Swedbank AS-i hagi X vastu võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.05.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3478,79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Swedbank AS lepinguline esindaja BJ
(registrikood
10060701),
Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kunnar Korsten Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 02.05.2022 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud X kanda. Swedbank AS-il apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
ei
ole
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-21-9405 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Swedbank AS (hageja) esitas 10.06.2021 Harju Maakohtule Puka-Risti OÜ ja X (kostja) vastu hagi, milles palus mõista Puka-Risti OÜ-lt ja kostjalt solidaarselt enda kasuks välja põhinõudena 2392,50 eurot, intressina 17,54 eurot ja viivisena 1068,75 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta Puka-Risti OÜ ja kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt hageja ja Puka-Risti sõlmisid OÜ 08.04.2020 laenulepingu nr 20-028098-JK (laenuleping), mille alusel andis hageja kostjale laenu 15 000 eurot intressimääraga 9% aastas. Puka-Risti OÜ jättis laenu tagasimaksed tasumata. Laenu tagastamise tähtaeg saabus 28.02.2021 ja kõik hageja laenulepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks. Puka-Risti OÜ laenulepingust tulenev võlgnevus on kokku 8623,73 eurot, sh põhivõlg 7000 eurot, intress 54,98 eurot ja viivised 1068,75 eurot. Hageja nõudis laenulepingust tulenevate nõuete täitmist osaliselt – põhivõla 2392,50 eurot, intressi 17,54 eurot ja viivise 1068,75 eurot osas.
1.2.Hageja ja kostja sõlmisid 08.04.2020 käenduslepingu (käendusleping), milles kostja kui käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma oli 15 000 eurot. Kostja võttis käenduslepinguga kohustuse tagada solidaarselt Puka-Risti OÜ-ga laenulepingust tulenevate Puka-Risti OÜ kohustuste kohane täitmine.
1.3.Hageja saatis Puka-Risti OÜ-le ja kostjale teatised võlgnevuse kohta, milles palus tasuda laenulepingust tuleneva võlgnevuse. Kostjad võlgnevust ei tasunud. Puka-Risti OÜ hagi õigeksvõtt
2.Puka-Risti OÜ võttis hageja hagi õigeks. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Kostja vastuväidete kohaselt ei sõlminud ta hagejaga Puka-Risti OÜ nimel laenulepingut ega enda nimel käenduslepingut. Y võttis kostja teadmata tema ID-kaardi koos PIN-koodidega, kui kostjat kodus ei olnud ning allkirjastas kostja nimel laenu- ja käenduslepingud. Y suhtes on algatatud kriminaalasi karistusseadustiku § 349 tunnustel.
3.2.Kostja ei ole alates 2015. aastast Puka-Risti OÜ juhtimises osalenud. Kostja usaldas PukaRisti OÜ pangakaardi pangatoimingute tegemiseks oma endise abikaasa Y kätte, kes juhtis Puka-Risti OÜ-d. Y juhtimisel tegi pangas ülekandeid Puka-Risti OÜ raamatupidaja C. Kostja ei vastuta Puka-Risti OÜ laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Maakohtu 27.09.2021 õigeksvõtul põhinev osaotsus
4.Harju Maakohus rahuldas 27.09.2021 hagi õigeksvõtul põhineva osaotsusega hagi Puka-Risti OÜ vastu ning mõistis Puka-Risti OÜ-lt hageja kasuks välja põhivõla 2392,50 eurot,
2-21-9405 intressi 17,54 eurot ja viivise 1068,75 eurot, ning tunnistas otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hageja menetluskulud jäid seoses Puka-Risti OÜ vastu esitatud nõuetega Puka-Risti OÜ kanda ning Puka-Risti OÜ menetluskulud tema enda kanda. Maakohus mõistis Puka-Risti OÜ-lt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 300 eurot koos kohustusega tasuda sellelt seadusjärgses määras viivist. Maakohtu 02.05.2022 otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 02.05.2022 otsusega (vaidlustatud otsus) hageja hagi kostja vastu ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2392,50 eurot, intressi 17,54 eurot ja viivise 1068,75 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 300 eurot koos kohustusega tasuda sellelt seadusjärgses määras viivist.
5.1.Maakohus tuvastas, et kostja allkirjastas 08.04.2020 digitaalselt käenduslepingu. Samuti on kostja Puka-Risti OÜ esindajana 08.04.2020 digitaalselt allkirjastanud laenulepingu. Kostja väide, et tema asemel allkirjastas lepingud Y, on tõendamata. Samuti on tõendamata kostja väited selle kohta, et Y võttis salaja tema ID-kaardi koos PIN-koodidega. Ainuüksi asjaolu, et kostja kuriteokaebuse alusel on algatatud kriminaalmenetlus, ei võimalda järeldada, et kuriteoteates märgitud asjaolud vastavad tõele. Millises ulatuses kostja Puka-Risti OÜ juhtimises osales või kuidas olid jagatud ülesanded tema kui juhatuse liikme ja Y kui prokuristi vahel, kes laenu saamist ette valmistas, ei seondu küsimusega, kas kostja sai lepingud allkirjastada. Seejuures ei oma tähendust, et laenulepingus on laenusaaja esindajaks märgitud Y või et laenulepingu ja käenduslepingu allkirjastamine on toimunud vaid üheminutilise vahega. Ükski neist asjaoludest ei välista digitaalse allkirja andmist kostja enda poolt. Ühingu kohustuste käendamine juhatuse liikme poolt on levinud praktika, mistõttu ei saa käenduslepingu sõlmimist kostja poolt pidada ka eluliselt ebausutavaks.
5.2.Juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud (RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450, p 22). Kohus selgitas kostjale nimetatud asjaolu tõendamise vajadust. Kostja ei ole osundatud eeldust ümber lükanud.
5.3.Käenduslepingu p 1 kohaselt vastutab kostja laenulepingust ja selle lisadest tulenevate Puka-Risti OÜ kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt laenusaajaga võlgnetava summa, kuid mitte rohkem kui 15 000 euro, ulatuses. Laenulepingu kohaselt saabus laenu tagastamise tähtpäev 28.01.2021. 04.06.2021 seisuga oli tagastamata laenusumma 7500 euro ulatuses, tasumata intress 54,98 eurot ja viivis 1068,75 eurot. Laenulepingust tulenevaid kohustusi ei ole täidetud. Kostja ei esitanud nõudearvestusele vastuväiteid.
5.4.Eelnevast tulenevalt rahuldas maakohus hageja hagi ka kostja vastu. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
6.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis rahuldamata kostja taotluse tõendite (s.o laenu- ja käenduslepingutega seotud kirjavahetus) kogumiseks. Muu hulgas on maakohtu asjaomane määrus nõuetekohaselt
2-21-9405 põhjendamata. Kui maakohus leidis, et kostja esitatud ja täiendavalt taotletud tõenditega ei saa tõendada kostja esitatud väiteid (kostja identiteeti kasutas Y; kostja ei ole käenduslepingut sõlminud), siis oleks maakohus pidanud kostja taotluse rahuldamata jätmisel viitama, millisel viisil ja milliste tõendite abil saab kostja kohtule tõendada oma väiteid, et need oleksid piisavalt tõendatud.
6.2.Maakohus ei ole otsuses selgitanud, miks kostja esitatud asjaolu, et tema identiteeti on kuritarvitatud ja ta ei ole käenduslepingut sõlminud, on ebaoluline asjaolu või hageja valduses olevate tõendite väljanõudmine hagejalt on ebavajalik, kui hageja nõue puudutab käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmist.
6.3.Samuti on maakohus ebaõigesti sisustanud ja tõlgendanud hageja nõudeid ning ületanud oma volituste piire, andes hinnangu kriminaalmenetluse asjaoludele ja kuriteokoosseisule.
6.4.Puka-Risti OÜ suhtes on seoses hageja laenulepingust tulenevate nõuete täitmisega algatatud täitemenetlus. Hagejal on võimalik nõuda laenulepingust tulenev võlgnevus sisse tegelikult laenusaajalt.
6.5.Kostja suhtes on tehtud üllatuslik ja kallutatud kohtulahend. Vastustaja seisukoht
7.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus menetlusõiguse normide vastu, kui jättis kostja 28.02.2022 taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata (tl 73–73 pöördel).
9.1.Kostja peamine vastuväide hagile oli, et ta ei allkirjastanud laenu- ja käenduslepingut. Lepingud allkirjastas kostja eest Y, kes võttis omavoliliselt kostja ID-kaardi ja selle PIN-koodid. Maakohus tegi kostjale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et kostja ei allkirjastanud hageja nõuete aluseks olevaid lepinguid (tl 58). Kostja soovis oma väiteid tõendada hagejaga peetud kirjavahetusega, mis eelnes lepingute sõlmimisele – kirjavahetusest nähtub, kes hagejaga suhtles Puka-Risti OÜ poolt laenu saamisel, millised dokumendid selleks hagejale esitati ning milliselt e-posti aadressilt edastati hagejale allkirjastatud lepingud (tl 61 pöördel, p 4 teine lõik). Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti ja määrust piisavalt põhjendades, et taotletud dokumendid ei oleks tõenditena (ka kaudsete tõenditena) asjakohased – need ei võimaldaks tõendada kostja väidet, et lepingud allkirjastas kostja ID-kaarti kasutades tegelikult Y. Asjaolu, et kostja ei pruukinud saata hagejale e-kirju enne lepingute sõlmimist või edastada hagejale dokumente, ei tähenda, et kostja ei oleks saanud lepinguid allkirjastada. Kostja on esitanud tõendi selle kohta, et ta on PukaRisti OÜ juhatuse liikmena andnud Y-le volikirja Puka-Risti OÜ esindamiseks, sh laenulepingute sõlmimiseks (tl 64–64 pöördel). Seega võis Y suhtluses hagejaga Puka-Risti
2-21-9405 OÜ-d esindada ning sellest ei saaks teha järeldusi selle kohta, et Y allkirjastas lepingud hagejaga kostja ID-kaarti kasutades. Maakohtu ettepanek kostjale esitada täiendavaid tõendeid ei tähenda, et maakohtul oleks tulnud kostja tõendite kogumisele suunatud taotlus igal juhul rahuldada.
9.2.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus pidanud kostja tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmisel viitama, millisel viisil ja milliste tõendite abil saab kostja kohtule tõendada oma väiteid, et need oleksid piisavalt tõendatud. Hagimenetlus on oma olemuselt võistlev menetlus, milles lähtutakse poolte esitatust. Nii sätestab TsMS § 5 lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (RKTKo 21.10.2020, 2-17-18305, p 14 esimene lõik ja seal viidatud kohtupraktika). Seega ei ole kostja vastuväiteid tõendada võivatele tõenditele osundamine kohtu ülesanne. Samuti ei saa kohus anda poolele lubadusi, et mingi tõend konkreetset asjaolu kinnitab või et mingi asjaolu üle saab konkreetse tõendi esitamisel konkreetsel viisil otsustada. Eelmenetluses otsustab kohus üksnes seda, kas esitatud tõendid on asjakohased ja lubatavad (TsMS § 238 lg-d 1–4). Alles otsuse tegemisel saab kohus hinnata tõendeid ja otsustada, mis asjaolud on tuvastatud (TsMS § 438 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo 19.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19 ja seal viidatud kohtupraktika). Sama kehtib ka kostja puhul.
9.3.Lisaks ei ole kostja apellatsioonkaebuses uuesti esitanud taotlust tõendite kogumiseks. Kuna kostja pole sellist taotlust esitanud, ei muudaks asja menetluslikku tulemust see, kui maakohus eksis menetlusõiguse normide vastu osundatud taotluse rahuldamata jätmisel.
10.Maakohus ei ole otsuses öelnud, et kostja väide tema identiteedi kuritarvitamise ja käenduslepingu sõlmimise kohta kolmanda isiku poolt oleks olnud ebaoluline asjaolu, nagu apellatsioonkaebuses ebaõigesti märgitakse. Maakohus leidis, et kostja asjaomased väited on tõendamata (tl 74 pöördel, p 5).
11.Põhjendamatu on ka apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on ebaõigesti sisustanud ja tõlgendanud hageja nõudeid. Maakohtu otsuse resolutsioon vastab sellele, mida hageja hagiga taotles (vrd 3, p 1 ja tl 74).
12.Põhjendamatu on ka apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus otsuses andnud hinnanguid kriminaalmenetluse asjaoludele ja kuriteokoosseisu esinemisele. Maakohus märkis, et kriminaalmenetluse algatamine ei kinnita, et kostja kuriteoteates märgitud asjaolud vastavad tõele. Kriminaalmenetluse kohta esitatud tõendid kinnitavad üksnes kriminaalmenetluse alustamise fakti ega tõenda, et Y võttis kostja ID-kaardi ja paroolid kostja teadmata ning allkirjastas kostja eest laenu- ja käenduslepingud (tl 61–62 pöördel).
13.Apellatsioonkaebuse lahendamisel ei oma tähtsust, kas Puka-Risti OÜ suhtes on seoses hageja laenulepingust tulenevate nõuete täitmisega algatatud täitemenetlus. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt (VÕS § 145 lg 1 ja käenduslepingu p 1 – tl 11).
14.Kostja ei ole apellatsioonkaebuses selgitanud, miks ta leiab, et maakohus tegi kostja suhtes üllatusliku ja kallutatud otsuse. Ringkonnakohtu hinnangul ei viita mitte miski sellele, et
2-21-9405 maakohus oleks tegutsenud erapoolikult või kostjat hagejale eelistades. Samuti pole maakohus kostja tõendeid hageja omadele eelistanud või nendega tingimusteta nõustunud. Otsuses on maakohus hinnanud poolte esitatud väiteid ja tõendeid – see ei saanud kostjale olla üllatuslik.
15.Kokkuvõtvalt tuvastas maakohus õigesti, et kostja sõlmis käenduslepingu, viidates seejuures põhjendatult, et kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele ID-kaart ja PIN-koodid on väljastatud (vt RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450, p 22). Kostja ei ole tõendanud, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.