Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 12. september 2023
Tsiviilasja number
2-23-8872
Tsiviilasi
HOONEÜHISTU KULGU PAADIGARAAŽID 2. juuni 2023. a määruskaebus Tartu Maakohtu registriosakonna 19. mai 2023. a määrusele registriasjas nr Ä 40007348 / 23
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu registriosakonna 19. mai 2023. a kandemäärus nr Ä 40007348 / 23
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
HOONEÜHISTU
määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: HOONEÜHISTU KULGU PAADIGARAAŽID (registrikood 80050845), esindaja juhatuse liige Sergei Russakov
esindajad
RESOLUTSIOON
KULGU
PAADIGARAAŽID
1.Jätta HOONEÜHISTU KULGU PAADIGARAAŽID määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Tartu Maakohtu registriosakonna 19. mai 2023. a kandemäärus nr Ä 40007348 / 23 muutmata.
Jätta menetluskulud määruskaebemenetluses HOONEÜHISTU KULGU PAADIGARAAŽID kanda.
4.Võtta asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud tõenditest lisa nr 1 (ajalehekuulutus ajalehes Gorod) ja selle tõlge, lisa nr 3 (12. aprilli 2023. a e-kiri) ja selle tõlge ning lisa nr 5 (8. aprilli 2023. a protokoll ja osalejate nimekiri).
5.Jätta asja materjalide juurde võtmata määruskaebusele lisatud tõenditest lisa nr 2 (arve nr 132), lisa nr 4 (22. aprilli 2023. a protokoll) ja lisa nr 6 (selgitused määruskaebusele). Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.HOONEÜHISTU KULGU PAADIGARAAŽID (avaldaja) esitas 15. mail 2023 Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse, milles palus registrikaardile kanda aadressi Ida-Viru maakond, Narva linn, Rakvere tn 73-48, 20609 ning kustutada registrikaardilt juhatuse liikmed Dmitri Bolotov ja Roman Belianskii ja sisestada juhatuse liikmeks Alexander Eremichev.
2.Tartu Maakohtu kohtunikuabi jättis 19. mai 2023. a määrusega avalduse osaliselt rahuldamata. Muudatused otsustati teha aadressi osas, muus osas jätta andmed muutmata. Kohtunikuabi tõi määruse asjaoludes välja, et kandeavalduse alusel ei saa teha äriregistrisse kõiki taotletud kandeid, kuna korduv koosolek ei olnud otsustusvõimeline ning lisaks esinevad dokumentides puudused. Riigilõivu kogusummast 25 eurot on tasutud 10 eurot ning 8. aprilli 2023 koosoleku protokollis pole märgitud ühistu registrikoodi ning asukohta, protokollis pole märgitud koosoleku juhatajat ning protokollijat, esitatud ei ole osalejate nimekirja ja 22. aprilli 2023 koosoleku protokollis pole märgitud ühistu registrikoodi ning asukohta. Põhikirja kohaselt võib üldkoosolek võtta vastu otsuseid kui esindatud on üle poole ühistu liikmetest. 8. aprillil 2023 toimunud üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, kuna kohal ei olnud nõutud arv liikmeid. Tulenevalt tulundusühistuseaduse (TÜS) § 46 lg-st 2 ja § 41 lg-st 1 oleks saanud uue üldkoosoleku kokkukutsumise teate saata kõige varasemalt 16. aprillil 2023 (koosolek toimus 8. aprillil 2023, teate saab saata mitte varem kui seitsme päeva pärast). Seega, kui teade saadeti 16. aprillil 2023, siis on koosolekut võimalik pidada kõige varasemalt
24.aprillil 2023. Protokolli kohaselt toimus aga korduv koosolek 22. aprillil 2023. Korduva koosoleku kokkukutsumisel on rikutud oluliselt seaduse ning põhikirja nõudeid, seega ei olnud koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Otsustusvõimetu üldkoosoleku protokolli
alusel ei saa teha kandeid registrisse. Äriühingu asukoha muutmise osas ei esine takistusi kande tegemiseks. Kuna äriühingu asukoht muutub kohaliku omavalitsuse üksuse piires, siis piisab aadressi muutmiseks ainult juhatuse liikme avaldusest. Vastav muudatus on riigilõivu vaba.
MÄÄRUSKAEBUS
3.Avaldaja esitas registriosakonna määruse peale määruskaebuse, milles palub registriosakonna määruse tühistada ja kohustada registriosakonda avaldust juhatuse koosseisu kohaste registrikaardi kannete muutmiseks rahuldama. Avaldaja on seisukohal, et üksnes isikud, kelle õigusi on rikutud, saavad otsustada, kas koosoleku kokkukutsumise korra n-ö rikkumine on olnud oluline. Kõnealusel juhul ei ole kellegi õigusi rikutud, sest korduva koosoleku kuupäev sai kindlaks määratud 31. märtsil 2023 Narva linnalehes „Gorod“ ilmunud kuulutuses. Liikmetele saadeti edasi meeldetuletus korduva koosoleku kokkukutsumise kohta 12. aprillil 2023. 22. aprilli 2023. a koosoleku protokoll ei ole ühegi õigusnormiga vastuolus. Mis puutub 15 euro suuruse riigilõivu tasumata ja registrikoodi protokolli märkimata jätmisesse, siis registriosakond saanuks lasta avaldajal puudused kõrvaldada.
4.Registripidaja jäi maakohtule määruskaebuse edastamisel määruses toodud seisukoha juurde, v.a osas, mis puudutab riigilõivu tasumist. Riigilõiv on tasutud õiges suuruses. Lisaks leiab registripidaja, et korduva koosoleku kokkukutsumise teadet ei ole võimalik saata enne kui on toimunud esmane koosolek.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu registriosakonna määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 kohaselt jätta muutmata ja avaldaja määruskaebus rahuldamata.
6.Avaldaja kandeavalduses taotletud juhatuse liikmete andmete muudatuste aluseks on
8.aprilli 2023. a (esmane koosolek) ning 22. aprilli 2023. a (korduskoosolek) toimunud koosolekute protokollid.
7.Määruskaebusele lisatud tõendid võtab ringkonnakohus TsMS § 662 lg-st 3 lähtudes asja materjalide juurde määruskaebuse lisa nr 1 (ajalehekuulutus ajalehes Gorod) ja sellele lisatud tõlke, lisa nr 3 (12. aprilli 2023. a e-kiri) ja selle tõlke ning lisa nr 5 (8. aprilli 2023. a protokoll ja osalejate nimekiri). Eelnimetatud tõendid omavad tähtsust asja lahendamisel. Asja materjalide juurde ei ole vaja võtta juba kandeavaldusega registriosakonnale esitatud
22.aprilli 2023. a protokolli (määruskaebuse lisa 4). Ringkonnakohtu hinnangul on asjas tähtsust mitteomavad tõendid määruskaebusele lisatud lisa nr 2 (arve nr 132) ja lisa nr 6 (selgitused määruskaebusele). Seega tulenevad eelnimetatud tõendid jätta asja juurde võtmata.
8.TÜS § 46 lg 1 järgi võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui kohal või esindatud on üle poole ühistu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet ja lg 2 sätestab, et kui üldkoosolekul ei ole kohal või esindatud käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud arv liikmeid, kutsub juhatus kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul viibivate või esindatud liikmete arvust. Ka avaldaja 25. aprilli 2010 põhikirja punkti 5.7. lause 1 kohaselt kui üldkoosolekul ei ole kohal või esindatud üle poole ühistu liikmetest, kutsub ühistu juhatus kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga.
9.TÜS § 41 lg 1 järgi peab teade olema saadetud selliselt, et see jõuaks saaja aadressile tavalise edastamise korral vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist. Äriregistri andmetel kuulub ühistusse rohkem kui 50 liiget. TÜS § 41 lg 12 järgi kui ühistul on üle 50 liikme, ei pea liikmetele üldkoosoleku toimumise teateid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aadressil saatma, kuid teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning ühistu kodulehe olemasolul ka sellel. Teade tuleb avaldada vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist. Ühistu põhikirja punkti 5.4. kohaselt teatab ühistu juhatus ühistu liikmetele üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt üks nädal enne koosolekut. Ühistu juhatus teatab ühistu liikmete üldkoosoleku kokkukutsumise kohta vastavate teatiste infotahvlitele, mis on paigaldatud ühistu hoonete territooriumil, välja panemise kaudu või teatise avaldamise kaudu ajalehes, mis levitatakse Narva linna territooriumil. Ringkonnakohus selgitab, et korduva koosoleku puhul ei ole tegemist eriliigilise koosolekuga, vaid ka see on oma olemuselt üldkoosolek, mistõttu tuleb teatada liikmetele ka korduva koosoleku kokkukutsumisest ette vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.
10.Võrdlusena võib märkida, et eelnevaga analoogne on regulatsioon ka osaühingu kohta, kus ÄS § 171 lg 6 kohaselt tuleb uue koosoleku kokkukutsumise teade saata osanikele mitte varem kui kaks päeva pärast esimest koosolekut ja mitte hiljem kui kümnendal päeval pärast esimest koosolekut. Riigikohus on selgitanud, et nimetatud tähtaeg ei ole uue koosoleku toimumise hiliseim tähtaeg, vaid tähtaeg juhatusele uue koosoleku kokkukutsumiseks. Sätte osa "kuid mitte varem kui kahe päeva pärast" tuleb aga koostoimes ÄS § 172 lg-ga 2 (koosolekust tuleb osanikele teatada ette vähemalt üks nädal) mõista nii, et uus koosolek ei saa toimuda enne ühe nädala ja kahe päeva möödumist esimesest koosolekust (Riigikohtu 8. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-08, p 15). Ringkonnakohus leiab, et sarnaselt tuleb tõlgendada ka korduskoosoleku kohta sätestatud tähtaega hooneühistu puhul.
11.Eeltoodut arvestades pidi avaldaja hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg 2, TÜS § 46 lg 2, TÜS § 41 lg 1 kohaselt edastama liikmetele korduskoosoleku kokku kutsumiseks teate pärast
8.aprilli 2023. a üldkoosolekut, sealjuures mitte varem kui seitse päeva ning mitte hiljem kui kolm nädalat pärast 8. aprilli 2023 ning selliselt, et uue koosoleku kokku kutsumise kohta teate edastamise ja selle toimumise vahele jääks vähemalt üks nädalat. Kõige varasem aeg korduskoosoleku kokku kutsumiseks oleks olnud 16. aprillil 2023, ning sellele tuleb juurde arvestada üks nädal. Seega oleks korduskoosolekut olnud võimalik pidada korrektse teate edastamisel kõige varasemalt 24. aprillil 2023. Protokolli kohaselt toimus korduskoosolek aga
22.aprillil 2023.
12.Avaldaja on määruskaebuses selgitanud, et korduva koosoleku kuupäev oli kindlaks määratud juba 31. märtsil 2023 Narva linnalehes „Gorod“ ning lisaks on saadetud meeldetuletus korduva koosoleku kokkukutsumise kohta 12. aprillil 2023. Ajalehes avaldatud teatest nähtub, et esimene üldkoosolek toimub 8. aprillil 2023 kell 10.00 ühistu Kulgu territooriumi ja korduv üldkoosolek toimub 22. aprillil 2023 kell 10.00 aadressil Narva Kreenholmi tn 25 (endise 6. kooli hoone). Kuulutuses on märgitud päevakord. Ringkonnakohus leiab, et seadus ei võimaldanud avaldaja selgitatud viisil korduvat koosolekut kokku kutsuda. Juba koosoleku toimumise teates ei saa anda teada uue koosoleku toimumise ajast. Sellise koosoleku teavitamise võimaluse välistab TÜS § 46 lg 2, mille kohaselt saab juhatus mitte varem kui seitsme päeva pärast kokku kutsuda uue koosoleku sama päevakorraga. Seda ei muuda ka asjaolu, et korduskoosoleku toimumise aja meeldetuletus on saadetud
12.aprillil 2023 e-kirja teel. Teade on samuti saadetud enne TÜS § 46 lg-s 2 sätestatud aega ja teatest ei nähtu, kas see on saadetud kõigile ühistu liikmetele.
13.TÜS § 42 sätestab üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse nõudeid. Nimetatud sättest tuleneb, et üldkoosolekul tehtud otsuste tühisust ei too kaasa mitte igasugune seaduses või põhikirjas sätestatud nõude rikkumine, vaid üksnes selle oluline rikkumine. Riigikohus on asunud seisukohale, et otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad liikme õigust saada teada koosoleku toimumisest või takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. oktoobri 2014. a otsust nr 3-2-1-76-14, p 21)
14.Ringkonnakohus selgitab, et igal ühistu liikmel peab olema võimalus üldkoosolekul osaleda. Uue koosoleku kokkukutsumine saab toimuda alles siis, kui on selge, et esimene üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline ja seejärel tuleb järgida uue koosoleku korraldamisel seaduses sätestatud nõudeid ja tähtaegasid. Sellega on tagatud, et iga ühistu liige, eriti need, kes ei saanud esimesel koosolekul osaleda, saaksid end uueks üldkoosolekuks ette valmistada. Kõigil liikmetel, nendel kes ka ei osalenud esimesel koosolekul, peab olema selge ja ühene teave selle kohta, kas korduvkoosolek ikkagi toimub. Seega saab korduva koosoleku kokkukutsumine toimuda alles siis, kui on selge, et esimene koosolek ei olnud otsustusvõimeline.
15.Lähtuvalt eelnevast on korduva koosoleku kokkukutsumisel rikutud seaduses sätestatud tähtaega. Tegemist on sellise rikkumisega, mis annab aluse kande tegemise keeldumiseks. Seega jättis kohtunikuabi põhjendatult avalduse osaliselt rahuldamata.
16.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et asjaolu, et maakohus on määruses eksinud riigilõivu küsimuses ning kohtunikuabi on määruskaebuse edastamisel selgitanud, et on määruses eksinud riigilõivu arvestamisel, ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Kandeavaldus jäeti rahuldamata põhjusel, et otsustusvõimetu üldkoosoleku protokolli alusel ei saa teha kandeid registrisse. Seda puudust ei oleks saanud kõrvaldada avaldajale puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmisega.
17.Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda TsMS § 172 lg 2 kohaselt, mille järgi kannab avaldaja ise menetluskulud, kui menetluses osaleb üksnes avaldaja.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.