Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kuivõrd hagejal on õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist summas 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel, siis arvestas hageja kostja makset 50 eurot sissenõudmiskulude katteks ja ülejäänud 1 221,75 eurot põhisumma katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 179,41 eurot. Laenulepingus pooled leppisid kokku intressimääraks 19,90% aastas. Kostja oli kohustatud tasuma intressi teatud suuruses, mis tuleneb lepingu maksegraafikust. Hagejal on vastavalt laenulepingu tingimustele õigus nõuda tasumata intressi, seega juhindudes eeltoodud selgitustest palub hageja kostjalt välja mõista intressi perioodil 20.09.2019 (maksegraafiku 9. osamakse) kuni 30.12.2019 (lepingu ülesütlemiseni) summas 93,25 eurot. Vastavalt laenulepingu tingimustele nõuab hageja ka viivist 19,90% aastas. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 31.12.2019 kuni 05.04.2023 (hagiavalduse esitamiseni). Kostja võlgneb hagejale viivist 451,66 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 179,41 eurot, intress 93,25 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 451,66 eurot. Kostja vastus Kostja märkis oma vastuses, et tunnistab hagi, kuid tal puudub võimalus võlgnevuse tasumiseks. Kostja on arvele võetud Eesti Töötukassas ja osaleb töökoha otsingutel. Kohtu põhjendused

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Riigikohus on 29.01.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tehtud otsuse punktis 17 selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Laenulepingus leppisid pooled kokku intressimääraks 19,90% aastas. Hageja oli õigustatud intressi nõudma kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o 30.12.2019. Kohtule nähtub laenulepingu tagasimaksegraafikust, et 20.09.2019 tuli maksta intressi summas 24,01 eurot, 20.10.2019 tuli maksta intressi summas 23,04 eurot, 20.11.2019 tuli maksta intressi summas 23,58 eurot ning 20.12.2019 tuli maksta intressi summas 22,62 eurot (dtl 33). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et intress oleks tasutud. Seega on hageja intressinõue põhjendatud summas 93,25 eurot.

eurot (899,06-62,75) on viivis 81,08 eurot; perioodi eest 20.04.2021 kuni 30.05.2021 summalt 811,31 eurot (836,31-25) on viivis 18,14 eurot; perioodi eest 31.05.2021 kuni 08.07.2021 summalt 786,31 eurot (811,31-25) on viivis 16,72 eurot; perioodi eest 09.07.2021 kuni 25.09.2021 summalt 686,31 eurot (786,31-100) on viivis 29,56 eurot; perioodi eest 26.09.2021 kuni 28.10.2021 summalt 636,31 eurot (686,31 – 50) on viivis 11,45 eurot; perioodi eest 29.10.2021 kuni 27.11.2021 summalt 584,31 eurot (636,31-52) on viivis 9,56 eurot; perioodi eest 28.11.2021 kuni 27.12.2021 summalt 534,31 eurot (584,31-50) on viivis 8,74 eurot; perioodi eest 28.12.2021 kuni 26.01.2022 summalt 484,31 eurot (534,31-50) on viivis 7,92 eurot; perioodi eest 27.01.2022 kuni 28.02.2022 summalt 434,31 eurot (484,31-50) on viivis 7,81 eurot; perioodi eest 01.03.2022 kuni 30.03.2022 summalt 384,31 eurot (434,31-50) on viivis 6,29 eurot; perioodi eest 31.03.2022 kuni 01.05.2022 summalt 334,31 eurot (384,31-50) on viivis 5,83 eurot; perioodi eest 02.05.2022 kuni 03.06.2022 summalt 284,31 eurot (334,31-50) on viivis 5,12 eurot; perioodi eest 04.06.2022 kuni 11.06.2022 summalt 264,31 eurot (284,31-20) on viivis 1,15 eurot; perioodi eest 12.06.2022 kuni 25.06.2022 summalt 234,31 eurot (264,31-30) on viivis 1,79 eurot; perioodi eest 26.06.2022 kuni 02.08.2022 summalt 184,31 (234,31 -50) on viivis 3,82 eurot; perioodi eest 03.08.2022 kuni 05.04.2023 summalt 179,31 (184,31-5) on viivis 24,05 eurot. Kohus selgitab, et, kuigi viimane makse toimus kostja poolt 55 euro ulatuses, siis 50 eurot on hageja arvestanud sissenõudekulude katteks (vt otsuse p 6) Seega on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt, so 426,56 euro ulatuses.

Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 65 eurot 24.11.2022 ja 110 eurot 06.04.2023). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Samuti leiab kohus, et õigusabikulu summas 200 eurot on arvestades tsiviilasja mahuga põhjendatud. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks 1⁄2 töötundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 1⁄2 töötundi, kokku 2 töötundi. Tegemist on olnud kohtu hinnangul vajalike toimingutega. Võttes arvesse eelkõige hageja esindaja kvalifikatsiooni (jurist), on kohtu hinnangul esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 375 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 363,75 eurot (s.o 97 % 375 eurost).

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.