lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-102422/11

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 12.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-102422/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1575
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastus
Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26
Teade
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastuskiri andmesubjekti päringule
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07
Vastuskiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-27
Selgitustaotlus
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-03-10

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineKAVS § 50Tarbija esitatud teave ja selle kontrollimineTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 232 lg 1Tõendite hindamine

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Direktiiv 1993/13Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, 5. aprill 1993, ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutesC-147/16C-679/18

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.09.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-102422

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi M. R, vastu põhivõla 1088,62 euro, intressi 120,63 euro, viivise 227,55 euro ja sissenõudmiskulu 50 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

1486,80 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (11542046), esindaja Dmitri Santašev Kostja: M. R, (xxxx)

RESOLUTSIOON:

1.Jätta OK Incure OÜ hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud OK Incure OÜ kanda. Märkida, et kostjal hüvitatavad kulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.OK Incure OÜ esitas 17.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1477,36 euro saamiseks. Kohus tegi 20.01.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 30.01.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.21.02.2023 esitas hageja hagi. Hagi kohaselt on kostja ja laenuandja I AS vahel sõlmitud 14.01.2020 krediidikontoleping nr xxxx, mille järgi on kostja kasutanud krediiti 1181 eurot. Kostja tasus krediidisumma katteks 92,38 eurot, viimane tagasimakse oli 10.06.2022 summas 5,47 eurot. Kostja põhivõlgnevus on 1088,62 eurot. Vastavalt lepingu xxxx punktile 9.2. arvestas hageja intressi määras 45,96% aastas. Perioodi 11.06.2022 kuni 06.09.2022 intressivõlgnevus on 120,63 eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 07.09.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.02.2023 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivisena 227,55 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 50 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega. Krediidiandja andis 16.08.2022 kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks, kuid see ei andnud soovitud tulemust, mistõttu ütles 06.09.2022 krediidiandja lepingu üles. Hageja on nõude omandanud nõude loovutamise teel.
3.Tartu Maakohus andis 07.03.2023 määrusega hagi kohtualluvusel üle Harju Maakohtule. Harju Maakohus võttis hagi 24.03.2023 menetlusse, kohustades kostjat esitama hagile vastus 20 päeva jooksul.
4.Hageja esitas 19.05.2023 vastuse kohtu 05.05.2023 nõudele, milles selgitas, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust.
5.Kohus asus 06.06.2023 esialgsele seisukohale, et hageja esitatud selgituste põhjal ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud. Hageja esiletoodu järgi võttis laenuandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse pensionikeskuse andmeid kostja sissetuleku kohta ning päring tehti Creditinfo andmebaasi ja taust.ee andmebaasi. Kostja pangakonto väljavõtet ei küsitud, kuigi kostja märkis laenutaotluses oma keskmiseks sissetulekuks 2500 eurot kuus, pensionikeskuse andmete kohaselt oli kostja keskmine netosissetulek 1352 eurot kuus. Hageja ei ole esitanud kohtule tõende(id), millest kajastuks kostja kohustuste suurus laenu andmisel. Hageja ei pidanud vastuseks kohtu 05.05.2023 kirjale välja tooma arvutustehet, vaid selgitama, kuidas ta tuvastas kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse enne laenu andmist. Hagejal laenuandjana pidanuks tekkima kahtlus esitatud andmete tegelikkusele vastavuses, sest kostja sissetulek erines suuresti taotluses märgitust ja pensionikeskusest saadud infost. Hageja ei ole põhjendanud, mis takistas tal kostja igakuiste sissetulekute ja kulude kontrollimist nt kostja pangaväljavõtte põhjal. Kohus andis hagejale veelkord võimaluse tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja selgitas, et kui hagejal ei ole esitada täiendavaid tõendeid, siis tuleb hagejal täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 403(4) lg 7 sätestatuga.
6.21.06.2023 esitas hageja täiendavad selgitused.
7.Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 09.04.2023, kuid kostja ei ole hagile tähtaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud. Maakohtu otsuse põhjendused
8.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus hagi rahuldamata.
9.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).
10.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õiguses üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktika (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) kohaselt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata.

Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

11.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest lähtuvalt hindab kohus omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020.a otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
12.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
13.Kohus andis hagejale korduvalt võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja poolt 19.05.2023 ja 21.06.2023 antud selgituste alusel ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
14.Hageja selgitas, et laenuandja on kontrollinud kostja krediidivõimelisust, hinnates nii laenutaotluses esitatud andmeid kui ka kogumispensioni registri ja Creditinfo andmeid. Lisaks oli hageja väitel krediidiandjal kehtestatud sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks. Vastavat sisekorda ja pensioniregistri päringut ei ole hageja kohtule esitanud. Kohtule on esitatud väljavõte taust.ee süsteemist.
15.Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 2-22-147995 leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla.
16.Ringkonnakohus on lahendis 2-20-106661 selgitatud, et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
17.Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2‐14‐21710, p 29.3).
18.Maakohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmete põhjal võimalik tuvastada, kui suured olid kostja igakuised tegelikud sissetulekud ja kohustused, kas tal oli varasemaid finantskohustusi ning milline oli kostja tegelik maksekäitumine enne laenulepingu sõlmimist. Kostja on laenutaotluse esitamisel märkinud enda keskmise sissetuleku oluliselt suurema kui laenuandja tuvastas. Kostja märkis laenutaotluses oma keskmiseks sissetulekuks 2500 eurot kuus, pensionikeskuse andmete kohaselt oli kostja keskmine netosissetulek 1352 eurot. Hagejal laenuandjana pidanuks tekkima kahtlus esitatud andmete tegelikkusele vastavuses, sest kostja sissetulek erines suuresti taotluses märgitust ja pensionikeskusest saadud infost. Hageja ei ole põhjendanud, mis takistas tal kostja igakuiste sissetulekute ja kulude kontrollimist nt kostja pangaväljavõtte või ka kostjalt täpsustavate küsimuste põhjal. Asjas ei

ole võimalik leida kinnitust, et kostja oli suuteline oma sissetuleku arvel püsivalt katma oma väljaminekuid ning tasuma ka laenu.

19.Krediidiandjal on kohustus tarbijale selgelt öelda, missugust teavet temalt krediidivõime hindamiseks vajatakse. Kui tarbija esitab vastuolulist teavet, tuleb seda kontrollida ja vajadusel selgitusi küsida. Tegemist ei ole krediidiandjat ebamõistlikult koormava kontrollikohustusega. KAVS § 50 lõigete 3 ja 4 nõuetele vastavat kontrolli ega mõistlikke pingutusi praegusel juhul tehtud ei ole. Kohus on seisukohal, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.
20.Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saa maakohus hageja nõuet hagis esile toodud asjaolusid arvestades osaliselt rahuldada. Ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Seda ei ole hageja teinud ja osundatud põhjusel tuleb hagi jätta rahuldamata. Eelmärgitu on kooskõlas Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga nr 2-22-147995. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd asjas ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
22.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja