lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-19496/31

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustumise ootelRiigikohtu tsiviilkolleegium · 10.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-19496/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.12.2025
Staatus
Jõustumise ootel
Sõnade arv
1209
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 333 lg 2Vastuväite esitamine kohtu tegevuse kohtaTsMS § 403 lg 1, 3Kirjalik menetlus poolte nõusolekulTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 341 lg 1Asja lahendamine kohtuistungilTsMS § 652 lg 6Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidTsMS § 656 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjedTsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-22-11242/60Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.01.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-22-19496

Otsuse kuupäev

Tartu, 10. detsember 2025

Kohtukoosseis

Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Kai Kullerkupp ja Kalev Saare

Kohtuasi

Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ hagiavaldus Viktor Kiritšenko vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viktor Kiritšenko kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

13 020 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Kostja Viktor Kiritšenko, lepinguline esindaja vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2025. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-19496.
2.Saata asi Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 692 lg 1Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
VÕS § 1037 lg 1Väärtuse hüvitamise nõue õiguse rikkumise korral
3.
Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ (hageja) esitas 31. detsembril 2022 Harju Maakohtule Viktor Kiritšenko (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 13 020 eurot. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja täitemenetluses toimunud enampakkumisel kaasomandi osa Maardu linnas Kallasmaa 3 asuvast kinnisasjast ning ta kanti kaasomanikuna kinnistusraamatusse. Kohtutäituri avaldatud enampakkumise teate kohaselt asub kinnisasjal korterelamu, millest kostja kui täitemenetluses võlgnik kasutas esimesel korrusel asuvat korterit nr 25. Hageja läks pärast enampakkumise lõppemist aadressile Kallasmaa 3, et eluruumide valdus üle võtta, kuid tal ei

2-22-19496 õnnestunud enampakkumise teates kajastatud kaasomandi osa (korter nr 25) elamus tuvastada ega kostjaga ühendust saada, mistõttu jäi ruumide valdus üle võtmata. Hageja on seisukohal, et kostja valdab ja kasutab hagejale kuuluvat vara ilma õigusliku aluseta. Seetõttu on hageja kaotanud võimaluse vastavat osa elamust ise kasutada ning sellega on talle tekkinud kahju. Kasutuseelise kaotusega seotud kahju suurus on määratletav samas piirkonnas samal perioodil kehtiva keskmise mõistliku üürihinnaga.

2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus selle jätta läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kostja leidis, et kuna hageja ostis enampakkumisel kinnisasja mõttelise osa, ei saa ta nõuda mingisuguse konkreetse reaalosa kasutamist. Isegi kui hagejal oleks nõue kostja vastu, oleks see nõue aegunud.
3.Harju Maakohus määras 7. märtsi 2025. a määrusega asja lahendamisele kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad avalduste ja dokumentide esitamiseks.
4.Harju Maakohus jättis 23. mai 2025. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et kaasomaniku ainuõigus vallata ja kasutada reaalosa kinnisasjast saab tuleneda asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-s 1 nimetatud kaasomanike kokkuleppest ning selle õiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist on kaasomanikul võimalik nõuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 alusel. Maakohtu hinnangul ei toonud hageja esile ega tõendanud, et kaasomanike vahel oli sõlmitud selline kokkulepe, millest tulenes hagejale kinnisasja kindlaksmääratud reaalosa valdamise ja kasutamise ainuõigus. Sellest tulenevalt ei ole kostja rikkunud hageja õigust vallata ja kasutada kinnisasja kindlaksmääratud reaalosa, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 1037 lg 1 alusel. Niisamuti ei ole hageja tõendanud, et kostja oli vaidlusalusel perioodil kaasomandis oleva kinnisasja otsene valdaja.
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et tõendite ekslik hindamine maakohtus on toonud kaasa ebaõige otsuse. Hageja tõi välja, et maakohus määras asja lahendamisele kirjalikus menetluses, kuigi hageja taotles asja läbivaatamist kohtuistungil. Lisaks oli maakohtu otsus hageja hinnangul üllatav tõendamiskoormuse jaotuse osas. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus lahendas 3. juuli 2025. a otsusega asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, rahuldas hageja apellatsioonkaebuse ning tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus ilma poolte nõusolekuta asja kirjalikus menetluses läbi vaadates õigusliku ärakuulamise nõuet. Kuna hageja ei avaldanud, et ta on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses, oli maakohtul TsMS § 341 lg 1 ja TsMS § 403 lg 1 järgi kohustus pidada asjas kohtuistung. Ringkonnakohus leidis, et istungi pidamata jätmine on menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes, mistõttu ei ole rikkumist võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.

2(4)

2-22-19496

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja on konkludentselt väljendanud nõustumust asja kirjaliku menetlemisega, kuna ta ei vaidlustanud määrust, millega maakohus määras asja lahendamisele kirjalikus menetluses. Lisaks ei olnud hagejal TsMS § 652 lg 6 järgi õigust tugineda apellatsioonkaebuses maakohtu menetlusõiguse normi rikkumisele, kuna ta ei esitanud maakohtu tegevuse kohta õigel ajal vastuväidet TsMS § 333 järgi.
8.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Ringkonnakohus märkis, et maakohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme sellega, et jättis asjas määramata kohtuistungi. Seetõttu tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saatis asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
11.Kohtuistungi pidamise kohustus väljendab hagimenetluses asja suulise arutamise põhimõtet (RKTKo 29.05.2024, 2-19-10449/83, p 14; RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391/43, p 16). TsMS § 341 lg 1 kohaselt vaadatakse tsiviilasi läbi ja lahendatakse kohtuistungil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 403 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Seejuures eeldatakse TsMS § 403 lg 3 järgi, et pool soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kui ta ei ole kohtule teatanud, kas ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hagimenetluses võib kohus seega lahendada asja seda kohtuistungil arutamata üksnes poolte nõusolekul (RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391/43, p 16).
12.Olukorras, kus maakohus jätab kohtuistungi pidamata, kuigi seaduse järgi tulnuks see pidada, on tegemist sellise menetlusõiguse normi rikkumisega, millele hagimenetluse pool saab otsuse peale kaevates tugineda juhul, kui ta on sellele tuginenud rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis (TsMS § 333 lg 2; RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391/43, p 21). TsMS § 333 alusel kohtu tegevuse kohta õigeaegse vastuväite esitamise eesmärk on juhtida kohtu tähelepanu menetlusõiguse rikkumisele võimalikult aegsasti ning võimaldada kohtul seeläbi menetluses tehtud vead parandada. Seega on õigeaegse vastuväite esitamine menetlusõiguste heauskse teostamise vahend, mis aitab kaasa tsiviilasja õigele ja kiirele lahendamisele.
13.Käesolevas asjas määras maakohus 7. märtsi 2025. a määrusega asja lahendamisele kirjalikus menetluses. Määruses andis maakohus pooltele tähtajad avalduste ja dokumentide esitamiseks ning määras kindlaks kohtuotsuse teatavaks tegemise aja. Seega pidi hageja esitama vastuväite kohtuistungi pidamata jätmise kohta esimeses menetlusdokumendis, mille ta maakohtule pärast
7.märtsi 2025. a määrust esitas. Sellele vaatamata viitas hageja kohtuistungi pidamata jätmisele alles
25.juunil 2025 esitatud apellatsioonkaebuses, mitte maakohtule 28. märtsil 2025 või 17. aprillil 2025 esitatud seisukohtades. Seetõttu kaotas hageja TsMS § 652 lg 6 järgi õiguse tugineda asjaolule, et maakohus rikkus kohtuistungi pidamata jätmisega menetlusõiguse norme, kuna ta ei esitanud

3(4)

2-22-19496 maakohtus sellele õigel ajal TsMS § 333 kohast vastuväidet. Järelikult on ringkonnakohus maakohtu otsuse kohtuistungi pidamise kohustuse rikkumisele tuginedes ebaõigesti tühistanud.

14.Kuivõrd kahju hüvitamise nõude esitamisel rajas hageja hagiavalduse sellele, et kostja valdab ja kasutab hagejale kuuluvat vara ilma õigusliku aluseta, leidis maakohus õigesti, et asja lahendamine sõltub sellest, kas kaasomanike vahel oli sõlmitud kokkulepe, millest tulenes hagejale ainuõigus konkreetseid eluruume vallata ja kasutada, samuti sellest, kas kostja oli vaidlusalusel perioodil nende ruumide otsene valdaja. Seejuures selgitas maakohus pooltele 20. märtsil 2025 saadetud e-kirjas, et kostja valduse tõendamiskoormis lasub hagejal. Kuna maakohus rajas oma otsuse sellele, et hageja ei suutnud nimetatud asjaolusid tõendada, saadab Riigikohus asja tagasi ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks ja apellatsioonkaebuse lahendamiseks.
15.Kuna asi saadetakse tagasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt ringkonnakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium