Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi D. P. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1734,94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) Lepinguline esindaja: C. K. Kostja: D. P. (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja: J.K.
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi D. P. vastu nõudes.
2.Välja mõista kostjalt D. P.lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 25.02.2021 lepingust nr 24821634 tulenev võlgnevus 1313,95 eurot (s.h põhinõue 1206,55 ja enne 25.02.2021 sissenõutavaks muutunud viivised 107,40 eurot).
3.Välja mõista kostjalt D. P.lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks alates 16.02.2022 kuni 16.08.2022 viivised (põhinõudelt 1206,55 eurot) summas 131,76 eurot ja sissenõudekulu 25 eurot.
4.Välja mõista kostjalt D. P.lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis (põhinõudelt 1206,55 eurot) alates 17.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui 1206,55 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Välja mõista kostjalt D. P.lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskuludena 1015,00 eurot, millest riigilõiv 250,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 65,00 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 700,00 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal D. P.l tasuda hagejale
Aktsiaselts PlusPlus Capital käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas Harju Maakohtule hagi D. P. vastu võla nõudes. Hagi aluseks olevate asjaolude järgi kostja ja hageja sõlmisid 25.02.2021 Kompromissilepingu / Võlatunnistuse nr 24821634. Seisuga 11.02.2020 võlgnes kostja hagejale 1536,55 eurot ja viivised summas 543,95 eurot.
2.Kuna kostja eeltoodud summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled Kompromissilepingu / Võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõudest summas 436,55 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 1643,95 eurot (1536,55 eurot + 107,40 eurot). Antud summale lisandus lepingu sõlmimise tasu 10 eurot.
3.Kostja tasus võlgnevuse summas 340 eurot, millest 10 eurot on arvestatud lepingu sõlmimise tasu katteks ning 330 eurot põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisumma 1313,95 eurot, millest põhivõlg on 1206,55 eurot ja viivised 107,4 eurot.
4.Pooled on Lepingu punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu Kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub Kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on hagejal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.02.2022 osamakse tähtaja möödumisest alates.
5.Lepingu punkti 3.2 kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast 16.02.2022.
6.Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena ühe võlateatise (lisa 2) hagejale teadaolevale kostja aadressile Kalevipoja 4-49 13625 Tallinn. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot.
7.Hageja on arvutanud viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
Kostja vastus
8.Kostja ei võta hagi õigeks täies ulatuses, kuna põhinõude summade kujunemine ja viivise arvestus kuude lõikes on ebaselge ja tõendamata, kohtule ei ole esitatud kostja poolt tasutud summasid. Kostjale jääb ebaselgeks hagi hind. Kostja palub välja nõuda hagejalt, Swedbank AS ja PlusPlus Capital AS nõudeloovutusleping. Puudub arusaadav viivise arvestus. Kohtu põhjendused
9.Kohus peab mõistlikuks lahendada asi lihtmenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
10.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud. Kohus on teinud pooltele ettepaneku lahendada võlanõue kompromissi kokkuleppega. Kuna kompromissile jõutud ei ole, lahendab kohus vaidluse tervikuna.
11.Kohus käsitleb esmalt hagihinna kujunemist. Hageja selgitab õigesti, et hagihind koosneb lisaks nõudele ka tulevikus sissenõutavaks muutuvast viivisest. Hageja on hagiavalduses kirjeldanud, et vastavalt TsMS § 133 lg 1 järgi arvutatakse hagihinda põhi ja kõrvalnõuete järgi. Sama paragrahvi lg 2 alusel liidetakse TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hageja on hagiavalduse kirjeldanud, et nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni - (1206,55* 0,06% päevas * 365 päeva = 264,23 eurot). Seega kujuneb hagiavalduse hagihinnaks 1206,55 + 107,40 + 131,76 + 25 + 264,23 = 1734,94 eurot.
12.Puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 25.02.2021 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr 24821634, mille alusel võlgnes kostja hagejale põhivõlgnevuse summas 1536,55 eurot ja viivised summas 543,95 eurot. Hageja on loobunud osaliselt viiviste nõudest ja võimaldanud kostjal tasuda kohustust osamaksetega kompromissisummas 1643,95 eurot (so 1536,55 eurot põhivõlg + 107,40 eurot viivised). Antud summale lisandus vastavalt kompromisslepingu punktile 5.1 lepingu muutmise tasu 10 eurot. Hageja selgitas täiendavalt hagiavalduses, et kostja tasus nõuet summas 340 eurot, millest 10 eurot on arvestatud lepingu punktis 5.1 kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 10 eurot katteks ning 330 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 1206,55 eurot ja viivised 107,40 eurot.
13.Kostja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ning hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.02.2022 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2 kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel.
14.Põhjendamata on kostja taotlus nõuda hagejalt välja Swedbank AS ja PlusPlus Capital AS nõude loovutamise leping. Kohus tuvastas, et kompromissilepingu p-s 1.1 on fikseeritud, et hageja omab kostja vastu nõuet. Kompromisslepingu allkirjastades kinnitas
kostja, et on tutvunud lepingu sisuga ja nõustub selle tingimustega. Seega kostja sai hiljemalt kompromissilepingut allkirjastades ehk 25.02.2021 teada, et kõnesolevate nõuete omanikuks on hageja.
15.Kostja viitab VÕS § 42 lg 1, mille kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Kostja pööras tähelepanu TsÜS § 86 lg 2 sätestatud olukorrale, nagu oleks tehing heade kommetega vastuolus, sest kostja on arvamusel, et hageja on viiviseid liitnud, mis ei võimalda võlgnikul kunagi oma seisundist välja tulla. Kohus leiab, et sellekohane väide on tõendamata ja sisutu, sest juhul kui kostja on sõlminud hagejaga lepingu võlgnevuse ajatamiseks, siis ei ole tegemist sundolukorra ärakasutamisega. Hageja ei saa sundida kedagi sõlmima uusi lepinguid ning tegemist on poolte vaba tahtega lepingu sõlmimiseks. Kokkuleppeid saab sõlmida üksnes oferdi ja aktsepti teel. Seega tuleb kostja väited sundolukorra osas jätta tähelepanuta, kuna kostja ei ole oma paljasõnalisi väiteid tõendanud TsMS 230 lg 1 mõistes.
16.Kohus asub eelnevast tulenevalt seisukohale, et vaidlusalune leping ei ole tühine, kuivõrd lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades ei saa seda heade kommetega vastuolus olevaks pidada. Kohus ei ole tuvastanud ka, et kostja oleks sõlminud lepingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust.
17.Kohus nõustub kostja vastusega, et leping sai sõlmitud 25.02.2021, kuna lepingu tingimused sai kostjaga läbiräägitud ja siis oli kostjal võimalik lepinguga tutvuda ning sellest mitte arusaamisel esitada küsimusi või teha ettepanekuid. Kokkuleppeid saab sõlmida üksnes pakkumise ja nõustumise teel, seega oli kostjal piisavalt aega lepingu ja tingimustega tutvuda ning nendest mitte aru saamisel esitada oma täiendavad küsimused või kasutada professionaali abi. Lisaks eeltoodule kirjeldas kostja ise oma võimalusi lepingut täita maksegraafiku näol. Seega saab üheselt väita, et pooltel oli pakkumine ja nõustumine, mis eeldas läbirääkimisi nii maksegraafiku, kui ka tingimuste osas. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe, lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma ning lg 6 sätestab, et lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kostja tahe oli sõlmida 25.02.2021 leping sätestatud tingimustel.
18.Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmis kostja füüsilise isikuna lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
19.Kohtul tuleb hinnata, millise lepinguga on võla tasumise kokkuleppe näol tegemist.
20.VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus leiab, et sõlmitud kokkuleppe näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Võlatunnistusest nähtuvad uued kokkulepped, mis puudutavad nii tagasimakstavat summat, võla sissenõudmist kui ka viivise suurust - seega viitavad olulised kokkuleppe tingimused sellele, et kokkuleppega loodi iseseisev kohustus, mitte ei piirdutud olemasoleva kohustuse tunnistamisega.
21.Riigikohus on selgitanud võlatunnistustega seonduvalt: „võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne), kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist.“ (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11). Riigikohus on asunud seisukohale, et konstitutiivsele võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära, mh kui see on täidetud, on võlgnikul võimalik esitada vastunõue konstitutiivse võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu (Riigikohtu lahend 3-2-1-21-06).
22.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud ning hagi tuleb rahuldada. Hageja on esitanud kohtule 25.02.2021 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr 24821634 ja kohus loeb tuvastatuks, et vastavalt kompromissilepingu p-le 1.1 tunnustas kostja hageja nõuet tema vastu põhiosanõudes 1536,55 eurot ja viivitusintressinõudes 543,95 eurot ja vastavalt lepingu punktile 2.4 lugesid pooled nimetatud kohustused võlausaldaja ees lõppenuks ning vaidlusaluse lepingu sõlmimisega tekkis võlgnikul uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale kompromissisumma 1643,95 eurot. Lepingu allkirjastamisega on kostja kinnitanud, et on tutvunud lepingu sisuga ja nõustub selle tingimustega (lepingu punkt 5.5). Lepingu punktis 3.1 leppisid pooled kokku, et kui kostja ei tasu võlausaldajale kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on hagejal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.02.2022 osamakse tähtaja möödumisest alates.
23.Hageja on loobunud osaliselt viivise nõudest summas 436,55 eurot. Kostjal on seega käesoleva seisuga tasumata kompromissisummas sisalduv põhinõue 1206,55 eurot ja enne 25.02.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 107,40 eurot.
24.Vastavalt VÕS § 100 on kostja rikkunud kohustust kohustuse mittekohase täitmisega. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kompromissisummas sisalduv põhivõlg 1206,55 eurot ja viivis 107,40 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
25.Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni
50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagis toodud nõue kostja vastu on kompromissisummaga 1313,95 eurot. Hageja on edastanud kostjale 1 võlateatise 11.04.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile Kalevipoja 4-49 13625 Tallinn. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot. Kohus määrab hageja sissenõudmiskulude hüvitise suuruseks 25 eurot.
26.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
27.Kompromissilepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Hageja taotleb kohtult viivise väljamõistmist kindla summana alates maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast 16.02.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.08.2022 lepingujärgses viivisemääras 0,06% päevas (põhinõudelt 1206,55 eurot) kogusummas 131,76 eurot. Kokkuleppele alla kirjutamisega kinnitas kostja, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Kompromisslepingu p 3.1 sätestab, et juhul, kui vähemalt kaks graafikujärgset makset on osaliselt või täielikult hilinenud, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks ja võlausaldajal on õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma tervikuna tasumist. Kostja ei teostanud hagejale maksegraafiku järgseid osamakseid. Eeltoodust tulenevalt arvestas hageja viivist kompromisslepingu alusel alates 15.02.2022, kuni hagi esitamise päevani 16.08.2022 võttes aluseks lepingus fikseeritud viivisemäära 0,06% päevas, mistõttu on arvestusliku viivisenõue kokku 131,76 eurot (1206,55 eurot x 0,06% x 182 päeva). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised summas 131,76 eurot hageja poolt taotletud viivisemääraga.
28.Riigikohus on 10.05.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 leidnud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Lepingust tulenevalt on viivisemäär 0,06% päevas, s.o 21,90% aastas (0,06% x 365), mis ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (21,90% < 24%). Kohtu hinnangul ei ole viivivisemäär ebamõistlikult suur.
29.Lisaks nõuab hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist alates 17.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning mõistab kostjalt välja edasiulatuva viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast
päevast 17.08.2022 määras 0,06% päevas põhinõudelt summas 1206,55 eurot, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
31.TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
32.Aktsiaseltsi PlusPlus Capital lepinguline esindaja Carlo Kask vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele.
33.Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskuludeks on õigusabikulud summas 1020 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 65 eurot ja riigilõiv kogusummas 250 eurot. Õigusabi osutati 8,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot. Hagejal on õigus õigusabile. Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Hageja õigusabi toimingud koosnesid dokumentide komplekteerimisest ja analüüsist 1,5 tundi ja hagiavalduse koostamisest ja esitamisest 2 tundi, kostja 09.09.2022 vastusega tutvumine ja läbitöötamine ning õiguslik analüüs 2 tundi ja hageja 05.01.2023 seisukoha koostamine ülevaatamine ja esitamine 3 tundi.
34.Kohtumenetluses tuli hagejal koostada hagiavaldus. Hagiavalduse esitamiseks on vajalik tutvuda asjaoludega ja koguda tõendeid. Samas märgib kohus, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega. Kostja esitas 09.09.2022 sisulised vastuväiteid ja kohus määras hagejale esitada seisukoht kostja vastuväidetele. Kohtu nõude täitmine on vajalik toiming ja hageja esitas 05.01.2023 seisukoha. Kohtule on usutav, et hageja tutvus kostja 09.09.2022 vastusega ja töötas kostja vastuse läbi koos õigusliku analüüsiga. Kohtu hinnangul hageja kordab osaliselt oma vastuses hagiavalduses toodud väiteid. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid kokku 7 tunni ulatuses: -
dokumentide komplekteerimine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine kokku 3 tundi; kostja 09.09.2022 vastusega tutvumine ja läbitöötamine ning õiguslik analüüs 1,5 tundi; hageja 05.01.2023 seisukoha koostamine ülevaatamine ja esitamine 2,5 tundi.
35.TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 lg 2 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse
ettevalmistamise ja esitamise kulu. Kohus peab hageja poolt kantud maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 65 eurot põhjendatuks.
36.Hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 250 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub samuti kostjalt väljamõistmisele.
37.Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 1015 eurot, millest maksekäsu kiirmenetluse kulu 65 eurot, riigilõiv 250 eurot ja lepingulise esindaja tasu 700 eurot.
38.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlusele mõistab kohus kostjalt välja menetluskulude viivise.
39.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.