lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-151580/14

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 07.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-151580/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1830
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ GS Core16183586(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht

Viru Maakohus Kaire Pullerits

Kohtuasja number

07.09.2023, Jõhvi 2-22-151580

Kohtuasi

OÜ GS Core hagi A. T. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

6177,23 eurot Hageja: OÜ GS Core, registrikood: 16183586, asukoht: Jõe tn 2a, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Alar Liivamägi, e-posti aadress: xxx Kostja: A. T., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata

Menetlusosalised ja esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta OÜ GS Core hagi A. T. vastu võlgnevuse nõudes, rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud OÜ GS Core kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad ja kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
3.Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik 1(5)

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda poolelt hagihinnalt riigilõiv, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused

1.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-22-151580 OÜ GS Core hagis A. T. vastu võlgnevuse nõudes.
2.12.05.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale 07.07.2023 Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 27.07.2023 hagile vastust esitanud. Viru Maakohus saatis kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise kohtumääruse järgnevalt:12.05.2023, 18.05.2023, 29.05.2023 e-posti aadressile: xxx, vastus puudub; 29.05.2023 e-posti aadressile: xxx, vastus puudub. 23.05.2023 ja 29.05.2023 postiaadressile: xxx, tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Politsei- ja Piirivalveamet on kohtule tsiviilasjas nr 2-22-144107 teatanud (PPA teatis, so kohtu poolt kogutud tõend), et kostjaga seonduvalt on viimane juhtum registreeritud 04.02.2020 ja see on seotud Tallinna linna aadressiga. Rahvastikuregistri andmetel on viimaseks isiku elukoha aadressiks märgitud xxx. PPA-le teadaolevalt on kostja kasutanud mobiiltelefoni numbriga xxxxxxxx. PPA-l puuduvad täiendavad andmed kostja elu- või viibimiskoha kohta. Töötamise registri väljavõtte kohaselt ei ole kostjal kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtul olnud võimalik menetlusdokumente tööandja vahendusel kostjale kätte toimetada. 31.05.2023 helistas kohtuistungi sekretär kostja mob tel nr: xxxxxxxx, et täpsustada kostja kontaktandmeid. Kõnele kostja ei vastanud ning mob tel nr xxxxxxxx ei olnud kostja kättesaadav. Kohtul puuduvad andmed kostja tegeliku elu- või viibimiskoha kohta. Seega eeldused otsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
4.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest (so 14.02.2017 laenuleping nr 702237799, kostja sai laenu 7500 eurot, 06.08.2018 laenuleping nr 702237799, kostja sai täiendavalt laenu 2500 eurot ja 10.06.2019 laenuleping nr 702237799, kostja sai laenu 1128 eurot). Hagiavalduse kohaselt kanti 14.02.2017, 06.08.2018 laenulepingutest tulenevad laenujäägid 10.06.2019 laenulepingusse. 2(5)

05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

5.20.04.2023 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7. 6.12.05.2023 seisukoha punktis 4 on hageja osundanud, et enne esimese, so 14.02.2017 laenulepingu sõlmimist kontrollis laenuandja kostja krediidivõimelisust kostja esitatud andmete põhjal ja kostjal ei olnud muid finantskohustusi ja tema igakuiseks sissetulekuks oli 1700 eurot. Kostja kontoväljavõttest (periood 01.07.2016-07.02.2017) nähtuvalt oli kostja meremees välisäriühingute laevadel, sissetulekutes esines tööotstest ja töövahetustest tulenevalt kõikumisi. Lepingueelselt olid igakuised kostja töötasu laekumised vahemikus 1390-2659,48 eurot. Keskmine sissetulek oli kostjal 1737,09 eurot ning kostja kontojääk oli püsivalt positiivne ja konto ei olnud arestitud, sel puudusid maksed täituritele või inkassofirmadele, mis iseloomustas kostjat positiivset. Laenuandja tegi maksehäirete kontrollimiseks päringu ka maksehäireregistrisse ja Krediidiinfo maksehäirete päringu vastuse kohaselt ei olnud kostjal maksehäireid. Kostja oli 1700 eurose keskmise kuusissetuleku juures võimeline lepingut (so kuumakset 168,42 eurot) täitma. Seega laenuandja järgis vastutustundlikku laenamise põhimõtet. Viidatud seisukoha p-is 6 märkis hageja, et enne järgneva, so 06.08.2018 laenulepingu sõlmimist ja täiendava laenu 2500 euro andmist kontrollis laenuandja kostja krediidivõimelisust kostja enda poolt esitatud andmete põhjal ja kostjal puudusid muud finantskohustused ja tema sissetulekuks oli 4500 eurot. Uue laenulepinguga tekkinud igakuised kohustused moodustasid 8% kostja avaldatud sissetulekust. Sissetulekute suuruse kontrollimiseks teostas laenuandja päringu Pensioniregistrisse ning Krediidiinfo päringu vastusest tulenevalt kostjal maksehäireid ei olnud. Kostja 2829 eurose sissetuleku juures oli kostja võimeline lepinguga võetud kohustusi täitma ja tasuma lepingujärgset kuumakset 343,50 eurot. Ka eelmärgitud 02.08.2018 laenulepingu osas leiti, et on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Järgnevalt 10.06.2019 laenulepingu sõlmimise eelselt kontrollis laenuandja kostja krediidivõimelisust kostja enda andmete põhjal ja kostja sissetulekuks oli 1928 eurot ja kostjal puudusid finantskohustused. Kostja uue laenulepinguga tekkinud igakuised kohustused moodustasid 16% kostja avaldatud sissetulekust. Sissetulekute suuruse kontrollimiseks tegi laenuandja päringu Pensioniregistrisse ning Krediidiinfo andmetel ei olnud kostjal maksehäireid. 1928 eurose (kuni 4568 eurose) keskmise kuu sissetuleku juures oli kostja võimeline lepinguga võetud kohustusi täitma ning tasuma kuumakset 343,50 eurot. Eelnevast järelduvalt oli laenuandja seisukohal, et ka viimase laenulepinguga oli vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud.

3(5)

7.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kohta esitatud ülevaatest ja tõenditest lähtuvat teavet ei saa lugeda piisavaks krediidivõimelisuse kontrollimiseks ühegi, so 14.02.2017, 06.08.2018 ja 10.06.2019 laenulepingu puhul. Esmalt märgib kohus, et 14.02.2017 laenulepingu sõlmimise eelselt ei ole laenuandja kontrollinud kostja tegelikku krediidivõimekust. Kostja pangakontoväljavõttest (vt hageja 12.05.2023 seisukoha lisa 1, periood 01.07.2016 kuni 07.02.2017) nähtuvalt oli konto algjäägiks 163,34 eurot ja lõppjäägiks 18,14 eurot. Hageja ei ole selgitanud ega esile toonud kostja pangakontoväljavõtte põhjal sissetulekute/kohustuste ehk krediidivõimelisuse hindamiseks tehtud analüüsi (sh reaalseid sissetulekutel ja kohustustel põhinevaid arvestusi). Ebaõige on hageja väide, et kostjal ei olnud muid finantskohustusi, kuivõrd pangakontoväljavõttest nähtub, et kostjal oli AS-ist LHV Finance võetud juba kaks laenu (laenulepingud nr 932958 ja 1093443) ning eelnevale lisandusid ka igakuised muud kohustused. Enne 14.02.2017 lepingu sõlmimist oli viimati 02.02.2017 kostja igakuiseks sissetulekuks 1443 eurot, mistõttu on hageja poolt märgitud keskmine sissetulek 1700 eurot ebaõige. Kohus märgib, et hageja ei ole iga järgneva 06.08.2018 ja 10.06.2019 laenulepingu sõlmimisel (täiendavate laenud andmisel) kostja pangakontoväljavõtet nõudnud ja hageja ei ole kostja krediidivõimelisust (tuvastamaks kostja reaalsed sissetulekud/kohustused) kindlaks teinud ja analüüsi teostanud. Kohus leiab, et krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma iga järgneva 06.08.2018 ja 10.06.2019 laenulepingu sõlmimise eelselt (so enne täiendavate laenusummade andmist) pangakontoväljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu
8.novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika), mida antud juhul tehtud ei ole. Viidatud lahendi p-s 55 on Tallinna Ringkonnakohus osundanud, et: „Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Praegusel juhul pangakonto väljavõtete küsimine tõendatud ei ole. Kolleegiumi hinnangul ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. Eeltoodu alusel ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostjalt pangakontoväljavõtet küsinud ja kostja tegelikke sissetulekuid ning kohustusi kontrollitud ei ole. Kohtule ei ole esitatud ka krediidivõimelisuse osas analüüsi.
8.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et ka nõue ei ole selge. Kohus andis hagejale 20.04.2023 puuduste määruses võimaluse teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7. Hageja ümberarvestust nõude osas ei esitanud. 4(5)
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
10.Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.2023 tsiviilasjas nr 2-22-147995 otsuse punktis 12.2 osundanud, et: „Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada ning seda ei saaks teha ka ringkonnakohus“. Kuivõrd krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevalt tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus hagiavalduse rahuldamata.
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal asjas menetluskulusid ei esine, mistõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja