei ole kehtivalt loovutatud, ei ole hagejal õigus nõude nende reisijate osas lennuhüvitist ega sellega seonduvalt seadusjärgsete sissenõudmiskulude ega viivise hüvitamist.
20.Juhul kui kohus leiab, et nõuded ei ole PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt lõppenud, leiab kostja, et tegemist on olukorraga, kus nõuded on vähenenud, millisel juhul on eestkostjal vaja tehingu tegemiseks kohtu eelnevat nõusolekut. Lepingu punktide 3 ja 4 kohaselt saab hageja nõude sissenõudmise eest tasu 30% ulatuses kostja poolt vabatahtlikult täidetud ja faktiliselt välja makstud summast. Seega on alaealisel lapsel õigus saada nõude eest kuni 70% lennufirma poolt välja makstud summast. Kusjuures, lepinguga antakse hagejale õigus pidada nõude osas läbirääkimisi ja leppida tulemi suuruses kokku vastavalt oma paremale äranägemisele. See aga tähendab, et Määrusega fikseeritud hüvitissumma, millele alaealisel reisijal võib olla nõudeõigus, võib väheneda teoreetiliselt nullini, olenevalt üksnes hageja äranägemisest (nõude loovutamise lepingu punkt 6). Näiteks olukorras, kus hageja otsustab vastavalt oma äranägemisele nõuet mitte realiseerida, ei ole alaealisel lapsel võimalik nõuet maksma panna, kuivõrd sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas alaealine reisija oma nõude ja sellega kaasnevad nõuded (sh viivisenõuded) tervikuna hagejale.
21.Käesoleval juhul ei ole kohus andnud eelnevalt hinnangut, kas kokkulepitud tingimustel nõude loovutamine ja loovutamise tulemusena saadav tulem, mis on igal juhul väiksem kui Määrusest tulenev nõue, on alaealise lapse huvides. Eeltoodust johtuvalt leiab kostja, et alaealiste nimel sõlmitud nõude loovutamise tehingud on tühised ning nõudeid ei ole kehtivalt loovutatud. Kuivõrd nõudeid ei ole kehtivalt loovutatud, ei ole hagejal õigus nõude nende reisijate osas lennuhüvitist ega sellega seonduvalt seadusjärgsete sissenõudmiskulude ega viivise hüvitamist. Juhul kui kohus leiab, et lapse nimel nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks ei ole kohtu nõusolekut vaja, märgib kostja, et hageja ei ole tõendanud allkirjastanute esindusõigust lapse nimel seesuguste lepingu sõlmimiseks. Nimelt on nõude loovutamise lepingud allkirjastanud alaealiste reisijate (i) B. K. ja M. K. nimel keegi K. K.; (ii) M. M. ja M. M. nimel keegi M. M.; ning (iii) K. R. nimel keegi V. R.. Samas aga ei ole ühtegi esindusõigust tõendavat dokumenti kohtumenetluses esitatud. Sama perekonnanimi nimetatut ei tõenda. Kokkuvõtlikult palub kostja jätta nõuded seoses reisijatega B. K., M. K., M. M., M. M. ja K. R. rahuldamata.
22.Nõude loovutamise lepingute tagantjärgi sõlmimise fakti ehk nende sõlmimist pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamist tuleks arvestada menetluskulude väljamõistmisel. Kostja on seisukohal, et kõik menetluskulud tuleb sõltumata nõude rahuldamise ulatusest jätta TsMS § 162 lg 4 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja poolt kohtusse pöördumine olukorras, kus hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse, ilma et hageja oleks nõuete omanikuks saanud, on selgelt pahauskne. Seega menetluskulude kandmine kostja poolt oleks äärmiselt ebaõiglane. Kostja leiab, et asjaolu, et hageja ei olnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ega hagiavalduse esitamise hetkel lennuhüvitise nõuete omanik, tuleks võtta arvesse menetluskulude kindlaksmääramisel.
23.Kostja ei saa nõustuda sellega, et nõue oli loovutatud juba nõude loovutamise lepingu allkirjastamisega üksnes reisijate poolt. Vastavalt VÕS 164 lg-le 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega silmas peetava tulemuse saavutamiseks on vastavalt VÕS § 164 lg-le 1 vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine nõuet loovutava isiku ja nõude omandaja vahel.1 Nõude loovutamiseks ei ole käsutuse jõustumiseks vaja teha muid toiminguid kui sõlmida loovutamiskokkuleppe, seetõttu jõustub ja teostub käsutus koos kohustustehinguga. Nõude ülemineku hetkeks on loovutamislepingu jõustumise hetk, kui pooled ei lepi nõude ülemineku hetkena kokku hilisemat tähtaega. Nõude loovutamise lepingu punkti 11 kohaselt jõustub leping mõlema poole allkirjastamisel.
24.Hageja esitas hagiavalduse lisana üksnes reisijate poolt allkirjastatud nõude loovutamise lepingud. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse (25.01.2023) ega ka hagiavalduse esitamise hetkel (21.03.2023) ei olnud tõendina esitatud nõude loovutamise lepingud mõlema poole poolt allkirjastatud, näiteks on lepingud üksnes reisijate poolt allkirjastatud järgnevalt: 1) K. K. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu enda ja reisijate M. K. ja B. K. nimel 12.02.2023; 2) E. K. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 12.02.2023; 3) K. A. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 12.02.2023; 4) M. M. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu enda ja reisijate M. M. ja M. M. nimel 12.02.2023; 5) V. R. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu enda ja reisija K. R. nimel 13.02.2023.
25.Kostja on seisukohal, et hagiavalduse lisas 3 esitatud lepingute puhul oli tegemist üksnes reisijate ühepoolse tahteavaldusega sõlmida mõlema poole poolt allkirjastatud nõude loovutamise leping. Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm (VÕS § 11 lg 2). Esialgselt esitatud lepingu kavanditest nähtus selgelt, et lepingupoolte soov oli, et leping jõustuks selle allkirjastamisel (vt nõude loovutamise lepingu p 11). Kuivõrd tegemist peab olema allkirjastatud lepinguga, ei piisa reisija ühepoolsest tahteavaldusest. Hageja ei ole tõendanud, et poolte ühine arusaam oli, et nõude loovutamise leping loetakse sõlmituks ka üksnes reisijate poolt lepingu allkirjastamisega ning seega ka seda, et hageja oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse või esialgse hagiavalduse esitamise hetkel nõuete omanik.
26.Seega tekkis olukord, kus hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning hagiavalduse, nõudes lennuhüvitise maksmist, kuigi hageja ei olnud nõuete omanik.
Seejuures rõhutab kostja, et hageja on nimetatud nõuded esitanud pahatahtlikult ning kohut teadlikult eksitades, kinnitades maksekäsu kiiremenetluse avalduses, et nõuded on hagejale loovutatud. Nimelt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel kinnitas hageja, et on „esitanud andmed ausalt oma parimate teadmiste kohaselt ja on teadlik, et tahtlik valeandmete esitamine kohtule võib kaasa tuua kriminaalvastutuse“. Hageja täiendatud hagiavaldusest nähtub, et tegelikkuses sõlmiti kõik nõuete loovutamise lepingud alles pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamist, s.o. 06.04.2023, kui hageja esindaja nõude loovutamise lepingud omapoolselt allkirjastas. Oluline ei ole ka asjaolu, et hagejal võis olla volitus reisijate nimel hagiavaldus esitada, kuivõrd hagi esitas Lennuabi OÜ enda nimel, mitte Lennuabi OÜ reisijate nimel kui nende lepinguline esindaja. Seega isegi kui lugeda, et hagejal oli volitus reisijaid kohtumenetluses esindada, esitati hagi Lennuabi väidetavate õiguste kaitseks, mitte reisijate õiguste kaitseks. Lisaks rõhutab kostja, et esimene kompromissiettepanek tehti hagejale heas usus enne, kui reisijate poolt ühepoolselt allkirjastatud nõude loovutamise lepingud kostjale edastati. Kusjuures, just esimeses kompromissiettepanekus küsiski kostja dokumente nõuete loovutamise kohta, mis hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduses väitis olid juba sõlmitud (vt hagiavalduse lisa 4). Üksnes pärast seda, kui kostja nõude loovutamist tõendavaid dokumente palus, lasi hageja reisijatel nõude loovutamise lepingud allkirjastada. Seejuures allkirjastas nõude loovutamise lepingud kostja esindaja alles 06.04.2023, s.o. pärast hagiavalduse esitamist. Lisaks märgib kostja, et pole tõendatud, et hageja või reisijad oleksid enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist kordagi kostja poole lennuhüvitise nõudega pöördunud. Seega oli välistatud ka võimalus saavutada kohtuväline kompromiss. Kohtu põhjendused
27.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
28.Käesolevas tsiviilasjas ei vaielda järgmiste asjaolude üle: • M. M., K. A., M. M., M. M., K. K., E. K., B. K., M. K., V. R., K. R., K. L., K. L. viibisid 22.10.2022 SmartLynx Airlines Estonia OÜ opereeritaval lennul xxxx suunaga Tallinn – Hurgada. • Tallinn – Hurgada lennu vahemaa on 3647 km. • Lend pidi väljuma 22.10.2022 kell 14:30 • Lend väljus 23.10.2022 kell 04:52. • Lennu väljumise aeg hilines 14 tundi (dtl 33).
29.Hageja hinnangul on reisijatel tekkinud tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 c) alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta. Kõik 12 eelnimetatud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜle.
30.Kostja tunnistab nõudeid järgnevate reisijatega seonduvate lennuhüvitise nõuete osas: M. M., K. A., K. K., E. K., M. K., V. R.. Kostja vaidleb vastu seoses reisijatega B. K., M. K., M. M., M. M. ja K. R. esitatud lennuhüvitise maksmise nõudele, viivisenõudele ning seadusjärgsetele sissenõudmiskulude nõudele, kuivõrd alaealiste reisijate nimel nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks puudus kohtu nõusolek. Samuti ei ole hageja tõendanud nõude loovutamise lepingu lapse nimel allkirjastanud isiku esindusõigust.
31.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
32.Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määrus (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004). VÕS § 824 lg 1 alusel reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VÕS § 827 järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel vedaja peab hüvitama kahju, mis tekib veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.
33.Määruse nr 261/2004 artikkel 6 punkt 1 alapunkt b tulenevalt on reisijal õigus hüvitisele kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ja kõikide muude 1 500- 3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, kui lennu kavandatud väljumisaeg hilineb kolm tundi või rohkem. Artikli 7 punkt 1 alapunkti b kohaselt kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni 400 euro ulatuses kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1 500 - 3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Artikli 7 punkt 1 alapunkt c alusel saavad reisijad hüvitist 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a (kuni 1500 km) või b (üle 1500 km) nimetatud lendude puhul.
34.Poolte vahel on vaidlus selles, kas alaealiste reisijate B. K.i (dtl 35, 96, 120), M. K.i (tl 47, 84, 108), M. M.a (dtl 44, 87, 111), M. M.a (dtl 45, 88, 112) ja K. R.i (dtl 50, 82, 106) osas on nõuete loovutamine hagejale toimunud kehtivalt. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 järgi, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Võlgnik võib VÕS § 172 kohaselt keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.
35.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 79 kohaselt kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. TsÜS § 80 kohaselt tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt
allkirjastatud. TsÜS § 83 teise lause järgi kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti.
36.Kohtu hinnangul ei mõjuta hageja poolt kohtule esitatud loovutamislepingute kehtivust asjaolu, et loovutuslepingut ei ole allkirjastanud hageja või sellelt ei nähtu kokkuleppe sõlmimise kuupäev. Riigikohus on leidnud, et ainuüksi see, kui lepingudokument on allkirjastatud mitte lepingus märgitud ajal, vaid hiljem, ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (vt Riigikohtu 23. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 321-96-13, p 34).
37.Nõude loovutamise lepingutest nähtub reisijate tahe oma nõude loovutamiseks hagejale, nõude loovutamisest on kostjale teatatud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses. Seega asja lahendamisel ei oma tähtsust see, millal on nõude loovutamise leping poolte poolt allkirjastatud. Kostjal oleks õigus keelduda täitmisest uuele võlausaldajale VÕS § 172 alusel, kuid praegusel juhul seda asjaolu ei esine. Hageja on lisaks esile toonud, et reisijad on väljastanud ka eraldiseisvad volikirjad hagejale www.lennuabi.ee keskkonnas.
38.Kostja vastuväite kohaselt on nõude loovutamise lepingute allkirjastanud isikute esindusõigus tõendamata. Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. B. K.i ja M. K.i lapsevanemal K. K.il, kes on märgitud emana ka B. K.i ja M. K.i sünni tõendile oli õigus loovutada B. K.i ja M. K.i nõue hagejale ning nõue on loovutatud. M. M.a ja M. M.a lapsevanemal M. M.al, kes on isana märgitud ka M. M.a ja M. M.a sünnitunnistusele/sünni tõendile, oli õigus loovutada M. M.’a ja M. M.a hagejale ning nõue on loovutatud. K. R.i lapsevanem V. R.il, kes on isana märgitud ka K. R.i sünnitunnistusele, oli õigus loovutada K. R.i hagejale ning nõue on loovutatud (dtl 155-159). Kohtule esitatud tõendite kohaselt on nõudeloovutamise lepingud allkirjastanud isikud alaealiste reisijate vanemad, kes on teinud ka vastava reisi broneeringud ning tasunud reisi eest. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 järgi on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. PKS § 120 lg 7 kohaselt, kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut. Kuivõrd alaealise reisijate eest on lepingut allkirjastanud nende seaduslikud esindajad, siis tuleb kohtu hinnangul eeldada, et esindusõigus on kehtiv ning nõude loovutamise lepingud on alaealiste reisite nimel sõlminud ning nõuet loovutanud esindusõigust omavad isikud.
39.Kostja on asunud seisukohale, et loovutamise lepingud vajavad vastavalt PKS § 188 lõikele 1 punktile 11 kohtu eelnevat nõuolekut. PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse, välja arvatud käesoleva seaduse § 186 lõikes 4 sätestatud juhtudel. Kohus on seisukohal, et alaealiste reisijate nimel nõuete loovutamiseks hagejale ei ole vajalik kohtu nõusolek. Vanematel on alaealiste seaduslike esindajatena õigus ja kohustus valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (PKS § 127). Vanematel on tulenevalt PKS § 133 lg 1 lapse varahooldusõigust teostades kohustus ilmutada samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades.
40.Kostja arutlus selle kohta, et nõude loovutamise tõttu võivad kahjustada saada alaealiste reisijate huvid seeläbi, et hageja võtab vahendustasu, õiguslikku tähendust kohtu hinnangul ei oma. Käesolev menetlus nagu ka ülejäänud kolmkümmend kohtumenetlust, millele hageja viitab oma 11.09.2023. a menetlusdokumendis (dtl 211) annavad tunnistust sellest, et ilma hageja tegevuseta puuduks kostjal igasugune soov alaealistele reisijatele hüvitist maksta. Alaealiste reisijate vanemad on käesoleval juhul täitnud oma seadusest tulenevat
hoolsuskohustust, loovutades hagejale alaealiste nimel nõuded kostjalt hüvitise sissenõudmiseks. Hageja on 12.06.2023. a menetlusdokumendis selgitanud, et kui hüvitise sissenõudmine peaks ebaõnnestuma, siis puudub reisijal kohustus hagejale tasu maksta, hageja kannab kõik kohtumenetluse ebaõnnestumisega seotud kulud. PKS § 133 alusel on alaealisel nõudeõigus vanemate vastu, kui vanemad on põhjustanud kahju tekkimise. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul kahju tekkimine alaealisele reisijale tõenäoline, kuna ka täisealisel reisijal ei teki nõude loovutuse tulemusel kohustust hagejale hüvitada võimalikke kulusid, mis võiksid tekkida hageja jaoks ebaedukast kohtumenetlusest.
41.Nõude loovutamise korral tuleb kohustus täita uuele võlausaldajale (VÕS § 164 lg 2). Reisijad B. K., M. K., M. M., M. M. K. R. ja K. L. on oma nõuded kostja vastu kehtivalt hagejale loovutanud, kostjal puuduvad seaduslikud alused hüvitise väljamaksmisest keeldumiseks. K. L.i ja K. L.i hüvitise osas on kostja maksekäsu kiirmenetluses toimunud kompromissi läbirääkimistel teatanud, et neile on hüvitis tasutud (dtl 51). TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas menetluses kostja ühtegi tõendit väljamakse teostamise kohta kohtule esitanud ei ole, mistõttu asub kohus seisukohale, et tegelikkuses on hüvitis maksmata. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi põhinõude osas rahuldamisele. Kohus mõistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 artikkel 7 ja VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kogusummas 7 200 eurot.
42.Hageja palub kostjalt välja mõista perioodi 25.01.2023. a kuni 21.03.2023. a sissenõutavaks muutunud viivise summas 115,99 eurot ja lisanduva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.03.2023. a kuni kohustuse kohase täitmiseni (dtl 100). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kostja vastu summas 115,99 eurot on põhjendatud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt hageja oli nõus kostjaga kompromissi sõlmima kostja poolt pakutud tingimustel, kuid kahetsusväärselt jäi see kostjast tingitult sõlmimata ning ka hüvitised reisijatele jäid maksmata (dtl 53, 54).
43.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist alates 22.03.2023. a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kohus rahuldab taotluse.
44.Hageja on palunud kostjalt välja mõista võlgnevuse sissenõudmiskulu summas 40 eurot reisija kohta, so kokku 480 eurot (12 reisijat x 40 eurot). Vastavalt VÕS § 1131 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele. Kostjal ei ole olnud takistusi kohtuväliselt kohustus täita.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
45.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
46.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 665 eurot ja esindajakulu summas 1 325 eurot (dtl 131, 132, 205, 216, 217). Kostja vaidleb hageja esindajakulule vastu, kuivõrd hageja poolt esitatud hagid on nn tüüp-hagid. Ka hageja esindaja tundide kogus ei ole vajalikus ja põhjendatud ulatuses (dtl 208).
47.Hageja tasus riigilõivu 665 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 8 553,60 eurot tasumisele riigilõiv 665 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 665 eurot.
48.Hageja kasutas esindaja teenust maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse ja kostja vastusele seisukoha koostamiseks, kostja täiendavatele seisukohtadele vastuse koostamiseks, kokku ajakulu 13 h ja 15 minutit. Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Käesolev kohtumenetlus oleks olnud välditav, kui kostja oleks hagejale saatnud lepingu kokkuleppe vormistamiseks (dtl 53, 54). Kahetsusväärselt on kostja asunud tegutsema viisil, mis teeb alaealiste reisijate jaoks hüvitise saamise võimalikult keeruliseks ning aja- ja töömahukaks. Kohtu hinnangul peab kostja hüvitama sel juhul ka kõik oma tegevuse tulemusel tekkivad kulud.
49.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
50.Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 100 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1 990 eurot.
51.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.