Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
18. september 2023.a, Tallinnas
Hagihind Menetlusosalised esindajad
2-19-1607 ISD Eesti OÜ hagi PENTA TOMASZ PTASZNIK vastu võla ja viivise nõudes 19 971,96 eurot
ja
nende Hageja: ISD Eesti OÜ (registrikood 12949212) Hageja lepinguline esindaja: Aleksandra Bolšakova Kostja: PENTA TOMASZ PTASZNIK (välismaine registrikood 380814337) Kohtuistungi toimumise aeg 30.05.2023.a Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova
Resolutsioon
1.Jätta vastuvõtmata kostja poolt kohtule 22.11.2022.a, 15.03.2023.a, 22.05.2023.a, 25.05.2023.a, 13.06.2023.a ja 14.06.2023.a esitatu, kuivõrd need on kohtule esitatud hilinenult.
2.Hagi rahuldada.
3.Välja mõista PENTA TOMASZ PTASZNIK-ilt ISD Eesti OÜ kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 11 246,75 eurot ja viivis seisuga 13.12.2019.a summas 954,51 eurot.
4.Välja mõista PENTA TOMASZ PTASZNIK-ilt ISD Eesti OÜ kasuks viivis alates 14.12.2019.a võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (11 246,75 eurolt) kuni nõude täieliku tasumiseni.
5.Jätta kõik menetluskulud kostja PENTA TOMASZ PTASZNIK kanda.
Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.10.2018.a tööde raamlepingu, mille sisuks olid sisesed paigaldustööd laevatehases Prantsusmaal, projektil F-34. Kokkulepitud hind oli umbes 21 000 eurot ilma maksudeta, mis võis muutuda vastavalt tööde ulatusele. Hageja teostas töid ajavahemikus oktoober-november 2018.a ning väljastas kostjale 08.11.2018.a arve nr 10/03-P summas 12 743,75 eurot ja 20.11.2018.a arve nr 11/01-P summas 5700 eurot, kokku summas 18 443,75 eurot. Kostja jättis arved tasumata. Kostja teatas 10.12.2018.a, et ei tasu arveid. Peale hagi kohtule esitamist, tasus kostja hagejale 7197 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 11 246,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja tasus peale hagi esitamist hagejale 7197 eurot ning ülejäänud nõude osas esitas 15.02.2019.a hagejale oma nõude ja tasaarvestusavalduse summas 11 246,75 eurot. Kostjal ei ole sisulisi vastuväiteid hageja poolt esitatud arvetele, mille tasumist hagis nõutakse. Kostja leiab, et arvetest tulenev nõue on lõppenud, kuna tasumata osas on see tasaarvestatud. Kostja nõue hageja vastu koosneb järgmistest nõuetest: 1) kahju hüvitis konkurentsikeelu rikkumise eest 5980 eurot; 2) kahju hüvitis hageja tööliste poolt kostja poolt renditud eluruumidele tehtud kahjustuste eest 400 eurot; 3) kahju hüvitis hageja tööliste poolt ära kaotatud varustuse/tööriistade eest 419 eurot; 4) kahju hüvitis asendusteenuse hinna ulatuses kostja seadmete/varustuse objektilt eemaldamiseks 400 eurot; 5) kahju hüvitis seoses vajadusega maksta töötasu ja katta kulud inglise ja vene keelt tõlkida suutvale inimesele 4047,75 eurot. Hageja rikkus konkurentsikeeldu, kuna raamlepingu p 11.4 kohaselt kohustus hageja lepingu kehtivuse ajal ja 12 kuu jooksul pärast selle lõppemist mitte tegema kaudset ega otsest koostööd Ganter Groupiga ega tegelema äritegevusega, mis konkureerib kliendi tööga Ganter Groupile. See keeld („kaudne koostöö“) sisaldas ka keeldu teha koostöid nende äriühingutega, kes jäid selles projektis alltöövõtjate ahelas Ganter Groupi ja kostja vahele. Kostja otsene tellija, kes oli omakorda Ganter Groupi töövõtja oli Pier Marine Interiors GmbH. Kostjale teadaolevalt asus hageja koheselt pärast kostja tööde lõpetamist tegema töid otse Pier Marine Interiors GmbH-le, rikkudes sellega otseselt raamlepingu punktis 11.2 ja 11.4 sätestatud keeldu. Kuna aga konkreetset leppetrahvikokkulepet lepingus ei ole, siis on tegemist kahju nõudega (saamata jäänud tulu). Kostja kahju seisneb saamata jäänud tulus, mis kostjal jäi saamata põhjusel, et hageja pakkus konkurentsipiirangust hoolimata otse kostja lõppkliendile (Pier Marine Interiors GmbH ja Ganter Group) teenust, mis muidu oleks tellitud kostjalt. Kostja üüris hageja poolt Prantsusmaale saadetud töötajatele elamiseks maja. Töötajatele anti teada, et eluruum tuleb enne lahkumist koristada. Eluruumi koristamata jätmise ning eluruumi seinte kahjustamise eest nõudis maja omanik kostjalt 400 euro suuruse kahju hüvitamist, mis arvati maha kostja poolt tasutud tagatisrahast. Kostja andis hageja töötajatele tööriistad jms varustuse. Pooltel oli kokkulepe, et töötajad viivad tööriistad ja varustuse laevale, vastutavad nende eest ja töö lõppedes toovad need laevalt ära. Hageja töötajad ei toonud varustust laevalt ära ning osa varustust läks üldse kaduma. Pooled leppisid enne tööde algust kokku, et hageja saadab töid teostama kaheksa töötajat, kellest üks räägib piisaval suhtlustasemel inglise keelt. Kui hageja töötajad jõudsid sihtkohta selgus, et väidetud inglise keele oskaja ei rääkinud siiski vajalikul tasemel inglise keelt, mistõttu kandis kostja täiendavaid kulusid oma töötaja lähetamisega seoses. Kui kohus peaks leidma, et viimati nimetatud rikkumised, ei liigitu lepingurikkumise alla, siis vastutab hageja siiski deliktilisel alusel vastavalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 punktile 3 ja § 1054 lg-le 1. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 14.02.2019.a kohtumääruses (dtl 46-49).
5.Vaidlust pole, et hageja ja kostja vahel on 04.10.2018.a sõlmitud tööde raamleping, millise punkt 3.1 järgi tarnitakse tööd vastavalt konkreetsetele tellimustele ja sellele lepingule ning punkt 4.1 järgi tööde ulatuse ja hinna lepivad pooled kokku tellimuses (dtl 6-9, 10-16).
6.Kohtule esitatud 04.10.2018.a tellimusele vastavalt tööde raamlepingule on kostja kohustunud tegema hageja tellimusel siseseid paigaldustöid Laevatehases STX asukohaga Avenue Antoine Bourdell CS90180, 44613 SaintNazaire, Cedex, Prantsusmaal hinnaga 21 000 eurot ilma maksudeta (dtl 18).
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
8.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
9.Vaidlust ei ole, et hageja on esitanud kostjale 08.11.2018.a arve nr 10/03-P summas 12 743,75 eurot ja 20.11.2018.a arve nr 11/01-P summas 5700 eurot (dtl 20 - 23). Tellimuse kohaselt on arve maksetähtajaks pooled kokku leppinud 30 kalendripäeva pärast seda kui klient on võtnud vastu korrektse arve koos tööde vastuvõtmise aktiga (dtl 18). Kostja arveid ei tasunud. Kostja nõude aluseks olevaid arveid ei vaidlusta.
10.Vaidlus puudub, et peale hagi kohtule esitamist on kostja 15.03.2019.a tasunud hagejale 7197 eurot (dtl 98), mistõttu nõuab hageja kostjalt 11 246,75 euro tasumist (dtl 176).
11.Pooltel on vaidlus selles, kas kostja peab hagejale hagetava rahasumma tasuma. Kostja on arvamusel, et hageja nõue on lõppenud, kuna tasumata osas on see tasaarvestatud. Hageja sellise kostja käsitlusega ei nõustu.
12.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
13.VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
14.Riigikohus on 04.01.2012.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-129-11 punktis 9 selgitanud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama, kas kostja
vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse.
15.Õiguskirjanduses on leitud, et minimaalselt peab tasaarvestuse avaldusest tulenema, millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse, tasaarvestuse avalduse alusel peab seega olema identifitseeritav nii nõue või nõuded, millega tasaarvestatav pool tasaarvestada soovib (e aktiivnõue), kui ka teise poole nõue või nõuded, mida tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (e passiivnõue) (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016. Lk 980).
16.VÕS § 200 lg 4 tuleneb, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
17.Riigikohus on 27. 10.2021.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 2-19-6689 punktis 12.1 selgitanud, et kolleegiumi varasema seisukoha järgi on tasaarvestust välistavateks vastuväideteks VÕS § 200 lg 4 tähenduses üksnes sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (kohustus on täidetud, kohustus on muul põhjusel lõppenud, kohustus on kehtetu), st vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse täitmisest kestvalt või mingi ajavahemiku jooksul keelduda. Kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku, ning sellises olukorras VÕS § 200 lg 4 ei kohaldu (vt eeltoodu kohta Riigikohtu 15. juuni 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-15657/29, p 12 ja selles viidatud lahendid). Kolleegium jääb eeltoodud seisukoha juurde.
18.Kostja on esitanud 15.02.2019.a hagejale tasaarvestuse avalduse koos nõudekirjaga, millise kohaselt on kostja tasaarvestanud hageja nõude summas 11 246,75 eurot ning tasunud hagejale võlgnevuse summas 7197 eurot (dtl 143-144).
19.Kostja nõudekirja kohaselt koosneb kostja nõue järgnevas: 1) leppetrahv summas 5980 eurot, 2) hageja töötajatele renditud majas tekitatud kahju summas 400 eurot, 3) hageja töötajatele antud seadmete kaotamisest tulenev kahju summas 419 eurot, 4) seadmete kindlustamise ja transportimise maksumus tööde lõpetamisel summas 400 eurot, 5) inglise keelt kõneleva isiku kulud tööde teostamise kohas summas 4047,75 eurot (dtl 143-144). Kohus annab järgnevalt hinnangu kostja iga nõude osas eraldi.
20.Kostja nõuab hagejalt leppetrahvi summas 5980 eurot lepingust tuleneva konkurentsikeelu rikkumise eest. Hageja kostja nõudega ei nõustu.
21.Raamlepingu punktis 11.2 on pooled kokku leppinud, et töövõtja suhtes kehtib konkurentsipiirang ning et tellimuse kehtivuse ajal ei või töövõtja lõpptellijaga ega tema kliendiga otse sõlmida töö- või teenuslepingut. Sama lepingu punkt 11.4 kohaselt kohustus hageja lepingu kehtivuse ajal ja 12 kuu jooksul pärast selle lõppemist mitte tegema kaudset ega otsest koostööd Ganter Groupiga ega tegelema äritegevasega, mis konkureerib kliendi tööga Ganter Groupile.
22.Kostjale teadaolevalt asus hageja koheselt pärast kostja tööde lõpetamist tegema töid otse Pier Marine Interiors GmbH-le, rikkudes sellega otseselt raamlepingu punktis 11.2 ja 11.4 sätestatud keeldu.
23.Pooled ei ole raamlepingus kokku leppinud leppetrahvi summas, seega tuleb hageja leppetrahvi nõuet summas 5980 eurot käsitelda kahju hüvitamise nõudena.
24.Kostja on oma nõudes välja toonud, et antud juhul seisneb tema kahju saamata jäänud tulus, mis kostjal jäi saamata põhjusel, et hageja pakkus teenust konkurentsipiirangust hoolimata otse kostja lõppkliendile.
25.VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 järgi saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
26.Kostja on oma kahjunõuet põhistanud sellega, et perioodil 12.11.2018.a kuni 02.12.2018.a on 15 tööpäeva, kui hageja 12 töötajat töötasid täispäevad tunnistasuga 12,5 eurot tund, siis sellelt summalt on kostja saamata jäänud tuluks vähemalt 5980 eurot (dtl 100).
27.Riigikohus on 06.06.2018.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 2-16-9313 punktis 22 selgitanud, et kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist (vt ka Riigikohtu 9. detsembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-15, p 12; 15. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-16, p 21).
28.Kohus on kostjal palunud oma kahjuhüvitise summa kujunemist selgitada (dtl 449-453). Kostja on nõude kujunemist selgitanud 17.10.2022.a kohtule esitatud menetlusdokumendis, millise kohaselt 15 päeva x 10 tundi päevas x 24 eurot x 12 töötajat = 43 200 eurot – 15 x 12,5 x 10 x 12 = 20 700 eurot (dtl 461-462).
29.Kohus on seisukohal, et kostja kohtu ette toodud kahjuhüvitise arvutuskäik ei ole selge ega järgitav, samuti pole see kooskõlas poolte poolt kokkulepituga. Kohtule esitatud 04.10.2018.a tellimusest nähtub, et pooled on kokku leppinud tööajaks 5 päeva nädalas, 9,5 tundi päevas (dtl 18). Samuti on tõendatud, et projekti F-34 raames teostati töid kaheksa töötaja poolt (dtl 24).
30.Kohus nõustub hagejaga selles, et antud juhul ei ole kostja tõendanud tekitatud kahju ulatust ega ka asjaolu, et kostjaga oleks (sõltumata hagejast) koostööd jätkatud.
31.Kostja ei ole maha arvanud muid kulusid. Nagu nähtub kohtule esitatud tellimusest F-34, siis katab klient (kostja) reisikulud (klient katab kõik ülejäänud reisikulud töökohas sh töölesõidukulud ja muud reisimisega seotud kulud, mis on tööde sooritamiseks vajalikud), majutuskulud (klient tagab majutuse ja maksab selle eest), tööriided (klient tagab tööriided) ja töömaterjalid (klient tagab kõik töötegemiseks vajalikud vahendid ja kulumaterjalid). Antud juhul ei ole kostja selliseid mahaarvamisi teinud.
32.Kostja ei ole antud juhul tõendanud, et kostjaga lõpetati leping hagejast tulenevalt. Vastupidi, antud juhul nähtub kohtule esitatud tõenditest, et kostjaga lõppes Pier Marine Interiors GmbH leping 11.11.2018.a ning lepingut ei pikendatud teatud teistel põhjustel (dtl 184, 185). Seega pole õige kostja väide, et lepingu jätkumine oleks seotud hageja tegevusega. Eelpooltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kostja nõue hageja vastu kahju hüvitamiseks summas 5980 eurot ning see jääb rahuldamata.
33.Kostja väidetel on tal kahjuhüvitise nõue seoses üüritud ruumis tekitatud kahjude eest summas 400 eurot. Kostja on vastava kahju tekkimist soovinud tõendada tunnistaja ütlustega. Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud A. N. selgitas, et üüritud eluruumide deposiidi suurus oli 700 eurot, mis maksti ülekandega, tagatisraha oli 300 eurot ja see tagastati sularahas (dtl 427- 430).
34.Kohus suhtub kriitliselt sellesse, et kui deposiit tasuti ülekandega 700 eurot, siis tagastuse ja selle suuruse osas ei ole kostjal kirjalikke tõendeid kohtule esitada. Seda enam, et 10.10.2018.a e-kirjas on sama isik hagejale selgitanud, et eluruumi üürimise eest tasutakse 700 eurot tagatist ning kahjustuste korral see summa blokeeritakse. Muidugi näitame
sellisel juhul arvet (dtl 111, 147).
35.Ka on väidetava maja omaniku pöördumine kahjustuste kohta edastatud kostjale 12.12.2018.a (dtl 244, 247, 248-249) ja 23.04.2019.a (dtl 112-115). Samas andis tunnistaja A. N. kohtuistungil ütlusi selle kohta, et pretensioonid esitas maja omanik kohe, kui ta tuli seda maja üle võtma. Hageja töötajad olid seal samas juures kui oli üleandmine, see oli arvatavasti 10.11 (dtl 429).
36.Ka kohtule kirjaliku seletuse andnud hageja töötaja I. K. kirjeldas, et majast väljakolimise päeval 10.11. tulid kohale A. N. ja maja peremees, käisime kolmekesi kogu majas ringi ja kontrollisime tubade, mööbli ja külmiku seisundit. Kuna olime enne majast väljakolimist koristanud kõik ruumid, korrastanud voodid ja tassinud välja oma asjad, ei esitanud 10.11.2018.a toimunud kontrollimise ajal ei A. N. ega peremees meile pretensioone maja puhtuse ja tehnilise seisundi osas. Seetõttu andsin ma maja võtmed ära ja me lahkusime. Rendimaja üleandmise ajal 10.11.2018.a ei olnud juttu rahast ega tagatise summast (dtl 287-296).
37.Tõendatud on, et 8.11.2018.a tühistas kostja hageja töötajate majutuse (dtl 184,185), seega puudub seos detsembris 2018.a ja aprillis 2019.a teatatud kahjustuste ning hageja töötajate vahel. Sellest tulenevalt peab kohus kostja vastavat nõuet põhjendamatuks ning see jääb rahuldamata.
38.Kostja nõuab hagejalt kahjuhüvitist summas 419 eurot kaotatud varustuse eest. Kostja on antud juhul esitanud kohtule nimekirja laevalt ära toodud varustusest, kus on märgitud puudu olevad tööriistad (dtl 120-122). Hageja väidetel on kostjale tagastatud kogu temale üle antud varustus ja tööriistad. Kohus leiab, et kui kostja soovib esitada hageja vastu kahju hüvitise nõude, siis peab ta esmalt tõendama, millised tööriistad hageja töötajatele üle anti. Selliseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Sellest tulenevalt ei ole kostja vastav nõue põhjendatud ja jääb rahuldamata.
39.Kostja nõuab hagejalt ka hüvitist asendusteenuse eest summas 400 eurot, mis ta oli sunnitud kandma, et tuua ära pärast hageja töötajate lahkumist varustus ja tööriistad. Hageja kostja nõuet ei tunnista. Kohus leiab, et kuivõrd kostja pole tõendanud sellises summas kulu kandmist ja asjaolu, mis alusel ta hagejalt sellist summat nõuab, siis tuleb kostja vastav nõue jätta rahuldamata.
40.Kostja nõuab hagejalt hüvitist inglise keele tõlgi tasu ja kulude eest summas 4047,75 eurot. Kostja väidetel oli lepingu sõlmimise eelduseks, et vähemalt üks töötaja räägib piisaval suhtlustasemel inglise keelt. Kui hageja töötajad jõudsid sihtkohta, selgus, et väidetud inglise keele oskaja ei rääkinud siiski vajalikul tasemel inglise keelt, mistõttu oli kostja sunnitud jätkama oma töötaja lähetust Prantsusmaal. Hageja sellise kostja käsitlusega ei nõustu.
41.Kohtule esitatud kostja 10.10.2018.a e-kirjast nähtub, et kostja on teavitanud hagejat sellest, et keegi ei räägi inglise keelt, millisele hageja on samal päeval vastanud, et O. S. peaks olema suuteline väljendama end inglise keeles, samuti on hageja juhatuse liige Saint-Nazaires ja uurib asja (dtl 129, 154-156).
42.22.10.2018.a hageja e-kirjast kostjale nähtub, et pooled on saavutanud 18.10.2018.a kokkuleppe selles, et hageja saadab Prantsusmaale uue töötaja (dtl 159). Kohtu ette toodust ei tulene, et pooled saavutasid kokkuleppe, et kostja töötaja jääb hageja töötajate juurde seniks, kuni inglise keelt kõneleva töötaja saabumiseni. Samuti ei ole kostja hagejale varasemalt teatanud, et viimasel võib tekkida täiendavaid kulusid, millede hüvitamist hagejalt hiljem soovitakse. Seega puudub antud juhtumil eelnev poolte kokkulepe väidetavate kulude kandmises ja hüvitamises.
43.Samuti nähtub kohtule esitatud tõenditest, et hageja on 24.10.2018.a e-kirjas kostjale
selgitanud, et kui hageja töötajate kvaliteet (k.a inglise keel) ei ole rahuldavad ja nad ei kohane hästi, siis spetsialistid lahkuvad. Kui Sa käid peale, et olukord on meeleheitlik, võivad sptsialistid lahkuda sel nädalal (dtl 131, 161-162). Seega on hageja pakkunud kostjale, et hageja töötajad lahkuvad koheselt. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hageja töötajate lahkumist soovinud või nõudnud tööde jätkamist üksnes täiendava võimalike kulude tasumisel vms.
44.Ka viitavad töötajate piisavale kutse- ja keeleoskusele kohtule kirjaliku seletuse andnud I. K. selgitused, milliste kohaselt hageja töötajatel inglise keele tõlkega probleeme ei olnud, kõik juhised saadi T. G.lt. A. N. tuli meie juurde maksimum kaks korda päevas ning ei juhendanud tööde teostamist, tema kaudu ei saanud tehnilisi küsimusi lahendada. A. N., kui ta suhtles T. G.ga, palus meil pidevalt selgitada, mida temalt tahetakse, kuna ta ei vallanud tehnilist inglise keelt ning ei teadnud laevaehituslikke nimetuste spetsiifikat. Kõrvalt vaadatuna oli näha, et A. N. ei saa T. G. juhistest aru (dtl 295).
45.Kohus on seisukohal, et kostja poletõendanud, et tema töötaja väidetavad plaanivälised kulud on tekkinud seoses hagejapoolse lepingu rikkumisega. Nagu nähtub kohtule esitatud kostja 02.10.2018.a e-kirjast hagejale on kostja kinnitanud, et Saint-Nazaires on kostjapoolseks vastutavaks isikuks A. N., kes korraldab hageja töötajate eluolu ja kaartidega seotud küsimusi ja tööasjade eest vastutab projektijuht (dtl 186). Seega on loomulik ja see nähtub ka pooltevahelisest kirjavahetusest ning lepingust, et kostja tagab lepingu täitmiseks omapoolse kontaktisiku. Sellest tulenevalt ei ole kostja nõue väidetavate plaaniväliste kulude hagejalt sissenõudmiseks põhjendatud ning see jääb rahuldamata.
46.Eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostja väidetav nõue hageja vastu kogusummas 11 246,75 eurot on vaieldav ning tõendamata. Sellest tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele raamlepingust tulenev võlgnevus summas 11 246,75 eurot.
47.Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses kuni põhinõude täitmiseni. Vaidlust ei ole, et pärast hagi kohtule esitamist on kostja hagejale tasunud 7197 eurot.
48.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
49.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
50.Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude, tuleb ka viivise nõue rahuldada, sest kostja on viivitanud nõude täitmisega. Kostja vastuväiteid viivise nõudele, suurusele ega arvutuskäigule ei esitanud, viivise vähendamist ei taotlenud.
51.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele raamlepingu alusel võlgnevus 11 246,75 eurot, viivis seisuga 13.12.2019.a summas 954,51 eurot (dtl 261) ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.12.2019.a põhivõlgnevuselt (11 246,75 eurolt) kuni nõude kohase täitmiseni.
52.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
53.Kostja on esitanud kohtule 22.11.2022.a (dtl 543-597), 15.03.2023.a (dtl 618-645), 22.05.2023.a (dtl 671-709), 25.05.2023.a (dtl 729-765), 13.06.2023.a (dtl 795-800) ja 14.06.2023.a (dtl 801-806) täiendavaid seisukohti ning dokumentaalseid tõendeid. Hageja on 16.06.2023.a taotlenud jätta kostja esitatu ajavahemikus 12.06 kuni 14.06.2023.a vastuvõtmata, kuivõrd need on esitatud peale asja sisulist arutamist.
54.Kohus on antud asjas andnud pooltele tähtaja seisukohtade esitamiseks (kostjale 17.10.2022.a ning hagejale 24.10.2022.a), kohus on pooli hoiatanud, et pooled peaksid neile antud tähtaegadest kinni ning selgitanud, et hiljem esitatu võib jätta tähelepanuta (dtl 453).
55.Kohus leiab, et kostja poolt peale 17.10.2022.a esitatu tuleb jätta vastuvõtmata kooskõlas TsMS § 66 ja § 331, kuivõrd need on esitatud peale kohtu poolt antud tähtaega. Kostja ei ole põhistanud, et hilinemiseks oli tal mõjuv põhjus, samuti ei ole taotletud tähtaja pikendamist. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
56.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 19 971,96 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
57.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.