lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-5959/18

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 07.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-5959/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
07.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1319
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Julianus Inkasso OÜ10686553(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Kohtujurist

Eleri Kimmel

Määruse tegemise aeg ja koht

07. september 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-5959

Tsiviilasi

A K avaldus Julianus Inkasso OÜ vastu täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr xxx aegumise tõttu

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (võlgnik)

A K (isikukood xxx, aadress Tartu Vangla, Turu 56, 51004 Tartu)

Asjast puudutatud isik (sissenõudja)

Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, aadress A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

Kohtumääruse resolutsioon

1.Rahuldada A K (isikukood xxx) avaldus täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamiseks täiteasjas nr xxx.
2.Lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr xxx nõude täitmise aegumise tõttu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). 1 (3)

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

I.

Asjaolude kirjeldus

1.A K (avaldaja, võlgnik) esitas 20.04.2023 Harju Maakohtule avalduse Julianus Inkasso OÜ (puudutatud isik, sissenõudja) vastu täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr xxx aegumise tõttu koos menetlusabi taotlusega. Kohus algatas avalduse alusel 17.08.2023 hagita menetluse. Avaldaja põhjendas avaldust sellega, et kohtutäitur R S menetluses oleva täiteasja nr xxx algatamisest on möödas tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ettenähtud 10-aastane aegumistähtaeg ning täitur ei ole selle aja jooksul summat välja nõudnud, mistõttu on täitemenetlus aegunud. Puudutatud isik vastas avaldusele 31.08.2023. Puudutatud isik möönis nõude täitmise aegumist kohtuotsuse täitmata jäänud osas tsiviilasjas nr xxx. Puudutatud isik leidis, et avaldaja on avalduse esitanud ennatlikult, sest ei ole avaldusega pöördunud kohtutäituri poole. Puudutatud isik palub jätta menetluskulud avaldaja kanda. II.

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. TsMS § 477 lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning TsMS § 477 lg 7 esimese lause kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on täitedokumendiks Harju Maakohtu 12.02.2007 kohtuotsus (õigeksvõtul põhinev otsus) tsiviilasjas nr xxx. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt algatati täitemenetlus 21.05.2008 AS-i E 12.05.2008 täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur on avaldanud, et AS E on loovutanud täitedokumendist tuleneva nõude sissenõudjale. Sundtäitmisele esitati tagaseljaotsusega välja mõistetud 6349,15 krooni ja menetluskulude 1329,36 krooni tasumise nõuded (kokku 490,75 euro tasumise nõue). TsÜS § 157 lg 1 enne 05.04.2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates 05.04.2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele. Enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 01.03.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (vt ka RKTKo 3-2-1-116-13 p 13; RKTKo 3-2-1-141-13 p 22). Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt esitati täitedokument kohtutäiturile esimest korda täitmiseks 12.05.2008 (vt kohtutäituri 28.08.2023 vastus). Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas seega 12.05.2008. Täiteasjas oleksid täitedokumendist tulenevad nõuded TsÜS § 157 lg 1 kuni 04.04.2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varasemalt 12.05.2038. Seega ei olnud täitedokumendist tulenevad nõuded 01.03.2011 aegunud ja neile hakkas alates 01.03.2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. VÕSRS 21.03.2016 redaktsioonist lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäev 05.04.2011. Täiteasjas esitatud nõuete täitmine sai aeguda kõige varasemalt alates 05.04.2021. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas 05.04.2011 ja aegumistähtpäev oli 05.04.2021. Kuni 31.03.2021 katkestas TsÜS § 158 lg 2 järgi aegumise võlgnetava osaline tasumine, intresside maksmine, tagatise andmine või muu tegu. Alates 01.04.2021 kehtiv TsÜS § 158 lg 3 ei ole 2 (3)

kehtestatud tagasiulatuvalt, mistõttu kohus peab kontrollima, kas ajavahemikus 05.04.2011 kuni 31.03.2021 on esinenud asjaolusid, mis on TsÜS § 158 lg 2 järgi aegumise katkemise aluseks. Lisaks peab kohus kontrollima, kas esineb aegumise katkemise või peatumise aluseid ajavahemikus 05.04.2011 kuni 05.04.2021. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole avaldaja täitemenetluse kestel sundtäitmisele esitatud nõuet vabatahtlikult rahuldanud. Täitetoimingute tulemusel ei ole sundtäitmisele esitatud nõuet täies ulatuses rahuldatud. Kohus leiab, et täitemenetluses tehtud täitetoimingute tulemusel nõude rahuldamine ei ole TsÜS § 158 lg 2 mõistes võlgniku teoks, mis toob kaasa aegumise katkemise. Kohtuasja materjalidest ei nähtu ka muid asjaolusid, mis oleksid TsÜS § 158 lg 2 järgi aegumise katkemise aluseks. Menetlusosalised ei ole toonud välja aegumise katkemise või peatumise aluseid. Kohtule ei ole muud aegumise katkemise ega peatamise alused täiteasjas teatavaks saanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nõude aegumine ajavahemikus 05.04.2011 kuni 05.04.2021 ei olnud peatunud või katkenud. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 05.04.2021. Täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise osas lõpetada. TMS § 48 lg 1 p 4 esimese lause kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus toimetab määruse TsMS § 466 lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale. Avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile. Avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest.

3.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TMS § 2231 lg-s 1 nimetatud avalduse alusel algatatud hagita menetluses lahendatakse sissenõudja ja võlgniku vaidlus selle üle, kas nõude täitmine on aegunud. Avalduse rahuldamise korral teeb kohus lahendi sissenõudja kahjuks, mistõttu on TsMS § 172 lg 1 mõistes üldjuhul õiglane jätta menetluskulud sissenõudja kanda. Kohus arvestab käesoleval juhul sellega, et võlgnik on pöördunud avaldusega otse kohtu poole, mistõttu on sissenõudjal puudunud võimalus kohtumenetlust vältida sellega, et ta tunnistab kohtuväliselt nõude aegumist. Sissenõudja on nõude aegumist tunnistanud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulusid sissenõudja kanda. Kohtu hinnangul ei ole õiglane jätta menetluskulusid võlgniku kanda, sest võlgnik kasutas oma seaduses sätestatud õigust esitada avaldus täitemenetluse lõpetamiseks otse kohtule. Võlgnikul ei olnud kohustust esitada avaldus esmalt kohtutäiturile. Kui sissenõudja ja võlgnik ei vaidle nõude aegumise üle, ei sõltu sissenõudja kulude suurus sellest, kas ta avaldab nõude aegumisega nõustumist kohtuväliselt või kohtumenetluses. Seega ei ole kohtumenetluses osalemine sissenõudjale koormav ega õigusta menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Eeltoodut arvestades on õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium