Hageja: Omega Invest OÜ (registrikood 10866568; asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Dmitri Santašev (epost [email protected]) Kostja: V. K. (isikukood xxxx; elukoht xxxx)
Menetluse liik
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista V. K.ilt Omega System OÜ kasuks põhivõlgnevus 179,41 eurot, intress 93,25 eurot ja viivis 426,56 eurot.
3.Menetluskulud jätta 97 % ulatuses V. K.i kanda ning 3 % ulatuses Omega Invest OÜ kanda.
4.Välja mõista V. K.ilt Omega System OÜ kasuks menetluskulud kokku 363,75 eurot.
5.Välja mõista V. K.ilt Omega System OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 06.04.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis V. K. (kostja) 28.12.2018 laenuandjaga C ASga väikelaenulepingu nr xxxx, mille kohaselt sai kostja laenu summas 1 500 eurot. Pooled leppisid kokku lepingu perioodiks 72 kuud. Lepingujärgne intressimäär on 19,90% aastas. Lepingujärgse makse tasumisega viivitamisel on laenusaaja kohustatud maksma laenuandjale viivist, mille määraks on lepingujärgne intressimäär. Seega viivis on 19,90% aastas. Krediidi kulukuse määr on 24,24% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et laenusumma on 1500 eurot, lepingu kestus 72 kuud, intressimäär 19,90%, igakuine haldustasu 1,50 eurot, ühekordne lepingutasu 0,00 eurot ning kogu laenusumma võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, edastas 29.11.2019 laenuandja lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles laenuandja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning olukorra reguleerimiseks kuni 27.12.2019. Pärast hoiatuse saatmist kostja võlgnevust tähtaegselt ega ka hiljem ei likvideerinud, mistõttu ütles C AS 30.12.2019 lepingu erakorraliselt üles ning nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Ühtlasi teavitas laenuandja, et loovutas 30.12.2019 lepingulise võlanõude Omega Invest OÜ-le (hageja). Hageja on seisukohal, et loovutamine kostja suhtes on toimunud VÕS § 170 tähenduses. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja laenusumma katteks 98,94 eurot, seejuures kostja viimane tagasimakse oli 20.08.2019. Seega nõude loovutuse hetkeks kostja põhivõlgnevus oli 1 401,16 eurot (1 500,00 – 98,94). Pärast lepingu lõppemist tasus kostja põhivõlgnevuse katteks 1 221,75 eurot. Kostja viimane tagasimakse oli 03.08.2022 summas 55 eurot. VÕS § 415 lg 2 näeb ette, et kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla
sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kuivõrd hagejal on õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist summas 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel, siis arvestas hageja kostja makset 50 eurot sissenõudmiskulude katteks ja ülejäänud 1 221,75 eurot põhisumma katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 179,41 eurot. Laenulepingus pooled leppisid kokku intressimääraks 19,90% aastas. Kostja oli kohustatud tasuma intressi teatud suuruses, mis tuleneb lepingu maksegraafikust. Hagejal on vastavalt laenulepingu tingimustele õigus nõuda tasumata intressi, seega juhindudes eeltoodud selgitustest palub hageja kostjalt välja mõista intressi perioodil 20.09.2019 (maksegraafiku 9. osamakse) kuni 30.12.2019 (lepingu ülesütlemiseni) summas 93,25 eurot. Vastavalt laenulepingu tingimustele nõuab hageja ka viivist 19,90% aastas. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 31.12.2019 kuni 05.04.2023 (hagiavalduse esitamiseni). Kostja võlgneb hagejale viivist 451,66 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 179,41 eurot, intress 93,25 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 451,66 eurot. Kostja vastus Kostja märkis oma vastuses, et tunnistab hagi, kuid tal puudub võimalus võlgnevuse tasumiseks. Kostja on arvele võetud Eesti Töötukassas ja osaleb töökoha otsingutel. Kohtu põhjendused
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 14.06.2023 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
2.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid
asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6.Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 179,41 eurot. Kohus loeb tsiviilasjas esitatud materjalidega tuvastatuks, et kostja ja C AS vahel on 28.12.2018 sõlmitud väikelaenuleping nr xxxx, mille kohaselt sai kostja laenu summas 1 500 eurot (dtl 25-37). Leping on pärast ülesütlemise hoiatuse edastamist 29.11.2019 (dtl 37) erakorraliselt üles öeldud 30.12.2019 ning nõue on loovutatud hagejale (dtl 38). Nimetatud asjaoludele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Lepingu kehtivuse ajal on kostja tasunud laenusumma katteks 98,94 eurot ning pärast lepingu lõppemist 1 271,75 eurot (dtl 40). VÕS § 415 lg 2 näeb ette, et kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kuivõrd hagejal oli õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist summas 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel, siis oli hageja õigustatud arvestama kostja makset 50 euro ulatuses sissenõudmiskulude katteks ja ülejäänud 1 221,75 eurot põhisumma katteks. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhivõlgnevus põhjendatud summas 179,31 eurot (1500 – 98,94- 1221,75). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud võlgnevus oleks tasutud. Samuti märgib kohus, et Töötukassas arvel olemine ei vabasta kostjat tema kohustustest.
7.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka intressi perioodi eest 20.09.2019 kuni 30.12.2019 summas 93,25 eurot. VÕS § 94 lg 3 esimese lause kohaselt fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise
eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Riigikohus on 29.01.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tehtud otsuse punktis 17 selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Laenulepingus leppisid pooled kokku intressimääraks 19,90% aastas. Hageja oli õigustatud intressi nõudma kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o 30.12.2019. Kohtule nähtub laenulepingu tagasimaksegraafikust, et 20.09.2019 tuli maksta intressi summas 24,01 eurot, 20.10.2019 tuli maksta intressi summas 23,04 eurot, 20.11.2019 tuli maksta intressi summas 23,58 eurot ning 20.12.2019 tuli maksta intressi summas 22,62 eurot (dtl 33). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et intress oleks tasutud. Seega on hageja intressinõue põhjendatud summas 93,25 eurot.
8.Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka sissenõutavaks muutunud viivise summas perioodi eest 31.12.2019 kuni 05.04.2023 summas 451,66 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingus kokku leppinud viivisemäära 19,90% aastas. Arvestades põhivõlgnevuse summaga, kostja poolt erinevatel ajahetkedel tasutuga (dtl 40) ning viivisemääraga, kujuneb kogu viivise summaks 426,56 eurot. Nimelt on perioodi eest 31.12.2019 kuni 23.02.2020 summalt 1401,06 eurot viivis 41,90 eurot; perioodi eest 24.05.2020 kuni 24.03.2020 summalt 1338,31 eurot (1401,06-50-12,75) on viivis 21,83 eurot; perioodi eest 25.03.2020 kuni 09.04.2020 summalt 1275,56 eurot (1338,31-62,75) on viivis 11,79 eurot; perioodi eest 10.04.2020 kuni 07.05.2020 summalt 1212,81 eurot (1275,56 – 62,75) on viivis 18,46 eurot; perioodi eest 08.05.2020 kuni 08.06.2020 summalt 1150,06 eurot (1212,81 -62,75) on viivis 20,01 eurot; perioodi eest 09.06.2020 kuni 09.07.2020 summalt 1087,31 eurot (1150,06 -62,75) on viivis 18,33 eurot; perioodi eest 10.07.2020 kuni 24.08.2020 summalt 1024,56 eurot (1087,31-62,75) on viivis 25,63 eurot; perioodi eest 25.08.2020 kuni 24.09.2020 summalt 961,81 eurot (1024,56-62,75) on viivis 16,21 eurot; perioodi eest 25.09.2020 kuni 23.10.2022 summalt 899,06 eurot (961,8162,75) on viivis 14,18 eurot; perioodi eest 24.10.2020 kuni 19.04.2021 summalt 836,31
eurot (899,06-62,75) on viivis 81,08 eurot; perioodi eest 20.04.2021 kuni 30.05.2021 summalt 811,31 eurot (836,31-25) on viivis 18,14 eurot; perioodi eest 31.05.2021 kuni 08.07.2021 summalt 786,31 eurot (811,31-25) on viivis 16,72 eurot; perioodi eest 09.07.2021 kuni 25.09.2021 summalt 686,31 eurot (786,31-100) on viivis 29,56 eurot; perioodi eest 26.09.2021 kuni 28.10.2021 summalt 636,31 eurot (686,31 – 50) on viivis 11,45 eurot; perioodi eest 29.10.2021 kuni 27.11.2021 summalt 584,31 eurot (636,31-52) on viivis 9,56 eurot; perioodi eest 28.11.2021 kuni 27.12.2021 summalt 534,31 eurot (584,31-50) on viivis 8,74 eurot; perioodi eest 28.12.2021 kuni 26.01.2022 summalt 484,31 eurot (534,31-50) on viivis 7,92 eurot; perioodi eest 27.01.2022 kuni 28.02.2022 summalt 434,31 eurot (484,31-50) on viivis 7,81 eurot; perioodi eest 01.03.2022 kuni 30.03.2022 summalt 384,31 eurot (434,31-50) on viivis 6,29 eurot; perioodi eest 31.03.2022 kuni 01.05.2022 summalt 334,31 eurot (384,31-50) on viivis 5,83 eurot; perioodi eest 02.05.2022 kuni 03.06.2022 summalt 284,31 eurot (334,31-50) on viivis 5,12 eurot; perioodi eest 04.06.2022 kuni 11.06.2022 summalt 264,31 eurot (284,31-20) on viivis 1,15 eurot; perioodi eest 12.06.2022 kuni 25.06.2022 summalt 234,31 eurot (264,31-30) on viivis 1,79 eurot; perioodi eest 26.06.2022 kuni 02.08.2022 summalt 184,31 (234,31 -50) on viivis 3,82 eurot; perioodi eest 03.08.2022 kuni 05.04.2023 summalt 179,31 (184,31-5) on viivis 24,05 eurot. Kohus selgitab, et, kuigi viimane makse toimus kostja poolt 55 euro ulatuses, siis 50 eurot on hageja arvestanud sissenõudekulude katteks (vt otsuse p 6) Seega on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt, so 426,56 euro ulatuses.
9.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 179,41 eurot, intress 93,25 eurot ja viivis 426,56 eurot. Menetluskulud
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatusega jätab kohus menetluskulud 97 % ulatuses kostja kanda ja 3 % ulatuses hageja kanda.
11.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista õigusabikulud 200 eurot, riigilõivu summas 175 eurot ning viivise menetluskuludelt.
Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 65 eurot 24.11.2022 ja 110 eurot 06.04.2023). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Samuti leiab kohus, et õigusabikulu summas 200 eurot on arvestades tsiviilasja mahuga põhjendatud. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks 1⁄2 töötundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 1⁄2 töötundi, kokku 2 töötundi. Tegemist on olnud kohtu hinnangul vajalike toimingutega. Võttes arvesse eelkõige hageja esindaja kvalifikatsiooni (jurist), on kohtu hinnangul esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 375 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 363,75 eurot (s.o 97 % 375 eurost).
12.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (363,75 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Kostja ei ole menetluses menetluskulude nimekirja esitanud. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et kostjal oleks menetluskulu tekkinud. Seega puudub vajadus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.