Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

A. M. U. (hageja) esitas 01.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. V. i vastu 1748,70 euro võlgnevuse nõudes. Pärnu Maakohtu 06.01.2023 määrusega anti nõue T. V. i vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

06.01.2023 määrusega jättis kohus A. M. U. hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hagejat kohustati esitama nõuetekohane hagi ja tasuma täiendavalt riigilõivu. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 11.01.2023.

06.02.2023 määrusega edastati A. M. U. hagi erandliku kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.

20.02.2023 määrusega jättis kohus hageja hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et hagejal tuleb täpsustada hagiavalduse asjaolusid seoses viivisenõudega ning tasuda täiendav riigilõiv 30 eurot.

20.02.2023 esitas hageja hagiavalduse täienduse ning tasus täiendava riigilõivu.

Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 01.11.2019 sõlmitud üürilepingust. Pooled leppisid kokku üürisummas 190 eurot kuus ning 50% kommunaalkulude tasumises. Korteri kommunaalkulud olid keskmiselt 100 eurot kuus. Kostja ei ole tasunud üüri ega kommunaalmakseid. Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1440 eurot (s.o 1140 eurot detsember 2019 kuni mai 2020 üürisumma ning 300 eurot sama perioodi eest kommunaalmakseid) ja viivise 332,75 eurot.

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 21.02.2023 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele vastuse andmiseks ning edastas hagimaterjalid kostjale avaliku e-toimiku vahendusel, e-posti aadressitele XXX ja XXX ning aadressitele XXX (tagastatud –

2(4)

hoiutähtaja möödumisel), XXX (tagastatud – ei viibinud kohal), XXX (tagastatud – ei ela/asu aadressil). Kohus proovis kostjat kätte saada telefoni teel, kuid edutult. Kohus tegi 16.06.2023 Töötamisregistrisse päringu, mille kohaselt ei ole kostjal töökohta, millelt oleks hiljutine väljamakse tehtud. Kohus tegi päringud kostja elu- ja viibimiskoha ning kontaktandmete teadasaamiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Sotsiaalkindlustusametile, Viljandi Vallavalitsusele ja Tartu Linnavalitsusele. Viljandi Vallavalitsuse 19.06.2023 vastuse kohaselt puuduvad neil andmed kostja tegeliku elukoha ja kontaktandmete kohta. Politsei- ja Piirivalveameti 19.06.2023 vastuse kohaselt on politsei menetlusinfosüsteemis märgitud kostja elukohaks XXX ning kontaktnumbriks XXX. Andmed on saadud 13.04.2019 väljakutse käigus. Hilisemaid kokkupuuteid isikuga fikseeritud ei ole. Tartu Linnavalitsuse 19.06.2023 vastuse kohaselt puuduvad neil andmed kostja tegeliku viibimiskoha kohta. Sotsiaalkindlustusameti 19.06.2023 vastuse kohaselt on neile teadaolevad kostja kontaktandmed 21.01.2019 seisuga XXX ja XXX. Kohus proovis kostjat kätte saada Sotsiaalkindlustusameti vastuses märgitud telefoninumbril, kuid edutult. Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada sama nõude varasemalt toimunud maksekäsu kiirmenetluses ega kohtumenetluses, toimetas kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.08.2023 ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 20.08.2023, s.o 15 päeva möödumisel. Kohus andis 21.02.2023 määrusega kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 20 päeva, mis möödus 11.09.2023. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.