2.Mõista L.M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja võlgnevus liitumislepingu alusel summas 153,67 eurot, millest põhivõlg liitumislepingu alusel on 94,21 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja seisuga 09.12.2025 sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 34,46 eurot.
3.Mõista L.M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt 94,21 eurot alates 10.12.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista L.M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja võlgnevus järelmaksulepingute alusel kokku summas 1048,07 eurot, millest 817,62 eurot põhivõlgnevus ja 230,45 eurot viivis seisuga 09.12.2025 määraga 24% aastas.
5.Mõista L.M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt 817,62 eurot alates 10.12.2025 kuni põhinõude tasumiseni määraga 24% aastas.
6.Suuremas ulatuses jääb hagiavaldus rahuldamata.
1 (10)
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ja 50% ulatuses hageja kanda.
8.Mõista L.M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud kokku summas 600 eurot.
9.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (600 eurot) tasumiseni.
Apellatsioonkaebuse esitamine Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 12.06.2025 hagiavalduse L.M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt tema kasuks välja põhivõla 1672,74 eurot, s.o. liitumislepingu alusel mobiilsete teenuste eest 94,21 eurot ja järelmaksulepingute põhiosa 1578,53 eurot, intressivõlgnevus 101.43 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1061,39 eurot. Nõudesumma kokku 2885,56 eurot. Samuti edasiulatuva viivise alates 13.06.2025 kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses määras 24% aastas. Hageja nõude aluseks on kostja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud kliendileping, liitumisleping ja 9 järelmaksulepingut, millega kostja ostis Telia Eesti AS-lt erinevaid elektroonikaseadmeid ja teenuseid. Lepingud on sõlmitud perioodil august 2018 kuni jaanuar 2021.a. Elektroonikaseadmed on ostetud järelmaksuga. Lepingute kohaselt kohustus kostja tagastama järelmaksu lepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel kas 48 kuu jooksul või 24 kuu jooksul (üks leping). Lepingute kohaselt lisandus ostetud kauba hinnale intress, mille määr oli esmalt 15,90% aastas, seejärel 21,90% aastas. Lepingutasu oli kahel esimesel lepingul 0 eurot, seejärel 15,90 eurot või 19,90 eurot. Hageja näitab hagis ära iga lepingu kohta kujuneva krediidi kulukuse määra. Telia Eesti AS osutas kostjale sideteenuseid ja andis üle järelmaksulepingute alusel ostetud kaubad. Kostja kasutas Telia Eesti As teenuseid , kuid kõigi nende eest ei tasunud. Kostjale esitatud arvetest on kostja jätnud tasumata 15 arvet kogusummas 1774,17 eurot, millest mobiilsete teenuste eest tasumata 94,21 eurot ja järelmaksu osamakseid tasumata 1578,53 eurot. Järelmaksu intressi tasumata 101,43 eurot. Tasumata jäänud arvete maksetähtaeg oli periood 20.06.2022-20.10.2022.a. Telia Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 26.08.2022. Seoses lepingute ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks kõik tasumata järelmaksu põhiosamaksed kogusummas 1578,53 eurot ja tasumata intressi summa 101,43 eurot. Kostja põhivõlg on seega 1672,74 eurot 94,21+1578,53). Telia Eesti hagejale.
Eesti AS loovutas nõude koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid 13.11.2024
Hageja arvestab viivist sissenõutavaks muutunud põhiosalt 1672,74 alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast, s.o alates 21.10.2022 kuni hagiavalduse 2 (10)
esitamiseni 12.06.2025 lepingus kokkulepitud viivisemääras 24% aastas. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku 1061,39 eurot. Lisaks taotleb hageja VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot. Hageja on saatnud kostjale neli tasulist meeldetuletuskirja: 11.12.2024.a esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot; 06.01.2025.a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 13.02.2025.a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot. Muud makseviivitusega tekkinud kulud on kokku 5 eurot. Muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-posti teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud ning võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja taotleb, et juhul, kui kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks ei vast, lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata vastavalt TsMS § 407 lg-le 1.
3.Kohus võttis 09.10.2025 hagiavalduse menetlusse, andes kostjale 21 päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
4.Kostja on hagiavalduse ja kohtu 04.08.2025 määruse kätte saanud 13.09.2025.a kättetoimetamisteatise alusel (saadetise vastuvõtja L.M. ema). TsMS § 313 lg 2, lg 3 p.1-7 kohaselt loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtule vastanud.
5.Kohus saatis hagejale 19.10.2025 selgitava kirja, juhtides tähelepanu vajadusele tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja tehes ettepaneku esitada VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt ümberarvestused.
6.Hageja esitas 31.10.2025 selgitused ja nõude ümberarvestused juhuks kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus ei pea põhjendatuks teha asjas tagaseljaotsust TsMS 407 lg 1 alusel, kuna hagi ei ole kogu ulatuses õiguslikult põhjendatud. Ka ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, see on kohtu õigus.
8.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.
9.Esitatud asjaolude ja tõendite alusel on tuvastatav, et Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid kaheksa järelmaksulepingut ja kostja täitis neid järgmiselt.
9.1.Leping nr 1563544, sõlmitud 30.08.2020. Kostja sai kauba järelmaksuga summas 339,99 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.09.2020 – 20.08.2024. Kostja on võlgnevuses alates 22. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.06.2022. Võttes arvesse, et kostjal on 1-21. osamaksed täielikult tasutud (5,42 + 20x9,62 = 197,82) ning kui arvestada kui maksed põhiosa katteks, on seega kostjal tasumata põhiosa 142,17 eurot (339,99-197,82).
9.2.Leping nr 1567241, 11.09.2020.. Kostja sai kauba järelmaksuga summas 307,98 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.10.2020 – 20.09.2024, Kostja on võlgnevuses alates 21. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.06.2022. Võttes arvesse, et kostjal on 1-20. osamaksed täielikult tasutud (7,35 + 19x8,71 = 172,84) ning kui arvestada kui maksed põhiosa katteks, on seega kostjal tasumata põhiosa 135,14 eurot (307,98-172,84).
9.3.Leping nr 1570390, 17.09.2020. Kostja sai kauba järelmaksuga summas 192,10 eurot, 3 (10)
mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.10.2020 – 20.09.2022. Kostja on võlgnevuses alates 21. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.06.2022. Võttes arvesse, et kostjal on 1-20. osamaksed täielikult tasutud (8,75 + 19x10,79 = 213,76) ning kui arvestada kui maksed põhiosa katteks, siis kostjal võlgnevust hageja ees ei ole.
9.4.Leping nr 1570433, 17.09.2020.. Kostja sai kauba järelmaksuga summas 358,40 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.10.2020 – 20.09.2024. Kostja on võlgnevuses alates 21. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.06.2022. Võttes arvesse, et kostjal on 1-20. osamaksed täielikult tasutud (8,20+ 19x11,89 = 234,11) ning kui arvestada kui maksed põhiosa katteks, on seega kostjal tasumata põhiosa 124,29 eurot (358,40-234,11).
9.5.Leping nr 1574152, 22.09.2020. . Kostja sai kauba järelmaksuga summas 327,80 eurot. Kostja tasus lepingu sõlmimisel sissemakse 20% kauba kogumaksumusest, s.o 25,00 eurot seega jäi kostjal tasuda põhiosa 302,80 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.10.2020 – 20.09.2024. Kostja on võlgnevuses alates 21. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.06.2022. Võttes arvesse, et kostjal on 1-20. osamaksed täielikult tasutud (6,10+ 19x10,14 = 198,76) ning kui arvestada kui maksed põhiosa katteks, on seega kostjal tasumata põhiosa 104,04 eurot (302,80-198,76).
9.6.Leping nr 1590329, 30.09.2020.. Kostja sai kauba järelmaksuga summas 236,90 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.10.2020 – 20.09.2024. Kostja on võlgnevuses alates 21. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.06.2022. Võttes arvesse, et kostjal on 1-20. osamaksed täielikult tasutud (3,53+ 19x8,07 = 156,86) ning kui arvestada kui maksed põhiosa katteks, on seega kostjal tasumata põhiosa 80,04 eurot (236,90-156,86).
9.10.Leping nr 1625752, 30.09.2020. Kostja sai kauba järelmaksuga summas 212,50 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.11.2020 – 20.10.2024. Kostja on võlgnevuses alates 20. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.06.2022. Võttes arvesse, et kostjal on 1-19. osamaksed täielikult tasutud (4,32+ 18x7,30 = 135,72) ning kui arvestada kui maksed põhiosa katteks, on seega kostjal tasumata põhiosa 76,78 eurot (212,50-135,72).
9.11.Leping nr 1646550, 13.11.2020. Kostja sai kauba järelmaksuga summas 156,20 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.12.2020 – 20.11.2024. Kostja on võlgnevuses alates 19. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.06.2022. Võttes arvesse, et kostjal on 1-18. osamaksed täielikult tasutud (4,15+ 17x5,41 = 96,12) ning kui arvestada kui maksed põhiosa katteks, on seega kostjal tasumata põhiosa 60,08 eurot (156,20-96,12).
9.12.Leping nr 1722130, 11.01.2025. Kostja sai kauba järelmaksuga summas 248,70 eurot. Kostja tasus lepingu sõlmimisel sissemakse 16,08% kauba kogumaksumusest, s.o 40,00 eurot seega jäi kostjal tasuda põhiosa 208,70 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.2.2021 – 20.01.2025. Kostja on võlgnevuses alates 17. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.06.2022. Võttes arvesse, et kostjal on 1-16. osamaksed täielikult tasutud (5,92+ 15x7,18 = 113,62) ning kui arvestada kui maksed põhiosa katteks, on seega kostjal tasumata põhiosa 95,08 eurot (208,70-113,62).
10.Asjas ei ole vaidlust, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega, seda märgib hageja ka hagiavalduses. Kohtul tuleb kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ja kas on krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava 4 (10)
krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on hagiavalduses ära näidanud, s.h. alusandmetega, milline on iga tarbijakrediidilepingu krediidikulukuse määr. See on piirides 16,59% -33,23%. Lepingute sõlmimise ajal perioodil 11.09.2020-11.01.2021 oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr sellel perioodil ehk 01.07.2020-01.072021 seisuga 61,56% aastas ja 60,27 % aastas. Seega ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole VÕS § 4062 lg 3 järgi tühine.
11.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 4 järgi Tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks teavitab krediidiandja tarbijat, missuguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. VÕS § 4034 lg 2 järgi Krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.
12.Hagiavaldusest ja lisatud krediidiotsuste tekstist nähtub, et krediidiandja on pidanud võimalikuks pakkuda kliendile krediiti täisautomaatse protsessi käigus taustakontrolli tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ja konto väljavõtte esitamise nõudeta. Sellest sõnastusest on selge, et krediidiandja ei täitnud sellekohaseid VÕS § 4034 lg 1 ja lg 2 nõudeid. 12.1.Maksevõime hindamisel lepingu nr 1563544 sõlmimisel 30.08.2020 on olnud aluseks kostja laenutaotlus ja sellesse kostja poolt märgitud andmed, On viidud läbi kliendi taustakontroll , krediidivõimelisuse hindamine ja esitatud krediidiotsuse üksikasjad (dtl 4750, 96-103). On hinnatud kliendi maksekäitumist Telia arvete tasumisel ja muude lepinguliste teenuste kasutamisel, aga ka Teliast väljaspool. Andmed on võetud Creditinfost (maksehäired puuduvad) ja avalikest registritest (rahvastikuregister, Maksu- ja Tolliamet), neid andmeid kasutati kliendi poolt esitatud andmete kontrollimiseks. Krediidiandja pidas võimalikuks pakkuda kliendile krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse protsessi käigus taustakontrolli tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta.
12.2.Maksevõime hindamisel lepingu nr 1567241 sõlmimisel 11.09.2020 on olnud aluseks kostja laenutaotlus ja sellesse kostja poolt märgitud andmed. Krediidiandja pidas 5 (10)
võimalikuks pakkuda kliendile krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse protsessi käigus taustakontrolli tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta.
12.3.Maksevõime hindamisel lepingu nr 1570390 sõlmimisel 17.09.2020 on olnud aluseks kostja laenutaotlus ja sellesse kostja poolt märgitud andmed. Arvessevõetud tasutakontroll (krediiditaotluse andmed, maksevõime hindamise tulemused, krediidivõimelisuse hindamine ja krediidiotsuse üksikasjad) on identsed eelmistega (dtl 55-58, 112-119). Krediidiandja pidas võimalikuks pakkuda kliendile krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse protsesse käigus taustakontrolli tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta.
12.4.Maksevõime hindamisel lepingu nr 1570433 sõlmimisel 17.09.2020 on olnud aluseks kostja laenutaotlus ja sellesse kostja poolt märgitud andmed. Taustakontrolli ja krediidiotsuse andmed on samad, mis eelmiste lepingute puhul (dtl 59-62, 120-127). Krediidiandja pidas võimalikuks pakkuda kliendile krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse protsessi käigus taustakontrolli tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta.
12.5.Maksevõime hindamisel lepingu nr 1574152 sõlmimisel 22.09.2020 on olnud aluseks kostja laenutaotlus ja sellesse kostja poolt märgitud andmed. Ka siin on muutunud üksnes kostja finantskohustus Telia ees- Telia järelmaks on nüüd 124,88 eurot, kokku finantskohustused 524,88 eurot. Muud kogutud andmed, taustakontroll ka krediidiotsuse tulemused samad, mis eelmiste lepingute puhul (dtl 67-70, 136-143). Krediidiandja pidas võimalikuks pakkuda kliendile krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse protsessi käigus taustakontrolli tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta.
12.6.Maksevõime hindamisel lepingu nr 1590329 sõlmimisel 30.09.2020 on olnud aluseks kostja laenutaotlus ja sellesse kostja poolt märgitud andmed.. Krediidiandja pidas võimalikuks pakkuda kliendile krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse protsessi käigus taustakontrolli tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta.
12.7.Maksevõime hindamisel lepingu nr 1625752 sõlmimisel 30.09.2020 on olnud aluseks kostja laenutaotlus ja sellesse kostja poolt märgitud andmed. Krediidiandja pidas võimalikuks pakkuda kliendile krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse protsesse käigus taustakontrolli tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta.
12.8.Maksevõime hindamisel lepingu nr 1646550 sõlmimisel 13.11.2020 on olnud aluseks kostja taotlus ja sellesse kostja poolt märgitud andmed. Krediidiandja pidas võimalikuks pakkuda kliendile krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse protsesse käigus taustakontrolli tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta.
12.9., Maksevõime hindamisel lepingu nr 1722130 sõlmimisel 11.01.2021 on olnud aluseks kostja laenutaotlus ja sellesse kostja poolt märgitud andmed. Krediidiandja pidas võimalikuks pakkuda kliendile krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse protsessi käigus taustakontrolli tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta.
13.VÕS § 4034 lg 9 järgi Kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija kasutusse võetava krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist, ajakohastab krediidiandja tema käsutuses oleva teabe tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindab tarbija krediidivõimelisust iga kord enne krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist. Käesolevas asjas on tegemist olukorraga, kus tarbijast krediidisaaja (kostja) on kasutanud
6 (10)
krediidilimiiti (suurendanud kasutusse võetud krediidisummat) väga lühikeste ajavahemike järel pigem väikeste summade kaupa üheksal korral järjest, kuid kogusummas on tagastamata krediidisumma kujunenud märkimisväärseks, lisandub lepinguline intress. Kostja krediidivõime, tarbimisharjumuste kontrollimise ja sissetuleku stabiilsuse kohta andmete kogumist ei ole hageja tõendanud. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast laenutaotlusest ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohtu hinnangul ei ole hageja kogunud ja esitanud piisavalt andmeid, et veenduda vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimises, krediidiandja ei ole ka ise veendunud kostja krediidivõimelisuses. Krediidiandja on hinnanud üksnes kostjalt endalt saadud andmeid, s.h. ei ole kontrollitud kostja muude maksekohustuste olemasolu, kostjalt ei ole küsitud täiendavaid andmeid ega kontoväljavõtet. Seda vaatamata faktile, et kostjaga on sõlmitud kaheksa järelmaksulepingut lühikese aja jooksul. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja täitnud kohustust kontrollida tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediiditaotluse puhul kostja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 403 4 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et L.M. on rikkunud Telia Eesti AS-ga sõlmitud lepingutest tulenevat raha maksmise kohustust, s.h. järelmaksukohustust ja hagiavalduse esitamise seisuga 12.06.2025 on tal esitatud arvete alusel tasumata järelmaksulepingutest tulenev põhivõlgnevus summas 817,62 eurot. Võttes aluseks VÕS § 4034 lg 7, on hageja esitanud kostja võlgnevuse ümberarvestuse, lugedes kõik kostja polt tehtud maksed põhinõude katteks. Hageja poolt tehtud
7 (10)
ümberarvestuse järgi on kostjal tasumata järelmaksulepingutest tulenev põhiosa võlgnevus ja hageja palub kohtul mõista kostjalt välja tasumata põhiosalt viivis lepingujärgses määras ehk 24% aastas alates lepingu lõppemise päevale järgnevast päevast. Kohus nõustub hageja põhjendusega, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Hageja on iga lepingu kohta näidanud ära lepingust tuleneva kohustuse täitmise lõpptähtpäeva, mis oli kokku lepitud pooltevahelises lepingus. Kohus on arvutanud viivise kohustuse sissenõutavaks muutumise päevast ehk lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast. Nii kujuneb põhivõlale lisanduv viivis lepingujärgses määras ehk 24% aastas järgmiselt:
14.1.Leping nr 1567241, põhiosa võlgnevus 142,17 eurot, viivis lepingujärgses määras 24% aastas seisuga 09.12.2025 44,46 eurot;
14.2.Leping nr 1570390, põhiosa võlgnevus 135,14 eurot, viivis lepingujärgses määras 24% aastas seisuga 09.12.2025 39,52 eurot;
14.3.Leping nr 1570390, põhiosa võlgnevus 0 eurot, viivis 0 eurot;
14.4.Leping nr 1570433, põhiosa võlgnevus 124,29 eurot, viivis lepingujärgses määras 24% aastas seisuga 09.12.2025 36,34 eurot;
14.5.Leping nr 1574152, põhiosa võlgnevus 104,04 eurot, viivis lepingujärgses määras 24% aastas seisuga 09.12.2025 30,42 eurot;
14.6.Leping nr 1590329, põhiosa võlgnevus 80,04 eurot, viivis lepingujärgses määras 24% aastas seisuga 09.12.2025 23,41 eurot;
14.7.Leping nr 1625752, põhiosa võlgnevus 76,78 eurot, viivis lepingujärgses määras 24% aastas seisuga 09.12.2025 20,94 eurot;
14.8.Leping nr 1646550, põhiosa võlgnevus 60,08 eurot, viivis lepingujärgses määras 24% aastas seisuga 09.12.2025 15,17 eurot;
14.9.Leping nr 1722130, põhiosa võlgnevus 95,08 eurot, viivis lepingujärgses määras 24% aastas seisuga 09.12.2025 20,19 eurot. Kokku on kostja võlgnevus järelmaksulepingutest tulenevalt 1048,07 eurot, millest 817,62 eurot põhivõlg ja 230,45 eurot viivised.
15.Põhjendatud on ka liitumislepingute alusel mobiilsete teenuste eest tasumata võlgnevuse 94,21 eurot väljamõistmise kostjalt. Hageja taotleb sellest võlgnevuselt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk seadusjärgses määras. Kohtuotsuses tegemise seisuga (09.12.2025) on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue mobiilsete teenuste võlalt 34,46 eurot. Hageja palub viivise väljamõistmist kostjalt kuni nõude täitmiseni, mis on kooskõlas VÕS § 113 lg.1 esimese lausega.
16.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu summas 50 eurot väljamõistmist. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hagiavaldusele lisatud tõendite kohaselt on kostjale saadetud võlateatised järgmistel kuupäevadel: 11.12.2024 esimene tasuline kiri 15 eurot; 06.101.2025 teine tasuline kiri 5 eurot, 13.02.2025 kolmas tasuline kiri 5 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et VÕS § 1132 lg 1 hõlmab kõikvõimalikke võla sissenõudmiseks tehtavaid toiminguid, mitte ainult meeldetuletuskirjade saatmist, mistõttu ei saa põhjendatuks pidada ka muid makseviivitusega 8 (10)
tekkinud kulusid 5 euro ulatuses. Põhjendatuks saab pidada sissenõudmiskulusid summas 25 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte kanda võrdsetes osades. Kohus rahuldab hagi umbes pooles ulatuses, mistõttu on põhjendatud kulude võrdne kandmine.
18.Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 420 eurot ja õigusabikulud 845 eurot (hagiavalduses). Menetluse lõpudokumendis palub hageja õigusabikulude hüvitamist summas 1098,50 eurot.
19.Riigilõivu suurus 420 eurot lähtudes hagi hinnast ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga.
20.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega. Samataolisi nõudeid on kohtute menetluses massnõuetena hulgaliselt, kusjuures nõuete menetlemisel tekkivad vaidlusküsimused, s.h. vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise vajadus esineb samuti hulgaliselt. Sama hageja on neis vaidlustes osalenud püsivalt. Seetõttu on sellistest vaidlustest kujunenud tüüpilised kohtuasjad, milles on välja kujunenud ja kujundatud standardsed dokumendid, struktuur, ka tehnilised võtted (nt fotografeeritud teksti kasutamine). Sellele vaatamata ei ole hageja oma praktikat muutnud, korduvad samad puudujäägid nõude sisus. Menetluse tagasihoidliku keerukuse juures arvestab kohus ka sellega, et kostja ei ole vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Neil asjaoludel leiab kohus, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o advokaadi tunnitasu pigem keskmisest kõrgemale määrale. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatuks tunnitasu määraks 120 eurot. Ajakulu (6,5 tundi) peab kohus mõistlikuks. Vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, on 780 eurot. Kohus peab hageja põhjendatud menetluskuluks 1200 eurot, millest riigilõiv 420 eurot ja hageja õigusteenuse kulu 780 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista pool menetluskulust ehk 600 eurot, pool menetluskulust jääb hageja kanda.
21.Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
22.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
9 (10)
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.