Aktiva Finance Group OÜ hagi N. B. vastu võla nõudes
Hagihind
3 629,26 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn); Hageja lepingulised esindajad: Anni Kennedy, Sigrid Rahkema, Alla Žulinskaja (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: N. B. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post: xxx).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi N. B. vastu võla nõudes.
2.Jätta menetluskulud hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda. Määrata kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 17.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult N. B. 3 062,28 euro saamiseks. Kohus tegi 21.03.2023 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik N. B. esitas 03.04.2023 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 13.04.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 02.05.2023 Harju Maakohtule hagi N. B. (kostja) vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi 11.05.2023 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja 2-23-111636 lihtmenetluses (kirjalikus menetluses), mille kohta on täpsemad selgitused antud Harju Maakohtu 11.05.2023 kohtumääruses.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid tarbijakrediidilepingu nr 31003570609 ning nr KK3586447, mille alusel sai kostja laenu. Lepingus nr 31003570609 lepiti kokku intressimääras 17,90% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määras 24,29%. Lepingus nr KK3586447 lepiti kokku intressimääras 22,80% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määras 25,55%. Placet Group OÜ saatis kostjale 08.11.2022 lepingu nr 31003570609 ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles 23.11.2022. Placet Group OÜ saatis kostjale 10.11.2022 lepingu nr KK3586447 ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles 25.11.2022. Placet Group OÜ loovutas 17.03.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
4.20.06.2020 sõlmisid pooled laenulepingu nr 31003570609, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 2 000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.07.2020 - 5.06.2023. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 28. osamaksest, s.o 8.09.2022 kuni ülesülemisele eelnenud 30. osamakseni, s.o 7.11.2022 summas 189,60 eurot (62,27+63,19+64,14). Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 1 333,86 eurot, seega on lepingust nr 31003570609 põhiosa võlgnevus summas 666,14 eurot (2000,00-1333,86).
5.03.08.2020 sõlmisid pooled krediidikonto lepingu nr KK3586447. 17.11.2020 ning 08.06.2021 sõlmisid pooled krediidikonto lepingu nr KK3586447 põhitingimuste muutmise kokkulepped. Kostja kohustus krediiti tagastama arvete alusel. Kostja on võtnud kastutusele krediiti summas 1931,05 eurot. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 10.09.2022 osamaksest kuni ülesülemisele eelnenud 10.11.2022 osamakseni summas 120 eurot (40,00+40,00+40,00). Kostjalt ei ole toimunud laekumisi antud põhiosa katteks, seega on lepingust nr KK3586447 põhiosa võlgnevus summas 1 931,05 eurot. Tulenevalt eeltoodust on kogu põhiosa võlgnevus summas 2 597,19 eurot (666,14+1 931,05).
6.Lepingus nr 31003570609 on pooled kokku leppinud intressimääras 17,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 28. osamaksest, s.o 8.09.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 30. osamakseni s.o 7.11.2022 summas 27,00 eurot (9,93+9,01+8,06). Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingus nr KK3586447 on pooled kokku leppinud intressimääras 22,80% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 10.09.2022 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 10.11.2022 osamakseni summas 112,70 eurot (38,20+36,62+37,88). Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on kostjal kogu intressivõlgnevus summas 139,70 eurot (27,00+112,70).
2-23-111636
7.Lepingust nr 31003570609 tuleneva hageja sissenõudekulude 40 eurot kujunemine: 1) 25.11.2022 tasulise kirja saatmine 20 eurot; 2) 20.12.2022 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 3) 27.12.2022 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 4) muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Lepingust nr KK3586447 tuleneva sissenõudmiskulude summa 50 eurot kujunemine: 1) 30.11.2022 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 2) 23.12.2022 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 3) 9.01.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 4) muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Seega on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 90,00 eurot (40,00+50,00).
8.Lepingu nr 31003570609 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 666,14 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.11.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 02.05.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 17,90% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 52,27 eurot. Lepingu nr KK3586447 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1 931,05 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.11.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 2.05.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 22,80% kooskõlas krediidikonto lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 190,59 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr 31003570609 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 3.05.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 17,90% aastas. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr KK3586447 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 3.05.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 22,80% aastas.
9.Hageja 17.07.2023 seisukoha järgi hageja on nõudnud seaduslikult ja õigesti võlga ning sellega kaasnevaid kulusid, hageja esitatud nõue kostja suhtes on õigustatud. Poolte vahel sõlmitud leping on sõlmitud sidevahendi abil. Kostja laenutaotlus on esitatud elektrooniliselt laenuandja kodulehe vahendusel. Kostjaga sõlmitud leping ei pea olema allkirjastatud. Lepingu tingimused on kokku lepitud taasesitamist võimaldas vormis, tingimustest arusaamist on kostja kinnitanud oma käitumisega s.o asudes seda täitma. VÕS § 4031 lg 9 kohaselt sidevahendi abil sõlmitava tarbijakrediidilepingu puhul loetakse krediidiandja käesoleva seaduse § 541 lõigetes 1 ja 3 sätestatud teabele esitatavad nõuded täitnuks, kui ta on esitanud tarbijale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe käesolevas paragrahvis nimetatud teabega ja lisateabega finantsteenuste kaugturustuse kohta.
10.VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. TsÜS § 68 lg-st 1 tulenevalt võib laenulepingu sõlmimiseks teha tahteavalduse nii otsestelt kui kaudselt, kui poolte tahe on äratuntavalt väljendatud (vt Riigikohtu 24. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-11). VÕS § 404 lg 1 järgi tarbija avaldus kohustuste võtmiseks peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (761 SE) on selgitatud, et sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutele ei kohaldu VÕS §-st 404 tulenev nõue, et tarbija tahteavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb anda püsival andmekandjal dokument, mis võimaldab tal lepingu sõlmimist tõendada ja millele ta võib pärast lepingu
2-23-111636 sõlmimist tugineda. Nimetatud lepingudokument või selle koopia tuleb tarbijale edastada viivitamata pärast lepingu sõlmimist.
11.Laenuandja on kostjale, enne lepingu sõlmimist, saatnud süsteemi kaudu e-kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infolehe, lepingu personaalsed tingimused ja üldtingimused. Dokumendid olid edastatud kostja poolt laenuandjale antud e-posti aadressile. Kuna laenuandja andmebaas on süstematiseeritud, siis kogu vajalik informatsioon edastatakse kostjale automaatselt andmebaasi kaudu. VÕS § 551 lg 3 järgi, kui tarbijakrediidileping sõlmitakse tarbija algatusel ja kasutades sellist sidevahendit, mis ei võimalda teabe esitamist vastavalt käesoleva seaduse §-le 4031, eelkõige käesoleva seaduse § 541 lõikes 5 nimetatud juhul, edastab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale viivitamata pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist täieliku teabe vastavalt käesoleva seaduse §-le 4031, kasutades Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte. Laenuandja on käitunud kooskõlas VÕS § 410 lõikega 1 ning VÕS § 551 lõikega 3.
12.Tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud seadusest tulenevad nõuded hageja tahteavaldusele või kui lepingus puuduvad seaduse järgi nõutud andmed (VÕS § 408 lg 1). Seadusega nõutud andmete puudumisel loetakse leping siiski kehtivaks, kui tarbija sai laenu kätte või hakkas seda kasutama (VÕS § 408 lg 2). Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404). Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud (TsÜS § 79). Seega on lepingu kehtivuse eelduseks, et kostja esitas laenuandjale tahteavalduse laenu saamiseks viisil, mis võimaldab püsivat kirjalikku taasesitamist ja sisaldab kostja nime. Kui menetluses ei tõendata sellise tahteavalduse olemasolu, siis on tegemist tühise tehinguga.
13.Laenulepingu sõlmimiseks tuli kostjal lisaks isiku tuvastamisele end registreerida laenuandja koduleheküljel ning laenutaotluse esitamisel pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma laenulepingu tingimustega, neid kinnitama, peale mida tekkis võimalus laenuandjale laenutaotlus esitada. Laenuandja koduleheküljel on esitatud detailselt ja põhjalikult kogu oluline teave laenulepingu tingimuste ja selle sõlmimisega seonduva kohta. Lepingu sõlmimiseni ei ole võimalik jõuda ilma nimetatud teabega tutvumata ja tingimusi aktsepteerimata. Kostja tutvus tingimustega ja aktsepteeris neid. Samuti oli kostjal võimalus küsimuste korral võtta ühendust laenuandjaga.
14.Laenuandja on väljastanud kostjale laenu vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides. Laenuandja on teostanud põhjaliku krediidihindamise. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita ühekordse osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistrid. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingute sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret. Lisaks on laenuandja kogunud kostja andmeid, teostanud krediidiküsitlusi, teostanud päringuid ja saanud vastused, analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet, kostja sissetulekut ja väljaminekuid. Hageja on teostanud krediidianalüüsi lähtudes olemasolevast informatsioonist. Lisaks on teostanud kostja isikusamasuse tuvastamise.
2-23-111636
15.Hageja on seisukohal, et hagis nõutud viivisemäär (17,09% ja 22,80% aastas) ei saa olla liiga suur ja viivisekokkulepe tüüptingimusena kostjat kahjustava iseloomu tõttu tühine kuna viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 3 lausega sama suur kui laenulepingus kokkulepitud laenuitress. Hageja ei nõustu kostja tasaarvestamise avaldusega ning kostja kahjunõue on täielikult tõendamata. Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist, suurust ega põhjusliku seost.
16.Kostja väidab, et lepingus puuduvad krediidikulukuse määr, viivise aasta- ja päevamäär. Siin kohal hageja selgitab, et kõik nimetatud andmed on lepingute nii põhi- kui ka üldtingimustes välja toodud.
KOSTJA VASTUVÄITED
17.Kostja 28.06.2023 hagivastuses tema vastu esitatud nõudeid ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja nõue tuleneb võlaõiguslikus lepingust, mille sõlmimisel ei ole järgitud seadusest tulenevaid nõudeid. Võimalik, et laenuleping jäi sõlmimata, kui see siiski sõlmiti, siis nõutav võlg ei ole muutunud sissenõutavaks, lepingu alusel sissenõutavaks muutunud kohustused olid kostja poolt täidetud. Samuti ei ole kostjalt nõutava võla suurus ja kujunemine selge ega kontrollitav. Esitatud põhinõude summast järeldub, et kreeditor ei ole kostja tehtud makseid liigitanud vastavuses VÕS § 415 lg 2 nõuetele.
18.Nõude alusena nimetatud leping jõustub leping poolte poolt allkirjastamise momendist. Kostja oli lepingu sõlmimisele eelnenud sündmustest nii segaduses ja ärevil, et tagantjärele ei mäleta lepingu allkirjastamise fakti. Kui leping jäigi allkirjastamata, asub kostja seisukohale, et pole lepingut allkirjastanud ja seega lepingut pole sõlmitud. Kuivõrd hagejal on käesolevas menetluses vajalik lepingu sõlmimise fakti tõendada, siis hagejal lasub tõendamiskoormus.
19.Kreeditor on kostjaga laenulepingu sõlminud vastutustundetult ja teavitamis- ning selgitamiskohustust rikkudes. Kostjale ei ole antud seadusega nõutud teabelehte. Laenuandja ei ole laenu väljastamisel hinnanud erapooletult, kas laenust võib kostjale tekkida raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Kõigist olulistest ja kahtlustäratavatest asjaoludest laenutaotleja krediidivõimekuse osas ja laenuga seotud riskidest on laenuandjal laenutaotleja teavitamise kohustus VÕS § 14 lg 2 alusel. Laenuandjale pidi laenulepingute sõlmimise ajal olema selge, et hageja ei suuda nii suurt summat kokkulepitud tähtaja jooksul tagastada isegi ilma kõrvalnõueteta. Laenuandja ei analüüsinud laenusaaja krediidivõimet finantsteenuse pakkujale kohase hoolega ega tuvastanud laenusaaja võimet laenulepinguid täita. Samuti ei selgitanud ega teavitanud laenuandja laenusaajat lepingu sõlmimisega võetavate kohustuste iseloomust, sh eriti lepingu rikkumisega kaasnevatest tagajärgedest. Laenuandja sõlmis laenusaajaga teadlikult laenulepingu, mida ei suudeta täita. Kostja, kui laenusaaja teavitamata jätmine tarbijakrediidilepingule ettenähtud korras rikub VÕS § 4031 lg-s 1 sätestatud tarbija teavitamise kohustust ja VÕS § 4035 sätestatud tarbijale selgituste andmise kohustust. Laenuandja oleks pidanud tekkivate kohustuste iseloomust ja lepingu rikkumise tagajärgedest Laenusaajat teavitama ja asjakohaseid asjaolusid selgitama ka väljaspool tarbijakrediidi regulatsiooni, kuid kreeditor ei teinud seda. Vajalike teavituste ja selgituste saamisel ei oleks laenusaaja laenulepingut sõlminud. Sellega ei oleks lepingutest kohustusi, sh kõrvalnõudeid intresside ja viiviste ja sissenõudmiskulude näol tekkinud. Kostja tasaarvestab kostja kõik oma kahju hüvitamise nõuded hageja vastu kõigi reaalselt saadud laenusumma tagastamise nõuet ületavate summade ulatuses hageja poolt hagi avaldusena esitatud võlaõiguslikust lepingust tuleneva nõuetega kostja vastu.
20.Kostja/laenusaaja hinnangul sõlmiti laenuleping laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi (VÕS § 4034) rikkudes, mistõttu lepingule tuleb VÕS § 4034 lg5
2-23-111636 st 7 tulenevalt kohaldada VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, mis lepingu sõlmimisest alates on olnud 0% aastas. Kostja ei olnud võlaõiguslike lepingute sõlmimise ajal krediidivõimeline. Laenuandja laenusaaja krediidivõimet ei kontrollinud, vähemalt mitte professionaalsele krediidiandjale kohase hoolega. Igatahes ei teinud laenuandja laenusaaja krediidivõime kohta õiget otsust. Kostjalt kõigi tema maksekontode väljavõtet laenuandja ei nõudnud. Laenusaajal ei olnud võlasuhte tekkimise eel kontrollinud laenusaaja piisavat sissetulekut, et lepingust tulenevaid kohustusi laenusaaja saab täita. Kostja oli lepingu sõlmimisele eelnenud 6 kuu sees olnud vanaduspensionär, tal olid võlad teiste krediidiandjate ees, makseraskused, lisaks tasus laenusaaja makseid ka teistele isikutele. Laenuandja ei kogunud laenusaaja krediidivõime hindamiseks piisavalt andmeid ega kontrollinud piisava põhjalikkusega laenusaaja krediidivõimelisust ja rikkus sellega oma kohustusi vastutustundliku laenamise osas. Laenuandja ei oleks tohtinud laenusaajaga hagi alusena nimetatud võlaõiguslike lepinguid sõlmida.
21.Lisaks eelöeldule puuduvad lepingust VÕS § 404 lg-s 2 (sealhulgas viitega VÕS § 4031 lg-le 1) imperatiivselt nõutud andmed vähemalt krediidi kulukuse määra ja tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kogukulu kohta, samuti andmed viivise aasta- ja päevamära kohta. VÕS § 408 lg 4 kohaselt, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, loetakse intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Seega ka sel alusel kuulub laenulepingule kohaldamisele intressimäär 0% aastas, laenusaajal ei tekkinud kohustust intressi maksta ja kõik laenusaaja maksed tuleb arvestada tegelikult saadud laenusumma tagastamiseks.
22.Kostja vaidlustab laenusumma kättesaamise. Lepingus on märgitud laenusumma, mida kostja vähemalt osaliselt kätte ei saanud. Lepingu kohaselt toimub laenusumma kandmine laenusaaja kontole. Hageja tuleb tõendada laenusumma väljamaksmist, mis summa kostjale tegelikult välja maksti, millisel alusel ja mis ulatuses laenuandja laenusummast kinnipidamisi tegi, millal ja mis alusel kinnipeetud summad sissenõutavaks muutusid ning mis summalt võib kõrvalnõudeid arvestada. Kostja ei nõustu, et kõrvalnõudeid võib ja saab arvestada kokkulepitud võlasummalt.
23.Kostja leiab, et hagi viivismäär on ebamõistlikult suur ja kostjat kahjustav. Lepingujärgne viivise määr tuleneb laenuandja sätestatud lepingu üldtingimustest, st tegemist on VÕS § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimusega. Ebamõistlikult kõrge viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eelduslikult on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
24.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite
2-23-111636 esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
25.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 2 597,19 eurot, intressi 139,70 eurot, võla sissenõudmiskulu 90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 242,86 eurot ja edasiulatuva viivise alates 03.05.2023 kuni lepingu nr 31003570609 põhinõude summas 666,14 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 17,90% aastas ning kuni lepingu nr KK3586447 põhinõude summas 1931,05 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 22,80% aastas. Hageja tugineb nõuete esitamisel kostja ja Placet Group OÜ vahel 20.06.2020 sõlmitud laenulepingule nr 31003570609 ja 03.08.2020 sõlmitud krediidikonto lepingule nr KK3586447, mille alusel sai kostja tarbijakrediiti. Kostja vastuväidete kohaselt on võimalik, et laenuleping jäi sõlmimata (puuduvad allkirjad), hageja pole tõendanud krediidisumma kättesaamist kostja poolt, krediidiandja rikkus teavitamis- ning selgitamiskohustust, krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, lepingus puuduvad andmed krediidi kulukuse määra ja tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kogukulu kohta, samuti andmed viivise aasta- ja päevamära kohta, viivismäär on ebamõistlikult suur ja kostjat kahjustav.
26.Kostja esmase vastuväite kohaselt on võimalik, et laenuleping jäi sõlmimata põhjusel, et see on allkirjastamata. Kohus nõustub hagejaga, et sidevahendi abil lepingu sõlmimiseks ei pea see olema allkirjastatud. Sellist kohustust võlaõigusseadus (VÕS) ei sätesta. Vastavalt VÕS § 410 lg 1 ei pea isegi tahteavaldus olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus (761 SE) on sätestatud, et eelnõu § 410 esimeses lõikes sätestatakse sidevahendi abil sõlmitavatele tarbijakrediidilepingutele sisuliselt vormivabadus. Lõike 1 esimene lause sätestab, et §- 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Seega ei kohaldu sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutele §-st 404 tulenev nõue, et tarbija tahteavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Samas peab iga liikmesriik siiski tulenevalt artikli 10 esimese lõike teisest lausest tagama, et tarbija saaks ka pärast sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlmimist lepingudokumendi või selle koopia mõnel püsival andmekandjal. Seega tuleb tarbijale anda püsival andmekandjal dokument, mis võimaldab tal lepingu sõlmimist tõendada ja millele ta võib pärast lepingu sõlmimist tugineda.
27.Hageja esitas lepingute nr 31003570609 ja nr KK3586447 sõlmimise tõendamiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 20.06.2020 laenulepingu nr 31003570609 (dtl 32-40), kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 03.08.2020 krediidikonto lepingu nr KK3586447 koos lisakokkulepetega (dtl 41-53), tarbimislaenu üldtingimused (dtl 54-57), krediidikonto lepingu üldtingimused (dtl 58-61). Kohtule nähtub, et Placet Group OÜ saatis 20.06.2020 e-posti aadressile xxx Euroteabelehe ja lepingueelse teabe (dtl 213-214) ning 03.08.2020 samale e-posti aadressile xxx Laenulimiidi lepingu põhitingimused KK3586447, Placet Group OÜ Krediidikonto lepingu nr KK3586447 üldtingimused, hinnakirja, kampaania (dtl 215-216). 08.06.2021 oli e-posti aadressile xxx saadetud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht KK3586447 (dtl 217-218). Samuti on hageja tuginenud väljavõttele laenuandja andmebaasist (dtl 219-229 ja krediidikonto lepingu nr KK3586447 maksekaardi toimikule (dtl 380).
28.Hageja taotlusel ja kohtu nõudel esitas AS SEB Pank kostja arvelduskonto EE791010502019606006 väljavõtte ajavahemiku 20.06.2020 – 21.06.2020 kohta, milles kajastub Placet Group OÜ poolne 1 900 euro ülekandmine kostjale selgitusega „Smsmoney.ee 7
2-23-111636 laenusumma - 2000.00 EUR, laenuperiood - 1080 päeva, laenu id – 31003570609“ (dtl 389). Hageja taotlusel on kostja esitanud kohtule filtreeritud konto nr EE791010502019606006 väljavõtte perioodi 03.08.2020-25.11.2022 eest, millelt nähtub, et Placet Group OÜ on teinud kostjale ülekandeid selgitusega väljamakse krediidikonto lepingu KK3586447 alusel (dtl 304318).
29.Tuginedes eelloetud tõenditele, leiab kohus, et Placet Group OÜ ja kostja vahel olid vaidlusalused lepingud nr 31003570609 ja nr KK3586447 sõlmitud. Seda kinnitab eelkõige lepingu dokumentide saatmine kostja e-posti aadressile ja laenusumma ülekandmine kostja arveldusarvele. Nagu kohus eelnevalt selgitas, siis sidevahendi abil lepingu sõlmimiseks ei pea see olema allkirjastatud, mistõttu on väär kostja seisukoht, et allkirja puudumise tõttu võiksid lepingud jääda sõlmimata.
30.Hageja väitel loovutas Placet Group OÜ 17.03.2023 kostja vastased nõuded OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esitas kohtule teatised nõuete loovutamise kohta, mis kannavad 24.11.2022 ja 29.11.2022 kuupäeva ning käsitlevad lepinguid nr 31003570609 ja KK3586447 (dtl 64-65). Kostja pole lepingutest tulenevate nõuete loovutamisele vastuväiteid esitanud, mistõttu loeb kohus tuvastatuks, et hageja omandas lepingutest nr 31003570609 ja KK3586447 tulenevad nõuded kostja vastu.
31.Kohtule nähtub, et 20.06.2020 laenulepingu nr 31003570609 tingimuste kohaselt sai kostja laenu summas 2 000 eurot, intressiga 17,90% aastas, tagastamisperioodiga 36 kuud, kohustusega laenu tasuda alates 20.07.2020 kuni 05.06.2023 (dtl 32-34). Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt ei ole kostja osamakseid tähtaegselt tasunud. Hageja väitel on kostjal põhiosa võlgnevus alates 28. osamaksest, s.o 8.09.2022 kuni ülesülemisele eelnenud 30. osamakseni, s.o 7.11.2022 summas 189,60 eurot. Lisaks on kostjal hageja väitel intressivõlgnevus alates 28. osamaksest, s.o 8.09.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 30. osamakseni s.o 7.11.2022 summas 27 eurot. Hageja väitel on kostjale saadetud 08.11.2022 lepingu nr 31003570609 ülesütlemise hoiatus, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles 23.11.2022. Hageja nõuab kostjalt lepingu nr 31003570609 alusel põhivõlgnevust summas 666,14 eurot, intressi 139,70 eurot, võla sissenõudmiskulusid 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 52,27 eurot ning edasiulatuvat viivist lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 17,90% aastas alates 03.05.2023 kuni põhivõlgnevuse 666,14 eurot kohase tasumiseni.
32.Kohtule nähtub, et 03.08.2020 krediidikonto lepingu nr KK3586447 järgi võimaldati kostjale laenulimiiti 1 000 eurot, intressimääraga 22,80% aastas (dtl 41). Eelnimetatud lepingut on 17.11.2020 (dtl 42), 08.06.2021 (43) kokkulepetega muudetud ning laenulimiiti on suurendatud. Hagiavalduses esitatud asjaolude järgi kostja kohustus krediiti tagastama arvete alusel ning kostja on võtnud kastutusele krediiti summas 1 931,05 eurot. Hageja väitel on kostjal põhiosa võlgnevus alates 10.09.2022 osamaksest kuni ülesülemisele eelnenud 10.11.2022 osamakseni summas 120 eurot. Kostjal on hageja väitel intressivõlgnevus alates 10.09.2022 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 10.11.2022 osamakseni summas 112,70 eurot Hageja väitel on kostjale 10.11.2022 saadetud lepingu nr KK3586447 ülesütlemise hoiatus ning kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles 25.11.2022. Hageja nõuab kostjalt 03.08.2020 krediidikonto lepingu nr KK3586447 järgi põhiosa võlgnevust summas 1 931,05 eurot, intressi 112,70 eurot, võla sissenõudmiskulusid 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 190,59 eurot ja edasiulatuvat viivist lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 22,80% aastas alates 03.05.2023 kuni põhivõlgnevuse 1 931,05 eurot kohase tasumiseni.
33.Hageja põhivõlgnevuse ja intressi nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, meeldetuletustasude nõue VÕS § 1132 lg 2 alusel, sissenõutavaks muutunud viivise nõue VÕS § 113 lg 1 alusel ja edasiulatuva viivise nõue TsMS § 367 alusel. Põhivõlgnevuse, intressi,
2-23-111636 meeldetuletustasude ja viivise nõude rahuldamiseks peavad esinema järgmised eeldused: kehtiv leping, lepingus sisalduv kokkulepe põhivõlgnevuse, intressi, meeldetuletustasu ja viivise maksmiseks (hagis nõutud määras ja ulatuses), kostja poolne lepingu rikkumine, kostja vastutus rikkumise eest, hagis nõutud ulatuses täitmist välistavate kostja vastuväidete puudumine või nende alusetus.
34.Kohus tuvastas eelnevalt, et Placet Group OÜ ja kostja vahel olid vaidlusalused lepingud nr 31003570609 ja nr KK3586447 kehtivalt sõlmitud. Järgnevalt analüüsib kohus kostja vastuväidet seoses laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmisega vaidlusaluste lepingute sõlmimisel. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
35.Kohtule nähtub, et laenuleping nr 31003570609 sõlmiti 20.06.2020 (dtl 32) ja laenuleping nr KK3586447 sõlmiti 03.08.2020 (dtl 41). Sõlmitud lepingute ajal kehtinud ja praegu kehtiva VÕS § 4034 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
37.Krediidianalüüsist nähtub kohtule, et krediidiandja on 20.06.2020 laenuleping nr 31003570609 sõlmimisel võtnud arvesse, et kostja on töötu pensionär, kelle töökogemus on rohkem kui 5 aastat ning kelle sissetulek on töötasu 1 200 eurot (taotluse andmed) (dtl 68). Seejuures on arvestatud asjaoluga, et kostjal puuduvad finantskohustused (dtl 68) ning ainukeseks väljaminekuks on majapidamiskulud suuruses 150 eurot (dtl 69). Otsuse tegemiseks olevate päringute järgi tuvastas krediidiandja, et kostja sissetulek perioodi detsember 2019-juuni 2020 on vahemikus 473,14 eurot kuni 513,82 eurot ning igakuised kulud vahemikus 16,74 eurot kuni 626,94 eurot (dtl 70). Kostja omandis on üks korteriomand ja kinnistu Lääne-Viru maakonnas (dtl 70). Laenuotsuse tegemisel lähtus krediidiandja andmetest, et kostja igakuine sissetulek on pension 513,82 eurot, finantskohustuseks on tarbijalaen maksega 16,81 eurot ning majapidamiskulud on 150 eurot (dtl 71). Krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja on võimeline tasuma laenulepingu nr 31003570609 järgi igakuise maksena 72,20 eurot (dtl 71).
2-23-111636
38.Kohtule nähtub hageja poolt esitatud kostja pangakonto väljavõttest, et enne 20.06.2020 laenuleping nr 31003570609 sõlmimist täitis kostja finantskohustusi Holm Bank AS (24.12.2019 makse summas 372,64 eurot, 02.03.2020 makse summas 153 eurot) (dtl 248, 254). Kostja sai 2019 detsembris PLACET GROUP OÜ ́lt laenu 60 eurot krediidikonto lepingu KK3256995 järgi, 2019 detsembris laenu Monefit Estonia OÜ ́lt summas 1 000 eurot, 2019 detsembris laenu 23,82 eurot IPF DIGITAL ESTONIA OÜ ́lt, 2020 jaanuaris laenu BONDORA AS ́lt summas 1800 eurot, 2020 jaanuaris laenu OMARAHA OÜ ́lt kogusummas 721 (332 + 389) eurot, veebruaris 2020 laenu PLACET GROUP OÜ kogusummas 830 (90 + 470+110+110+50) eurot krediidikonto lepingu KK3256995 alusel, veebruaris 2020 IPF DIGITAL ESTONIA OÜ ́lt laenu summas 18,07 eurot, veebruaris 2020 OMARAHA OÜ ́lt laenu summas 446 eurot, veebruaris 2020 laenu 350 eurot BESTCREDIT OÜ ́lt, veebruaris 2020 laenu summas 500 eurot Trustly Group AB (makse selgituses Monefit Estonia OU), märtsis 2020 laenu summas 21,90 eurot IPF DIGITAL ESTONIA OÜ ́lt, märtsis 2020 laenu kogusummas 767,90 (302,90+465) eurot OMARAHA OÜ ́lt, märtsis 2020 laenu summas 50 eurot PLACET GROUP OÜ ́lt, märtsis 2020 laenu summas 853,60 (312,60+541) eurot OMARAHA OÜ ́lt, aprillis 2020 laenu kogusummas 230 eurot IPF DIGITAL ESTONIA OÜ ́lt, mais 2020 laenu summas 64,86 eurot IPF DIGITAL ESTONIA OÜ ́lt, mais 2020 laenu summas 90 eurot PLACET GROUP OÜ ́lt, mais 2020 laenu summas 200 eurot BESTCREDIT OÜ ́lt, mais 2020 laenu summas 30 eurot Ferratum Bank Plc. ́lt, 2020 juunikuus laenu summas 300 eurot Ferratum Bank Plc. ́lt (dtl 248-257). Seega kokku on kostja saanud 2019 detsember kuni 2020 juuni kiirlaenufirmadelt laenu kogusummas 8 357,15 eurot.
39.Kohtule ei nähtu kostja konto väljavõttelt, et kostja oleks eelnimetatud perioodi jooksul asunud võetud laenukohustusi täitma, v.a maksed Holm Bank AS ́le. Seejuures on kostja teinud ülekandeid PLACET GROUP OÜ ́le summas 800 eurot (dtl 249), IPF DIGITAL ESTONIA OÜ ́le summas 66 eurot (dtl 254), BONDORA AS ́le summas 540,51 eurot (dtl 254) selgitusega laenu tagastamine P. B. eest/ P. B.
40.Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis kostja pangakonto väljavõttest selgub, et 20.06.2020 laenuleping nr 31003570609 sõlmimise hetkeks oli kostjal arvukalt teisi kehtivaid finantskohustusi. Kostja pangakonto väljavõttelt ajavahemiku 23.12.2019-07.06.2020 nähtuva teabe põhjal oleks laenuandja pidanud järeldama, et kostja ei ole krediidivõimeline. Kontoväljavõttelt nähtus arvukate kiirlaenude võtmine erinevatelt äriühingutelt. Enne 20.06.2020 lepingu sõlmimist oli kostjal võimalik finantsprobleem, millele viitas asjaolu, et kostja ei suutnud oma kohustusi täita püsiva sissetuleku arvelt, milleks oli krediidiandja enda laenuotsuse kohaselt üksnes pension summas 513,82 eurot, ja pidi selleks võtma uusi laene (enne vaidlusaluse laenu võtmist oli kostjale tehtud laenu väljamakseid kogusummas 8 357,15 eurot. Kui laenuandja oleks võtnud arvesse kõik võlgniku pangakonto väljavõtetelt nähtuvat teavet kostja kohustuste ja maksekäitumise kohta, ei oleks laenuandja saanud järeldada, et võlgnik on krediidivõimeline ja suudab 20.06.2020 laenulepingust tulenevad kohustused probleemideta täita. Ehkki kostjale kuulus laenu taotlemise ajal korteriomand, ei olnud laenuandjal alust arvata, et tegemist ei ole tema elukohaga või muu eluks vajaliku varaga (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2‐14‐21710, p 25.3). Samuti pole laenuotsuses infot kostjale kuuluva kinnistu väärtuse kohta. Samuti ei ole kohtu hinnangul võimalik täita vastutustundliku laenamise põhimõtet olukorras, kus laenuandjal on küll teadmata väärtuses kinnisasi, kuid tal puudub vajalikus ulatuses püsiv sissetulek. Järelikult ei oleks laenuandja VÕS § 4034 lg 6 kohaselt tohtinud kostjaga 20.06.2020 laenulepingut nr 31003570609 sõlmida.
41.Kohtu hinnangul Finantsinspektsiooni soovituslik juhend (dtl 230-246) ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks asjakohane tõend. Finantsinspektsiooni soovituslik juhend annab ülevaate reeglitest, mille järgimist Finantsinspektsioon turuosalistelt (krediidiasutused ja krediidiandjad) ootab ning vajadusel kontrollib. Käesoleval juhul ei ole
2-23-111636 eelnimetatud asjaolu vaidluse esemeks. Samuti ei tõenda kostja krediidivõimelisust kostja isiku samasuse tuvastamise ankeet (dtl 66-67), kuivõrd sellelt ei nähtu andmeid kostja sissetulekute, väljaminekute, maksekäitumise, ülalpeetavate isikute jmt kohta. Kohtule esitatud maksehäireregistri väljavõte kajastab nõudeid alates 10.09.2022 (dtl 91). Vaidlusalune laenuleping nr 31003570609 oli sõlmitud 20.06.2020. Formaalloogika reeglitega on ilmses vastuolus hageja käsitlus, et krediidiandja lähtus 20.06.2020 lepingu sõlmimisel maksehäireregistri väljavõttest, mis käsitleb nõudeid, mis on tekkinud 2022-2023 aastal. Hageja poolt esitatud tõend viitab kostja kehtivatele võlgnevustele alates 2022 aastast, mitte kostja krediidivõimelisusele 20.06.2020.
42.Vaidlusaluse lepingu sõlmimisel kehtinud VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asja materjalides puuduvad tõendid, millest nähtuks, kas ja millist teavet on krediidiandja kostjalt täiendavalt küsinud ning et kostja oleks jätnud temalt küsitud teabe esitamata. Asja materjalidest nähtub kohtule, et krediidiandja valduses oli kostja pangakonto väljavõte ning kostja krediidivõimekuse puudumine oli pangakonto väljavõttelt nähtav.
43.VÕS §-st 94 tulenev Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 01.01.2020 laenulepingute sõlmimisest on 0,00%, seega tuleb kohtu hinnangul 20.06.2020 sõlmitud lepingule nr 31003570609 kohaldada intressimäära 0,00%, mistõttu ei saa kostjalt intressi välja mõista. Kohus jätab hageja 20.06.2020 lepingust nr 31003570609 tuleneva intressinõude summas 27 eurot rahuldamata.
44.VÕS § 4034 lg 7 3 lause järgi krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja seda teinud ei ole. Hageja on 03.08.2023 menetlusdokumendis leidnud, et kostja sai lepingu nr 31003570609 alusel krediiti kokku summas 2 000 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1 877,21 eurot (1333,86 eurot põhiosa katteks + 543,35 eurot intressi katteks). Juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb hageja arvates kostjal tagastada krediidisumma 122,79 eurot ning viivis alates lepingu nr 31003570609 ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
45.Kostja ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud, mistõttu lähtub kohus asjaolust, et kostja ja Placet Group OÜ vahel 20.06.2020 sõlmitud leping nr 31003570609 on lõppenud. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada kui suure summa krediidiandja kostjale vaidlusaluse laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja tagasi maksnud. Vastavalt AS SEB Pank esitatud teabele kandis Placet Group OÜ 20.06.2020 kostja pangakontole laenu summas 1 900 eurot (dtl 389). 20.06.2020 laenulepingu 31003570609 tingimuste järgi oli lepingutasu suuruseks 100 eurot (dtl 34). Riigikohus on tsiviilasja nr 2-14-21710 otsuse p-des 44 ja 45 selgitanud, et VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kui lepingueelse kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (vt ka Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 16). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi
2-23-111636 krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (mh viivis, leppetrahv, lepingu sõlmimise kulud) rahalist hüvitamist. Seega puudub kostjal lepingu tasu maksmise kohustus ning kohus lähtub laenusummast 1 900 eurot. Hageja täpsustuste kohaselt on kostja teinud tagasimakseid lepingu nr 31003570609 täitmiseks kogusummas 1877,21 eurot (1 333,86 eurot põhiosa katteks + 543,35 eurot intressi katteks). Kohtule nähtub hageja kinnitusest ja hageja enda poolt kohtule esitatud tõendist, et enne lepingust nr 31003570609 tulenevate nõuete loovutamist hagejale, on selle täitmiseks tasutud krediidiandjale 1 877,23 eurot (dtl 74, 274). Kostja pole eelnimetatule vastuväiteid esitanud, mistõttu lähtub kohus summast 1 877,23 eurot, seega tuleb antud lepingu alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 22,77 eurot (1900-1877,23).
46.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt 20.06.2020 lepingu nr 31003570609 järgi viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 24.11.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 02.05.2023 summas 52,27 eurot. Alternatiivse nõude puhul (03.08.2023 menetlusdokument) nõuab hageja kostjalt 20.06.2020 lepingu nr 31003570609 alusel viivist alates 24.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Sel põhjusel jätab kohus sissenõutavaks muutunud viivisenõude nii esialgses suuruses kui alternatiivselt vähendatud ulatuses rahuldamata. Hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt 22,77 eurot viivist VÕS § 94 lg 1 sätestatud intressimääras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd hageja nõuab hagis veel sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel, mõistab kohus välja viivise põhinõudelt 22,77 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
47.Hageja 20.06.2020 lepingu nr 31003570609 alusel esitatud sissenõudekulu 40 eurot on põhjendamatu selle tõttu, et uue tagasimaksegraafiku teatamata jätmise tõttu ei olnud kostja sattunud sissenõudetoimingute tegemise ajal maksetega viivitusse. Hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks summas 40 eurot tuleb jätta seega rahuldamata.
48.Krediidianalüüsist nähtub kohtule, et krediidiandja on laenuleping nr KK3586447 sõlmimisel võtnud arvesse, et kostja töötab rohkem kui 5 aastat Cleanline OÜ ́s, tema laenujäägi suurus taotluse esitamise seisuga on 1 957,62 eurot (dtl 79). Kostja taotluse kohaselt on tema sissetulekuks pension 1 200 eurot, finantskohustuseks on 72,20 eurot (Smsmoney.ee), majapidamiskulud 100 eurot (dtl 79). Otsuse tegemisel on arvestatud, et kostja sissetulekuks on pension 498,16 eurot, finantskohustusteks on 72,20 eurot ja kindlustusväljamaksed 66,65 eurot (dtl 81), majapidamiskulud 150 eurot (dtl 82).
49.Ka laenulepingu nr KK3586447 osas krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte tõendamiseks on esitatud kohtu poolt eespool käsitletud isiku samasuse tuvastamise ankeet (dtl 66-67), maksehäireregistri väljavõte (dtl 91), Finantsinspektsiooni soovituslik juhend (dtl 230246) ja kostja konto väljavõte (dtl 248-257). Kohus on eelnevalt leidnud, et nii isiku samasuse tuvastamise ankeet, maksehäireregistri väljavõte kui Finantsinspektsiooni soovituslik juhend ei tõenda krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist.
50.Kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõte puudutab perioodi 23.12.2019-07.06.2020 (dtl dtl 248-257). Vaidlusalune laenuleping nr KK3586447 oli sõlmitud 03.08.2020 (dtl 41). Kohtule ei ole esitatud kostja pangakonto väljavõtet, mis käsitleks vahemikku vahetult enne 03.08.2020 lepingu sõlmimist ehk 08.06.2020-02.08.2020. Ringkonnakohus on leidnud, et ei saa lugeda
2-23-111636 piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20106661, p 55). Ka hageja valduses olnud kostja pangakonto väljavõttelt 23.12.2019-07.06.2020 perioodi eest oli nähtav, et kostja on võtnud enne 03.08.2020 arvukalt teisi finantskohustusi ning pangakontolt ei nähtu nende tasumise asumine kostja poolt. Kohtu hinnangul polnud kostja ilmselgelt võimeline oma sissetulekust (pension 498,16 eurot) tasuma kõiki eelnevalt võetud finantskohustusi, millele lisandus 03.08.2020 lepingust nr KK3586447 tulenev igakuine kohustus summas 52,66 eurot (dtl 82). Ka laenuotsuses märgitud majapidamiskulud summas 150 eurot, mis peaksid sisaldama endas kulutusi toidule, transpordile, kommunaalmaksetele, riitetele, ravimitele jne, on ebaharilikult väiksed. Kui laenuandja oleks võtnud arvesse kõik võlgniku pangakonto väljavõtetelt nähtuvat teavet kostja kohustuste ja maksekäitumise kohta, ei oleks laenuandja saanud järeldada, et võlgnik on krediidivõimeline ja suudab 03.08.2020 krediidilepingust tulenevad kohustused probleemideta täita. Seejuures 17.11.2020 ning 8.06.2021 sõlmisid pooled krediidikonto lepingu nr KK3586447 põhitingimuste muutmise kokkuleppeid, suurendades laenulimiiti 1000 eurost 2000 euroni (dtl 42-43). Andmeid, mis on võetud arvesse laenulimiidi suurendamisel ning vastutustundliku laenamise kohustuse täitmisel, pole kohtule esitatud. Järelikult ei oleks laenuandja VÕS § 4034 lg 6 kohaselt tohtinud kostjaga ka 03.08.2020 laenulepingut nr KK3586447 ega selle lisasid sõlmida.
51.VÕS § 4034 lg 7 ning VÕS §-st 94 alusel kohaldub 03.08.2020 laenulepingule nr KK3586447 intressimäär 0,00%, mistõttu ei saa kostjalt laenulepingu nr KK3586447 alusel intressi välja mõista. Kohus jätab laenulepingust nr KK3586447 tuleneva hageja intressinõude summas 112,70 eurot rahuldamata. Hageja ega tema õiguseelneja pole VÕS § 4034 lõikest 7 tulenevat tagasimaksete uuesti määramise kohustust täitnud. Hageja on 03.08.2023 menetlusdokumendis leidnud, et kostja on lepingu nr lepingu nr KK3586447 kehtivuse ajal võtnud kasutusele krediiti kogusummas 4 109,51 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 2 812,59 eurot (2 178,46 eurot põhiosa katteks + 634,08 eurot intressi katteks ning 0,05 eurot viivise katteks), mistõttu tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 1 296,92 eurot ning viivis alates lepingu nr KK3586447 ülesütlemisele järgnevast päevast 26.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
52.Kostja ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud, mistõttu lähtub kohus asjaolust, et kostja ja Placet Group OÜ vahel 03.08.2023 sõlmitud leping nr KK3586447 on lõppenud. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada kui suure summa krediidiandja kostjale vaidlusaluse laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja tagasi maksnud. Kostja on seadnud kahtluse alla hagis märgitud ulatuses krediidisumma kättesaamise. Kohus on selgitanud hagejale, et tema tõendamiskoormiseks on eelnimetatud väidet tõendada. Hageja on 02.09.2023 menetlusdokumendis täpsustanud, et lepingu nr KK3586447 näol oli tegemist krediidikontoga, mille alusel väljastati kostjale maksekaart. Lisaks väitis hageja, et kostja poolt esitatud konto väljavõttes nähtub, et kuupäevadel 3.10.2020, 13.10.2020, 11.11.2020, 16.11.2020, 20.11.2020, 1.12.2020 on kostja SEB pangakontole toimunud väljamaksed krediidikontolt nr KK3586447. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja pangakontole on krediidikonto nr KK3586447 alusel tehtud väljamakseid kogusummas 1 050 eurot (50 + 350 + 100 + 200 + 300 + 50) (dtl 304). Hageja väitel rohkem krediidi väljamakseid ei ole kostja SEB pangakontole toimunud, vaid krediidikonto väljavõttest nähtub, et alates 10.12.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni (25.11.2022) toimunud tehingud on tehtud maksekaardiga erinevates ettevõtetes (pood, apteek, bensiinijaam jne) ning seda peaks tõendama esialgse võlausaldaja poolt esitatud krediidikonto väljavõte. Hageja tõi 25.08.2023 menetlusdokumendis esile, et esialgse võlausaldaja kinnituse järgi pole võimalik edastada pangakinnitust laenusumma ülekandmise kohta, kuivõrd vastav konto on tänaseks suletud. Kohtu hinnangul ei tõenda hageja poolt esitatud krediidikonto väljavõte (dtl 325-378)
2-23-111636 kostjale krediidikonto nr KK3586447 lepingu alusel krediidi võimaldamist 1 050 eurot ületavas osas. Kohus on rahuldanud hageja taotluse tõendite kogumiseks ning kostja ja AS SEB Pank on hageja taotletud tõendid kohtule esitanud. Asjaolu, et krediidikonto on tänaseks väidetavalt suletud ning hagejal ega tema õiguseelnejal ei säilinud oma õiguste kaitseks vajalikke tõendeid, on hageja, mitte kostja risk. Kostja on vastuses hagile selgelt vaidlustanud krediidi kättesaamise hagis nimetatud ulatuses. Seejuures on hageja väited krediidisumma ulatuse kohta vastuolulised. Hagiavalduses tõi hageja esile, et kostja on võtnud lepingu nr KK3586447 alusel kastutusele krediiti summas 1931,05 eurot (vt ka dt 114). 03.08.2023 menetlusdokumendis on hageja leidnud, et kostja on lepingu nr KK3586447 kehtivuse ajal võtnud kasutusele krediiti kogusummas 4 109,51 eurot. Kohtu hinnangul on igapäevaselt laenamisega tegeleva finantsinstitutsiooni puhul taunitav see, kui laenuandja ei suuda arusaadavalt põhjendada ega tõendada isegi suhteliselt väiksemahuliste laenud andmisega seotud asjaolusid. Igal juhul ei saa aga laenuandja poolt oma tõendamiskohustuse täitmata jätmisega seotud riske panna tarbija kanda,
53.Kohtu hinnangul laenuandja/hageja enda poolt koostatud tabel ei ole piisav tõendamaks krediidi väljastamist kostjale. Seega lähtub kohus sellest, et käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et krediidikonto nr KK3586447 alusel on kostjale võimaldatud krediiti summas 1 050 eurot ning hageja enda kinnitusel on kostja teinud tagasimakseid kogusummas 2 812,59 eurot (dtl 274). Seega jääb hageja krediidikontost nr KK3586447 tulenev põhivõla nõue summas 1 931,05 rahuldamata. Rahuldamata jääb ka alternatiivne põhiosa võlgnevuse nõue 1 296,92 (hageja 03.08.2023 menetlusdokument), kuivõrd see ületab hageja enda väitel ja kostja poolt vaidlustamata jäänud asjaolul, et kostja tegi krediidikonto nr KK3586447 täitmiseks makseid oluliselt suuremas summas. Kuivõrd hageja põhinõue jääb rahuldamata, siis pole õiguslikku alust viivise ega meeldetuletustasu nõudele. Krediidikonto lepingust nr KK3586447 tulenev hageja viivise ja sissenõudmiskulude nõue jääb rahuldamata.
54.Kuivõrd kostja poolt esile toodud lepingu andmete väidetava puudulikkuse tagajärjeks on VÕS § 408 lg 4 alusel intressi alanemine VÕS § 94 sätestatud ulatuseni ehk sama, mis on VÕS § 4034 lg 7 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel, ei analüüsi kohus kostja vastuväiteid seoses andmete puudumisega krediidilepingutes. Kuna kohus mõistis lepingu nr 31003570609 alusel edasiulatuva viivise seadusjärgses ulatuses, siis ei hinda kohus ka kostja vastuväidet viivisemäära ebamõistlikkuse kohta.
55.Kostja on vastuses hagile esitanud ka tasaarvestamise avalduse. Nimelt tasaarvestab kostja kõik oma kahju hüvitamise nõuded hageja vastu kõigi reaalselt saadud laenusumma tagastamise nõuet ületavate summade ulatuses. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi 2. lõike esimese lause kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 171 lg 3 kohaselt võib võlgnik talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul, kui: 1) võlgnik on oma nõude omandanud kolmandalt isikult ja ta teadis või pidi selle nõude omandamisel teadma, et tema vastu suunatud nõue on loovutatud; 2) võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi. VÕS § 4034 lg 8 kohaselt on tarbijal lisaks sama paragrahvi 7. lõikes sätestatule õigus kasutada muid asjakohaseid õiguskaitsevahendeid, välja arvatud kahju hüvitamist osas, mis on kaetud intressimäära alanemisega. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse rikkumise korral saab nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine
2-23-111636 olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine. Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Sellise kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega (Riigikohtu 31. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p-d 44–45; 27. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 25; vt ka 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-89-06, p 16). Ka Ringkonnakohus on 07.10.2022 tsiviilasja nr 2-21-119187 otsuse p-des 17.117.3 jaatanud tasaarvestamise õigust tarbijakrediidilepingute puhul.
56.Kohus on eelnevalt rahuldanud hageja lepingust nr 31003570609 tuleneva põhiosa nõude kostja vastu summas 22,77 eurot. Kohus tuvastas ka seda, et tõendatud on, et kostjale on lepingu KK3586447 alusel võimaldatud krediiti summas 1 050 eurot ning hageja enda väitel on kostja teinud tagasimakseid kogusummas 2 812,59 eurot. Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne tarbija VÕS § 4034 lg 7 teise lause kohaselt krediidiandjale muid tasusid peale laenu põhisumma ja VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi, on kostja teinud makseid 1 050 eurot ületavas osas õigusliku aluseta. Järelikult on kostjal õigus nõuda tasutud summad VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel tagasi. Eelnevat arvestades on kostjal laenuandja vastu rahaline nõue 1 762,59 (2 812,59-1 050) euro saamiseks. Tasaarvestamist välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on hageja nõue kostja vastu 22,77 euro saamiseks kostja tehtud tasaarvestuse tulemusena VÕS § 197 lg 2 esimese lause kohaselt lõppenud. Kuna hageja nõue on osas, milles see oli põhjendatud, tasaarvestuse tulemusena lõppenud, tuleb hagi jätta rahuldamata.
57.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses kandnud kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas kostjal menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata ka hageja menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.