Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
Harju Maakohus Andres Suik 21.09.2023, Tallinn 2-20-6204 KMG Infra OÜ (KMG Inseneriehituse AS õigusjärglane) hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu 169 890,20 euro ja viivise väljamõistmiseks 216 222,82 eurot Hageja: KMG Infra OÜ (KMG Inseneriehituse AS õigusjärglane) (registrikood 16638472; Valukoja tn 8/2, 11415 Tallinn); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Raiko Lipstok ja Jüri-Karl Leppik ([email protected], [email protected]); Kostja: AB ''Lietuvos draudimas'' Eesti filiaal (registrikood 12831829; Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andrus Kattel ([email protected]). 05.09.2023 Hageja seaduslik esindaja X Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Raiko Lipstok ja vandeadvokaat Jüri-Karl Leppik Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Andrus Kattel ja vandeadvokaat Kristjan Tamm
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata KMG Infra OÜ hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu hageja põhinõude 7 877,90 euro ja sissenõutavaks muutunud viivisenõude 869,78 euro osas.
2.Jätta hagi rahuldamata.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud hageja KMG Infra OÜ kanda. 3.2 Mõista välja hagejalt KMG Infra OÜ kostja AB ''Lietuvos draudimas'' Eesti filiaal kasuks menetluskulud summas 50 606 eurot. 3.3 Hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (50 606 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-20-6204 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-post [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja KMG Inseneriehituse AS (tänase hageja KMG Infra OÜ õiguseellane) esitas 27.04.2020 Harju Maakohtule hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu 177 768,10 euro ja viivise väljamõistmiseks. Tsiviilasi määrati kohtunik Kadi Kark menetlusse. Kohus võttis hagi 29.04.2020 määrusega menetlusse. Hageja esitas 19.11.2020 menetlusdokumendis hagi osalise tagasivõtmise taotluse seoses hageja nõude vähendamisega, hageja nõue vähenes 7 877,90 euro võrra ning hageja vähendas ka sissenõutavaks muutunud viivise nõuet. 27.11.2020 toimus tsiviilasjas nr 2-20-6204 eelistung.
2.Seoses kohtunik Kadi Kark asjade ümberjagamisega määrati 29.05.2023 tsiviilasi nr 2-20-6204 kohtunik Andres Suik menetlusse. 13.06.2023 määrusega käesolevas asjas lubas kohus hageja KMG Inseneriehituse AS (registrikood 11399376, kustutatud) asemel menetlusse astuda tema õigusjärglasel KMG Infra OÜ-l (registrikood 16638472). 05.09.2023 toimus tsiviilasjas nr tsiviilasjas nr 2-20-6204 kohtuistung.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt 25.06.2018 sõlmisid hageja ja Verston Ehitus OÜ (ühiselt töövõtja) ja Tallinna Kommunaalamet (tellija) riigihankemenetluse tulemusel ehituse töövõtulepingu nr 2106181 (töövõtuleping) Tallinnasse Reidi tee ehitamiseks. 27.06.2018 väljastas kostja hagejale ehituse koguriskikindlustuse poliisi nr 2314769462 kindlustusperioodiks 29.06.2018 kuni 31.12.2019. Poliisi kohaselt on kindlustuskaitsega hõlmatud Reidi tee ehitustööd Tallinnas koos kommunikatsioonidega. Poliisi kohaselt olid kindlustuslepingu osaks ka kindlustuslepingute üldtingimused U100/2017 ja ehituse koguriskikindlustuse tingimused CA100/2015.
4.Töövõtulepingu kohaselt kuulus Reidi tee ehituse töömahtu eraldiseisva rajatisena ka sadeveepumpla. Töövõtulepingu kohaselt pidi töövõtja lisaks pumpla ehitamisele koostama ka pumpla põhiprojekti, lähtudes K-Projekt AS-i poolt koostatud Reidi tee põhiprojektist (töö nr 15150) ja pumpla eelprojektist (töö nr 15150). Sealjuures tuli pumpla projekteerimisel lähtuda tellija poolt juba riigihankemenetluse käigus pakkujatele kättesaadavaks tehtud geotehnilistest
2-20-6204 aruannetest. Pumpla sulundseinte paigaldustöödega alustati septembris 2018 ja lõpetati novembris 2018. Peale seda teostati väljakaeve kõrgusmärgini -3,5 kuni -4,5 (ankrud asuvad diagonaalselt telgedel 6, 1 ja 3). Alates jaanuarist 2019 toimusid pumpla sulundi vahelise pinnase väljakaevetööd. Väljakaevetööd teostati vastavalt ehitusüvendi projektis antud juhistele ehk kaevetööd sõltusid vööde ja tugitorude paigaldusest. Alates 07.02.2019 alustati viimase lõigu kaevetöid ehk selleks ajaks olid kõik tugitorud ja vööd keevitatud. Kaevetööd kestsid kuni 27.02.2019, mil saavutati vajalik sügavus, et alustada osaliselt killustikaluse paigaldusega. Peale seda teostati kaevetöid ja killustikaluse ehitustöid paralleelselt.
5.Reedel 01.03.2019 märkas töövõtja, et merepoolne kaitsesulund (8m-pikkune) on keskelt allapoole vajunud (ca 50cm). Samuti oli kahe sulundi vaheline pinnas osaliselt allapoole vajunud. Kuna olukord oli ohtlik, kutsus töövõtja koheselt välja projekteerija ning samuti sulunditööde teostaja. Erakorraline kokkusaamine lepiti kokku 02.03.2019 kella 10:00ks. Laupäeva 02.03.2019 hommikul avastati, et merepoolne sulundsein on keskelt vajunud allapoole veel ca 1,2 m ning kahe sulundi vaheline pinnas on ca 1m ulatuses keskelt ära kadunud. Ehitussüvendi merepoolsel küljel oli toimunud 17m sulundseina aluse otsa liikumine ehitussüvendisse sissepoole. Põhiliselt oli liikunud merepoolse tugiseina keskosa, sulundseina otsa liikumine oli hinnanguliselt 1,5 m. Merre lainetuse eest kaitseks paigaldatud sulundsein oli vajunud koos merepõhja pinnasega kuni 2 m allapoole ja süvendit lainetuse eest enam ei kaitsenud. Samal ajal tuvastati, et telgede C-B vaheline killustikalus on osaliselt tõusnud ca 40- 45 cm ülespoole. Tuvastati, et sisemine sulundiring mere poolses küljes on viltu vajunud. Koheselt oli selge, et tegemist on võimaliku pinnase murdumisega ning olukord on avariiohtlik. Vajumise käigus väändus ca 30% süvistatud sulunditest ning rebenesid osaliselt tugitorud, tugitorude ühendused ning horisontaalsed ühtlustusvööd. Kohapeal võeti koheselt vastu otsus, et koheselt täidetakse pumpla auk osaliselt pinnasega, et sulundite liikumisele piir panna ning avariiohtlik olukord peatada. Samal päeval 02.03.2019 alustati ehitussüvendi tagasitäitetöödega ning paralleelselt deformeerunud tugede ja vööde keevisühenduste parandamisega. Ehitussüvend täideti tagasi ca 50% ulatuses ehk kuni kõrguseni -4,5 (teljed B-C) ja -6,0 (teljed A-B) 03.03.2019 õhtuks. Seejärel olukord stabiliseerus.
6.04.03.2019 informeeris hageja kostjat eelnimetatud kindlustusjuhtumist. 07.03.2019 alustati uue sulundi löömist merepoolse alla vajunud seina kõrvale. Paigaldati uus sulundsein vastavalt Johannes Pello IB OÜ poolt koostatud projektile. Kokku paigaldati 35m-pikkune uus sulundelementidest sein, kus sulundi pikkus oli 12jm. Lisaks paigaldati läänepoolses küljes diagonaalne kaitsesein sulunditest (kokku 24jm. Sulundite pikkused 8 ja 6m). Vastavalt Johannes Pello IB OÜ poolt koostatud projektile tuli viltu vajunud sisemise sulundseina toestuseks paigaldada uus 17m ja 15m pikkustest elementidest sein. Seina pikkus kokku oli 18jm. Uus sein paigaldati telg C juurde. Peale sulundseina paigaldamist teljel C keevitati vajalikud vööd ning paigaldati lisatoestused telgede A-C vahele (3x610mm torud). Kui kõik lisatoestused said valmis, siis alustati lõplike väljakaevetöödega.
7.17.04.2019 esitas hageja kostjale detailse kirjelduse koos fotodega kindlustusjuhtumi toimumise asjaolude kohta ning esialgse kalkulatsiooni kindlustusjuhtumi tulemusel hagejal tekkida võiva kahju kohta. 25.04.2019 teatas kindlustusandja, et keeldub kahju hüvitamisest, kuna leiab, et tegemist pole kindlustusjuhtumiga. 17.05.2019 toimus hageja ja kostja esindajate vahel kohtumine, mille tulemusel lubas kostja oma keeldumise otsuse üle vaadata. 04.06.2019 teatas kostja hagejale, et ta on otsuse nr 715821 üle vaadanud ja leiab endiselt, et tegemist ei ole hüvitatava kindlustusjuhtumiga. Kuna pooltel ei ole õnnestunud kohtueelselt erimeelsusi lahendada, siis esitab hageja kohtusse kostja vastu hagi.
8.Sulundseina vajumine on kindlustusjuhtum, kuna selle põhjustas pinnase tugevuses ilmnenud anomaalia. Antud juhul on töövõtja ehitatud sulundsein äkiliselt ja ettenägematult ära vajunud. Just sellisest riskist põhjustatud kahju tekkimise vastu ongi hageja sõlminud kostjaga ehitise
2-20-6204 koguriskikindlustuslepingu. Sulundseina vajumise ja sellega kaasnenud kahju põhjuseks oli geoloogiline anomaalia pinnase tugevuses. Anomaalia olemasolu kinnitab pumpla ehitussüvendi ehk ehituskaeviku (süvend) projekteerinud volitatud ehitusinsener tase 8 kutset (hoonete ehitus ja geotehnika) omava Johannes Pello poolt pärast sulundseina vajumist 12.03.2019 antud arvamus, mille kohaselt tundub, et looduslik pinnas on mere- ja maapoolse tugiseina keskosas lokaalselt nõrgem, kui ehitusgeoloogilise uuringu aruandes toodud. Projekteerimisel tehtud arvutused näitasid, seina püsivus on tagatud, kuid pinnase tugevuse anomaalia tõttu merepoolse tugiseina keskosas realiseerus ilmselt oluliselt väiksem pinnase passiivsurve, kui pinnase tugevusnäitajate järgi oleks pidanud tekkima. Merepoolse külje sulundseina alumise osa ees andis lokaalselt nõrgem pinnas sulundseina alumise otsa paigal hoidmiseks mitteküllaldast passiivsurvet ja toimus liikumine. Samuti tõendab anomaalia olemasolu nii enne sulundseina vajumist kui ka pärast seda pumpla süvendi kontuuris ja selle lähistel pinnaseomadusi analüüsinud volitatud ehitusinsener tase 8 kutset (geotehnika) omava Peeter Talviste 05.04.2019 arvamus aruandes nr 18-07-1432a „Reidi tee pumpla Tallinn, Kesklinna linnaosa Täiendav geotehniline uuring“ (Töö nr 18-07- 1432a, IPT Projektijuhtimine OÜ), mille kohaselt katsete tulemuste põhjal saab teha järgmised järeldused: 1) pumpla lõunaküljel on keskosas pinnase tugevus väiksem kui lõunakülje nurkades; 2) pumpla põhjaküljel on keskosas pinnase tugevus väiksem kui lõunakülje nurkades, 3) pumpla lõuna- ja põhjakülje keskosas on pinnase tugevus samasugune.
9.Kostja on keeldunud kahju hüvitamisest, tuginedes alusetult projekteerimisveale. Kostja keeldub kahju hüvitamisest, tuginedes ehituse koguriskikindlustuse tingimuste CA100/2015 punktile 4.1.4, mille kohaselt on kostjal õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui vara kahjustumise põhjuseks on projekteerimisviga. Hageja on seisukohal, et sulundseina vajumine ei kinnita projekteerimisvea olemasolu. Hageja on seisukohal, et tema ega tema alltöövõtja ei ole projekteerimisel ühegi nõude vastu eksinud. Pumpla süvendi projekteerimisel oli standardi kohaselt nõutud, et tugineda tuleb kahest erinevast uuringupunktist pärit geotehnilistele andmetele. Geotehniliste uuringute tegemist reguleerib Eesti standard EVS-EN 1997-2:2007 (Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine). Selle standardi punkti B.3 (1) kohaselt tuleb eriehitiste, milleks tuleb pidada ka pumplat, jaoks kasutada kaks kuni kuus uuringupunkti iga vundamendi jaoks. Kõnealusel pumplal on ainult üks vundament ja järelikult piisas viidatud standardi kohaselt geotehnilisteks uuringuteks kahest uuringupunktist pärit geotehnilistest andmetest. Seda kinnitab ka asjatundja Peeter Talviste 09.09.2019, milles Peeter Talviste lükkas ümber kostja arvamuse uuringupunktide ebapiisavusest. Kuigi standardi kohaselt olnuks piisav tuginemine kahest uuringupunktist pärit andmetele, tugines pumpla süvendi projekteerija lausa üheksast uuringupunktist pärit andmetele, millega ületas oluliselt esitatud nõuet.
10.Pumpla süvendi projekteerija poolset tuginemist üheksast uuringupunktist pärit andmetele tõendab tuginemine uuringuaruandele nr 18-07-1432. Johannes Pello poolt koostatud pumpla süvendi tööprojektis „Reidi tee sademeveepumpla ehitussüvendi tööprojekt (töö nr 27/2018, Johannes Pello IB OÜ) sisaldab sulundseinte sügavuste, ankurduste ning tugevdamise arvutused ning joonised. Johannes Pello koostatud tööprojekti seletuskirja kohaselt on projekteerimisel lähtutud uuringuaruandes nr 18- 07-1432 sisalduvatest geotehnilistest andmetest. Asjatundja Peeter Talviste on oma 09.09.2019 arvamuses selgitanud, et tema juhitav IPT Projektijuhtimine OÜ poolt 2018 koostatud uuringuaruandes nr 18-07-1432 on muu hulgas tuginetud kolmes varasemalt IPT Projektijuhtimine OÜ osalusel koostatud Reidi tee geotehniliste uuringute aruannetes tuginetud uuringupunktidele. See tähendab, et projekteerija Johannes Pello poolt aluseks võetud kõige hilisemas uuringuaruandes nr 18-07-1432 on tuginetud kõigile varasematele uuringuaruannetele, sh uuringuaruannetele nr 16-12-1309,15-10- 1243 ja 15-10-1243B.
11.Pumpla süvendi põhjaküljel ei olnud geotehniliste uuringute teostamine nõutav. Pumpla kaeviku põhjaküljel ei olnud geotehniliste uuringute teostamine võimalik. Pumpla süvendi
2-20-6204 põhjaküljel poleks geotehniliste uuringute teostamine võimaldanud pinnase tugevuses anomaaliat avastada. Kostja väide, et pumpla piirkonnas on mere ääres pinnase vastupanuvõime oluliselt halvem ja ehitusgeoloogilised tingimused oluliselt ebastabiilsemad, on alusetu ja väär. Mõnede injektsiooniankrute kandevõime ebapiisavusest pumpla süvendi kontuuris ei saa järeldada pinnase tugevuse anomaaliat võrreldes uuringuaruannetes tuvastatud andmetega. Sulundseina vajumise põhjustanud pinnase anomaaliat ei olnud mõistlikult võimalik ette näha, kuna projekteerimise aluseks olnud erinevad pinnaseuuringute aruanded ei olnud seda anomaaliat tuvastanud.
12.Kostja on keeldunud kahju hüvitamisest lisaks ka põhjusel, et arvab alusetult, et hageja oli raskelt hooletu. Kostja ehitise koguriskikindlustuse tingimuste CA100/2015 punkti 4.1.2. kohaselt peetakse raske hooletuse all silmas olukorda, kus kahju on tingitud ehitusprojekti ja/või normide eiramisest või ehitustehnoloogia teadlikust rikkumisest. Kostja otsuse kohaselt ei heida kostja töövõtjale ette ehitustehnoloogia teadlikku rikkumist ega ehitusprojekti eiramist. Küll aga heidab kostja töövõtjale ette ehitusnormide eiramist. Hageja on seisukohal, et töövõtja ei ole ehitusnorme rikkunud ega eiranud. Ehitussüvendi tööprojektile ei pidanud tellima ekspertiisi.
13.Hagejale on tekkinud kindlustusjuhtumi tõttu kahju 183 218,10 eurot. Kulu avariiohtliku olukorra peatamiseks ja vigastuste parandamiseks tehtud täiendavatele töödele on summas 21 704 eurot. Kulu olukorra stabiliseerimise järgselt tehtud töödele ning tööde jätkamise tarbeks tehtud töödele on summas 60 023 eurot. Kulu lisandunud töödele seoses lisasulundi, vööde ja torudega on summas 13 981 eurot. Kulu täiendavatele materjalidele on summas 59 114,10 eurot. Muud kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kulud on summas 28 396 eurot. Hagejal on tekkinud seoses kindlustusjuhtumiga otsene lisakulu summas 183 218,10 eurot. Hagejal on õigus nõuda endise olukorra taastamiseks tehtud kulude hüvitamist. Lepingu Üldtingimuste puntki 2.17 kohaselt on kindlustushüvitis kindlustuslepingus ette nähtud rahaline või mitterahaline hüvitis, millega korvatakse kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju või mille kindlustusandja peab kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt kindlustuslepingule tasuma. Ehituse koguriskikindlustuse tingimuste CA100/2015 I osa punktiga 9.1.1 on eeltoodut täpsustatud ja sätestatud, et kindlustusandja poolt hüvitatav kahjusumma on ehitatava ehitise kindlustusjuhtumieelse seisundiga sarnasesse seisundisse viimiseks vajalik rahasumma. Käesoleval juhul sai ehitatava ehitise käigus teostatud tööd kahjustada ning hageja pidi endise olukorra taastamiseks tegema lisakulusid summas 183 218,10 eurot. Sellest summast tuleb võtta maha 10 000 eurot, mis on poliisi järgi hageja omavastutuse summaks. Seega hageja põhinõude summaks seoses kindlustuslepingu täitmisega on 173 218,10 eurot. Hageja on kandnud kohtueelseid õigusabikulusid summas 4 550 eurot.
14.Hagejale tekkinud kulud olid otseses seoses kindlustusjuhtumiga. Esiteks tekkis hagejale kulu hoidmaks ära kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud olukorra edasine halvenemine. Teiseks oli vaja kindlustusjuhtumieelne olukord taastada ning varasemalt tehtud tööd uuesti teha, sealhulgas osta tööde tegemiseks täiendavaid materjale. Kolmandaks tekkisid hagejale kindlustusjuhtumi tõttu kulud tööde edasilükkumisest ja viibimisest kahe kuu võrra. Neljandaks oli hagejal vajalik välja selgitada kindlustusjuhtumi põhjused, hoidmaks ära edaspidi sarnaste juhtumite aset leidmine ja võimalik täiendav kahju. Järelikult, kui kindlustusjuhtumit ei oleks aset leidnud, ei oleks hageja pidanud neid kulusid kandma. Seega oli hagejale tekkinud täiendav kulu põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumiga. VÕS § 450 lõike 1 ja 476 lõike 1 järgi muutub kindlustusandja lepingu täitmise kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Kostja teavitas hagejat hüvitise maksmisest keeldumisest 25.04.2019. Järelikult on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning tal on õigus nõuda kostjalt kindlustushüvitise väljamaksmist.
15.Hagejal on õigus nõuda kindlustushüvitise väljamaksmisega viivitamise eest viivist. Lepingu Üldtingimuste puntki 16.7 kohaselt on kokkulepitud viivisemäär 0,03% välja maksmata
2-20-6204 kindlustushüvitisest iga viivitatud päeva eest. Arvestades kohtupraktikat, peab kostja tasuma hagejale viivist alates keeldumisele järgnevast päevast 26.04.2019. Hagi esitamise seisuga on perioodil 26.04.2019-27.04.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 19 123,34 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist lepingus kokkulepitud määras 0,03% päevas alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
16.Hageja 31.08.2020 täiendava seisukoha järgi kostja eksib, kui arvab, et sulundseina vajumine iseenesest tähendab projekteerimisvea olemasolu. Hageja hinnangul saaks projekteerimisveaga olla tegemist üksnes juhul, kui projekteerija oleks projekteerimisel rikkunud mingit projekteerimist reguleerivat õigusnormi või standardisätet ja see rikkumine oleks toonud kaasa sulundseina vajumise. Projekteerimisel lähtuti andmetest, mis on pärit vähemalt viiest IPT Projektijuhtimine OÜ poolt teostatud geoloogilisest uuringust ja vähemalt seitsmeteistkümnest nendes uuringutes nimetatud uuringupunktist. Kostja eksib, kui arvab, et projekteerimisel lähtuti andmetest, mis on pärit ainult ühest geoloogilisest uuringust ja kahest selles uuringus viidatud uuringupunktist. Nii kostja ise kui ka asjatundjad, kelle seisukohtadele on kostja vastuses tuginetud, on ebaõigesti väitnud, et projekteerija on tuginenud üksnes uuringuaruandes nr 18-071432 nimetatud kahe 2018 aasta uuringupunkti andmetele. Kostja ja tema asjatundjad on jätnud tähelepanuta, et projekteerimisel tuginetud uuringuaruande nr 18-07-1432 on koostanud sama isik (IPT Projektijuhtimine OÜ), kes koostas ka uuringuaruanded nr 16-12-1309, nr 15-10-1243, nr 15-10-1243B, nr 15-10-1243A. Kostja nimetatud eksimusele juhtis kohtueelselt tähelepanu juba asjatundja Peeter Talviste oma ekspertarvamuses, kuid kostja on hagivastuses seda arvamust lihtsalt ignoreerinud. Kostja nimetatud eksimuse on tuvastanud ka asjatundja Lehar Leetsaar, kes on oma ekspertarvamuses tuvastanud, et projekteerimisel lähtuti andmetest, mis on pärit kaugelt üle kümnest uurimispunktist. Eestis kehtivad määrused ja standardid ei reguleeri ehitussüvendite minimaalset ja maksimaalset uuringupunktide arvu. IPT Projektijuhtimine OÜ on kõik tema kasutuses olevad uuringupunktide andmed sisestanud 3D mudelisse, milles sisalduv teave on olnud aluseks projekteerimisel. Lehar Leetsaar on pidanud kostja tuginetud ekspertide järeldusi uuringupunktide ja uuringute arvu ja piisavuse kohta täiesti meelevaldseteks ja eksitavateks.
17.Ükski uuring ei kinnita pinnase vastupanuvõime vähenemist maismaa poolt mere suunas. Lehar Leetsaar on ekspertarvamuse vastuses asunud järgmisele seisukohale: „Väide, et tegemist on üsna loogilise nähtusega ja pinnase eritakistus (vastupanuvõime) kihis 3 (mölline peenliiv) suureneb merepoolt maismaa suunas, on alusetu ning tõendamata. See väide ei tugine faktidele, teaduskirjandusele, kohalikule kogemusele ega kehtivatele määrustele ja standarditele.“ Kostja ja tema tuginetud asjatundja eksib, kui arvab, et pärast avariid teostatud sondeerimiste andmed saavad kinnitada pinnase vastupanuvõimet enne avariid. Lehar Leetsaar on kokkuvõtlikult leidnud, et: „Töös nr 18-07-1432a (04.04.2019) esitatud sondeerimiste SLP2 ja SLP3 andmeid ei saa kasutada, sest need on tehtud pärast avariid rikutud struktuuriga pinnasesse. Saadud sondeerimistulemused ei iseloomusta pinnase omadusi enne avarii toimumist süvise merepoolsel küljel. Kõik nende kahe sondeerimise põhjal tehtud järeldused seoses pinnase omadustega on alusetud.“ Enne avariid teostatud uuringutes ei viidanud miski võimalusele, et süvise merepoolses küljes võib pinnase vastupanuvõime olla nõrgem võrreldes süvise maapoolse küljega.
18.Tugiseina elementide süvistamine oli kergem pärast avariid, mitte enne avariid. Kostja eksitab kohut alusetu väitega nagu oleks hageja töötaja ja kaevikuprojekti autor väitnud, et tugiseina elementide süvistamine oli kergem enne avariid. Kumbki kõnealustest isikutest pole midagi sellist väitnud. Küll aga on mõlemad väitnud, et nii oli see pärast avariid. On ilmselge, et rikutud struktuuriga pinnasesse on tugiseina elemente lihtsam süvistada kui rikkumata struktuuriga pinnasesse.
19.Kostja eksitab kohut alusetu väitega nagu oleks avarii toimumispaiga tugiseina küljel ilmnenud enne avariid vajadus täiendavate pinnaseankrute järele, mis justkui viitab pinnase
2-20-6204 ebapiisavale vastupanuvõimele. Sel teemal on hageja tuginetud Lehar Leetsaare seisukoht vastuses 8 (lk 9) järgmine: „Väited on alusetud. Tugiseina küljele, millel toimus avarii, ei paigaldatud pinnaseankruid. Seega väited seoses pinnaseankrutega pole asjakohased. Maismaa poolsetesse külgedesse paigaldati kokku 66 pinnaseankrut, millest üksnes kahe puhul ilmnes vajadus lisaankru järele, milline kogus on niivõrd väike, et ei anna kindlasti mistahes indikatsiooni pinnase võimaliku nõrkuse kohta. Toonitan, et tugiseina merepoolsele küljele, kus toimus avarii, ei olnud paigaldatud ühtegi pinnaseankrut. Maismaapoolsele küljele paigaldatud lisaankrutest ei ole merepoolse külje pinnasetugevuse kohta võimalik aga üldse järeldusi teha.“ Vastuses 16 (lk 14) on Lehar Leetsaar täiendavalt öelnud, et: „Tugiseina lõik, mis purunes, oli rajatud ilma ankruteta, st teisel põhimõttel kui süvise ülejäänud kolm külge. Seega viited pinnaseankrutele ning vastavatele uuringutele ei oma antud kontekstis üldse tähtsust.“
20.Tuule ja lainetuse mõju uuringud olid tehtud, kaevik ei täitunud kordagi veega, kaevikusse jõudsid pritsmed lainetuse ja tuule koosmõjul, mitte üksnes lainetuse mõjul. Lehar Leetsaar selgitab vastuses 11 (lk 11), et: „Pumpla süvise vahetus läheduses oli enne projekteerimise ja ehitustegevuse alustamist tellitud ja koostatud tuule ja lainetuse mõju uurimise analüüs (Lainetuse ja veetasemete analüüs Reidi tee rannakindlustuse projekteerimiseks Lainemudel OÜ, EstKONSULTI Töö nr B848, valminud august 2018). Töö nr B848 on valminud august 2018, samas kui projekt pumpla süvise toestamiseks on valminud 11.11.2018.“
21.Kostja tuginetud asjatundja on alusetult tuvastanud, et ehituskaevik täitus lainetuse mõjul mereveega, mistõttu on alusetult leidnud, et ehitussüvendi projekteerimisel pole lainetuse mõjuga arvestatud. Lehar Leetsaare arvamuse lisana 6 on esitatud Tarmo Soomere (Tallinna Tehnikaülikooli Inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi rannikutehnika professor) poolt 16.08.2018 tuule ja lainetuse mõjuuuringule koostatud ekspertiis, mille esimesel lehel viimases lõigus on Tarmo Soomere kirjutanud: „Ranna suunas levides sellised lained murduvad intentsiivselt ning nende kõrgus kahaneb mõnevõrra ka refraktsiooni tõttu. Seetõttu on alust arvata, et oluline lainekõrgus mõnekümne meetri kaugusel rannakindlustusest ületab 1 meetri piiri väga harva ning arvutuste tegemine olulise lainekõrguse 1,2 meetri jaoks annab piisava tugevusvaru.“ Lehar Leetsaar on vastuses 12 selgitanud, et: „Johannes Pello töös 27/2018 on merepoolne tugisein projekteeritud 2.3 m üle merepinna. Lisaks, X on selgitanud, et kaevik ise ei täitunud veega ning kaevikusse kandusid pritsmed lainetuse ja tuule koosmõjul. Sellist olukorda, et lained üle sulundi seina otse kandusid, ei tekkinud. Seega ei anna tuulest kantud lainepritsmete kandumine süvisesse kahel päeval (26.12.2018 ja 27.12.2018) alust väita, et lainetuse mõjuga pole ehitustegevuses arvestatud.“
22.Projekteerija poolt aluseks võetud lähteandmed pärinesid geotehnilistest uuringutest, mis olid teostatud nõuetekohaselt. Pinnas on oma olemuselt keerukas ja muutlike omadustega ning uuringutega on võimalik katta kogu pinnasemassist üksnes väikene osa, mistõttu ka nõuetekohaselt teostatud uuringud ei suuda täielikult välistada pinnase vastupanuvõimes seaduspärasusest kõrvalekaldumisi. Lehar Leetsaar on oma arvamuse kokkuvõttes (lk 22) selgitanud, et: „Juhin lisaks tähelepanu asjaolule, et pinnas kui materjal ongi oma olemuselt keerukas ja muutlike omadustega. Ükskõik kui palju me ehitusplatsil puurimisi ja/või sondeerimisi ka ei teeks, moodustab uuritud pinnase hulk kogu pinnasemassiivist tühise osa. Paratamatult tuleb lähtuda spetsialistide kogemustest. Seda nii saadud tulemuste analüüsimisel kui ka tehes oletusi-eeldusi uurimata pinnasemassiivi osas. Selleks annavad ka täieliku õiguse Eestis kehtivad asjakohased määrused ja standardid.“ Seetõttu on Lehar Leetsaar vastuses 13 (lk 12) selgitanud, et: „Selleks, et pinnasest saaks jäikus- ja tugevusparameetrid, tuleb teha geoloogiline uuring. Seda ka tehti vastavalt kehtivatele määrustele ja standarditele. Kuni esineb võimalus, et süvise seina purunemise põhjustas lokaalselt nõrgem pinnas võrreldes uuritud pinnasega (anomaalia, ehk seaduspärasusest kõrvalekaldumine), on tegemist siiski põhjendatud asjakohase hüpoteesiga.“ Seega ei ole ka nõuetekohaselt teostatud geotehniliste uuringutega võimalik välistada ehitussüvendi kontuuris
2-20-6204 pinnase tugevuses anomaalia olemasolu. Sellest tulenevalt on Lehar Leetsaar kokkuvõttes (lk 22) õigesti juhtinud tähelepanu, et: „Samas, kui geotehniliste uuringute tegemisel on järgitud kehtivaid määruseid ja standardeid, ei saa ju väita, et uuringute tegija on valesti käitunud – on esitanud ebapiisavaid andmeid.“ Lehar Leetsaare kokkuvõtlikud järeldused kinnitavad projekteerimisel aluseks võetud geotehniliste uuringute nõuetekohasust.
23.Ehitamiseks vajalikud ekspertiisid ehitusprojektidele on tehtud. Esiteks on tehtud ekspertiis Reidi tee põhiprojektile, mis sisaldas pumplat. Teiseks on tehtud ekspertiis pumpla eelprojektile ja pumpla raudbetoonkonstruktsioonide ehitusprojekti tööprojektile. Seega on pumpla ehitamisega seonduvalt koostatud vähemalt kolm ekspertiisi erinevatele ehitusprojektidele. Ehitussüvendi tööprojektile ekspertiisi koostamine pole nõutav. Kostja väide, et EhS § 14 lõike 3 punkti 1 järgi oli ekspertiisi koostamine ehitussüvendi tööprojektile vajalik, on ebaõige. Kostja võrdsustab oma väidetes hiljem ehitatud pumpla ja selle ehitamiseks rajatud ehitussüvendi. Puudub vaidlus, et pumpla rajamise tööprojektile ekspertiisi koostamine oli vajalik, et tagada rajatava ehitise ohutus, kuid nagu hageja juba hagiavalduses märkis, oli ehitussüvend üksnes ajutine teostus, mis rajati pumpla ehitustööde jaoks. Tegemist ei ole ehitisega, mis oleks kõrvalistele isikutele ligipääsetav või kujutaks keskkonnale ohtu ning sellele ei taotleta ka selle rajamise järel kasutusluba. Ka teised isikud ei pidanud ehitussüvendi tööprojektile ekspertiisi tellimist oluliseks. Tellijaks olnud Tallinna Kommunaalametile omanikujärelevalve teenust osutanud isiku seisukoht osundab ilmselgelt sellele, et sõltumata ehitusprojektile ekspertiisi koostamise nõude olemasolust, on ka teised isikud, sh tellija omanikujärelevalve, leidnud, et ekspertiisi koostamine ajutisele teostusele polnud vajalik. See tähendab, et ebaõiged on kostja etteheited käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmise kohta. Ehitussüvendi tööprojektile ekspertiisi koostamata jätmine pole põhjuslikus seoses toimunud kindlustusjuhtumiga. Isegi, kui ehitussüvendi tööprojektile tuli ekspertiis koostada, oleks ekspertiis üksnes tuvastanud geotehniliste uuringute nõuetekohasuse.
24.Tüüptingimustega täitmise kohustuse välistamine raske hooletuse puhuks ei ole võimalik. VÕS § 452 lõike 1 esimese lause järgi vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult. Vaatamata sama lõike teises lauses sätestatud kõrvalekaldumise keelust, on Riigikohus leidnud, et säte on osaliselt dispositiivne ning kindlustusandja kasuks võib kokkuleppel kõrvale kalduda. Seega põhimõtteliselt võib kokku leppida, et kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest ka kindlustusvõtja raske hooletuse korral. Hageja hinnangul on küsitav, kas Riigikohtu tõlgendus on õige ning kas tegemist on ikkagi osaliselt dispositiivse normiga. Sõltumata sellest on õiguskirjanduses leitud, et probleemne on sellise kokkuleppe sõlmimine tüüptingimustega. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et selline tüüptingimus on käsitatav üllatusliku tüüptingimusena VÕS § 37 lõike 3 mõttes. Üllatuslikud tüüptingimused ei saa aga VÕS § 37 lõike 3 järgi lepingu osaks. Järelikult ei ole kostjal isegi hageja raske hooletuse tuvastamise korral õigus kindlustuslepingu täitmisest keelduda, sest vastavat tingimust polnud eraldi läbi räägitud ja see ei ole saanud pooltevahelise lepingu osaks.
25.Kostja viide töövõtulepingu eritingimustega muudetud punktile 1.5 ei ole asjakohane. Viidatud punkt saaks kehtida üksnes tellija ja töövõtja vahelises lepingulises suhtes, mitte kuidagi aga töövõtja ja töövõtulepingu pooleks mitte oleva kindlustusandja vahelises kindlustussuhtes. Lisaks on hageja kohtueelselt oma 20.09.2019 kirja punktis 7 selgitanud kostjale, et kõnealuse punkti kehtivus isegi töövõtja ja tellija suhtes on kaheldav. Kindlustuslepingu eritingimused ei välista hagejale tekkinud kahju hüvitamist. Kostja vastuse punktis 129 on kostja ebaõigesti väitnud, et ehituse koguriskikindlustuse tingimuste CA100/2015 punkt 121 välistab tekkinud kulutuste hüvitamise. Esiteks ei ole mitte ükski punktis 121 nimetatud tingimus saabunud. Sätte mõte seisneb hageja kui kõrvalseisva isiku hinnangul selles, et kindlustusandja ei hüvita kulusid, mis on tekkinud seoses sulundseina rajamisega projektist erinevalt ning väiksemate parandustöödega. Praegusel juhul sulundsein ehitati vastavalt projektile ning sulundsein saavutas
2-20-6204 planeeritud kandevõime. Paraku selgus hiljem, et planeeritud kandevõime ei olnud piisav, mistõttu leidis aset sulundseina vajumine. Järelikult ei ole käesoleval juhul tegemist punktis 121 reguleeritud olukorraga, sest mitte ükski punktis 121 nimetatud asjaoludest ei leidnud aset. Kostja ei ole ka vastupidist tõendanud. Kui kostja leiab, et hageja tõlgendus ei ühti tema omaga, siis juhib hageja tähelepanu, et tegemist on tüüptingimusega, mida tuleb tõlgendada nii, nagu seda mõistaks hagejaga sarnane mõistlik isik (VÕS § 39 lõige 1).
26.Kõik hageja poolt välja toodud kulutused on kahju, mida poleks tekkinud, kui kindlustusjuhtumit poleks toimunud. Merest kaugemal tehtud tööd on samuti seotud kindlustusjuhtumiga. Täiendava kahju vältimiseks otsustati 02.03.2020 osaliselt pumpla auk pinnasega täita, sealhulgas ka telgedel A ja B. Kindlustusjuhtumi tõttu said viga ehitussüvendi kõigil telgedel paiknevad konstruktsioonid. Need tuli igal juhul parandada, et oleks tagatud süvendi püsivus, sest ehitussüvend on tervik. Tööde jätkamiseks koostatud projekteerija uus lahendus sisaldas töid nendel telgedel. Olukorra stabiliseerimise järgselt tehtud tööd ei oleks kindlustusjuhtumita olnud vajalikud. Killustikalus ja geotekstiil oli vaja uuesti paigaldada. Need oli vaja igal juhul paigaldada, kuid ilma kindlustusjuhtumita ei oleks seda tehtud kaks korda. Pärast kindlustusjuhtumi toimumist pidi hageja ohutuse tagamiseks kogu süvendi pinnast täis ajama, et olukord stabiliseerida. Geotekstiili paigaldus ja killustikaluse rajamine olid tööd, mis oli vaja uuesti teha, et töödega jätkata. Täiendavate konstruktsioonide demonteerimine ei olnud esialgses projektis ette nähtud. kindlustusjuhtumi tõttu rajatud uute sulundite ning nende väljatõmbamisega ei saanud esialgses projektis kuidagi arvestada. Samamoodi ei olnud võimalik esialgses projektis arvestada täiendavate vööde ja torude demonteerimisega. Järelikult on tegemist täiendava kuluga, mida ilma kindlustusjuhtumi toimumiseta poleks hageja tegema pidanud, ning see kulu kuulub hagejale hüvitamisele. Täiendav kulu geotehnilistele uuringutele ja mõõdistustele ei oleks kindlustusjuhtumita vajalik olnud. Et olukord vajas kiiresti reageerimist ning samuti oli tehtud ehitustööde tõttu ligipääs puurimise asukohta keeruline. Samal ajal ei ole aga kostja välja toonud, mis oleks tema hinnangul olnud mõistlik tasu selle töö tegemise eest. Tähelepanuväärne on ka see, et kõnealune täiendav uuring nr 18-07-1432 telliti hageja poolt pärast avariid kostja palgatud asjatundja Andres Piiri ettepanekul. Erinevatel kuluridadel välja toodud vee pumpamine on erineva sisuga töö - ehitussüvendist sinna sattuva vee pumpamine, et oleks tagatud tööde teostamine kuivas, ning sadeveekollektorist vee pumpamine otse merre põhjusel, et seda ei saanud veel teha läbi ehitatava pumpla.
27.Hageja esitas 19.11.2020 menetlusdokumendis hagi osalise tagasivõtmise taotluse seoses hageja nõude vähendamisega. Nõude vähendamise järel palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena 169 890,20 eurot, kõrvalnõudena hagi esitamise hetkeks põhinõude 165 340,20 euro suuruselt osalt sissenõutavaks muutunud viivis 18 253,56 eurot, edasiulatuv viivis 165 340,20 euro suuruselt osalt põhinõudest arvestusega 0,03% päevas kuni põhinõude täitmiseni ning 4 550 euro suuruselt osalt põhinõudest arvestusega võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teisest lausest tulenevas viivisemääras päevas kuni põhinõude täitmiseni.
28.Hageja 18.12.202 seisukoha järgi volitatud ehitusinsener tase 8 kutset (geotehnika) omav Peeter Talviste on 09.09.2019 asjatundja arvamuse punktis 9 (lk 7) kirjutanud, et: „Standardi EVS-EN 1997-2:2007 punkti B.3 alapunkti 1 nõuded olnuks täidetud, kui pumpla projekteerimisel oleks arvesse võetud üksnes 2 uuringupunkti. Seega, isegi, kui PZU etteheide oleks õige ja kasutatud oleks tõepoolest üksnes 2 uuringupunkti andmeid, siis ka selline käitumine olnuks õige. PZU etteheited on aga alusetud. Antud juhul on projekteerimisel lähtutud erinevate uuringuaruannetega analüüsitud 9-st uuringupunktist, mis kõik asuvad pumpla piirkonnas.“
29.Volitatud ehitusinsener tase 8 kutset (geotehnika) omav Lehar Leetsaar on 30.08.2020 asjatundja arvamuse lk 6 kirjutanud, et: „Kui me loeksime vastavalt standardile EVS-EN 19971:2007+NA:2008. EUROKOODEKS 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud
2-20-6204 ehitussüvendi eriehitiseks, siis standardi lisas B on punktis B.3 antud soovitatavad uuringupunktide vahekaugused ja sügavused. Soovitus eriehitisele viitab selle eriehitise vundamendile (mitte ehitussüvendile) ja uuringupunktide soovituslik maht on 2-6.“ L. Leetsaare arvamuse kokkuvõttes on lk 23 kirjas: „Seda kõike arvesse võttes võime väita, et Reidi tee pumpla süvise ümber ja sees oli enne projekteerimistöid kokku tehtud kaugelt üle kümne uurimispunkti. Nende seas on ka vähemalt kuus uurimispunkti süvisest põhjapool meres (aruanne 15-10-1243B).“
30.Kostja alusetu arvamus, et projekteerimisel lähtuti ainult kahest uuringupunktist pärit andmetest, on vastuolus projekteerimisel lähtutud aruande 18-07-1432 sisuga. Projekteerija Johannes Pello koostatud ehitussüvendi tööprojekti seletuskirja kohaselt lähtuti projekteerimisel IPT Projektijuhtimine OÜ 17.07.2018 koostatud geotehnika aruandest nr 18-07-1432. Kuna aruande 18-07-1432 lk 4 kohaselt tehti kõnealuse uuringu käigus pinnase iseloomu ja veetaseme uurimiseks kaks uut penetratsioonikatset SLP1 [2018] ja SLP 2 [2018], siis sellest järeldab kostja ekslikult, et projekteerimisel lähtuti ainult nimetatud kahest uuringupunktist pärit andmetest. Kostja jätab ekslikult tähelepanuta, et aruande 18-07-1432 lk 6 kohaselt eraldati aruandes 18-071432 geotehnilised kihid välja nii kõnealuse kahe uue penetratsioonikatsete tulemuste järgi, kuid lisaks ka arvestades piirkonnas varem tehtud uuringute [1, 2] tulemusi. Kõnealusteks varem tehtud uuringuteks olid aruande 18-07-1432 lk 5 kohaselt IPT Projektijuhtimine OÜ 24.01.2017 koostatud geotehnika aruanne nr 16-12-1309 (aruanne 16-12-1309) ja Riikliku Ehitusuuringute Instituudi 1985 koostatud töö nr 2927T Allveelaeva „Lembit“ paigaldamine Tallinnasse (töö 2927T). Aruandes 18-07-1432 tuginetud aruande 16-12-1309 lk 4 kohaselt tehti kõnealuse uuringu käigus pinnase iseloomu ja veetaseme uurimiseks 24 uut penetratsioonikatset ja lk 6 kohaselt eraldati geotehnilised kihid välja kõnealuste uute penetratsioonikatsete tulemuste järgi, arvestades lisaks piirkonnas varem tehtud uuringute [1...12] tulemusi, millede hulka kuulub lk 5 kohaselt teiste seas ka IPT Projektijuhtimine OÜ 18.08.2016 geotehnika aruanne nr 15-10-1243 (edaspidi aruanne 15-10-1243). Aruande 15-10-1243 lk 4 kohaselt teostati töid mitmes etapis, millest ühe väljundiks oli IPT Projektijuhtimine OÜ poolt 30.06.2016 ka geotehnika aruande nr 15-10-1243B (aruanne 15-10-1243B) väljastamine. Eelviidatud aruannete sõnastusest nähtub seega selgelt, et ehitussüvendi projekteerimisel aluseks võetud aruandes 18-07-1432 on pinnase geotehniliste kihtide andmed esitatud lähtudes kõigis eelnimetatud aruannetes sisalduvast informatsioonist, mis on saadud kõigi eelnimetatud aruannetes kajastatud uuringupunktide analüüsi tulemusel. Ainuüksi eelnimetatud aruannetes sisalduvates uuringupunktide kataloogis on nimetatud 126 erinevat uuringupunkti. Tegelikkuses on nende aruannete jooniste kohaselt lähtutud aga veelgi suuremast uuringupunktide mahust.
31.Kuigi kostja eksib, et Standardi kohaselt pidanuks uuringupunktide võrk olema sammuga 15 kuni 40 meetrit, moodustub antud juhul uuringupunktidest võrk sammuga 15-40 meetrit. Nagu eelnevalt selgitatud, siis pumpla kui ühe vundamendiga ehitise puhul on Standardist tulenev soovituslik uurimispunktide arv vahemikus 2-6. Seega, isegi kui millegipärast lähtuda, et uurimispunktide võrk peab olema sammuga 15 kuni 40 meetrit, siis peab sinna võrku kuuluma 26 uuringupunkti, kusjuures minimaalne soovitus on järelikult 2 uuringupunkti. Käesoleval juhul kuulub sammuga 15 kuni 40 meetrit moodustuvasse uuringupunktide võrku aga 13 uuringupunkti, mis kõik asuvad ehitussüvendi piirkonnas.
32.Kostja eksib, kui väidab, et Standardi kohaselt pidanuks uuringupunktid olema tehtud kõikidesse pumpla nurkadesse. Standardi punktis 2.4.1.3 (lk 27) on kirjas, mida tuleks silmas pidada, kui valitakse uuringupunktide paigutis. Alapunkti 2 kohaselt tuleks mh silmas pidada, et uuringupunktid hoonete või muude ehitiste jaoks tuleks panna olulistesse punktidesse vastavalt ehitise kujule, konstruktiivsele käitumisele ja oletatavale koormuse jaotusele (näit. vundamendiala nurkadesse). Nimetatust järeldub, et Standard ei nõua uuringupunktide tegemist vundamendiala nurkadesse, vaid toob sellise võimaluse üksnes ühe võimaliku näitena. Tihti ei olegi praktikas võimalik vundamendi ala nurkadesse uuringupunkte teha, sest planeeritud vundamendiala
2-20-6204 nurkades asub mingi olemasolev ehitis. Antud juhul asus pumpla merepoolse vundamendiala nurkades rahnudest kaldakindlustus, mistõttu seal ei olnud uuringupunktide tegemine võimalik. Peamine on aga see, et Standardi punkti 2.4.1.3. alapunktis (2) ei sisaldu nõuet teha uurimispunktid vundamendiala nurkadesse. Tähtsust omab, et Standardi punkti 2.4.1.3. alapunktis (3) on kirjas, et kui pinnaseolud on suhteliselt ühetaolised või on teada, et pinnasel on piisavad tugevus- ja jäikusomadused, võib kasutada suuremaid vahekaugusi või vähem uurimispunkte. Igal juhul peaks selline valik olema õigustatud kohaliku kogemusega. Seega Standardi punkti 24.1.3. alapunkti (3) kohaselt on lubatud eirata alapunktis (2) toodut, kui kohaliku kogemusega on teada, et pinnaseolud on suhteliselt ühetaolised või pinnasel on piisavad tugevus- ja jäikusomadused. Antud juhul oli IPT Projektijuhtimine OÜ Peeter Talviste isikus teostanud pumpla piirkonnas enne ehitussüvendi tööprojekti koostamist kokku vähemalt 5 uuringut (aruanne 18-07-1432, 16-12-1309, 15-10-1243, 15-10-1243B, 15-10-1243A), milledes omakorda tuginetakse paljudele varasematele uuringutele. Sealjuures on projekteerimisel lähtutud andmetest, mis on pärit ehitussüvendi piirkonnas asunud vähemalt 9-st uuringupunktist, milledest pärit info on kooskõla paljudest teistest uuringupunktidest pärit infoga. L. Leetsaar on tuvastanud, et antud juhul omab tähtsust kaugelt üle 10 uuringupunkti, mis kõik kinnitavad projekteerimisel aluseks võetud andmete õigsust. Järelikult oli ehitussüvendi piirkond uuritud läbi oluliselt põhjalikumalt, kui seda nõuab Standard, ja paljudel uuringutel põhinev IPT Projektijuhtimine OÜ kohalik kogemus lubas järeldada, et pinnaseolud on suhteliselt ühetaolised. Järelikult juba ainuüksi seetõttu polnud vajalik pumpla vundamendiala nurkadesse uuringupunkte teha.
33.Ehitussüvendi projekteerimisel võetakse aluseks geotehniliste uuringutega tuvastatud erinevate pinnasekihtide efektiivsisehõõrdenurk, aga ka pinnasekihtide sügavus ja paksus. Ehitussüvendi projekteerimisel võttis projekteerija aluseks aruandes 18-07-1432 määratud efektiivsisehõõrdenurga väärtused iga pinnasekihi kohta. Pärast Avariid teostas IPT Projektijuhtimine OÜ täiendavad geotehnilised uuringud, et tuvastada avarii põhjus. Täiendavate geotehniliste uuringute tulemusel valmis 04.04.2019 uuringuaruanne nr 18-07-1432a. Aruande 1807-1432a lk 9 kohaselt tuvastati kolme täiendava surupenetratsioonikatsega, et ainult kolmandas pinnasekihis (mölline peenliiv) on koonuseotsa eritakistuse keskmine väärtus võrreldes varasemate uuringute käigus tuvastatuga, osutunud oluliselt madalamaks. Kuna üheski teises pinnasekihis koonuseotsa eritakistuse väärtuste erinevust enne ja pärast avariid ei tuvastatud, siis sellest järeldas uuringu tegija, et avarii põhjustas kolmas pinnasekiht. Aruande 18-07-1432 kohaselt oli kolmandas pinnasekihis efektiivsisehõõrdenurga väärtuseks 33 kraadi, mille võttis projekteerimisel aluseks ka projekteerija koonuseotsa eritakistuse väärtusega alla 4MPa pinnas asus kolmanda kihi põhjas ning hoolimata sellest oli kogu kihi koonuse otsa eritakistuse keskmiseks väärtuseks 5,3MPa. Tähtsust omab ka see, et kolmandas kihis oli koonuseotsa eritakistuse väärtus üle 5MPa kuni sügavuseni ca 9,3m ja alla 4MPa alates sügavusest ca 9,9m. Samas, merepoolne sulundsein, mis vajus, paigaldati sügavuseni 8m. Seega paigaldati sulundsein sügavusele, kus koonuseotsa eritakistuse väärtus oli üle 5MPa. Järelikult ei saanud kihi see osa, kus koonuseotsa eritakistuse väärtus oli alla 4MPa, omada sulundseina vajumisele mingit mõju.
34.IPT Projektijuhtimine OÜ-l on olnud õigus määrata kolmanda pinnasekihi efektiivsisehõõrdenurga väärtus lähtudes sama kihi koonuseotsa eritakistuse keskmisest väärtusest 5,3MPa. Sellisel juhul olnuks projekteerimisel aluseks võetava efektiivsisehõõrdenurga väärtuseks 35,3 kraadi. Aruandes 18-07-1432 oli pinnase kolmanda kihi efektiivsisehõõrdenurga väärtuseks määratud aga 33 kraadi ehk oluliselt väiksem number. Kuigi sellist kohustust kusagilt ei tulene, on IPT Projektijuhtimine OÜ kolmanda kihi efektiivsisehõõrdenurga määramisel arvestanud, et kihi alumises osas on koonuseotsa eritakistuse väärtus keskmisest väiksem. Järelikult on IPT Projektijuhtimine OÜ määranud efektiivsisehõõrdenurga olulise varuga, mis arvestab, et kihi alumise osa pinnase tugevus on nõrgem, kui kogu kihi keskmine väärtus. Sealjuures moodustab kõnealune alumine nõrgem osa kogukihist üksnes väikese osa. Eeltoodu tähendab, et aruandes 1807-2432 on efektiivsisehõõrdenurk määratud selline, mis konservatiivselt igaks juhuks arvestab
2-20-6204 võimalust, et pinnas on kolmandas kihis oluliselt nõrgem, kui uuringute tulemused näitasid. Järelikult on projekteerimisel aluseks võetud efektiivsisehõõrdenurk määratud olulise varuga, et projekteerimisel igaks juhuks võetakse aluseks pinnase tugevus, mis on oluliselt väiksem, kui näitasid uuringute tulemused. Selle eesmärgiks oli saavutada ehitussüvendi püsivus ka tegelikult mõõdetust oluliselt nõrgema pinnase puhul. Aruandes 18-07-1432 tuvastatud koonuseotsa eritakistuse keskmine väärtus ja selle alusel määratud efektiivsisehõõrdenurga väärtus, mis võeti projekteerimisel aluseks, on kooskõlas kõigi varasemate aruannete alusel kogutud informatsiooniga.
35.Hageja 17.05.2021 menetlusdokumendi kohaselt ei saa käesolevas asjas esitatud asjaolude, põhjenduste ja tõendite pinnalt olla mõistlikku kahtlust, et sulundseina vajumise põhjustanud avarii oli äkiline ja ettenägematu sündmus. Vaidluse all on aga küsimus sellest, kas sulundseina vajumise põhjustas projekteerimisviga, millisel juhul kehtib Kindlustustingimuste punktis 4.1.4. sätestatud varakindlustuse välistus. Kostja ehituse koguriskikindlustuse tingimuste CA100/2015 punktis 1.7 on sätestatud projekteerimisvea definitsioon, mille kohaselt tuleb kindlustuslepingu kontekstis mõista projekteerimisveana ehitusprojekti (töö- ja/või tehniline projekt) koostamisel ehitamise tehniliste nõuete rikkumise tulemusel projekteerija tehtud viga. Seega kogu kostja käsitlus sellest, et sulundseina vajumine juba iseenesest tähendab projekteerimisviga, on vastuolus kostja enda Kindlustustingimustega.
36.Projekteerimisvea olemasolu sõltub sellest, kas projekteerimisel lähtuti nõuetekohastest geotehnilistest uuringutest. Kostja väide, et projekteerimisel lähtuti üksnes ühest uuringuaruandest ja kahest uuringupunktist pärit geotehnilisest informatsioonist, on vale, sest juba kostja väidetud uuringuaruande teksti ja selles tuginetud uuringuaruannete tekstide kohaselt lähtuti projekteerimisel aluseks olnud uuringuaruandes informatsioonist, mis oli pärit kokku vähemalt 32st uuringuaruandest ja vähemalt 261-st uuringupunktist. Kostja väide, et projekteerimisel lähtutud ehitussüvendi piirkonnas asunud uuringupunktide võrgustik ei olnud sammuga 15 kuni 40 meetrit, on vale, sest sellise sammuga võrgustikku kuulub ehitussüvendi piirkonnas vähemalt 13 uuringupunkti, mis ületab standardis soovitusena nimetatud 2-6 uuringupunkti mitmekordselt. Ehitussüvendi projekteerimisel võttis projekteerija aluseks uuringuaruandes 18-07-1432 nimetatud erinevate pinnasekihtide efektiivsisehõõrdenurga väärtused ja sügavuse ning paksuse, millised andmed olid kooskõlas kõigis varasemates uuringuaruannetes ja neis nimetatud uuringupunktidest pärit informatsiooniga.
37.Tsementeerunud põlevkivituha tugevusomadused on paremad, kui möllisel peenliival ning T. Liiv eksib vastupidist väites. Tsementeeritud põlevkivituhk ei kaota sellel ehitustehnikaga sõitmisel ega sellesse sulundseina vaiade rammimisel oma struktuuri nagu väidab ekslikult T. Liiv. Lähtudes eeltoodud olulisest eksimusest tsementeerunud põlevkivituha tugevusomaduste hindamisel on T. Liivi arvamuses spekuleeritud sündmuste kulg täiesti vale. Sisulistes küsimustes on tegemist ekspertide vaidlusega, kuid erinevalt hageja tuginetud ekspertidest pole kostja tuginetud eksperdid asjatundjad geotehnilistes küsimustes, mis moodustavad sisuliste vaidlusküsimuste tuuma.
38.Kostja arvamus, et projekteerimisevea olemasolu välistab üksnes VÕS § 103 lõikes 2 sätestatud vääramatu jõud, on vale. Hageja ei ole sõlminud kindlustuslepingut vääramatu jõu kaitseks, vaid Kindlustustingimuste punkti 3.1. kohaselt mistahes äkilise ja ettenägematu sündmuse kaitseks. Kindlustustingimuste punkti 4.1.4. kohaselt vabaneb kostja hüvitamiskohustusest juhul, kui kahju põhjuseks on projekteerimisviga. Kostja käsitlus sellest, et kõik, mis pole vääramatu jõud, tuleb võrdsustada projekteerimisveaga, on vastuolus Kindlustustingimuste punktiga 1.7, mille kohaselt on projekteerimisveaks projekteerimisel ette nähtud tehniliste nõuete rikkumise tulemusel projekteerija poolt tehtud viga. Kostja tuginetud EhS § 1-14 ja VÕS § 635 ei sätesta projekteerimiseks tehnilisi nõudeid, kuid igal juhul pole
2-20-6204 projekteerija ühtegi nimetatud paragrahvidest temale tuleneda võivat nõuet rikkunud.
39.Pärast avariid ei kasutatud pikemaid sulundseina elemente, vaid sama pikkusega sulundseina elemendid löödi sügavamale, mh seetõttu, et avarii tõttu oli pinnas juba rikutud ning tema tugevusomadused ei olnud enam sellised, mis oli enne avariid. Pärast avariid löödi sulundsein sügavamale mh ka seetõttu, et ületada avariikohas ilmnenud pinnase tugevuse anomaalia mõju. Erinevalt kostja väidetust ei ole hageja pärast sulundseina vajumist põlevkivituhast täitekihti sulundseinte merepoolset osa ümbritsevalt alalt eemaldanud. Asjaolu, et projekteeritud sulundsein asus otsaga möllsavist kihis oli taotluslik ja varasemalt praktika korduvalt kontrollitud lahendus. Hageja peab möönma, et 26.12.2018 ja 27.12.2018 ehituspäevikutes olev info jätab tegelikust olukorrast vale mulje. Tõepoolest on nimetatud kuupäevade ehituspäevikutes kirjas, et „Suurte lainete tõttu süvend vett täis“. See jätab vale mulje sellest nagu oleks kogu ehitussüvend olnud neil kuupäevadel olnud vett täis. Tegelikult see nii ei olnud.
40.Kostja väide, et juhul, kui ehitussüvendi tööprojektile oleks tehtud ekspertiis, mille vajadust hageja kategooriliselt eitab, oleks ekspertiisi tegija pidanud teostama täiendava geotehnilise uuringu, on asjatundmatu. Majandus- ja taristuministri 08.06.2005 määrusest „nõuded ehitusprojektile“ tuleneb, et ehitusprojekti ekspertiisi tegija kohustuseks on kontrollida ehitusprojekti vastavust nõutele. Selle tarbeks esitatakse ekspertiisi tegijale ka ehitusprojekti aluseks olnud ehitusuuring. Ekspertiisi koostaja kontrollib, kas ehitusprojektis tehtud arvutused on õiged. Ta ei kontrolli ehitusprojekti aluseks olnud ehitusuuringu õigsust, rääkimata sellest, et ta teostaks või telliks täiendava ehitusuuringu. Seega, juhul kui hüpoteetiliselt mõelda, et ehitussüvendi tööprojekti ekspertiis oli kohustuslik, millega hageja ei nõustu, siis oleks ekspertiisi tegija kontrollinud üksnes J. Pello poolt projektis teostatud arvutuste õigsust. Ta ei oleks kontrollinud, kas arvutustele sisendi andnud uuringuaruanne 18-07-1432 oli nõuetekohane ja sisaldas õigeid andmeid. Ekspertiisi teostaja oleks samamoodi nagu J. Pello võtnud aluseks uuringuaruandes 18-07-1432 sisaldunud efektiivsisehõõrdenurga väärtuse 33 kraadi ning selle alusel kontrollinud J. Pello arvutuste õigsust.
41.Hageja ei olnud lepingu sõlmimisel „suur kindlustusvõtja“. Hageja töötajate arv on väiksem kui 250. Kostja on tuginenud vale majandusaasta näitajatele. Kostja on ekslikult tuginenud 2018. aasta näitajatele. 2017 aastal ehk lepingu sõlmimisele eelnenud majandusaastal lõpu seisuga oli hageja bilansimaht 5 730 303 eurot ja majandusaasta käive 15 629 874 eurot. Kindlustusmaakleri kasutamine ei muuda tühiseid lepingutingimusi kehtivaks. Kõik eritingimused tulenevad kindlustuspoliisist, muus osas on tegemist tüüptingimustel sõlmitud kindlustuslepinguga. Täiendavalt ei välista kindlustusmaakleri poolt teatud osas läbirääkimiste pidamine, et tüüptingimused sisaldavad läbi rääkimata tingimusi, mis pole lepingu osaks saanud, sest neid ei saanud mõistlik kindlustusvõtja oodata. Järelikult, kuigi hageja kasutas kindlustusmaaklerit, ei mõjuta see asjaolu iseenesest seda, et hageja oli nõrgem lepingupool ja lõviosa Kindlustustingimusi ei saanud ta mõjutada ning neid ei ole eraldi läbiräägitud.
42.Hageja 04.08.2023 täiendava seisukoha kohaselt, kui õigus on kostjal, et sulundsein asus teatud ulatuses liivakihi asemel põlevkivituhast kihis, siis sellel oli sulundseina püsivusele soodustav mõju, mitte vastupidi, ning järelikult projekteeris J. Pello pumpla ehitussüvendi tugevusvaruga, mis demonstreerib nõutavast suuremat hoolsust, mitte projekteerimisviga nagu ekslikult väidab kostja. Kostja spekulatsioon, et teatud ulatuses asus sulundsein liivakihi asemel põlevkivituhast kihis, ei ole tõendatud. Kostja tuginetud T. Liivi 28.06.2022 arvamuses viidatud kohati nõrgalt tsementeerunud põlevkivituhk omab paremaid tugevusomadusi kui liiv ning T. Liiv jätab tähelepanuta, et valdavalt on asjasse puutuv põlevkivituhast kiht tugeva tsementatsiooniga. Avarii toimumise põhjus ei saanud kuidagi asuda põlevkivituhast kihis, vaid see asus liivakihis.
43.Erinevalt kostja väidetust ei tegelenud hageja enne avariid avarii käigus ära vajunud
2-20-6204 sulundseina lisatugevdamisega, vaid C teljel pumpla ehitussüvendis sees asunud nõlvade lisatugevdamisega. Pärast avariid täideti osaliselt tagasi pumpla ehitussüvend pinnasega. Seda tehti selleks, et merepoolse sulundseina sisemiste sulundite ära vajumisele piir panna. Kuna sulundid olid ära vajunud, siis ei olnud sulunditest enam piisavat kaitset ehitussüvendit ümbritseva pinnase vastu. Seetõttu otsustati süvend pinnasega osaliselt tagasi täita, et välistada sulundite äramurdumine ja süvendit ümbritseva pinnase süvendisse sisse vajumine. Seega tekitati süvendi pinnasega tagasitäitmisega äravajunud sulunditele lisatoestus.
44.Vale on kostja väide nagu oleks pärast avariid kaevatud sulundite ümbert ära põlevkivituhast kiht – seda ei ole tehtud. Kostja poolt tuginetud väljakaevatud pinnase utiliseerimise näol mahus 1920m3 on tegemist mitte põlevkivituhaga, vaid pinnasega, millega avariijärgselt täideti ära vajunud sulundseina püsimise tagamiseks ajutiselt tagasi pumpla kaevik, misjärel see hiljem uuesti välja kaevati ja utiliseeriti. Ehitussüvendi kontuuris eemaldati põlevkivituhast kiht juba enne avariid, mis oli vältimatult vajalik, sest ehitussüvendi põhi oli projekteeritud oluliselt sügavamale kui oli põlevkivituhast kihi sügavus.
45.Avarii käigus toimus nii merepoolse välimise sulundseina alla vajumine kui ka merepoolse sisemine sulundseina viltu vajumine. Pärast avariid rajati lisaks olemasolevatele sulundseinadele kaeviku merepoolsesse sisemisse külge täiendav 17m pikkustest sulunditest sulundsein ja merepoolsesse välimisse külge täiendav 12m pikkustest sulunditest sulundsein. Pumpla kaevikusse rajatud täiendav 17m pikkustest sulunditest sulundsein oli kaeviku konstruktiivne osa, mille eesmärk oli lisatoestada kaeviku püsivust, sest seni kaeviku püsivust toestanud 17 pikkusest sulunditest sulundsein oli ära vajunud. Sealjuures ulatus kõnealune lisasulundsein -22,6m abs ehk ca 7m võrra sügavamale algsest äravajunud sulundseinast. Lisasulundsein rajati sügavamale kahel põhjusel. Esiteks polnud seda võrreldes olemasoleva sulundseinaga võimalik sama kõrgele rajada, sest kaeviku olemasolu tõttu tuli teda süvistama asuda oluliselt madalamalt, kui algset sulundseina. Kuigi kaevik täideti pinnasega tagasi, ei tehtud seda täies kaevikus mahus, vaid osaliselt. Teiseks tuleb arvestada, et toimunud avarii tõttu oli olemasoleva sulundseina sulundite liikumise tõttu sulundite liikumisraadiuses asunud pinnase tugevusomadused niikuinii kahjustatud, mistõttu lisasulundsein tuli ka seetõttu rajada sügavamale, et uus sulundsein ulatuks kahjustada saanud pinnasest sügavamale.
KOSTJA VASTUVÄITED
46.Kostja palub 22.06.2023 hagivastuses jätta hagi rahuldamata. Kostja märgib, et hagi on õiguslikult ja faktiliselt alusetu. Hagi aluseks olevast sündmusest (Tallinnas Reidi tee sadeveepumpla mereäärse sulundseina vajumine 01.03.2019) tulenevaid kahjusid ei pea kostja hüvitama. Kostja ning hageja vahel on 28.06.2018 sõlmitud ehituse koguriskikindlustuse lepinguga ei kindlustatud riski, et ehitisealuse maatüki pinnase tugevus/kandevõime ei ole piisav sinna ehitusprojektiga ettenähtud sulundseina püsimajäämiseks (so ehitusprojekti vigade risk). Ehitusprojekti veaga on tegemist, kui vastavalt projektile tehtud ehitustöö tulemusena valminud sein kaotab pinnase koormuse tõttu stabiilsuse (ehk vajub ja liigub paigalt nagu kirjeldatud hagis). Projekteerimisveast tulenevat riski kostja ja hageja hagi aluseks oleva kindlustuslepinguga ei kindlustatud ja projekteerimisviga ei ole kindlustusjuhtum. Projekteerimisveast tuleneva kahju hüvitamine on kindlustuslepingu tingimuste (p-d 3.1 ja 4.1.4) kohaselt välistatud. Hagis esitatud nõuete hüvitamiseks kohustatud isikuks hageja ees on hageja alltöövõtjana vaidlusaluse ehitustöö teostamise aluseks oleva tööprojekti koostanud projekteerimisettevõtja Johannes Pello IB OÜ.
47.Projekteerija Johannes Pello 12.03.2019 seletuskirjaga ja IPT Projektijuhtimine OÜ 05.04.2019 täiendava geoloogilise uuringu aruandega nr 18-07-1432 on tõendatud, et erinevalt hageja väidetust ilmnesid juba merepoolse sulundseina ehitamisel ja pinnaseankrute rajamisel
2-20-6204 2018 andmed (näiteks seinaelemendid läksid tööde käigus pinnasesse kergemini kui teiste seinte puhul, merelainetus ohustas korduvalt süvendit, pinnaseankrute kandevõime oli ehitusprojektis prognoositust väiksem, neid tuli tugevdada), et pinnasetingimused on ehitusplatsil muutlikud ning pumpla ehitusplatsi merepoolse (põhjapoolse) seina piirkonnas ülejäänud ehitusalast erinevad ja ehitusprojektis eeldatust nõrgemad. Seega ei olnud 01.03.2019 toimunud pinnase vajumine ootamatu ja ettenägematu.
48.Nimetatud pumpla süvendi näol oli tegemist vahetult mere äärde rajatud ca 1500 m2 suuruse põhjapindalaga ca 11 meetri sügavuse süvendiga (sügavus oli maa- ja merepinnast kuni -10,6m ning vahetult mererannas veepiiriga külgneva sulundseina pikkus ca 35 meetrit). Nii suure ja sügava augu (see on võrreldav 3-korruselise hoonega, mis ca 35 meetri laiune, 45 meetri pikkune) rajamiseks vahetult mere äärde tuli koostada lisaks sinna süvendisse tulevikus ehitatava ehitise ehitusprojektile ka süvendi enda rajamise ehitusprojekt, kuivõrd piltlikult ca 35mx45 meetrise ja kolmekorruselist maja mahutava süvendi nõlvasid tuli kindlustada, et nõlvad süvendi kaevamise käigus omaenda raskuse mõjul süvendi sisse ei variseks ja et merevesi või pinnasevesi süvendisse ei tungiks. Selleks tulnuks esmalt merepoolse ligi 35-meetrise seina asukohas pinnase tegelik tugevus geoloogilise uuringuga välja selgitada. Samuti tulnuks EhS § 14 kohaselt vahetult mererannale 1500 m2 suuruse ja ligi 11 meetri sügavuse süvendi ehitamiseks koostatud ehitusprojektile teha ekspertiis, sest mererannas nii sügavale ehitatud ehitisele mõjuvad olulised staatilised ja dünaamilised koormused (tuul, lainetus, üldteadaolevalt ebastabiilsed pinnaseolud, hüdrotehnika insener Andres Piir ekspertarvamuse lk 4-5).
49.Eelnimetatud süvendi rajamiseks tellis kostja ehitusprojekti koostamine Johannes Pello IB OÜ-lt (projekteerija). Projekteerija on koostanud süvendi rajamiseks Reidi tee sademeveepumpla ehitussüvendi tööprojekti (töö nr 27/2018). Tööprojektiga nähti ette süvendi ala ümbritseda maa sisse rammitavate sulundvaiadest seinaga, paigaldada sulundvaiade stabiilsuse tagamiseks pinnasesse ka pinnaseankrud ja toestada süvendi sulundsein seestpoolt tugedega. Seejärel oli võimalik sulundvaiade vaheline ala pinnasest tühjaks kaevata ja alustada süvendisse ehitise (pumpla) ehitamist, mille rajamiseks oli koostatud eraldi ehitusprojekt. Seega on oluline piiritleda süvendi rajamist ja selle tarbeks koostatud tööprojekti ning süvendisse hiljem ehitise (sadeveepumpla) rajamist ja selleks koostatud ehitusprojekti. Käesolev vaidlus ei puuduta seega pumpla enda rajamist ega selle aluseks olevat ehitusprojekti ega nimetatud projekti ekspertiisi.
50.Käesolev vaidlus puudutab üksnes sadeveepumpla süvendit, süvendi rajamise tööprojekti ja süvendi tööprojektile ekspertiisi mitteteostamist. Hageja KMG Inseneriehituse AS sõlmis Tallinna Kommunaalametiga 25.06.2018 projekteerimis- ja ehitustöövõtulepingu, mille osaks on üldtingimused ETÜ 2013. Projekteerimis- ja ehitustöövõtulepingu eritingimuste II peatüki p-s 2 on üldtingimuste (ETÜ 20131 ) punkti 1.5 muudatusena määratletud, et antud ehitusobjekti oludes ei peeta ettenägematuteks füüsilisteks tingimusteks pinnase kandvusega seotud komplikatsioone ega pinnasekihtide tegeliku lasumissügavuse mistahes moel erinemist eeldatust geoloogiliste uuringupunktide vahel. ETÜ 2013 p-s 3.2.1 on (erinevalt hagis väidetust) projekteerimisehitustöövõtulepingu üldtingimuseks ka kõikide vajalike uuringute tegemine hageja poolt.
51.See, millised on tegelikud looduslikud tingimused ja millist ehitustööd ning kuidas need võimaldavad antud kohas teha, sealhulgas missugust seina ehitisealune pinnas tegelikult kannab, on projekteerija ülesandeks välja selgitada ja ehitusprojektis (antud juhul tööprojektis) insenertehniliselt lahendada nii, et projekteeritav ehitis ja ehitustöö on ohutu, st ei kaota stabiilsust (ettenähtud asendit ja kuju) oma asukohas omaenda omaduste tõttu (vt EhS § 1, 3, 5, 7-14). Sellest loodusseaduste ja insenertehnika omavaheliste seoste seaduspärast tulenevalt on projekteerimisveaks objektiivne olukord, kus projektis ettenähtud tehnilised lahendused ei ole võimelised toime tulema ehitise asukohas sellele ehitisele tegelikult mõjuvate koormustega. Praegusel juhul ei olnud tööprojekti järgi rajatud ehitis (sulundsein) võimeline vastu võtma seinale
2-20-6204 mõjuvaid tegelikke koormuseid ja sein kaotas kandevõime.
52.Tööprojekti järgi ehitatud sulundseina läbi pinnase vajumist ei põhjustanud üleloomulikud jõud, millega EhS kohaselt ei peaks hageja projekteerija ning ehitajana arvestama (VÕS § 103 lg 2). Kui projekti järgi ehitatud sulundsein vajub ära, liigub ja lekib nagu käesoleval juhul, on tegemist projekteerimisveaga. Projekteerimisviga ei olnud kindlustatud. Projekteerimisviga seisneb selles, et (1) projekteerija jättis määramata geoloogilised uuringud vahetult kokku vajunud sulundseina piirkonnas ehk mererannas veepiiril (2) kus pinnase tugevus oli ca 2 korda nõrgem projekteerija poolt eeldatust ning (3) seetõttu oli algselt projekteeritud merepoolse sulundseina tugevus, sügavus, pikkus väiksem ja toestus nõrgem, kui (4) antud kohas tegelikult asunud pinnasekihtide tegelik kandevõime nõudis (5) ega taganud tööprojektiga projekteeritud merepoolse seina mehhaanilist vastupidavust ja stabiilsust selle seina tegelikus asukohas.
53.Kuivõrd ühtegi geoloogilist uuringut enne ja pärast töövõtulepingu sõlmimist ning enne sulundseina ehitamist merepoolse seina piirkonnas ei tehtud, siis ei olnud seina vajumine ootamatu ja ettenägematu. Hagis lisakuluna või kahjuna nõutavad summad ei ole ei hageja poolt oma majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud ca 32 mln eurose hinnaga projekteerimis- ja ehitustöövõtulepingu ega ka kostjaga selle lepingu alusel tehtava ehitustöö kindlustamiseks sõlmitud ehituse koguriskikindlustuse lepingu tähenduses hüvitatavaks kahjuks, sest need tulnuks EhS § 11 lg 2 p 1 sätestatud nõuetekohase tulemuse saavutamiseks teha nagunii (nagu näiteks välja selgitada süvendi mereäärset seina toetavate pinnaste tegelik tugevus selles kohas, et rajada just selles kohas ja selles pinnases püsivad ehk tugevamad seinad).
54.01.03.2019 ilmnenud merepoolse sulundseina vajumise vältimiseks tuli hagejal rajada süvendi merepoolsesse äärde täiendavaid, samuti esialgselt planeeritust sügavamaid ja pikemaid sulundseinasid, paigaldada täiendavaid tugesid ning teostada täiendavat tagasitäidet ja muid hageja poolt hagis väljatoodud töid. PZU keeldus oma 25.04.2019 otsuses hagejale vastavaid töid hüvitamast, sest kindlustuslepingu tingimuste CA100/2015 p-de 3.1, 4.1.4, 4.1.9 ja IV osa eritingimuste p 121 järgi ei ole projekteerimisvea ja vaiadel kandevõime puudumise korral tegemist kindlustusjuhtumiga: Hagejal esitatud kulude näol ei olnud tegemist ootamatute lisakuludega, vaid tegevuste, materjalide ja tööde maksumusega, millega hageja oleks projekteerimis- ja ehitustöövõtus pidanud arvestama algusest peale, so riigihankel pakkumuse esitamisest alates; Arvestades pumpla ehituskaeviku suurt sügavust (-10,6m) ja pindala (ca 1500m2 ) ning ehituskaeviku põhjapoolse sulundseina paiknemist mere akvatooriumi piiril oleks pidanud tegema täiendavad projekteerimiseelsed geotehnilised uuringud kogu ehitusala perimeetris, sest: (a) hagejale oli teada, kui suur ja sügav auk/süvend tuleb kaevata, aga (b) teada ei olnud, kuidas tuleks selle süvendi nõlvad toestada – ehk (c) mis juhtub 11 meetrise vertikaalse pikkusega sulundseinaga erinevatel 1500 m2 suuruse süvendi ca 35x45 meetristel külgedel; Tööprojektiga ettenähtud tehniline lahendus oli ebapiisav ja süvendi tööprojektiga oleks pidanud kohe algusest peale ette nägema sügavamate ja suurema arvu vaiade ning suurema toestuse kasutamise, et pumpla kaeviku sulundseinad oleks antud pinnaseoludes saanud ehitada mehaaniliselt vastupidavaks ja stabiilseks. Seega nõuetekohase ehk antud pinnase tegelikku tugevust/kandevõimet arvestava projekteerimise korral oleks hagejal tulnud tema nõutud tegevused nagunii teostada ja sellega seotud kulud nagunii kanda, mistõttu ei ole tegemist kindlustatava ja hüvitatava kahjuga. See, et vahetult mere ääres pinnaseolud on ebastabiilsed, on üldteada asjaolu. Seetõttu ei ole üllatav, kui uuringute tegematajätmisel mere akvatooriumi piiril ca 10,6 meetrise süvendi seinad ei jää püsima. Eriti juhul, kui ehitustööde käigus ei saavutanud projekteerija kavandatud kandevõimet ka seinu hoidvad pinnaseankrud ning seinaelemendid läksid hilisema vajumi toimumise kohas pinnasesse kergemini kui mujal. Juhul kui ka oleks olnud tegemist ootamatu ja ettenägematu sündmusega, siis on see põhjustatud hageja raskest hooletusest, ehitusnormide eiramisest ja projekteerimisveast. Kindlustustingimuste kohaselt ei olnud ehitusnormide eiramisest ja/või projekteerimisveast tingitud kahju puhul tegemist
2-20-6204 kindlustusjuhtumiga.
55.Hagejast, projekteerijast ning hagejale geoloogiliste uuringute teenust osutanud Peeter Talvistest ja IPT Projektijuhtimine OÜ-st sõltumatu ekspert Andres Piir leidis kokkuvõtlikult, et vajumise põhjuseks oli tööprojektis lähtumine ebaõigetest pinnaseandmetest, mille omakorda tingis projekteerimise eelsete ehitusuuringute vähesus. Nimelt teostati tööprojekti aluseks olev geotehniline uuring üksnes tulevase süvendi lõunapoolses ehk maismaa poolses küljes, kuhu rajati kaks puurauku. Neist ca 35 meetri kaugusel asuvas süvendi põhjapoolses ehk merepoolses küljes ehitusuuringuid aga ei tehtud. Projekteerija eeldas tööprojekti koostamisel lõunakülje pinnaseandmete põhjal ebaõigesti, et pinnase andmed on sarnased ka 35 meetri kaugusel süvendi merepoolses küljes. Tegelikkuses aga ilmnes ekspert A. Piiri poolt süvendi vaatlusel nõutud vajumise järgsest täiendavast ehitusuuringust, et merepoolses küljes oli pinnase eritakistus (tugevus) sulundseina mehhaanilise vastupidavuse ja stabiilsuse jaoks kriitilistes kihtides ca kaks korda väiksem kui lõunaküljes. See oli otseseks põhjuseks, miks sulundsein hakkas mere poolses küljes vajuma ja liikuma, sest pinnas avaldas kaevatud augu ca 11 m kõrguselt vertikaalnõlvalt sulundseinale projekteerija poolt eeldatust suuremat survet, samal ajal sulundseina alune pinnas vajus koos sulundvaiadega ja nihkus kaeviku suunas, tõustes kaevikusse. Ekspert A. Piir heitis oma töös hagejale ette ka tööprojektile ekspertiisi mittetegemist, mille käigus oleks tõenäoliselt avastatud, et tööprojekt oli oluliste puudustega ehk see oli koostatud puudulikele ehitusuuringutele tuginedes, samuti ehitustööde käigu puudulikku dokumenteerimist.
56.Pärast vajumist tehtud täiendavas ehitusgeoloogilises uuringus on IPT Projektijuhtimine OÜ ka ise tunnistanud, et kavandatava süvendi merepoolses küljes jäid ehitamise eelselt ehitusgeoloogiline uuring teostamata, sest seal paiknesid kaldakindlustuse kivid. Need kivid eemaldati Reidi tee ehituse käigus enne pumpla ehitussüvendi töödega alustamist, geoloogilised uuringud oleks seega saanud merepoolse sulundseina asukohta siis teha. Uuringud oleks tulnud teha kindlasti siis, kui sulundseina ehitamise käigus selgus, et merepoolse seina sulundvaiad lähevad maasse liiga kergelt võrreldes teiste seintega ja kui selgus, et pinnaseankrute projekteeritud kandevõimest tegelikes oludes ei piisa.
57.Antud juhul ei ole tegemist hageja väidetud pinnase anomaaliaga. Mereäärsete alade ehitustingimused ongi riskantsed, muutlikud, ebastabiilsed. Ükski ehitis, selle vundament või sein ei ripu õhus, vaid toetub konkreetselt ikka tema enda all asuvale pinnasele (vt EhS § 3 lg 1: Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest.). Sulundsein pidi olema rammitud piisavalt sügavale ja hoidma süvendi nõlvad ettenähtud kohas, st tõrjuma kaeviku nõlvad moodustavate pinnasekihtide liikumise/vajumise kaevikusse. Milline on konkreetses ehituslõigus pinnase tegelik tugevus, selgub ehitusgeoloogiliste uuringutega ja seda täpsustab ehitustööde käik. Seetõttu tuleb mere mõjupiirkonda jääva ehituskonstruktsiooni asukohas teostada ehitusgeoloogilised uuringud nagu sätestab EhS § 14 lg 2. Praegusel juhul aga hageja seda ei merepoolse sulundseina asukohas teinud, järgnes see mis loodusseaduste tõttu järgnema pidi.
58.Pikaajalise kogemusega ja kõrgeima kutsetasemega hüdrotehnika insener Andres Piir on oma 04.10.2019 asjatundja arvamuses selgitanud järgmist: mereääse ehitusala kohta, kus toimus pinnase liikumine, projekteerimiseelselt uurimistöid ei tehtud. Mereäärese tugiseina projekteerimise aluseks võeti muud andmed, mis ei vastanud tegelikule olukorrale, mida tõestab avariijärgne täiendav geotehniline uuring (IPT Projektijuhtimine töö nr 18-07-1432a). Inseneripraktikal põhinev üldine seaduspärasus antud juhtumil seisneb selles, et veekeskkonnas või selle mõjupiirkonnas on keerulised ehitusgeoloogilised tingimused. Üldisest seaduspärasusest kõrvalekaldumiseks ehk anomaaliaks saaks lugeda asjaolu kui vahetult mere akvatooriumi piiril oleks tegemist soodsate ehitusgeoloogiliste tingimustega.
2-20-6204
59.7.07.2018 geotehnika aruande (töö nr 18-07-1432) p-s 3 (lk 9) on samuti nenditud, et geotehnilised tingimused kollektori ja šahtide rajamiseks on keerulised. Kollektor ja šahtid on vaidlusalusest pumplasüvendist märksa väiksemad ja seega ka lihtsamad ehitised. Kui keerulised on aga need geotehnilised tingimused konkreetselt mereranda veepiirile projekteeritud 11 meetri sügavuse kaeviku merepoolse seina asukohas, jätsid hageja ning projekteerija välja selgitamata. Hagis on esitatud Härjapea jõe delta hüpotees. See väide ei vasta tõele. Isegi kui väide oleks õige, ei ole tegemist antud oludes erakordse asjaoluga, sest ehitusprojekti koostamisel ja kontrollimisel tuleb välja selgitada kõik ehitise asukohaga seonduvad riskid ja asjaolud (EhS § 1 ja § 14 lg 1 p 2). Härjapea jõge ei avastatud 2019, vaid selle jõe olemasolu on teada olnud aastasadu. Seega ei ole vajumise puhul tegemist vääramatu jõuga (VÕS § 103 lg 2). Ehitusplatsi maa-alal silma eest varjatult kümnete meetrite sügavusel asuvate pinnasekihtide tegelikud omadused ja sobivuse projekteeritud sulundseina stabiilsuse tagamiseks pidi hageja välja selgitama enne, mitte pärast vajumist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingu tingimuste CA100/2015 p-de 3.1, 4.1.4, 4.1.19 ja IV osa eritingimuste p 121 järgi ei ole vajumine kindlustusjuhtum. Sulundsein vajus projekteerimisvea tõttu, sest ehitusala tegelike geotehniliste tingimuste kohaselt oleks pidanud tegema tugevama (pikema, sügavama, suurema toestusega) sulundseina, kui tööprojektis oli ette nähtud. Kindlustuslepingu tingimuste p 3.1 määratleb varakindlustuse kindlustusjuhtumi järgmiselt: varakindlustuse kaitse kindlustusjuhtum on kindlustusobjekti kahjustumine, hävimine või kaotsiminek kindlustuskohas äkilise ja ettenägematu sündmuse tõttu kindlustuskaitse kehtivuse ajal põhjusel, mis ei ole välistatud käesolevate kindlustustingimuste punktis 4 või mõne muu põhjuse tõttu, mis on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel eritingimustega kokku lepitud ning kindlustuspoliisil märgitud. Kindlustustingimuste p-s 4.1.2 on kindlustuskaitsest välistatud raske hooletus - kahju, mis on tingitud ehitusprojekti ja/või -normide eiramisest või ehitustehnoloogia teadlikust rikkumisest. Käesoleval juhtumil on selleks nii projekteerimistöövõtust tulenevalt hageja poolt tegelike geotehniliste tingimuste väljaselgitamata jätmine mere akvatooriumiga külgneva ehitusala ca 35-meetri pikkuse perimeetri osas, tööprojektile EhS § 14 eirates ekspertiisi teostamata jätmine ning ehitustööde käigus tekkinud ohumärguannete eiramine (sulundvaiad läksid hilisema vajumi piirkonnas kergemini pinnasesse, samas kui mereäärse ala pinnaseankrud oma projektijärgset kandevõimet ei saavutanud).
60.Kuivõrd eelnevate ehitustööde käigus ei saavutanud projekteerija kavandatud kandevõimet ka seinu hoidvad pinnaseankrud ning seinaelemendid läksid maasse just mere ääres kergemini kui mujal ja ehituskaevikusse loksusid korduvalt merelained, ei saa olla ootamatu ja ettenägematu sellistesse oludesse rajatud sulundseina vajumine. Seega hageja väidetava „anomaalia“ tundemärkidele vastavalt sulundseinte ümberprojekteerimine ja tugevdamine oleks Vajumise saanud ära hoida. Poliisi lk 2 on toodud hageja ja kostja erikokkulepped ehk kindlustuslepingu eritingimused. Seal viidatud eritingimus nr 121 asub tingimuste CA100/2015 IV osas (hagi lisa 3 lk 12) ning selle eritingimuse kohaselt ei pea kostja hüvitama hagejale kulutusi seoses sulundseina lekete likvideerimisega (121.3), tühimike täitmise ja kadunud täiteaine asendamisega (121.4), olukorraga, kus vaiad pole saavutanud oma planeeritavat kandevõimet (121.5) ning vaiade mõõtmete või kuju taastamisega (121.6). Samade tegevuste eest nõuab hageja hüvitist.
61.Keskne küsimus ei ole uuringupunktide arv, vaid nende asukoht. Mereäärse, vaidluse põhjustanud sulundseina piirkonnas ei olnud ühtegi uuringupunkti. Pealegi tuleks hagi jätta rahuldamata ka juhul, kui selline katse-eksitusmeetodil projekteerimine ei oleks projekteerimisviga ning ehitustööde käigus ilmnenud ilmsete ohumärkide eiramine (sulundseina vaiade süvistamise liigne kergus ja pinnaseankrute projekteeritud kandevõime mittesaavutamine, lisaankrute paigaldamine) ei oleks raskelt hooletu (kindlustustingimuste p 4.1.2, 4.19 ja eritingimus 121).
62.Vajumise põhjustas süvendi merepoolse külje pinnase kahekordselt väiksem tugevus
2-20-6204 võrreldes 35 meetrit eemal asunud maapoolse külje pinnasega. Sulundseinte projekteerimise seisukohast oli kõige kriitilisem pinnase kiht sügavuseni kuni 10,5m, mis oli ühtlasi ka rajatava süvendi sügavuseks. Vaadates 2018 teostatud IPT Projektijuhtimise ehitusgeoloogilist uuringut siis seda kihti tähistas ja kirjeldas uuringus kiht nr 3 „mölline peenliiv“. Kihi omaduste kirjeldus on antud uuringu seletuskirja lk 7 ja pinnase läbilõige puuraukude vertikaalsuunal on esitatud vastavas geotulbas ehk puuraugu kihte iseloomustaval joonistel. Tööprojektist lähtuvalt on vastupidiselt hagi väidetele projekteerija lähtunud projekteerimisel üksnes 2018 uuringust ehk IPT Projektijuhtimise töös nr 18-07-1432 nimetatud kahe 2018 puuraugu andmetest. See tuleneb tööprojekti seletuskirjast, kus on viidatud üksnes 2018 uuringule. Projekteerija on võtnud tööprojekti seletuskirjas eelduseks, et projekteerimise seisukohast kriitilise kihi ülddeformatsioonimoodul on kogu kihi nr 3 ulatuses E0= 16MPa, mis omakorda on IPT Projektijuhtimise poolt arvutatud puurseadme koonuse otsa eritakistuse väärtusest qc=5,3 MPa. Nimetatud väärtuse on välja arvutanud IPT Projektijuhtimine oma töös nr 18-07-1432 ja see on esitatud uuringu tabelis nr 2 ja uuringu lk 7 asuva kihi nr 3 kirjelduses. Seega lähtus projekteerija eeldusest, et kogu kihi nr 3 ulatuses üle kogu 1500 m2 suuruse ehitussüvendi on qc=5,3 MPa ja E0= 16MPa. Pärast vajumist tehti sündmuse põhjuseid uurinud asjatundja Andres Piiri ettepanekul 29.03.2019 süvendi merepoolses küljes täiendavad pinnaseuuringud. Sellest uuringust ilmnes, et merepoolses küljes on kihi nr 3 qc väärtuseks üksnes ca 3,2 MPa ehk põhjaküljes on kihi nr 3 pinnase vastupanuvõime ligi kaks korda nõrgem (halvem), kui see oli lõunaküljes. Eelnimetatud asjaolu on vajumise põhjuseks pidanud ka juhtumi põhjuste tuvastamisega tegelenud asjatundja A.Piir, kes märgib oma asjatundja arvamuse kokkuvõttes, et uuringuaruannetest nähtuvalt suureneb pinnase eritakistus kihis 3 mere poolt maismaa poole ja tegemist on üsna loogilise nähtusega, mida ei saa pidada anomaaliaks /.../ Kui mereäärse ala sulundseina põhjaküljel on pinnase eritakistus qc=3,0 MPa siis lõunaküljel on pinnase eritakistus qc=6,0 MPa /.../ Projekteerimise aluseks võeti lõunakülje geotehnilise uuringu andmed, sest sulundseina põhjaküljel enne projekteerimistöid geotehnilisi uuringuid ei tehtud. A. Piiri arvamust kinnitab ka projekteerija A.Pello enda 12.03.2019 selgitus, milles ta tunnistab, et projekteerimisel tehtud arvutused näitasid, et püsivus on tagatud, kuid pinnase tugevuse anomaalia tõttu merepoolse tugiseina keskosas realiseerus ilmselt oluliselt väiksem pinnase passiivsurve, kui pinnase tugevusnäitajate kohaselt oleks pidanud tekkima. Projekteerija eksis geoloogiliste uuringupunktide asukoha ja arvu määramisel. Tööprojekti koostamiseks tulnuks eelnevalt teha puuraugud süvendi merepoolse sulundseina piirkonda.
63.Kostja seisukohti tehnilistes küsimustes on kinnitanud ka riiklikult tunnustatud ehitusekspert Margus Sarmet oma 22.06.2020 asjatundja arvamuses. Hageja väited, justkui olnuks uuringute tegemine süvendi merepoolse sulundseina asukohas võimatu kivide tõttu või vastuolu tõttu standardi nõuetega või ebavajalik, ei ole põhjendatud. Kaldakindlustuse kivid eemaldas hageja. Samuti ei sätesta standard, et pumpla süvendi puhul ei ole vajalik uuringupunktide tegemine selle merepoolses küljes. Vaidlusaluse pumpla süvendi ja selle lähikonnas teostatud geoloogiliste uuringupunktide ligikaudset asukohta ja teostamise aastat iseloomustab hagi vastusena esitatud skeem, millest süvendi ala on näidatud punktiirjoonega. Asjatundja A. Piir on märkinud, et antud skeem kinnitab üksnes seda, et mereäärse sulundseina piirkonnas ei tehtud enne projekteerimist uuringuid.
64.Uuringupunktide arvu ja asukoha määrab vundamendi projekteerija, kuivõrd projekteerija võtab EhS §-de 1, 5, 11 ja 13 kohaselt vastutuse nii lähteandmete piisavuse (uuringupunktide arvu ja nendega määratud andmed) kui ka nende sobiva asukoha osas, kuivõrd projekteerijale on teada ehitise omadused (sh geomeetriline ulatus, paiknemine ehitusplatsil ja vundeerimis- ehk mehaanilise vastupidavuse ja stabiilsuse tagamise viis EhS § 11 lg 2 p 1 tähenduses), millega tuleb vundamendi planeerimisel ehk ehitise aluspinnasele „toetamisel“ arvestada. Nimetatud projekteerimise alusprintsiip on sätestatud ka standardis EVS-NE 1997-2:2007+ NA:2008 „Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine“, mille p
2-20-6204 2.4.1.3 sätestab, et uuringupunktide paigutis ja uurimissügavus tuleb valida eelnevate uuringute alusel, sõltuvalt geoloogilisest olukorrast, ehitise mõõtmetest ja lahendatavatest insenerlikest probleemidest. Kui valitakse uuringupunktide paigutis, tuleb silmas pidada järgnevat: uuringupunktid tuleks paigutada selliselt, et saaks hinnata kihilisust kogu ehitusplatsil ja uuringupunktid hoonete või muude ehitiste jaoks tuleb panna olulistesse punktidesse vastavalt ehitise kujule, konstruktiivsele käitumisele ja oletavavale koormuse jaotusele (näit vundamendiala nurkadesse), nõlvadel (süvend kaasa arvatud) tuleks uuringupunktid paigutada ka väljapoole projektiala, selliselt, et saaks hinnata nõlva või süvendi stabiilsust. Projekteerija on selle alusprintsiibi vastu eksinud, sest enne Tööprojekti koostamist ei ole ta ette näinud geoloogilise uuringupunktide teostamist süvendi merepoolsesse külge. Selliselt ei olnud võimalik tal hinnata kogu ehitatava süvendi ja selle merepoolse nõlva tegelikku stabiilsust.
65.Projekteerija on tuginenud üksnes süvendi lõunaküljel teostatud uuringutele. Hageja ei erista siinkohal uuringute tegija (IPT Projektijuhtimine) arvamust projekteerija koostatud tööprojektist ning projekteerija selgitustest. Neis kummaski ei ole viidatud muudele uuringutele ning muudele andmetele. Sulundseina tööprojekti ei koostanud IPT Projektijuhtimine OÜ, seega ei ole iseenesest oluline, milliseid muid uuringuid viimane on varem koostanud. Projekteerija on tööprojektis tuginenud vaid 2018 uuringule (IPT Projektijuhtimise töö nr 18-07- 1432), kuivõrd sellele on otseselt tööprojekti seletuskirjas viidatud ja seletuskirjas on välja toodud selles uuringus tuvastatud pinnase andmed, mida on projekteerija arvutustes kasutanud. Tööprojektis ei sisaldu mitte ühtegi viidet mõnele teisele geotehnilisele uuringule ega vastavatele pinnasetugevuste andmetele. Seega hagi väited, et tööprojektis on tuginetud lisaks IPT Projektijuhtimise tööle nr 18-07-1432 ka mõnele teisele geotehnilisele uuringule, on ebaõiged.
66.Hageja väidab, et IPT Projektijuhtimine on lähtunud oma töös nr 18-07-1432 ka varasemalt 2017 aastal teostatud uuringu tulemustest, mille käigus rajati süvendi keskossa uuringupunkt SLP 23 [2017]. Sellest lähtuvalt ei pea hageja õigeks kostja väidet, et tööprojekti koostamisel lähtuti üksnes süvendi lõunakülje andmetest, sest SLP 23 asus süvendi keskosas. Kostja eelnimetatud väidetega ei nõustu. See, et geotehnilistes uuringutes kasutatakse ka varasemate uuringute andmeid, on iseenesest tavapärane. Oluline on aga see, et kui varasematele uuringutele tuginetakse, siis tuuakse vastavad arvandmed uues uuringus ka välja ning seotakse need ära uue uuringu andmetega, st varasemate andmete tegelik kasutamine peab olema dokumenteeritud. Ka tööprojektis peab olema dokumenteeritud, mis andmeid tegelikult kasutati. Õige on hageja väide, et IPT Projektijuhtimise töös nr 18-07-1432 on lähtutud ühest varasemast uuringust. Küll aga ei ole selleks uuringuks olnud mitte 2017 rajatud uuringupunkt SLP 23 kaeviku keskosas, mis oleks pidanud jääma 2018 uuringupunktidest SLP 1 ja SLP 2 mere suunas, vaid hoopis 1985 rajatud uuringupunkt PA1 [21401], mis jäi 2018 uuringupunktidest veel rohkem maismaa poole. Seda tõendab hagi lisa 16 IPT Projektijuhtimise töö nr 18-07-1432 lk 13 paiknev uuringupunktide asukohaskeem ja lk 16 asuv uuringupunktide lõige. Nendelt skeemidelt ja lõigetelt lähtub seega, et 2018 aasta uuringus nr 18-07-1432 ei ole kasutatud 2017 puuraugu SLP 23 andmeid. Lisaks 2018 rajatud puuraukudele SLP1 ja SLP 2 on lähtutud selles uuringuaruandes hoopis varasemast puuraugust PA1 [21401], mis jäi 2018 rajatud puuraukudest lõunasse, merest veelgi kaugemale.
67.Pinnasekihtide lõige on koostatud uuringus rannajoonega paralleelsuunas ehk puuraukude SLP1, SLP 2 ja PA1 [21401] vahele. Rannajoonega ristsuunalist lõiget, mis näitaks pinnasekihtide ja nende tugevusomaduste andmete võimalikku muutust suunaga maismaalt mere suunas uuringus nr 18-07- 1432 esitatud ei ole. Kui uuringus nr 18-07-1432 oleks lähtutud ka 2017 puuraugu SLP 23 andmetest, nagu väidab hageja, siis oleks selles töös esitatud nii puuraugu SLP 23 katsete andmed kui ka merega ristsuunaline pinnasekihtide lõige, kust kajastuks puurauk SLP 23 ja selle andmed. Sellist ristlõiget uuring nr 18-07- 1432 ega ka tööprojekt ei sisalda. Isegi kui uuringus nr 18-07-1432 oleks kasutatud 2017 uuringu ja puuraugu SLP23 andmeid (millega kostja ei nõustu), siis see ei muudaks asjaolu, et (1) süvendi ehitustööde tööprojektis neid andmeid ei ole märgitud
2-20-6204 ja kasutatud ning (2) süvendi põhjaküljel (kus toimus vajumine) jäi geoloogiline uuring enne tööprojekti koostamist tegemata. See on projekteerimisviga: projekteerija peab koostama sellise projekti, mis tagaks projekteeritud ehitustöö vastupidavuse ehitusplatsi tegelikes oludes (EhS § 1, 5, 11 lg 2 p 1, 13 lg 1), mitte ainult paberil. Ükski standard ega seadus ei ütle, et konkreetse ehitise tegelikust ohutusest selle konkreetses asukohas on olulisem projekti väidetav formaalne vastavus standardile (vt ka EhS § 14 lg 1 ja 2).
68.Asjaolu, et süvendi merepoolses (põhja-)küljes enne tööprojekti koostamist geotehnilist uuringut ei tehtud, on hageja ka hagis (nt p-des 27-29) omaks võtnud. Ainuüksi see asjaolu kujutab endast projekteerimisviga (puudulikele lähteandmete tuginevat projekteerimist), sest nii kostja viidatud standardi EVS-EN 1997-2:2007+ NA:2008 punkti 2.4.1.3 kui ka hea ehitustava kohaselt oleks pidanud projekteerija nägema uuringupunktid ette ka süvendi põhjakülge, et saada ammendavaid projekteerimise lähteandmeid kogu ehitusaluse pinna ulatuses. Uuringu nr 18-071432 aruande alguses (lk 5) on küll üldsõnaliselt märgitud, et töös on kasutatud nii 1985 uuringut kui ka 2017 uuringut, kuid uuringu aruandes endas 2017 andmete kasutamist ei nähtu. Varasematest uuringutest on kasutatud üksnes 1985 uuringupunkti PA1 [21401] andmeid, nagu nähtub uuringuaruande nr 18-07-1432 uuringupunktide asukohaskeemilt, lõikelt ja puuraukude geotulpadest uuringuaruande lk 13-16. Alusetu on hagi p 24 väide, justkui olnuks Tallinna Kommunaalametiga sõlmitud, hagi aluseks oleva projekteerimis- ja ehitustöövõtulepingu eritingimuseks hageja kohustus kinni pidada aruandest nr 16-12-1309. Hagejal ei olnud keelatud kogu ehitusplatsi ala läbiuurimine enne projekteerima ja ehitama asumist. Lepingu kohaselt oli uuringute teostamine hageja riisiko ning ülesanne, EhS kohaselt oli hagejal projekteerimistöövõtjana ka selline kohustus.
69.Süvendi põhjaküljes said omavahel kokku kunagise mereala inimtekkeline täitepinnas ja looduslik pinnas. Nimelt kulges vaadeldavas ehituskohas merepiir ligi 100 aastat tagasi sadu meetreid maismaa poolt ja tänane pumpla ehitusala täideti põlevkivituhaga ning muu täitematerjaliga maismaa juurdevõitmise eesmärgil. See nähtub ka esitatud geotehnilistest uuringutest, kus kihiks kaks on kuni 4-5m sügavuselt maapinnast põlevkivituhk. Sellises piirkonnas, kus kohtuvad inimtekkeline täitepinnas ja looduslik pinnas, peaks olema ilmne, et pinnaseomadused võivad olla väga muutlikud. Seega hoolas projekteerija ei oleks kindlasti pidanud eeldama, et merepiirist ca 40m eemal asuv (2018.a uuringupunktid) pinnas on sama vastupanuvõimega kui pinnas vahetult rannajoonel, lainepiiril, vaid laskma rannajoone all 11 meetri sügavusel lasuvate tingimuste kohta tõeste andmete saamiseks enne projekteerimist teha täiendavad geotehnilised uuringud (sest juba esialgne uuring juhib tähelepanu keerulistele geotehnilistele oludele). A. Piir viitab, et pärast sulundseina vajumist ilmnes, et hageja tööde teostamise käigus täitus merepiirini projekteeritud ehituskaevik korduvalt mereveega ja et lisaks pinnaseuuringutele pidanuks projekteerimise eelselt tegema selles kohas ka tuule ning lainetuse mõjude uurimise. Pärast vajumist rajati täiendav sulundsein kaeviku kaitseks merevee eest.
70.Vastuolude korral tuleb eelistada asjatundjate Andres Piiri ja Margus Sarmeti seisukohti Peeter Talviste 09.09.2019 esitatud arvamusele. On tekkinud olukord, kus hageja konsultant P. Talviste/IPT Projektijuhtimine OÜ-on pärast kostjaga vaidluse tekkimist asunud ka oma eelmiste geoloogiliste uuringute aruannetes väljendatud seisukohtadega vajumist puudutavates tehnilistes küsimustes vaidlema. Rääkimata tema diametraalselt erinevatest seisukohtadest hüdrotehnika inseneri kõrgeima kutsetasemega (8) asjatundja Andres Piiriga ja Margus Sarmetiga (riiklikult tunnustatud ehitusekspert). IPT Projektijuhtimise OÜ/P.Talviste seisukohti ei saa käesoleval juhul kahtlusteta usaldusväärseks ja objektiivseks, sest need on vastuolus hageja huviga saada riskantse töö eest hüvitist kindlustuselt, mitte senistelt lepingupartneritelt, aga ka sama isiku vaidluse eelsete, ühtlasi ka projekteerija 12.03.2019 selgitustega. Need isikud on olnud ise otseselt seotud vajumise tekkimise asjaoludega, millest lähtuvalt on mõistetav, et sellises olukorras üritavad nad kõiki projekteerimise ja uuringutega seotud eksimusi näidata võimalikult väiksena. Kuivõrd
2-20-6204 asjatundjad A. Piir ja M. Sarmet ei ole olnud vajumise aluseks olevate uuringute ja projekteerimisega kuidagi seotud, puudub ka mõistlik alus kahelda nende seisukohtade objektiivsuses ja usaldusväärsuses, kui need erinevad IPT Projektijuhtimine OÜ ja/või P. Talviste hilisematest seisukohtadest. Seega tuleb seisukohtade vastuolude korral eelistada asjatundjate A. Piiri ja M. Sarmeti arvamusi.
71.Hageja on olnud raskelt hooletu. Tööprojektile EhS § 14 lg 3 nõutud ekspertiisi tegemata jätmine on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Ühelt poolt väidetakse, et pumpla projektile ei olnud vaja ekspertiisi teha, samas väidab hageja, et ekspertiis on ehitusprojektile tehtud. Hageja arvamus, et tööprojektile ei pea tegema ekspertiisi, on ebaõige. Hagi kohaselt kirjeldatud projektide järgi ei ehitatud vaidlusalust pumpla süvendit. Nimelt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 8-10 kohaselt koosneb ehitusprojekt eelprojektist, põhiprojektist ja tööprojektist. Hageja käsitleb eksitavalt hagis ja hagi lisades 19-21 viidatud erinevate projektide staadiume ja nende projektidega lahendatud küsimusi. Määruse nr 97 § 10 kohaselt on tööprojekt see ehitusprojekti staadium, milles on esitatud tehnilised lahendused nõuetekohast ehitamist võimaldava täpsusega. Hagi p 35.1 viidatud pumpla eelprojekt ei ole määruse nr 97 § 8 lg 1 kohaselt asjakohane, sest selle projekti järgi ei ole vaidlusalust ehitussüvendit ehitatud, seda projekti ei ole koostanud ei hageja ega ka Johannes Pello IB OÜ. Hagi lisad 19-20 on dateerimata ja allkirjastamata. Kummaski lisas ei ole viidatud, et oleks kontrollitud Johannes Pello IB OÜ 11.11.2018 sademeveepumpla ehitussüvendi tööprojekti. Lisa 19 failinimes sisalduvast kuupäevast „170706“ järeldub, et tegu võib olla 2017 materjaliga. Lisa 20 viitab ühes punktis sademeveepumpla eelprojektile, mille järgi vaidlusalust ehitussüvendit ja sulundseina ei ehitatud. Hagi p-s 35.2 viidatud hagi lisa 21 on koostatud maa-aluse pumpla raudbetoonkonstruktsioonide tööprojekti (projekteerija EstKonsult OÜ) kohta, mille järgi vaidlusalust ehitussüvendit ei ole ehitatud. Vaidlusalune süvend rajati 11.11.2018 ehitussüvendi Tööprojekti alusel, koostaja Johannes Pello IB OÜ. Hagi lisa 21 on koostatud 25.04.2019, seega pärast 01.03.2019 vajumise toimumist, kuid EhS § 14 lg 3 kohaselt tuleb ekspertiis teha enne ehitamise alustamist. Seega viitab hageja raudbetoonkonstruktsiooni ehitamise projekti ekspertiisile, kuid ekspertiisi ei ole tehtud sulundvaiadest seina rajamise projektile. Niisiis on hageja väited p-des 35.1 ja 35.2 eksitavad, sest hageja viidatud ekspertiisid ei uuri vaidlusalust 11.11.2018 sademeveepumpla ehitussüvendi tööprojekti. Hagi p 35.3 väide, et tuul ja lainetus maa-alust ja kaldakindlustusega kaetud pumplat ei mõjuta, on samuti eksitav ja vastuolus hagi p 5 väitega, mille kohaselt projekteeriti vaidlusalune sulundsein merre süvendi kaitseks lainetuse eest.
72.Hagi p 35.3 väide omakorda kinnitab hagi p 28 ja hageja alltöövõtja P. Talviste väidete ebausaldusväärsust, sest enne vaidlusaluse sulundseina ehitamist eemaldas hageja selle kaldakindlustuse, mis hagi p 28 väitel „takistas“ merepoolse ala geotehnilisi uuringuid, ning pärast pumpla valmimist rajas uue kaldakindlustuse pumpla „katteks“. Teisisõnu - kogu vaidlusaluse süvendi projekteerimise, uuringute, ekspertiisi ja tööde teostamine ning järjekord sõltus hagejast ja oli tema määrata. EhS § 14 lg 3 p 1 kohaselt on ehitusprojekti ekspertiisi teostamine kohustuslik, kui kavandatav ehitis on ehitustehniliselt keerukas või muul põhjusel suurema ohupotentsiaaliga. Majandus- ja taristuministri määruse nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ § 3 lg 1 p 1 kohaselt tuleb teha ekspertiis ehitusprojektile, mis sisaldab ehitiste püstitamist, millele mõjuvad olulised staatilised ja dünaamilised koormused. Sadeveepumpla 11 meetri sügavune ja 1500 m2 pindalaga süvend on ehitustehniliselt keerukas ja see asub otse merekaldal lainepiiril, olles nii oluliste staatiliste (11 meetri kõrgused ja ca 35x45 m pikad liivast nõlvad geotehniliselt ehitamiseks keerulistes oludes) ja dünaamiliste (merelainetus, tuul) koormuste mõjuvallas. Piltlikult oli tegemist kolmekorruselise 45 m pika ja ca 35 m laia hoone ehitamisega merevee piirile, maa alla.
73.Hagi p 35.4 väide, et tegemist on „ajutise teostusega“, on vastuolus EhS §-de 3-4 ehitise ja ehitamise määratluse ning hagi p 35.3 väitega (tööprojekt käsitles süvendi ehitustööd ja see süvend
2-20-6204 on tänase pumpla asukoht, turvalise ja ehituslikult ohutu süvendita ja sulundseinata ei oleks saanud pumplat maa alla ehitada). Asjatundja A. Piir rõhutab, et pumpla ehitussüvendi tööprojekti kohta ei ole tehtud ekspertiisi. Kuna sademeveepumpla ehitussüvendi tööprojekt on eraldiseisev projekt, siis oleks pidanud tegema tööprojektile ekspertiisi. Pumpla süvendi sulundseina lahenduse projekteerimise lähteandmete puudulik valik ja mereäärse pinnase ebaõigete andmete aluseks võtmine tööprojektis on projekteerimisviga, mistõttu projekteeritud sulundseina tugevus oli ebapiisav määruse nr 62 § 3 lg 1 p 1 viidatud koormustega toimetulekuks ja toimus vajumine.
74.Hageja eiras ehitustööde käigus septembrist detsembrini 2018 avaldunud ohumärke sellest, et tulevase vajumise piirkonnas on pinnas tööprojektis eeldatust nõrgem. Geotehnilise projekteerimise õppematerjali kohaselt tuleb lisaks muule teha kontrolluuringud, kui ehituse käigus selgub, et pinnase profiil või kaeviku põhja jääva pinnase liik ning omadused erinevad esialgse uuringuga määratutest. Erinevalt hageja väidetust ilmnesid juba merepoolse sulundseina ehitamisel ja pinnaseankrute rajamisel (septembrist-novembrini 2018) andmed, et: (1) sulundivaiad läksid tööde käigus pinnasesse tunduvalt kergemini kui teiste seinte puhul, (2) merelainetus ohustas korduvalt süvendit, (3) pinnaseankrute kandevõime oli ehitusprojektis prognoositust väiksem, neid tuli tugevdada. Peatöövõtja oleks pidanud tellima asjatundjalt enne ehitustööde alustamist ehitusprojektile ekspertiisi. Kui ehitustööde käigus ilmnes, et sulundseina elementide süvistamine mereääres läheb tunduvalt kergemini kui ehitussüvendi teistes piirkondades (selge info, et pinnas selles süvistamiskeskkonnas on oluliselt nõrgem kui mujal) oleks pidanud koheselt seiskama ehitustegevuse ja alustama konsultatsioone projekteerijaga edaspidiste riskide vältimiseks. EhS § 10 sätestatud asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev hageja kohustatud teavitama projekteerijat töö käigus ilmnenud andmetest, sest need erinesid tööprojektis eeldatust. See on käibehoole olulisel määral järgimata jätmine. Ehitusekspert Margus Sarmet arvamus on, et hoolas ehitaja oleks pidanud kindlasti tööd peatama ja küsima projekteerijalt juhised.
75.Lisaks välistab hagi rahuldamise ka VÕS § 139 lg-d 1 ja 2. Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-6- 08 p-de 12-14 kohaselt on nõude esitaja tegevusetus väidetava kahjuliku sündmuse ärahoidmisel aluseks nõude täies ulatuses tagasilükkamisele VÕS § 139 lg 1, sest kolleegium leiab, et ehkki VÕS § 139 lg 1 reguleerib grammatiliselt võttes üksnes juhtumit, kus kahju osaliselt tekkis kannatanust tulenevatel asjaoludel ning võimaldab selles ulatuses kahjuhüvitist üksnes vähendada, tuleb sätet tõlgendada selliselt, et see võimaldab kahjuhüvitist vähendada ka nullini. Vastasel juhul puuduks võimalus lahendada õiglaselt juhtumeid, kus kannatanu oma tegevusetusega laskis endale kahju tekitada ning põhjuslikku seost ei saa täielikult välistada, kuid kannatanu oleks saanud kahju tekkimist täielikult ära hoida.
76.Kindlustuslepingu eritingimus p 121 ei kata kulusid sulundseina parandamiseks, kui sein ei ole saavutanud oma planeeritud kandevõimet, samuti vaiade mõõtmete, kuju ning täitepinnasega täitmisele. Seetõttu ei ole kostjal seadusest ega lepingust tulenevalt kohustust hagi p 37.1-37.5 esitatud nõuete rahuldamiseks. Pealegi on suur osa hageja nõutud hüvitise aluseks olevatest töödest hagi p-des 37.1-37.4 esitatud kirjelduste järgi seotud süvendi merest kaugemate külgedega (nt teljed 3, A ja B p-des 37.1.2, 37.1.4-37.1.6; 37.2.3-37.2.7; 37.3.1-37.3.5; 37.3.8-37.3.10). Telg A puhul on tegemist süvendi merest kaugeima (ca 35 meetri kaugusel asuva rannajoonega paralleelse seinaga, telg 3 jookseb teljelt A risti rannajoone suunas, kuid lõpeb teljel C ca 6 meetrit enne vajunud sulundseina teljel D). Tuleb ka lisada, et hagi p 37.1-37.5 esitatud kulutuste kandmine hageja poolt ei ole tõendatud. Hagi p 37.1.1-37.1.9 kirjeldatud nõue 21704 eurot tõusnud pinnase, äraliikunud täitematerjali tagasitäiteks ja lisasulundseinale aluse tegemiseks on seotud projekteerimisveaga, hageja raske hooletusega ning selle tasumine on lisaks tingimuste p-dele 4.1.2, 4.1.4 ja 4.1.19 välistatud kindlustuslepingu eritingimuse 121 p-dega 1, 4, 5 ja 6 (valesti paigaldatud vaiade asendamine, süvendi täiteainega täitmine, täiendavate vööde, keevituste, tugitorude, tugevuse suurendamine, vaiade mõõtmete ja kuju taastamine). Hagi p 37.2.1-37.2.16
2-20-6204 tööd summas 60023 eurot on need tööd (koos hagi p 37.3 ja 37.4 viidatud täiendate tööde ja materjalidega) ja ehitustooted, mis tulnuks hagejal teha ja kasutada nagunii. Eeltoodut tõendavad A. Piiri arvamustes esitatud andmed, et laiemad ja sügavamad ning lisatoestusega täiendavad sulundseinad vastasid pinnaseoludele ja tagasid merepoolse süvendi nõlva stabiilsuse. Antud ehitusplatsi tegelikes pinnaseoludes ehitise mehaanilise ohutuse ja ehitussüvendi stabiilsuse tagamiseks (EhS § 7-12 nõuete täitmiseks) oleks tulnud rajada sellised (kapitaalsemad ehk suuremad, tugevamad, sügavamad ja pikemad) sulundseinad merre koos kõige selleks kaasnevaga (suurema ja tugevama sulundseina süvistamise, paigaldamise ja fikseerimisega seotud kanttorudest vööd, tugitorud, aluste ja kraavide tegemine, pinnase väljakaeve, ladustamine, äravedu, nõlvade kinnitamine, killustikalused ja geotekstiil).
77.Nõuetekohase ehitise ja ehitustöö (VÕS § 635 lg 1 ja EhS § 1, § 7-12) hageja riigihanke võidupakkumuses eeldatust mahukamaks ja kallimaks kujunemine ei ole diferentsipõhimõtte kohaselt kahju, kindlustusjuhtum ja kostja hüvitatav kahju. Kostja ei ole kindlustustingimuste pde 3.1 ja 4.1.4 ning 4.1.2 ja 4.1.19, 9.2 kohaselt kindlustanud projekteerimis-ehitustöövõtus arvestamata ja tegemata jäetud või puudulike tööde ümbertegemise riski. Hagi p 37.3.1-37.3.10 tööd summas 13981 eurot seoses lisasulundite, vööde ja torude demonteerimisega tulnuks samamoodi teha nagunii. Tegemist on antud ehitusplatsi tegelikele looduslikele oludele vastavate kapitaalsemate sulundseinte ehitamist võimaldanud ettevalmistus- ja abimaterjalide eemaldamisega pärast tegelikule pinnase tugevusele vastava sulundseina ehitamist, so tehnoloogilise vajaduse möödumist.
78.Juba algses tööprojektis oli ette nähtud sulundite väljatõmbamine „võimaluse korral“. Võimaluse kasutamisel ei ole tegemist kahjuga ka juhul, kui lugeda vajumine varakindlustuse kindlustusjuhtumiks (mida see kindlustustingimuste p 3.1 ja 4.1.4 ning 4.1.2 ja 4.1.19, 9.2 kohaselt ei ole, sest projekteerimis-ehitustöövõtus arvestamata ja tegemata jäetud või puudulike tööde ümbertegemise riski kindlustatud ei ole). Hagi p 37.4.1-37.4.6 täiendavad materjalid summas 59114,10 eurot tulnuks hagejal ehitusseadustiku nõuetele vastava ehitustöö tegemiseks antud ehitusplatsi tegelikes looduslikes kasutusele võtta nagunii. Nõuetekohase ehitise ja ehitustöö (VÕS § 635 lg 1 ja EhS § 1, § 7-12) hageja riigihanke võidupakkumuses eeldatust mahukamaks ja kallimaks kujunemine ei ole kindlustusjuhtum ja kostja hüvitatav kahju. Kostja ei ole kindlustustingimuste p-des 3.1 ja 4.1.4 ning 4.1.2 ja 4.1.19, samuti 9.2 kohaselt kindlustanud projekteerimis-ehitustöövõtus arvestamata jäetud materjalide soetamise, tegemata jäetud või puudulike tööde ümbertegemise riski, samuti täiendavat sulundit, kraana renti ja veepumpamist kindlustanud. Kui projekteerija optimistliku valearvestuse tõttu projekteerimis-ehitustöövõtt kallineb ja ajagraafik pikeneb, siis seda kindlustus ei kata.
79.Hagi p 37.5.1-37.5.2 kulud geotehnilistele uuringutele ja mõõdistustele tulnuks hagejal teha nagunii (EhS § 14 lg 2 ja lg 3). Hagi p 37.5.3 viidatud vee pumpamine kattub hagi p 37.4.6 vee pumpamisega. Lisada tuleb, et vajumise põhjuseid ei ole hagi lisas 26 esitatud arve aluseks oleva täiendava geotehniliste uuringu 05.04.2019 aruandega välja selgitatud, tehtud on üksnes geotehniline uuring seal, kus (1) ekspert Andres Piir teha palus, kuid (2) see uuring tulnuks nõuetekohase tööprojekti koostamiseks teha nagunii. Selle aruande maksumus 10000 eurot on ebatavaliselt kõrge ja põhjendamata. Kuivõrd tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga (projekteerimisviga ei ole kindlustusjuhtum) ja vajumise põhjused selgitas välja asjatundja Andres Piir. Projekteerija tõi vajumise põhjused välja juba 12.03.2019. Seega ei pea kostja hagejale ka hagi lisa 14 aruande hinda „hüvitama“.
80.Kohtueelne õigusabi summas 4550 eurot ei ole käesoleval juhtumil selliseks kahjuks, mida kostja peaks hüvitama. Nende summade kandmise kohustus lasub projekteerijal ja/või hagejal endal (nt jaguneb nende vahel sõltuvalt nendevahelisest töövõtulepingust). Õigusteenuste kirjeldused viitavad erinevatele õiguslikele ja tehnilistele probleemidele, mis seonduvad Reidi tee
2-20-6204 pumpla osas tellijaga ehk Tallinna Kommunaalametiga juba enne kostja poolt 25.04.2019 hagejale teatamist, et vajumine ei ole kindlustusjuhtum tekkinud erimeelsustega.
81.Hüvitisnõudelt arvestatav viivis sõltub kindlustuse üldtingimuste p 16.7 viivisenõude esitamisest ja põhinõude sissenõutavusest, kuid hageja jätab tähelepanuta selle, et tema nõue tuleneb hagi väidete kohaselt kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamiseks kantud kuludest. Hagi p 42 järgi muutus nõue sissenõutavaks 25.04.2019. Hagi lisades 23-26 esitatud arvete ja aktide kohaselt ei ole aga hagejal vastavate kulude tasumise kohustust tekkinud 25.04.2019 või varem, vaid näiteks lisade 23 ja 24 puhul on tegemist 20.10.2019 dateeritud dokumentidega, mille maksetähtaeg on 30 päeva, lisa maksetähtaeg 09.05.2019 ning lisa 26 maksetähtaeg 26.05.2019. VÕS § 113 lg 3 kohaselt saab kuludelt viivist nõuda alates kulutuse tegemisest. Seega on hageja viivisearvestus ebaõige.
82.Kostja 12.02.2021 menetlusdokumendi kohaselt hageja ei soovinud kindlustuslepingut sõlmida projekteerimisvea riski vastu. Kindlustusleping sõlmiti hageja kutse- ja majandustegevuses, milleks on insenertehniliste objektide projekteerimine ja ehitamine. Hageja on selle valdkonna asjatundja. Kindlustusmaakleri funktsiooniks on kindlustusvõtjast hageja nõustamine kõige paremini hageja huvidele vastava kindlustuslepingu sõlmimiseks, so hagejale kindlustusvaldkonna eriteadmiste tagamine. Kostja ei pea erinevalt hagejast projekteerimisvea põhjustajaks IPT Projektijuhtimine OÜ-d, vaid projekteerimisvea tegi ehitussüvendi tööprojekti puudulike andmete alusel koostanud projekteerija Johannes Pello IB OÜ.
83.Mereäärse sulundseina aluse pinnasekihtide tegeliku paksuse ja tugevuse andmete saamiseks jäid uuringupunktid tegemata mitte seadustest ja standarditest tulenevate piirangute või nõuete tõttu, vaid põhjusel, et seda oli ebamugav teha, sest hageja ei olnud sealt veel eemaldanud kaldakindlustuse kive (mille asendamine oli tema töövõtu osaks nagunii). Erinevalt hageja väidetest on vaidlusaluse kindlustuslepinguga kindlustatud projekteerimis-ehitustöövõtulepingu üldtingimuseks kõikide vajalike uuringute tegemine hageja poolt enne projekteerimist, mitte pärast projekteeritud ehitustöö purunemist.
84.Hageja jätab ajalooliste uuringupunktide arvust rääkides avaldamata, et tegelikult asus projekteeritud pumpla ehitussüvendi vajunud mereäärse seina piirkonnas oluliselt paksem põlevkivituha kiht, kui tööprojektis eeldati, kuid mille tugevust ja paksust projekteerija eelnevalt välja ei selgitanud. Hageja rõhutab igas dokumendis järjest suurenevat ajalooliste uuringupunktide arvu ja kordab mõne uuringupunkti ühe pinnasekihi suurepäraseid andmeid igal pool mujal peale mereäärse sulundseina asukoha, kuid seejuures ei võrdle uuringupunktide tegelikke andmeid konkreetselt mereäärse sulundseina tegelike pinnasekihtide andmetega (nende paksus ja tugevus). Asjatundja, Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas 2011 kaitstud doktorikraadiga sadamaehituse spetsialisti Toomas Liiv 11.02.2021 arvamusega on tõendatud, et Reidi tee sadevee pumpla ehitussüvendi mereäärse sulundseina 01.03.2019 vajumise ja pinnase liikumise süvendisse põhjustas asjaolu, et ehitussüvendi mereäärne välimine 8-meetri pikkustest vaiadest sulundsein asus üle poole ulatuses erinevalt tööprojektis eeldatust nõrgas kunstliku täitepinnase kihis – põlevkivituhas. Kui tööprojektis eeldati, et 8m välimine sulundsein asub enamuses osas kihis nn 3 ehk möllises peenliivas, siis tegelikkuses paiknes see sein enamuses osas põlevkivituhas. Et välimisel merepoolset sulundseinal puudus projekteerija poolt eeldatud tugevusega (liiva)pinnasetugi, hakkas sein lainetuse mõjul vajuma, mis suurendas koormust järgmisele sulundseinale, mis oli tööprojekti kohaselt süvistatud eriti nõrka pinnasekihti ja see tõi doominoefektina kaasa ka selle seina ja tugede purunemise ning pinnase liikumise ehitussüvendisse.
85.See sündmuste käik on projekteerimisvea tagajärg (mitte „loodusliku pinnase“ lokaalne anomaalia), sest projekteerija Johannes Pello IB OÜ eeldas tööprojekti koostamisel, et kunagist
2-20-6204 merepõhja täitev tuhakiht lasub mere ääres samal sügavusel, kui 35 meetrit maa pool asuvas 2018 uuringupunktis SLP1. Juba selline eeldus on iseenesest kaldalt mere suunas langevat endise merepõhja ala arvestades viga. Samuti ilmnes pärast avariid tehtud täiendavast uuringust süvendi merepoolses ääres, et tuhakihi all lasuva kihi nr 3 (mölline peenliiv) tugevus oli ligi kaks korda väiksem projektis eeldatust. Pärast merepoolse sulundseina vajumist eemaldas hageja ohtliku põlevkivituha kihi, paigaldas vajunud seina 8-meetriste elementidele lisaks 12-meetrised sulundielemendid, lisati tugevamad toed sisemisele sulundseinale ja C-teljele tehti nõrga pinnase liikumise eest kaitseks täiesti uus sulundsein. Seejuures C-teljel ilmnes pinnasenõlva toestusvajadus oluliselt enne 01.03.2019 vajumist.
86.Kui projekteerija oleks tegelikult tutvunud varasemate uuringute andmetega, mida hageja on väitnud , siis ta oleks pidanud järeldama Kommunaalprojekti 1965.a töö T-1024-65 profiilist IVIV, et põlevkivi tuha paksus suureneb mere suunas, sest mere suunas langeb ka kunagine merepõhi, mida põlevkivituhaga antud piirkonnas oli aastakümnete jooksul täidetud. Kui hageja oleks selle asjaoluga arvestanud, siis ei oleks projekteerija eeldanud, nagu nähtub hageja 18.12.2020 lisa 2 jooniselt, et pumpla mereäärses küljes algab 8-meetristest sulundielementidest seina piirkonnas kiht nr 3 ehk mölline peenliiv alates 1,5 meetri sügavuselt maapinnast, nagu see oli merest ~35 meetri kaugusel asuvas 2018 uuringupunktis SLP1, sest hageja 18.12.2020 seisukoha p 7.6 viidatud 1965.a uuringute PA4-8 ja PA4A-8 vahelisest profiilist nähtus, et põlevkivi tuha paksus oli juba 1965.a süvendi merepoolse külje keskosas, tööprojektis märgitud välisest sulundseinast 10 meetrit maismaa poole, 3 meetrit. Lisaks oli jätnud projekteerija arvestamata sellega, et pumpla ehitussüvendi ala läbib diagonaalis järsk ajalooline põlevkivi tuha astang, mida hiljem on põlevkivi tuhaga täiendavalt täidetud, ning mille erinev täitmise aeg mõjutab põlevkivi tuha tsementeerumisastet ja tugevust. See tähendab, et kui projekti järgi oli 8meetrine merepoolse välise sulundseina ülemine äär 2,3 meetrit veepinnast, siis ulatus sellest seinast (hageja läbivalt toonitatud tugevasse) kihti nr 3 mölline peenliiv tegelikult kõigest ca 0,7 meetrit, mitte ca 5 meetrit, nagu eeldas projekteerija joonisel ES03 hageja.
87.Pumpla ehitussüvendi alal on kunagise merepõhja täitmine tuhaga ehk tuhakihi paksuse suurenemine vastavalt merepõhja langusele maa (SLP1 2018) poolt mere suunas jälgitav ka hageja 31.08.2020 p 7-15 viidatud uuringute nr 16-12-1309, 15-10-1243B ja 18.12.2020 p 7.6 viidatud SLP23 (2017, 16-12-1309) ja SLP2 2018 andmete järgi. SLP2 puhul on ca 3,5 meetriga mere suunas liikudes tuhakihi sügavus kasvanud 40cm võrra, SLP23 on ligikaudu ehitussüvendi keskel (23,5 meetrit SLP1-st mere suunas, hageja 18.12.2020 lisa 1 järgi) ja seal on tuhakihi paksus kasvanud 65 cm võrra, ulatudes 4 meetrini. Järelikult - kui projekteerija oleks nende samade uuringute tulemustega, millele hageja on tuginenud, varasemalt tegelikult nõuetekohaselt ka tutvunud, oleks ta pidanud aru saama, et sulundseina projekteerimisel ei oleks ta tohtinud kogu süvendi ulatuses aluseks võtta 2018 uuringupunkti SLP 1 andmeid, mida projekteerija on aga teinud.
88.Vaidlusaluses tööprojektis ei ole sadeveepumpla ehitusalal paikneva põlevkivituhakihi tegelikku paksust ja tugevust mere ääres määratud. Eeltoodust tulenvalt pidi hageja poolt 31.08.2020 ja 18.12.2020 viidatud 2016-2018 uuringute nr 16-12-1309, 15-10-1243B järgi projekteerijale olema ettenähtav tuhakihi paksuse suurenemine maalt mere suunas vastavalt kunagise merepõhja langusele ja ühtlasi ka möllise peenliiva ebaühtlased tugevusnäitajad. Hageja 18.12.2020 p 7.6 viidatud puuraugu PA4A-8 andmed andsid projekteerijale selge indikatsiooni 1965 uuringus fikseeritud planeeritavat pumpla süvendi ehitusala läbivast astangust ja selle nõlva alust täitvast tuhakihist, mida 1980-aastaks täideti lisaks ca 2 meetri võrra. Astangu peale jäänud 2017-2018.a uuringupunktid (SLP23; SLP1, SLP2) ei saanud astangu tõttu kinnitada mereäärsete kihtide paksust ja tugevust astangu all.
89.Et geoloogilised uuringud ehitussüvendi mere poolses ääres jäid tegemata, lähtus süvendi
2-20-6204 tööprojekt 2018 uuringutest võetud täitekihi paksusest süvendi maismaapooses ääres ning projekteerija eeldas alusetult, et samasugused tingimused on kogu ehitussüvendi alal. Kui projekteerija oleks tutvunud hageja 18.12.2020 p-s 7.6 loetletud 1965.a uuringu punktide PA4-8 ja PA4A-8 andmetega ning nendest moodustatud merega ristisuunalise geoprofiiliga (lõiget IVIV’) või lasknud 2018 teha merega ristisuunalise uue, kaasaegse geoprofiili (pinnasekihtide paksuse ja lasumissügavuse läbilõike) pumpla süvendi maa- ja merepoolse sulundseina vahel (selleks oleks olnud vaja teha uuringupunkt tulevase vajunud seina alale), siis oleks projekteerija saanud aru merepoolse ääre tegelikest pinnase omadustest ja projekteerinud kohe algusest peale pikemad ja sügavamad (tugevamad) sulundseinad. Asjaolu, et projekteerija varasemate uuringutega tegelikult ei tutvunud, on tema raske hooletus. Seetõttu projekteeris projekteerija Johannes Pello IB OÜ mereäärse välimise, ehitussüvendit kaitsva sulundseina lühematest vaiadest ja lühemana, kui neis looduslikes oludes olnuks vajalik EhS § 11 lg 2 p 1 sätestatud mehaanilise stabiilsuse nõude täitmiseks: kui merepoolne vajunud sulundsein oli 38 m pikk ja sulundelementide sügavus oli 8 m (abs sügavus-5,7m veepinnast), siis pärast vajumist tehti uus sein 58 m pikk, sulundelemendid valiti sügavusega 12 m, et need ulatuksid sügavusele -8,0m abs. Ehk teisisõnu oli möllisesse peenliiva kihti piisavalt sügavale jõudmiseks oli vajalik 8m seina asemel 12 m sügavuse seina kasutamine.
90.Hageja rasket hooletust tõendab täiendavalt fakt, et tööprojekti joonisel ES03 on tuhakihi paksuseks vasakul merepoolse seina ääres märgitud 1,5 meetrit ehk 3 korda vähem, mida hageja pidi süvendist täitepinnase eemaldamisel märkama. Hageja 31.08.2020 lisas 3 esitatud uuringus nr 15-10-1243B on lk 6-7 ja joonise 3 lk 1 uuringu SLP1 kihi 1 kirjelduses toodud tuhakihi iseloomulik hall värvus (Täide: põlevkivituhk, hall ). Hallikas tuhakiht on nähtav ehitussüvendi kõrvalt tuha eemaldamise jäädvustanud fotodel.
91.Hageja arvamus, et ükski uuring ei kinnita pinnase vastupanuvõime vähenemist mere suunas, on eksitav. Hageja on nii kohtumenetluses kui ka enne seda varjanud, et tegelikkuses paiknes välimine sulundsein kihi nr 3 asemel põlevkivituhas. Eelnevad uuringud viitasid, et pinnase kihid ja omadused mere ääres on keerulised ja muutlikud. Uuringud viitasid, et möllise peenliiva kihi vastupanu- ehk kandevõime erineb mereäärses ainsas sondeerimispunktis SLP4 ligi kahekordselt võrreldes maismaa-poolsega. Hageja ja projekteerija ei teinud sadeveepumpla ehitusplatsil veepiiril ühtegi puurimist ega surupenetratsioonikatset. Samuti puudus projekteerijal ka pinnasekihtide lasumissügavuse teave (lõige, geoprofiil) rannajoonel (vajunud sulundseina töölõigus) ja risti rannajoonega. See on oluline hageja süü vormi hindamisel, sest hageja kinnitab 18.12.2020 p-s 13 ka ise, et puurimisega saab teada, millised pinnasekihid on erinevatel sügavustel ning et surupenetratsioonikatsega määratakse liivapinnaste tugevus. Järelikult, kui hageja oleks teinud puuraugu sadeveepumpla mereäärse seina alal, oleks ta saanud teada, et seal on ligi 4,5 meetrine ebaühtlase tugevusega kunstliku täitepinnase kiht, mis vaiade süvistamisel ja pinnasest läbiimbuva veega kokkupuutel muutub püdelaks lögaks. Ja kui hageja oleks teinud seal ka surupenetratsioonikatse, oleks ta saanud teada, et täitepinnase all lasuva liivakihi tugevus on ligikaudu kaks korda väiksem, kui rannajoonest 35 meetrit maismaa pool.
92.Projekteerija jättis analüüsimata ka kavandatud ehitustegevuse mõju mereveepiiril asuvatele pinnastele. Nii EhS § 8 kui § 11 lg 2 p 1, § 13 ja § 14 lg 1 p 2 sätestavad nõude, et ehitusprojektis tuleb arvestada ehitustöö mõjuga kogu ehitusala ulatuses ja selle tegelikule pinnasele. Geotehnilise projekteerimise standard käsib projekteerimisel koguda kõik andmed, et hinnata ka kavandatava ehitustegevuse mõju ehitusplatsi pinnasele, samuti vastupidi, ehitusplatsi pinnase mõju ehitustööle ruumis ja ajas, sh eraldi tuleks käsitleda ehituse käigus tekitavat pinnase deformeerumist ja vastupidi, pinnase nihkumise mõju ja koormuseid, sh survet vaiadele ja süvendiseina tugedele. Seetõttu oli esmalt (1) projekteeritud merepoolse välimise ja sisemise sulundseina tugevus, sügavus, pikkus väiksem ja toestus nõrgem, kui (2) antud kohas tegelikult asunud pinnasekihtide tegelik kandevõime nõudis ega (3) taganud 11.11.2018 tööprojektiga projekteeritud merepoolse
2-20-6204 kaitseseina ja sisemise sulundseina mehhaanilist vastupidavust ja stabiilsust kummagi seina tegelikus asukohas ja seniste uuringute alusel eeldatavates pinnaseoludes (asjatundja T. Liivi arvamus).
93.Tugiseina elementide kergemat süvistamist enne avariid avaldasid kostjale märtsis 2019 projekteerija Johannes Pello ja hageja projektijuht. Pello on 12.03.2019 selge sõnaga sulundseina liikumise põhjuseid uurides kinnitanud, et ehitussüvendi merepoolse külje keskosa läbib nõrk tsoon, mida kinnitab ka sulundseina rajamise tööde kergus maapoolse seina keskosas. Sellega seoses on oluline asjaolu, et ehitustööde päevikute kohaselt tegeles hageja alates 19.02.2019 kuni 01.03.2019 toimunud vajumiseni ehk 10 päeva jooksul enne merepoolse sulundseina vajumist sellest seinast ca 6 meetrit maa pool asuva C-telje pinnase nõlva püsivuse jaoks „lisatugevduste ehitamisega“. Ajaliselt kaasnes „lisatugevdus“ vajadus pumpla ehitussüvendi väljakaevetööde projektijärgse sügavuseni jõudmisega (ehk sulundseintelt loodusliku sisemise „toe“ eemaldamisega). Samuti on 19.02.2019 toimunud kolme sulundi tõstmine. Hageja ehitustööde käigus ilmnenud tunnuste kokkuvõttes - esmalt (1) tööprojekti järgi rajatud sulundseinte süvistamisel, seejärel (2) sulundseinte ankurdamisel, siis (3) sulundseinte vahelt pumpla ehitussüvendi rajamiseks täitepinnase eemaldamisel ilmnenud täitepinnase erinevus tööprojektist (nõrga täitepinnase - tuha kogus ületas tööprojektis eeldatu 3-kordselt) ja järgnevalt, (4) koos tööprojektis määratud sügavusele lähenevate pumpla ehitussüvendi väljakaevetöödega ilmnenud nõlvade püsivuse probleemid - viitavad kogumis, et tööprojektis eeldatud pinnase omadused ei vasta süvendi mereäärses küljes ehitusplatsi tegelikele pinnaseoludele. Töödega jätkamine kuni merepoolsete sulundseinte oma kohalt „äraliikumiseni“ (so EhS § 11 lg 2 p 1 ehitise mehaanilise stabiilsuse kaotamiseni) on oma kutse- ja majandustegevuses tegutsenud projekteerimisehitustöövõtja KMG Inseneriehituse AS raske hooletus.
94.Asjatundja T. Liiv selgitab, et vibratsiooniga rikutud põlevkivituhk muutub vesiseks, vajub kokku ja kaotab vastupanuvõime, kui läbi pinnase imbub sellesse vett. Võimalik, et seepärast on ka hageja 31.08.2020 p-des 18-19 ja sellele lisatud L. Leetsaare arvamuses asutud rääkima „lainepritsmetest“ ja eitama, et „lained ise üle sulundi seina otse kandusid“. Hageja nõue seisneb kokkuvõttes selles, et hageja peab ootamatuks ja üllatavaks tüüptingimuseks oma majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud kindlustuslepingus seda, et tal tuli projekteerida ja ehitada selline sein, mis ka tegelikult vastab EhS nõuetele ehk on piisavalt tugev antud seina asukoha tavaliste pinnaseoludega toimetulekuks.
95.Kostja 01.07.2023 menetlusdokumendi kohaselt kindlustuslepingus eristatakse juhtumi põhjusena projekteerimistöö ja ehitustöö riske, realiseerus kindlustamata projekteerimisvea risk, mille kaaspõhjuseks on tööprojektile seaduses nõutava ekspertiisi tegemata jätmine. 17.05.2021 on juhtumi alusandmed muudetud risti vastupidiseks varasemaga (2019-2020 väidetud jõesängi looduslikust nõrgast liivast on selle täielik vastand - tsementeerunud ehk kivistunud põlevkivituhk). Tehniliselt ei ole reaalne, et ca 0,7 meetrit nõrka liiva liigutas paigast ära 4,5 meetri ulatuses sellest liivast tugevamasse „tsementeerunud“ massiivi kinnitatud sulundseinad. Omapärane on seegi, et seal, kus enne oli hageja seniste väidete, tõendite ja dokumentide kohaselt looduslik liiv, on nüüd tsementeerunud tuhk. Kindlustusjuhtum puudub. Kindlustuslepingu ja kindlustatud ehitusobjekti tähenduses ei ole pinnase kandvuse probleemid ja muude tegelike looduslike tingimuste erinemine hageja poolt eeldatust – ootamatu ja ettenägematu sündmus.
96.Kui tööprojektis ei ole kajastatud pinnase tegelikud ehitustehnilised andmed ja sellele pinnasele rajatud, st pinnasest sõltuva ehitustöö tehnilised andmed, millele projekteerija väidetavalt tugines, siis ei ole see tööprojekt nõuetekohane. Vaidlusaluses tööprojektis on lähtutud vaid uuringust 18-07-1432 ning tuhka ei ole ehitussüvendi seisukohalt oluliseks peetud. Teiseks – erinevalt hageja 17.05.2021 arvamustest kinnitavad enne tööprojekti koostamist tehtud uuringute andmed, et põlevkivituha (kiht 2) tugevusnäitajad on nõrgemad kui kihil 3 (mölline peenliiv),
2-20-6204 millest lähtus J. Pello tööprojektis välise kaitsesulundi vaiade pikkuse määramisel. Seda kinnitab töö 18-07-1432 kihi nr 2 kirjeldus ehitusalas: – põlevkivi tuhk on kihiti pehme, sisaldab mullaseid vahekihte /.../ alumises osas on pinnas liivane ja mudane /.../ Põlevkivi tuhk ja muda on segunenud. Järelikult erinevalt hageja 17.05.2021 väidetest ei olnud merre valatud põlevkivituhk uuringute andmetel pumpla ehitusalal „tsementeerunud“. Hageja uued väited ei muuda sündmust kindlustusjuhtumiks, oma ehitusplatsi kohta vastuoluliste andmete esitamine on iseseisev nõude rahuldamata jätmise alus. Looduslikud tingimused erinevad Reidi tee alal oluliselt ja need olid pumpla ehitussüvendi rajamiseks keerulised. Eriti erinevad olud merepoolses ehitusplatsi küljes ja sellest kaugemal maismaal. Igas uuringus peeti tingimusi projekteerimiseks ja ehitamiseks keeruliseks, kuid merest maa suunas ca 12 meetri ulatuses puudusid üldse uuringute andmed.
97.Kostja 04.08.2023 täiendava seisukoha kohaselt uus hageja KMG Infra OÜ ei ole KMG Inseneriehituse OÜ üldõigusjärglane. Hagejal ei ole nõuet kostja vastu. KMG OÜ jagunes eraldumise teel. TsMS § 209 kommentaaride järgi, kui jagunemine toimub eraldumise teel, annab jagunev ühing osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale ühingule, jagunev ühing jagunemise tulemusena ei lõpe (ÄS § 434 lg 4). Eraldumisel tekib üldõigusjärglus üksnes jagunemise käigus omandavale ühingule üleantava vara ehk nn eraldatud vara ulatuses (ÄS § 446 lg 1) ning hinnata tuleb, kas vaidluse ese on eraldatud vara hulgas. KMG OÜ 27.10.2022 jagunemiskava, millega hageja oma õigusjärglust tõendab, esitas hageja 05.06.2023. Erinevalt hageja 05.06.2023 menetlusdokumendi p-de 6-9 väidetest ei sisalda 27.10.2022 jagunemiskava pdes 5.1.5 ja selle lisa 6 p-s 39 andmeid hagi aluseks oleva kostjaga sõlmitud kindlustuslepingu ülemineku kohta KMG Infra OÜ-le.
98.Hageja poolt kostjale tutvumiseks juulis 2023 edastatud fotode valik tõendab kostja vastuväiteid sellest, et ehitustööde käigus ilmnesid mitme kuu vältel projekteerimisveale (tööprojektis eeldatud pinnase andmete tegelikkusele mittevastavusele) viitavad asjaolud. Täiendav arvamus tõendab hageja poolt 2023 juulis kostjale edastatud ehitusplatsi uute fotode alusel, et 2019 jaanuaris-veebruaris rajati ehitussüvendisse täiendav toestus. Arvamus tõendab, et hageja tööprojektis kavandatud sulundseinte ja nende poolt paigal hoidma mõeldud mereäärse pinnasenõlva oma kohalt äraliikumise toimumine ei olnud ootamatu ja ettenägematu. Viited sellele, et projekteeritud sulundseinte konstruktsioonid on väiksemad/madalamad ja nõrgemad, kui antud ehitusplatsil vaja oleks, eelnesid mitme kuu vältel enne vajumise toimumist. Nii näiteks tööprojekti järgi ulatus kõige merepoolsema sulundseina 8-meetrine element 2 meetrit üle veepinna, mis antud oludes oli ebapiisav ega kaitsnud süvendit lainetuse mõju ja täiendava koormuse eest. Vesi valgus süvendisse juba nädalaid enne vajumise toimumist. Pärast vajumist paigaldati 12-meetrised sulundid sügavamale (ühtlasi vee kohale kõrgemale, 4 meetrit üle veepinna), algset 38-meetrist seina pikendati 20 meetri võrra, asendati ligi kaks tuhat kuupmeetrit, so üle kahe tuhande tonni pinnast. See tõendab (lisaks hageja poolt tuhaprobleemi varjamisele), et tegemist ei olnud lokaalse anomaaliaga.
99.06-29.06.2018 e-kirjavahetus KMG Inseneriehituse AS-i kindlustusmaakleri ja kostja vahel tõendab (koosmõjus hageja kindlustusavalduse ja kindlustuspoliisiga), et hagejal oli piisavalt aega ja võimalusi, et oma professionaalse kindlustusnõustaja abiga teha kaalutletud valik, milliseid riske millise kindlustusseltsiga kindlustada. E-kirjad tõendavad, et pärast Reidi tee töövõtu hanke võitmist pidas hageja kindlustusmaakler läbirääkimisi Reidi tee objekti kindlustamiseks ka teiste kindlustusseltsidega; et läbirääkimiste käigus arutati, täpsustati ja muudeti kolme nädala kestel mitmeid kindlustuslepingu tingimusi, mis vastavalt mõjutasid kindlustusmakse suurust, et lepingu sõlmimise järgselt soovis hageja lepingut muuta, milleks kostja tegi ka pakkumuse; et projekteerimisvea riski kindlustamine olnuks hageja soovi korral võimalik lisamakse eest; hageja ei soovinud projekteerimisviga kindlustada (kuigi hageja projekteerimis- ja ehitustöövõtu hinnast (ca 32 mln) moodustasid olulist projekteerimistööd nõudvad mereala täitmise ja kaldakindlustuse, maastikukujunduse, sadevee- ja tee- ning mullatööd kokku ligi 23 mln eurot).
2-20-6204
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Menetluslikud küsimused ja vaidlustamata faktilised asjaolud 100.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 esimene lause annab hagejale võimaluse hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Hageja esitas 19.11.2020 menetlusdokumendis hagi osalise tagasivõtmise taotluse seoses hageja nõude vähendamisega (II kd, tl 75-77). Hageja nõuab kostjalt seoses vee pumpamisega sadeveekollektorist otse merre hüvitisena 18 000 euro asemel 10 122,10 eurot. Seega vähenes hageja nõue 7 877,90 euro võrra. Hageja vähendas ka sissenõutavaks muutunud viivise nõuet. Viivise summas 19 123,34 eurot asemel nõuab hageja kostjalt viivist perioodi 26.04.2019-27.04.2020 eest summas 18 253,56 eurot. Kuivõrd hageja esitas hagi osalise tagasivõtmise taotluse eelmenetluse ajal, siis ei vaja hageja hagi osaliseks tagasivõtmiseks kostja nõusolekut. Kohus jätab hagi vähendatud ulatuses (põhinõude 7 877,90 euro ja sissenõutavaks muutunud viivisenõude 869,78 euro osas) TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.
101.13.06.2023 määrusega (III kd, tl 63-64) lubas kohus hageja KMG Inseneriehituse AS (registrikood 11399376, kustutatud) asemel menetlusse astuda tema õigusjärglasel KMG Infra OÜ ́l (registrikood 16638472). Kuigi nimetatud kohtumäärus ei olnud vaidlustatav, on kostja seisukohal, et KMG Infra OÜ ei ole KMG Inseneriehituse AS õigusjärglane (vt III kd, tl 89 ja 89 pöördel). Kohus kostjaga ei nõustu. Kohus leiab, et hageja on õigusjärglust piisavalt tõendanud (vt III kd, tl 45-60, tl 103-104).
102.Vaidlus puudub, et 25.06.2018 sõlmisid hageja ja Verston Ehitus OÜ ühiste töövõtjatena ning Tallinna Kommunaalamet tellijana riigihankemenetluse tulemusel ehituse töövõtulepingu nr 2106181 Tallinnasse Reidi tee ehitamiseks (I kd, tl 106-117). 27.06.2018 väljastas kostja hagejale ehituse koguriskikindlustuse poliisi nr 2314769462 kindlustusperioodiks 29.06.2018 kuni 31.12.2019 (I kd, tl 10-11 pöördel). Poliisi kohaselt on kindlustuskaitsega hõlmatud Reidi tee ehitustööd Tallinnas koos kommunikatsioonidega. Poliisi kohaselt olid kindlustuslepingu osaks ka kindlustuslepingute üldtingimused U100/2017 ja ehituse koguriskikindlustuse tingimused CA100/2015 (I kd, tl 12-22 pöördel).
103.Hageja tugineb sellele, et töövõtulepingu kohaselt kuulus Reidi tee ehituse töömahtu eraldiseisva rajatisena ka sadeveepumpla. Pumpla sulundseinte paigaldustöödega alustati septembris 2018 ja lõpetati novembris 2018. Alates jaanuarist 2019 toimusid pumpla sulundi vahelise pinnase väljakaevetööd. Alates 07.02.2019 alustati viimase lõigu kaevetöid ehk selleks ajaks olid kõik tugitorud ja vööd keevitatud. Kaevetööd kestsid kuni 27.02.2019, mil saavutati vajalik sügavus, et alustada osaliselt killustikaluse paigaldusega. Peale seda teostati kaevetöid ja killustikaluse ehitustöid paralleelselt. 01.03.2019 märkas töövõtja, et merepoolne kaitsesulund (mpikkune) on keskelt allapoole vajunud (ca 50 cm). Samuti oli kahe sulundi vaheline pinnas osaliselt allapoole vajunud. Kuna olukord oli ohtlik, kutsus töövõtja koheselt välja projekteerija ning samuti sulunditööde teostaja. Erakorraline kokkusaamine lepiti kokku 02.03.2019 kella 10:00ks. Laupäeva 02.03.2019 hommikul avastati, et merepoolne sulundsein on keskelt vajunud allapoole veel ca 1,2 m ning kahe sulundi vaheline pinnas on ca 1m ulatuses keskelt ära kadunud. Ehitussüvendi merepoolsel küljel oli toimunud 17m sulundseina aluse otsa liikumine ehitussüvendisse sissepoole. Põhiliselt oli liikunud merepoolse tugiseina keskosa, sulundseina otsa liikumine oli hinnanguliselt 1,5 m. Merre lainetuse eest kaitseks paigaldatud sulundsein oli vajunud koos merepõhja pinnasega kuni 2 m allapoole ja süvendit lainetuse eest enam ei kaitsenud. Samal ajal tuvastati, et telgede C-B vaheline killustikalus on osaliselt tõusnud ca 40- 45 cm ülespoole. Tuvastati, et sisemine sulundiring mere poolses küljes on viltu vajunud. Koheselt oli selge, et olukord on avariiohtlik. Vajumise käigus väändus ca 30% süvistatud sulunditest ning
2-20-6204 rebenesid osaliselt tugitorud, tugitorude ühendused ning horisontaalsed ühtlustusvööd. Kohapeal võeti koheselt vastu otsus, et koheselt täidetakse pumpla auk osaliselt pinnasega, et sulundite liikumisele piir panna ning avariiohtlik olukord peatada. Samal päeval 02.03.2019 alustati ehitussüvendi tagasitäitetöödega ning paralleelselt deformeerunud tugede ja vööde keevisühenduste parandamisega. Ehitussüvend täideti tagasi ca 50% ulatuses ehk kuni kõrguseni -4,5 (teljed B-C) ja -6,0 (teljed A-B) 03.03.2019 õhtuks. Seejärel olukord stabiliseerus. Kostja eelnimetatud faktilistele asjaoludele vastu ei vaidle (vt ka I kd, tl 23-27).
104.Hagiavalduse kohaselt informeeris hageja 04.03.2019 kostjat eelviidatud sündmustest seoses pinnase ja sulundseina vajumisega. Hageja tugineb samuti sellele, et 07.03.2019 alustati uue sulundi löömist merepoolse alla vajunud seina kõrvale. Paigaldati uus sulundsein vastavalt Johannes Pello IB OÜ poolt koostatud projektile. Kokku paigaldati 35m-pikkune uus sulundelementidest sein, kus sulundi pikkus oli 12jm. Lisaks paigaldati läänepoolses küljes diagonaalne kaitsesein sulunditest (kokku 24jm. Sulundite pikkused 8 ja 6m). Vastavalt Johannes Pello IB OÜ poolt koostatud projektile tuli viltu vajunud sisemise sulundseina toestuseks paigaldada uus 17m ja 15m pikkustest elementidest sein. Seina pikkus kokku oli 18jm. Uus sein paigaldati telg C juurde. Peale sulundseina paigaldamist teljel C keevitati vajalikud vööd ning paigaldati lisatoestused telgede A-C vahele (3x610mm torud). Kui kõik lisatoestused said valmis, siis alustati lõplike väljakaevetöödega. Ka nimetatud faktiliste asjaolude osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud (vt ka I kd, tl 28-29).
105.17.04.2019 esitas hageja kostjale kirjelduse Reidi tee sadeveepumpla ehitussüvendi juhtumi kohta koos fotodega ning esialgse kalkulatsiooni hagejal tekkida võiva kahju kohta (I kd, tl 2332). 25.04.2019 teatas kostja, et keeldub kahju hüvitamisest, kuna leiab, et tegemist pole kindlustusjuhtumiga. 04.06.2019 teatas kostja hagejale, et ta on otsuse nr 715821 üle vaadanud ja leiab endiselt, et tegemist ei ole hüvitatava kindlustusjuhtumiga (I kd, tl 33-34). Kostja keeldus hagejale tehtud lisatöid hüvitamast, leides, et kindlustuslepingu tingimuste CA100/2015 p-de 3.1, 4.1.4 ja 4.19 järgi ei ole juhul tegemist kindlustusjuhtumiga. Kostja on seisukohal, et hageja kulude näol ei olnud tegemist ootamatute lisakuludega, vaid tegevuste, materjalide ja tööde maksumusega, millega hageja oleks projekteerimis- ja ehitustöövõtus pidanud arvestama algusest peale, so riigihankel pakkumuse esitamisest alates. Kuna pooltel ei ole õnnestunud kohtueelselt erimeelsusi lahendada, siis esitas hageja kohtusse kostja vastu hagi. Kindlustusjuhtumi olemasolu või puudumine
106.Pooltevaheline peamine vaidlus käesolevas asjas keskendub sellele, kas eelkirjeldatud sündmused seoses Reidi tee sadeveepumpla ehitusega seotud pinnase ja sulundseina vajumisega on vaadeldavad kindlustusjuhtumine või mitte. Eeldusel, et tegemist on kindlustusjuhtumiga, tuleb kohtul järgnevalt analüüsida ka poolte muid väiteid ja vastuväiteid. Kui aga hageja nõude aluseks olevad sündmused ei ole vaadeldavad kindlustusjuhtumina, siis puudub kostja kui kindlustusandja vastu esitatud hagi rahuldamiseks alus ja kohtul puudub vajadus täiendavalt hinnata muid vaidlusküsimusi.
107.Hageja leiab, et sulundseina vajumine on kindlustusjuhtum, kuna selle põhjustas pinnase tugevuses ilmnenud anomaalia. Hageja arvates on antud juhul töövõtja ehitatud sulundsein äkiliselt ja ettenägematult ära vajunud ning just sellisest riskist põhjustatud kahju tekkimise vastu ongi hageja sõlminud kostjaga ehitise koguriskikindlustuslepingu. Hageja leiab, et sulundseina vajumise ja sellega kaasnenud kahju põhjuseks oli geoloogiline anomaalia pinnase tugevuses.
108.Kostja on aga seisukohal, et kindlustusjuhtum puudub. Kostja leiab, et kindlustuslepingu ja kindlustatud ehitusobjekti tähenduses ei ole ootamatuks ja ettenägematuks sündmuseks pinnase kandvuse probleemid ja muude tegelike looduslike tingimuste erinemine hageja poolt eeldatust.
2-20-6204 Kostja tugineb ka sellele, et projekteerimisveast tulenevat riski kostja ja hageja hagi aluseks oleva kindlustuslepinguga ei kindlustatud ja projekteerimisviga ei ole kindlustusjuhtum. Kostja arvates ehituse koguriskikindlustuse lepinguga ei kindlustatud riski, et ehitisealuse maatüki pinnase tugevus/kandevõime ei ole piisav sinna ehitusprojektiga ettenähtud sulundseina püsimajäämiseks (so ehitusprojekti vigade risk).
109.Kostja leiab, et projekteerimisveaga on tegemist, kui vastavalt projektile tehtud ehitustöö tulemusena valminud sein kaotab pinnase koormuse tõttu stabiilsuse (ehk vajub ja liigub paigalt nagu kirjeldatud hagis). Kostja viitab, et projekteerimisveast tuleneva kahju hüvitamine on kindlustuslepingu tingimuste järgi (p-d 3.1 ja 4.1.4) välistatud. Kostja arvates projekteerimisviga seisnes antud juhul selles, et (1) projekteerija jättis määramata geoloogilised uuringud vahetult kokku vajunud sulundseina piirkonnas ehk mererannas veepiiril (2) kus pinnase tugevus oli ca 2 korda nõrgem projekteerija poolt eeldatust ning (3) seetõttu oli algselt projekteeritud merepoolse sulundseina tugevus, sügavus, pikkus väiksem ja toestus nõrgem, kui (4) antud kohas tegelikult asunud pinnasekihtide tegelik kandevõime nõudis (5) ega taganud tööprojektiga projekteeritud merepoolse seina mehhaanilist vastupidavust ja stabiilsust selle seina tegelikus asukohas.
110.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). VÕS 423 lg 1 on sätestatud, et kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Seega kindlustusjuhtumiks saaks antud juhul olla kindlustuslepingus määratletud sündmus mille tagajärjel tekib kindlustusseltsil hüvitise väljamaksmise kohustus.
111.Ehituse koguriskikindlustuse tingimuste p 3.1. määratleb käesoleval juhul varakindlustuse kindlustusjuhtumi järgmiselt: varakindlustuse kaitse kindlustusjuhtum on kindlustusobjekti kahjustumine, hävimine või kaotsiminek kindlustuskohas äkilise ja ettenägematu sündmuse tõttu kindlustuskaitse kehtivuse ajal põhjusel, mis ei ole välistatud käesolevate kindlustustingimuste punktis 4 või mõne muu põhjuse tõttu, mis on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel eritingimustega kokku lepitud ning kindlustuspoliisil märgitud. Samade tingimuste p 4.1.4. kohaselt on varakindlustuse välistuseks projekteerimisviga (kindlustushüvitist ei maksta juhul, kui kindlustatud vara hävimise või kahjustumise põhjuseks on projekteerimisviga). Projekteerimisvea definitsioon on esitatud Ehituse koguriskikindlustuse tingimuste p-s 1.7.: projekteerimisviga on ehitusprojekti (töö- ja/või tehniline projekt) koostamisel ehitamise tehniliste nõuete rikkumise tulemusel projekteerija tehtud viga (vt I kd, tl 17 pöördel).
112.Kostja leiab, et ehitusprojekti veaga on tegemist, kui vastavalt projektile tehtud ehitustöö tulemusena valminud sein kaotab pinnase koormuse tõttu stabiilsuse (ehk vajub ja liigub paigalt nagu kirjeldatud hagis). Hageja hinnangul saaks projekteerimisveaga olla tegemist üksnes juhul, kui projekteerija oleks projekteerimisel rikkunud mingit projekteerimist reguleerivat õigusnormi või standardisätet ja see rikkumine oleks toonud kaasa sulundseina vajumise. Kuna projekteerimisveana tuleb vastavalt poolte kokkuleppele mõista ehitusprojekti koostamisel ehitamise tehniliste nõuete rikkumise tulemusel projekteerija tehtud viga, ei nõustu hageja kostja käsitlusega, nagu tähendanuks sulundseina vajumine juba iseenesest projekteerimisviga. Hageja arvates projekteerimisvea olemasolu sõltub sellest, kas projekteerimisel lähtuti nõuetekohastest geotehnilistest uuringutest.
113.Kohus on seisukohal, et Tallinnas Reidi tee sadeveepumpla mereäärse sulundseina vajumine 01.03.2019-02.03.2019 oli äkiliseks ja ettenägematuks sündmuseks. Kohus ei nõustu kostjaga, et ootamatuks ja ettenägematuks sündmuseks ei saa antud juhul olla pinnase kandvuse probleemid
2-20-6204 ja muude tegelike looduslike tingimuste erinemine hageja poolt eeldatust. Asjaolu, et tegemist võis olla ehitusprojekti veaga või et hageja võis olla hooletu, ei tähenda, et sulundseina vajumine olnuks oodatud ja ettenähtavaks sündmuseks. Ükski asjas esitatud tõend ei kinnita, et Reidi tee sadeveepumpla mereäärse sulundseina vajumine 01.03.2019-02.03.2019 olnuks n-ö oodatav või hagejale ette teada.
114.Sõltumata sulundseina vajumise äkilisusest ja ettenägematusest on pooled kokku leppinud kindlustusjuhtumi välistuse ka projekteerimisvea olemasolu puhul. Mõlemad pooled nõustuvad, et kui sulundseina vajumise põhjustas projekteerimisviga, siis kehtib ehitise koguriskikindlustuse tingimuste p 4.1.4. sätestatud varakindlustuse välistus. Mõlemad pooled nõustuvad ka sellega, et projekteerimisviga on eraldi kindlustatav risk, mis jäeti käesoleval juhul aga hageja poolt kindlustamata (vt III kd, tl 119, tl 120 pöördel). VÕS § 423 lg 2 kohaselt on kindlustusrisk oht, mille vastu kindlustatakse. Eeltoodut arvestades on kohtul võimalik jaatada kindlustusjuhtumi olemasolu üksnes juhul, kui asjas esitatud tõenditest ei nähtu projekteerimisvea olemasolu.
115.Kohus loeb asjas esitatud ehituse koguriskikindlustuse poliisiga nr 2314769462 tuvastatuks, et antud juhul olid kindlustatud Reidi tee ehitustööd Tallinnas koos kommunikatsioonidega (I kd, tl 10). Kostja nõustub, et kindlustatud oli ka ehitustööde uuesti tegemise vajadus, kuid seda eeldusel, et tööde uuesti tegemise vajadus ei ole tingitud projekteerimisveast (III kd, tl 118). Kostja leiab, et ehitustööd olid kindlustatud loodusjõudude riski ja vandalismi vastu, kuid kui projektijärgsel ehitamisel valminud objekt ei võta vastu tegelikke koormusi (s.t tööprojektis ettenähtud konstruktsioonide tugevus ei vastanud nendele konstruktsioonidele selles kohas pinnase poolt avaldatud koormusele), siis see on projekteerimisviga.
116.Nagu eelnevalt märgitud, on projekteerimisvea definitsioon esitatud koguriskikindlustuse tingimuste p-s 1.7.: projekteerimisviga on ehitusprojekti (töö- ja/või tehniline projekt) koostamisel ehitamise tehniliste nõuete rikkumise tulemusel projekteerija tehtud viga (vt I kd, tl 17 pöördel). Kostja leiab, et koguriskikindlustuse tingimuste p-s 1.7 viidatud ehitusprojekti koostamisel ehitamise tehnilisi nõudeid tuleb mõista selliselt, et projekteeritav sulundsein peab vastama konkreetse pinnase tegelikkusele koormusele. Kostja hinnangul ehitamise tehnilised nõuded tähendavad mh seda, et projekteeritud ehitustöö peab kandma enda raskust ja sellele mõjuvaid teisi raskuseid, välja arvatud vääramatu jõu korral.
117.Kohus märgib, et ehitusseadustiku (EhS) § 11 lg 1 kohaselt peab ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. EhS § 11 lg 2 p 1 on sätestatud, et ehitisele esitatavad nõuded hõlmavad asjakohasel juhul mh mehaanilist vastupidavust ja stabiilsust. Tulenevat viidatud normidest on õige kostja seisukoht, et ehitis peab oma asukohas pidama vastu looduslikele tingimustele ja nendest tulenevale koormusele, mis omakorda sõltub ehitusprojektist ja sellega paika pandud ehitamise tehnilistest nõuetest. Seda kinnitab ka EhS § 13 lg 1, mille kohaselt peab ehitusprojekt olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sealhulgas arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust. EhS § 5 kohaselt on ehitusprojekt projekteerimise käigus koostatud dokument või dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet. Sama põhimõte tuleneb ka majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusest „Nõuded ehitusprojektile“, mille § 10 lg 1 kohaselt on tööprojekt on ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahenduste ja insenertehniliste lahenduste ning kvaliteedi kirjeldus täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada.
118.Kohus ei jaga hageja arusaama, mille kohaselt projekteerimisviga saaks esineda üksnes juhul, kui oleks tuvastatud projekteerimist puudutav kitsas tähenduses tehniline nõue, mida projekteerija on rikkunud. Selline lähenemine muudaks projekteerimise n-ö asjaks iseeneses, mis ei arvesta välismaailma reaalsusega. Ehk teisisõnu, hageja tõlgenduse aktsepteerimine tähendaks seda, et kui mistahes projektikohaselt ehitatud ehitis (sh nt kortermaja, kauplus jne) ei suudaks enam ohutult
2-20-6204 maapinnal püsida (variseks kokku, vajuks jne), võiks seda siiski lugeda nõuetekohaseks projekteerimiseks, kui pole tuvastatud mingit konkreetset tehnilist nõuet sätestavat keelunormi taolise ohtliku ehitise projekteerimiseks. Kohus leiab, et projekteerimine peab tegelikkuses olema lahutamatult seotud nõuetekohase ehitamisega, mis tähendab ühtlasi ka seda, et projektikohane ehitamine peab tagama ehitise ohutuse, mehaanilise vastupidavuse ja stabiilsuse. EhS § 13 lg 2 on sätestatud, et ehitusprojekti kohaselt peab olema võimalik ehitada, ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust kontrollida ning asjakohasel juhul ka ehitist kasutada ja korras hoida. EhS § 14 lg 1 kohaselt tuleb ehitusprojekti koostamisel mh arvesse võtta ehitisele esitatavaid nõudeid, sealhulgas kasutusotstarbest tulenevaid erinõudeid; samuti asjakohaseid riskianalüüse ja muid ehitise asukohaga seonduvaid asjaolusid ning ehitamisprotsessist lähtuvaid vajadusi. Nagu juba eelnevalt märgitud, siis EhS § 11 lg 1 kohaselt peab ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. Riigikohtu 02.06.2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-15-8204 p-st 14 järeldub, et ehitusprojekti vead hõlmavad ka olukorda, kui projekti järgi ehitades ei oleks ehitis ja ehituse kasutamine ohutud.
119.Kohus nõustub eeltoodut arvestades kostjaga, et kõik ehitusseadustikus projekteerimisele esitatud nõuded tulenevad ehitisele esitatud nõuete täitmise eesmärgist. Ehitamise üheks olulisemaks eesmärgiks on vaieldamatult just ehitamise ja ehitise ohutus (EhS § 8, § 11). Nagu märgitud, siis ehitise ohutus hõlmab mh selle mehaanilist vastupidavust ja stabiilsust. Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-15679 p-s 25 on selgitatud, et nõuetekohase projekti eesmärgiks on hoida ära puudustega ehitise püstitamist ning sellega seotud kahju tekkimist (VÕS § 127 lg 2). Samas lahendi p-s 20 märkis ringkonnakohus, et „koostatud projekti saaks lugeda nõuetekohaseks, kui selle põhjal oli võimalik püstitada raketis, mis oleks pidanud vastu betoonist vahelae raskusele.“ Analoogselt on kohus seisukohal, et ka käesolevas asjas saaks lugeda sulundseina ehitamiseks kasutatud projekti nõuetekohaseks, kui selle projekti järgi ehitades oleks sulundsein vastu pidanud pinnase poolt avaldatavale koormusele. Nii see paraku polnud, sest kohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt toimus 01.03.2019-02.03.2019 Tallinnas Reidi tee sadeveepumpla mereäärse sulundseina vajumine.
120.VÕS § 635 lg 1 on sätestatud, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Riigikohtu 25.03.2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-14644 p-s 16 on selgitatud, et ehitise projekteerimise leping on spetsiifiline töövõtuleping, mis on lahutamatult seotud ehitamise ja ehitisega. Kuna projekteerimisleping on töövõtulepingu alaliik, siis on projekteerimislepingu puhul samuti tegemist tulemuse saavutamisele suunatud lepinguga. Ka praegusel juhul oli töövõtuleping (mis hõlmas muuhulgas sadeveepumpla ja sellega seotud sulundseina projekteerimist) suunatud eelkõige kokkulepitud tulemuse saavutamisele ning tulemuse saavutamisest ei vabastanud projekteerijat ka hageja väidetud „pinnase anomaalia.“ Töövõtulepingus oli kokku lepitud, et ettenägematuteks füüsilisteks tingimusteks ei peeta mh pinnase kandvusega seonduvaid võimalikke komplikatsioone (sh nt pinnase kandvusprobleem) ega pinnasekihtide tegeliku lasumissügavuse mistahes moel erinemist eeldatud (sh geoloogiliste uuringute aruandes lineaarse interpolatsiooni abil kujutatud) pinnasekihtide lasumissügavusest geoloogiliste uuringute uuringupunktide vahel (I kd, tl 109-109 pöördel; II kd, tl 64-64 pöördel).
121.Eeltoodut arvestades ei ole alust rääkida projekteerija tegevuse vabandatavusest seoses väidetava „pinnase anomaaliga“, mis hageja väitel olevat põhjustanud ka sulundseina vajumise. Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-15679 p-s 23 on selgitatud, et töövõtulepingu eriregulatsioon on töövõtja vastutuse osas ammendav ja mittenõuetekohase täitmise puhul ei oma täiendavalt tähendust võlaõigusseaduse üldosa vabandatavuse regulatsioon (RKTK 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22) ning VÕS § 642 ei näe ette töövõtja võimalust vabaneda vastutusest vabandatava rikkumise korral (VÕS § 103) (RKTK 28.2.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-11, p 11). Seega on VÕS § 642 puhul tegemist VÕS § 103 lg-s 4
2-20-6204 sätestatud erandliku juhtumiga, kus seadus näeb ette lepingupoole kõrgendatud vastutuse, mis tekib vabandatava rikkumise korral ja sellest sõltumatult.
122.Iseenesest õige on hageja väide, et töövõtulepingu (projekteerimislepingu) definitsioonid ja riskide jaotus ei ole automaatselt üle kantavad kindlustuslepingusse. Teisalt nõustub kohus kostjaga, et projekteerimisviga on oma olemuselt ka õiguslik hinnang ning projekteerimisvea olemasolu saab mh tuvastada läbi selle, kas projekteerimislepingu kui töövõtulepingu tulemus vastas kokkulepitule. VÕS § 641 lg 2 p-des 1 ja 2 on sätestatud, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: tööl ei ole kokkulepitud omadusi; või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 on sätestatud, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
123.Kohus nõustub kostjaga, et tööprojekt, mille järgne tehniline lahendus ei suutnud vastu võtta sulundseinale mõjuvat pinnasekoormust, ei saanud olla vähemalt keskmise kvaliteediga, sest tavapäraselt süvendite toestamiseks rajatavad sulundseinad ei tohi ära vajada ja nende ehitus tuleb juba projekti tasandil lahendada selliselt, et see oleks vastavuses tegelike oludega ja tagaks sulundseinte funktsionaalsuse. Pinnasesse vajunud ja oma funktsiooni mitte täitev sulundsein ilmselgelt ei sobi tellijale kasutamiseks otstarbeks, milleks tellija seda vajas. Riigikohtu 02.06.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-8204 p-s 14 on selgitatud, et üldjuhul tuleb töövõtjal töö tegemisel arvestada töövõtulepingusse märgitust laiemate kohustustega. Muu hulgas peab töövõtja tegema oma töö kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest lähtudes, et tagada töö vastavus keskmisele kvaliteedile (VÕS § 641 lg 2 p 2, § 77) (vt ka Riigikohtu 28. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-11, p 13; 6. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-1712910/70, p 13).
124.Projekteerimisvea olemasolu seoses Reidi tee sadeveepumpla sulundseina vajumisega 01.03.2019-02.03.2019 kinnitavad ka järgmised asjas esitatud tõendid: a) KMG Inseneriehitus 16.04.2019 kirjeldus Reidi tee sadeveepumpla ehitussüvendi juhtumist, millest nähtub, et projektis ettenähtud lahendused ei olnud võimelised toime tulema ehitise asukohas selle ehitise poolt pinnasele avaldatavate ja pinnase poolt ehitisele tegelikult mõjuvate koormustega (I kd, tl 23-30); b) asjatundja Andres Piir 17.04.2019 eksperthinnang Reidi tee sadeveepumpla ehitussüvendi ja sulundseina vajumise kohta, milles järeldati, et avarii põhjuseks oli mh ebapiisavate lähteandmete alusel koostatud tööprojekt, mille järgi ehitatud sulundseinte kapitaalsuse aste ja töömahud olid tunduvalt väiksemad kui oleksid pidanud ehitusala geotehniliste tingimuste kohaselt olema ning selle tulemusena tekkis pinnase ja tugiseinte vajumine (I kd, tl 163-169); c) asjatundja Andres Piir 04.10.2019 täiendav eksperthinnang seoses Reidi tee sadeveepumpla ehitussüvendi ja sulundseina vajumisega, milles taaskord järeldati, et avarii põhjuseks oli mh ebapiisavate lähteandmete alusel koostatud tööprojekt, mille järgi ehitatud sulundseinte kapitaalsuse aste ja töömahud olid tunduvalt väiksemad kui oleksid pidanud olema ning selle tulemusena tekkis pinnase ja tugiseinte vajumine (I kd, tl 55-58). Muuhulgas märkis asjatundja A. Piir, et kinnitamist pole leidnud pinnase anomaalia, sest üldisest seaduspärasusest kõrvalekaldumiseks ehk anomaaliaks saaks lugeda asjaolu, kui vahetult mere ääres akvatooriumi piiril oleks tegemist soodsate ehitusgeoloogiliste tingimustega, kuid nii see ei olnud, sest „inseneripraktikal põhinev üldine seaduspärasus antud juhtumil seisneb selles, et veekeskkonnas või selle mõjupiirkonnas on keerulised ehitusgeoloogilised tingimused“ (I kd, tl 57).
125.Samuti kinnitavad projekteerimisvea olemasolu seoses Reidi tee sadeveepumpla sulundseina vajumisega 01.03.2019-02.03.2019 järgmised asjas esitatud tõendid d) asjatundja Margus Sarmet
2-20-6204 22.06.2020 arvamus Reidi tee sadevete pumpla ehitusaegse sulundseina äravajumise kohta, milles järeldatakse, et Reidi tee sadevetepumpla ehitussüvendi sulundseina äravajumise põhjuseks oli ebapiisavatele andmetele tuginev projekteerimine ehk viga ehitusprojektis ehk projekteerimisviga (I kd, tl 170-174). Muuhulgas viitas asjatundja Margus Sarmet sellele, et pumpla asukoht oli Tallinna kesklinnas suhteliselt hästi uuritud piirkonnas ja piirkonna üldine geoloogiline ehitus ei saanud olla üllatuseks ei geoloogiliste uuringute teostajale ega projekteerijale. Samuti oli teada ehitise keerukusaste ning enne süvendi ehitusprojekti koostamist oli varasemate uuringute alusel selge, kuivõrd keerulistesse tingimustesse ehitamist kavandatakse (I kd, tl 171 pöördel); e) Asjatundja Toomas Liiv 11.02.2021 arvamus Reidi tee sadevee pumpla sulundseinte 2019. a märtsi kahjustuste tekkepõhjuste kohta, milles järeldatakse, et sulundseina kahjustumise põhjuseks oli projekteerimisviga, kuivõrd projekteeritud tehniline lahendus ei suutnud vastu võtta ehitisele tegelikult mõjuvaid tavapäraseid looduslikke koormusi ja säilitada stabiilisust. Asjatundja hinnangul ei olnud kahju põhjuseks anomaalia ehk erakordne või ettenägematu looduslik jõud (II kd, tl 120-136 pöördel); f) asjatundja Toomas Liiv 28.06.2022 täiendav arvamus Reidi tee pumpla tööprojekti kohta, milles järeldatakse, et ehitussüvendi kaitseks rajatud väline sulundsein oli 11.11.2018 tööprojektis valesti (liiga nõrgaks) projekteeritud. See tulenes vale geotehnilise ristlõike kasutamisest ja IPT Projektijuhtimine töös nr 15-10-1243B (30. juuni 2016) antud soovituste mitte arvestamisest (III kd, tl 26-38); g) asjatundja Toomas Liiv 04.08.2023 täiendav arvamus, milles järeldatakse, et 11.11.2018 tööprojektis projekteeritud süvendi sulundseinte konstruktsioonid (mõõdud, mahud ja toed, tugevus) ei vastanud tegelikule (tööprojektis eeldatust erinevale, halvemale) pinnasele (põlevkivituhk), pinnase tegelikule (tööprojektis eeldatustnõrgemale) vastupanuvõimele ja tegelikule (tööprojektis eeldatust suuremale koormusele), seega ehitusplatsi tegelikele looduslikele tingimustele. Asjatundja T. Liiv arvamusse kohaselt ilmnesid vastavad viited mitmetele kõrvalekalletele võrreldes tööprojektis eeldatuga ehituse käigus alates detsembri lõpust 2018 ja nende alusel oleks tulnud tööd peatada ja täiendavad konstruktsioonid projekteerida juba enne 01.03.2019 vajumist (III kd, tl 92-95).
126.Kohtul ei ole alust kahelda kohtuotsuse p-des 124-125 kirjeldatud asjatundjate pädevuses ega nende poolt tehtud järeldustes, mille kohaselt Reidi tee sadeveepumpla ehitussüvendi sulundseina vajumise põhjuseks oli projekteerimisviga. Asjatundjate poolt koostatud hinnangute alusel on kohus seisukohal, et antud juhul ei saa sulundseina vajumise põhjuseks pidada vääramatut jõudu VÕS § 103 lg 2 tähenduses. VÕS § 103 lg 2 on sätestatud, et vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Eelnevalt käsitletud asjatundjate arvamustest nähtub, et juba enne süvendi ehitusprojekti koostamist oli varasemate uuringute alusel selge, kuivõrd keerulistesse tingimustesse ehitamist kavandatakse ning sulundseina vajumise põhjuseks ei olnud selline pinnase anomaalia, millega arvestamist ja mille vältimist ei saanuks professionaalselt projekteerijalt eeldada (vt ka käesoleva kohtuotsuse p-des 119-123 esitatud põhjendused). Kohus nõustub kostjaga, et sulundsein vajus projekteerimisvea tõttu, sest ehitusala tegelike keerukate geotehniliste tingimuste kohaselt oleks pidanud tegema tugevama sulundseina, kui tööprojektis oli ette nähtud. Pumpla kaeviku sulundseinad tulnuks antud pinnaseoludes ehitada mehaaniliselt vastupidavamaks ja stabiilsemaks. Seejuures ilmnesid pinnase nõrkusega seotud ohumärgid ka projekteerija J. Pello jaoks (vt I kd, tl 60), mida ei muuda asjaolu, et J. Pello kohtumenetluses oma varasemaid seisukohti täpsustama asus (II kd, tl 25). Ka vaidlusaluses tööprojektis on J. Pello hästi mõistnud, kui keerukatesse tingimustesse sulundseina projekteeriti (vt I kd, tl 72 pöördel).
127.Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud tõendid ei lükka ümber kostja poolt esitatud asjatundjate arvamusi, mis kinnitavad projekteerimisvea olemasolu. Hageja on esitanud mitmeid asjatundjate arvamusi (P. Talviste 09.09.2019 ekspertarvamus, I kd, tl 47-51; P. Talviste 05.04.2019 täiendav geotehniline uuring, I kd, tl 62-71; L. Leetsaar ekspertarvamus, II kd, tl 8-25
2-20-6204 pöördel; P. Talviste 17.05.2021 ekspertarvamus, II kd, tl 172-176; P. Talviste 20.07.2023 ekspertarvamus, III kd, tl 81-85), kuid need arvamused on esitatud pigem kostja asjatundjate arvamuste kriitikana, mis ei väära kostja asjatundjate lõppjäreldusi projekteerimisvea olemasolu kohta. Nii P. Talviste kui L. Leetsaar keskenduvad mh liigselt uuringupunktidele, nende arvule ja vahekaugustele, kuigi poolte viidatud standard nr EVS-EN 1997-2:2007+NA:2008 ei sätesta üheseid nõudeid uuringupunktidele, vaid standardi kohaselt „uurimispunktide paigutus ja uurimissügavus tuleb valida eelnevate uuringute alusel, sõltuvalt geoloogilisest olukorrast, ehitise mõõtmetest ja lahendatavatest insenerlikest probleemidest“ (vt I kd, tl 177). Ka hageja ise kinnitab viitega L. Leetsaare arvamusele, et Eestis kehtivad määrused ja standardid ei reguleeri ehitussüvendite minimaalset ja maksimaalset uuringupunktide arvu (II kd, tl 19). Eelnevat arvestades on selgelt ühekülgne L. Leetsaare järeldus, et projekteerija projekteeris Reidi tee pumpla süvise toestuse lahenduse vastavuses kehtivate määruste ja standarditega (II kd, tl 19 pöördel). Nagu kohus eelnevalt selgitas, ei jaga kohus arusaama, mille kohaselt projekteerimisviga saaks esineda üksnes juhul, kui oleks tuvastatud projekteerimist puudutav kitsas tähenduses tehniline nõue või keelunorm ohtliku ehitise projekteerimiseks, mida projekteerija on rikkunud (vt kohtuotsuse p 118). Tegelikkuses peab projekteerimine olema lahutamatult seotud nõuetekohase ehitamisega, mis tähendab ühtlasi ka seda, et projektikohane ehitamine peab tagama ehitise ohutuse, mehaanilise vastupidavuse ja stabiilsuse (vt EhS § 8, § 11, § 13 lg 2, § 14 lg 1).
128.Kohus on eelnevat arvestades seisukohal, et asja õigeks lahendamiseks ei oma määravat tähtsust ka poolte (ja asjatundjate) vaidlused selle üle, kus, millal ja millises koguses oli sulundseina aluses piirkonnas põlevkivituhka ja millised olid selle kihi või muude pinnasekihtide täpsemad omadused (vt ka II kd, tl 177-179). Asjakohatu on vaielda pinnase täpse koostise (sh põlevkivituha) üle tagantjärele n-ö süüdlast otsides olukorras, kus avarii on juba toimunud ja projekteeritud sulundsein ei suutnud taluda tegelikkuses esinenud koormusi. Käesolevas asjas saaks lugeda sulundseina ehitamiseks kasutatud projekti nõuetekohaseks, kui selle projekti järgi ehitades oleks sulundsein vastu pidanud pinnase poolt avaldatavale koormusele. Nii see aga polnud, sest kohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt toimus 01.03.2019-02.03.2019 Tallinnas Reidi tee sadeveepumpla mereäärse sulundseina vajumine. Kohus leiab, et pinnase täpsed omadused tuleb projekteerimise staadiumis (s.t proaktiivselt, mitte tagantjärele) välja selgitada eelnevate uuringute alusel, sõltuvalt geoloogilisest olukorrast, ehitise mõõtmetest ja lahendatavatest insenerlikest probleemidest (vt poolte viidatud standard nr EVS-EN 19972:2007+NA:2008, I kd, tl 177). Vajalike uuringute ja selle alusel nõuetekohase projekteerimise eest on vastutav projekteerija, mida toetab mh EhS § 10 sätestatud asjatundlikkuse põhimõte, s.t projekteerija peab täitma hoolsuskohustust, et tagada oma tegevuses ohutus, nõuete arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine (vt ka käesoleva otsuse p 120).
129.Nagu kohus tuvastas, ilmnesid pinnase nõrkusega seotud ohumärgid ka projekteerija J. Pello jaoks juba varasemalt (vt I kd, tl 60). Samuti on P. Talviste varasemalt möönnud, et antud juhul pinnaseuuringuid pumpla merepoolsel küljel ei tehtud ning ei saa välistada, et pinnas on merepoolsel küljel väiksema tihedusega, samuti ei saa välistada nõrgemaid tsoone pumpla kontuuris (II kd, tl 119). P. Talviste 05.04.2019 geotehnilises uuringus viidatakse „tõenäolisele geoloogilisele anomaaliale“, mille võimaliku põhjusena on toodud seos Härjapea jõe suudme lähedusega (I kd, tl 66). Samas uuringus märgib P. Talviste aga seda, et „läheduses on teada kunagise Härjapea jõe suubla sängi asukoht ...“ (I kd. tl 65). Ka need asjaolud kinnitavad, et sulundseina vajumise põhjuseks ei olnud selline pinnase anomaalia, millega arvestamist ja mille vältimist ei saanuks professionaalselt projekteerijalt eeldada. Anomaaliaks ega vääramatuks jõuks ei saa pidada teadaolevaid asjaolusid ja riske. Ka hageja poolt kasutatud asjatundja L. Leetsaar nimetab pinnase anomaaliat üksnes hüpoteesiks, mitte kinnitatud faktiks (vt II kd, tl 13 pöördel).
130.Kohus loeb eelnevalt viidatud tõendeid ja põhjendusi arvestades tuvastatuks, et Reidi tee sadeveepumpla sulundseina vajumise põhjuseks 01.03.2019-02.03.2019 oli projekteerimisviga.
2-20-6204 Nagu eelnevalt märgitud, nõustuvad mõlemad pooled sellega, et projekteerimisviga on eraldi kindlustatav risk, mis jäeti käesoleval juhul hageja poolt kindlustamata (vt III kd, tl 119, tl 120 pöördel). Kuna pooltevahelise kindlustuslepingu alusel oli projekteerimisvea olemasolul kindlustusjuhtum välistatud, siis tuleb jätta hagi rahuldamata sõltumata poolte muudest väidetest ja tõenditest. VÕS § 422 lg 1 ja § 423 lg 1 alusel saaks kostjal tekkida hageja ees lepinguline täitmiskohustus üksnes kindlustusjuhtumi korral. Kuna pumpla sulundseina jaoks tööprojektiga ettenähtud tehniline lahendus oli antud juhul ebapiisav, siis nõuetekohase ehk antud pinnase tegelikku kandevõimet arvestava sulundseina projekteerimise korral oleks tulnud hageja poolt kahjuna käsitletavad tegevused EhS § 11 lg 2 p 1 sätestatud nõuetekohase tulemuse saavutamiseks teostada ja sellega seotud kulud igal juhul kanda, mistõttu ei ole tegemist kindlustuslepingu tähenduses hüvitatava kahjuga.
131.Kindlustusjuhtumi puudumise ja hageja kindlustushüvitise nõude põhjendamatuse tõttu on alusetu ka hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Kohus märgib, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine on iseenesest võimalik VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel.. Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-16443 on aga selgitatud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei olnud kohtuvälise õigusabi kasutamine hageja poolt mõistlikult vajalik, sest hageja esitas kostja vastu kokkuvõttes põhjendamatuks osutunud kindlustushüvitise nõude. Kuna hageja põhinõue kindlustushüvitise saamiseks on alusetu, siis ei ole põhjendatud ka hageja nõue vastavate kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Hageja põhinõuete põhjendamatuse tõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt ka põhinõuetega seotud viivist ja seega jääb rahuldamata ka hageja viivisenõue.
132.Kokkuvõttes jääb hagi täies ulatuses rahuldamata. Kuna hagiavaldus jääb kindlustusjuhtumi puudumise tõttu igal juhul rahuldamata, siis menetlusökonoomia huvides ei hinda kohus poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldata jätmise osas. Muuhulgas ei anna kohus hinnangut sellele, kas hageja on olnud raskelt hooletu või kas ehitussüvendi tööprojektile tulnuks teha ekspertiis. Kohtul puudub vajadus hinnata hagejale väidetavalt tekkinud kahju suurust ja sellega seotud tõendeid, sest hageja nõutav kahju ei kuulu kostja poolt hüvitamisele. Asja õigeks lahendamiseks ei oma tähtsust ka see, kas ja millises koguses kaevati enne või pärast avariid sulundite ümbert ära põlevkivituhast kihti. Kuna projekteerimisvea mittekindlustamine ei ole vaidluse all, siis puudub kohtul vajadus hinnata kostja poolt esitatud kirjavahetust kindlustusmaakleriga (III kd, tl 18-24; tl 96-99). Kohtul puudub vajadus hinnata hageja majandusnäitajate alusel ka seda, kas hageja oli kindlustuslepingu sõlmimisel nõrgem lepingupool või n-ö „suur kindlustusvõtja.“ Samuti ei hinda kohus ehituse koguriskikindlustuse tingimuste p 121 (I kd, tl 21 pöördel) kohaldatavust.
133.Lõpetuseks määrab kohus vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 hagi rahuldamata jätmisega seotud menetluskulud hageja kanda.
134.Hageja esitas 19.11.2020 menetlusdokumendis hagi osalise tagasivõtmise taotluse seoses hageja nõude vähendamisega (II kd, tl 75-77). See asjaolu aga menetluskulude jaotust ei muuda, sest TsMS § 168 lg 2 ja lg 4 alusel tuleb ka hagi osalise tagasivõtmisega seotud menetluskulud jätta hageja kanda. Seega jäävad menetluskulud tervikuna hageja kanda.
2-20-6204
135.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Kostja palub kohtuotsuses kindlaks määrata AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali menetluskulude rahaline suurus ja mõista KMG Infra OÜ-lt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja käesoleva tsiviilasjaga seotud menetluskulude hüvitis 05.09.2023 seisuga summas 58 421,92 eurot, mis koosneb (1) dokumentaalsete tõendite (asjatundja arvamuste) saamise maksumusest 8 606,00 (käibemaksuta) ja (2) lepingulise esindaja kuludest 49 815,92 eurot (käibemaksuta).
136.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 ning § 143 p 2 alusel on põhjendatud kostja kulud dokumentaalsete tõendite saamiseks summas kokku 8606 eurot, mis koosnevad järgmistest dokumentaalse tõendi saamise kuludest: 1) riiklikult tunnustatud ehitusekspert Margus Sarmet 22.06.2020 arvamus (I kd, tl 170-174; arve ilma käibemaksuta summas 1200 eurot, III kd, tl 129); 2) asjatundja Toomas Liiv 11.02.2021 arvamus (II kd, tl 120-136 pöördel; arve ilma käibemaksuta summas 3260 eurot, III kd, tl 129 pöördel); 3) asjatundja Toomas Liiv 28.06.2022 täiendav arvamus (III kd, tl 26-38; arve ilma käibemaksuta summas 3666 eurot, III kd, tl 130); 4) asjatundja Toomas Liiv 04.08.2023 täiendav arvamus (III kd, tl 92-95, arve ilma käibemaksuta summas 480 eurot, III kd, tl 130 pöördel). Hageja ei esitanud vastuväiteid kostja poolt näidatud dokumentaalsete tõendite saamise kuludele ning ka kohus leiab, et nimetatud kulud summas kokku 8606 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid (asjatundjate arvamused) olid käesoleva asja õigeks lahendamiseks olulised.
137.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Seega ei toimu tsiviilkohtumenetluses menetluskulude põhjendatuse hindamine ja väljamõistmine lähtudes menetlusosalise enda poolt subjektiivselt vajalikuks peetud mahust.
138.Kostja märgib, et kuni 31.12.2021 oli kostjale õigusteenuse osutamisel vandeadvokaadi tunnitasumäär 175 eurot/tund (km-ta), alates 01.01.2022 on tunnitasumäär 195 eurot/tund. Kohus peab käesolevas asjas piisavaks ja mõistlikuks kostja lepinguliste esindajate tunnitasuks ilma käibemaksuta 175 eurot/h, rakendades seda tunnitasumäära kogu käesolevale menetlusele. Tunnitasu 175 eurot/h on kooskõlas ka hageja lepingulise esindaja ligikaudse keskmise tunnitasuga käesolevas asjas (hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli peamiselt vahemikus 160190 eurot/h).
139.Seoses kostja lepinguliste esindajate ajakuluga (kostja esindajate poolt näidatud õigusabi ajakulu kokku 269,75 h, vt III kd, tl 127-128) märgib kohus, et tegemist on erakordselt suure ajakuluga. Päevadesse ümberarvestatuna on kostja esindaja ajakulu seoses käesoleva menetlusega ainuüksi esimese astme kohtus ligemale 34 kaheksatunnist tööpäeva ehk kui arvestada ka puhkepäevi, kulus kostja esindajal käesolevale menetlusele ligemale poolteist kuud 8-tunniste pausideta tööpäevadena. Seejuures on hageja lepinguliste esindajate poolt näidatud ajakulu väiksem – kokku 227,25 h, vt III kd, tl 125), kuigi mõlemad pooled esitasid korduvaid mahukaid dokumente ja vastuväiteid, mis viis osaliselt ebavajalike korduste ja töö dubleerimiseni.
140.Teisalt tuleb tõdeda, et käesolev menetlus ongi sisuliselt keerukas ja selles on esitatud suures mahus ka asjakohaseid tõendeid ja menetlusdokumente. Samuti võtab kohus kostja lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatusele hinnangu andmisel arvesse, et hageja ei ole kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjale tähtaegselt vastuväiteid esitanud. Arvestades käesoleva asja keerukust, peab kohus võimalikuks TsMS § 175 lg 3 alusel aktsepteerida ka kostja kahe lepingulise esindaja kulusid seoses 05.09.2023 kohtuistungi ettevalmistamise ja sellel osalemisega.
2-20-6204
141.Siiski on kohus seisukohal, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on osaliselt ebavajalik seoses korduvate pikaajaliste analüüsidega ja liigmahukate dokumentide koostamisega, mis osaliselt üksteist kordavad . Eelkõige on menetluse algne faas see, kus pooled peavad esitama kõik oma peamised argumendid ja neid kinnitavad tõendid. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust tuleneb menetlusosalistele kohustus esitada kõik dokumendid ja tõendid võimalikult varajases menetlusfaasis (TsMS § 329 lg 1). TsMS § 394 lg 2 p 3 kohaselt peab kostja vastuses hagile teatama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks. Käesolevas menetluses see nii ei olnud, sest kostja jätkas mahukate menetlusdokumentide koostamist ja uute tõendite esitamist ka menetluse hilisemas faasis. Osaliselt oli see põhjustatud ka hageja samalaadsest käitumisest, kuid see ei muuda kostja lepinguliste esindajate massiivset ajakulu siiski tervikuna põhjendatuks. Oluline on vältida praktikat, kus vaatamata TsMS § 329 lg 1 selgelt sätestatud põhimõttele esitavad pooled menetluse lõppfaasis suures mahus dokumente ja tõendeid ning suure ajakuluga analüüs kestab ka rohkem kui kolm aastat pärast menetluse algust. Selline käitumine tõi kohtu hinnangul kaasa käesoleva menetluse põhjendamatult ebaülevaatlikuks ja keerukaks muutumise, mis omakorda tähendas ka menetluskulude ebamõistlikku suurenemist (mis võis omakorda olla seotud sellega, et eelmine kohtukoosseis jättis käesoleva tsiviilasja pikalt lahenduseta).
142.Eeltoodud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas menetluses kokku ei ületa 240 tundi (mis tähendab 30 päeva järjest ilma puhkepäevadeta ja puhkepausideta täispikkasid 8-tunniseid tööpäevi). Leides, et kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on ajalises mahus mitte rohkem kui 240 h, vähendab kohus seega kostja lepinguliste esindajate ajakulu kokku 29 tunni ja 45 minuti võrra (269,75 h – 240 h). Kuna kostja lepinguliste esindaja mõistlik tunnitasu on kohtu hinnangul 175 eurot/h, siis ajakulule 240 h vastab summa 42 000 eurot (175 x 248). Kokkuvõttes mõistab kohus hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 50 606 eurot (sh dokumentaalsete tõendite saamise kulud summas 8606 eurot ja kostja lepinguliste esindajate kulud summas 42 000 eurot). Kuna kostja pole TsMS § 174 lg 10 nimetatud kinnitust esitanud ega taotle menetluskulude hüvitamist käibemaksuga, siis on kostja kasuks väljamõistetavad menetluskulud ilma käibemaksuta ja käibemaksu neile lisada ei saa. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus kostja avalduse alusel, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
143.Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.