Swedbank AS-i hagi T T-S vastu võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmise nõudes
Hagihind
3 478,79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701) Hageja esindaja: Birgit Juhanson (e-post xxx) Kostja: T T -S (isikukood xxx) Kostja esindaja: Kunnar Korsten (e-post xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista T T-Slt tagastamata laenusumma 2 392,50 eurot, intressivõlgnevus 17,54 eurot ja viivis 1 068,75 eurot Swedbank AS-i kasuks.
3.Swedbank AS-i menetluskulud seoses T T-S vastu esitatud nõuetega jätta T T-S kanda, T T-S menetluskulud jätta tema enda kanda.
4.Välja mõista T T-Slt menetluskulu 300 eurot Swedbank AS-i kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb T T-Sl tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja ja P R OÜ sõlmisid 08.04.2020 laenulepingu xxx, millega hageja andis P R OÜ-le laenu summas 15 000 eurot intressimääraga 9% aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 28.02.2021. Laenusaajal oli kohustus tasuda igakuiseid makseid. Lepingus kokkulepitud viivisemäär oli 0,15% päevas. Laenusaaja ei täitnud laenulepingut kohaselt. Tagastamata on laenusumma 7 500 euro ulatuses, tasumata intress 54,98 eurot. Tagastamata laenusummalt on arvestatud viivis 1 068,75 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 08.04.2020 käenduslepingu nr xxx, millega kostja kohustus vastutama laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Kostja rahalise vastutuse maksimumsummaks lepiti kokku 15 000 eurot. Kostja ei ole laenusaaja kohustusi täitnud. Laenusaaja kohustused on osaliselt täidetud muu lepingujärgse tagatise arvelt, so 5 107,50 eurot tagastamata laenusummast ja 37,44 eurot intressivõlgnevusest. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenusumma 2 392,50 eurot, intressivõlgnevus 17,54 eurot ja viivis 1 068,75 eurot. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele vastu. Kostja ei ole sõlminud ei käenduslepingut ega laenusaaja esindajana laenulepingut. Vaatamata sellele, et kostja oli laenusaaja juhatuse liige, siis laenusaajat juhtis tegelikult kostja endine abikaasa I S, kostja juhtimisest osa ei võtnud. 08.04.2020 allkirjastas I S kostja teadmata lepingud, kasutades selleks kostja IDkaarti ja paroole. Kostja hoidis ID-kaarti koos paroolidega kodus lauasahtlis, I S võttis need salaja sealt, kui kostjat kodus ei olnud. Laenuleping ja käendusleping on allkirjastatud vaid 1minutilise vahega. Asjaolu, et lepinguid ei allkirjastanud kostja tõendab, et laenulepingus on laenusaaja esindajaks märgitud I S ja tema kontaktandmed. I S oli lepingute sõlmimise ajal laenusaaja prokurist. I Si vastu on algatatud kriminaalmenetlus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Hageja on esitanud kostja vastu nõude käenduslepingu täitmiseks. VÕS (võlaõigusseadus) § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
4.Pooled vaidlevad, kas leping on sõlmitud. Hageja on esitanud tõendina käenduslepingu xxx (dtl 18-19), mis on kostja poolt 08.04.2020 digitaalselt allkirjastatud. Samuti on kohtule esitatud laenuleping xxx (dtl 8-16), mis on kostja kui laenusaaja esindaja poolt samuti 08.04.2020 digitaalselt allkirjastatud.
5.Kohus leiab, et kostja väide, et tema asemel allkirjastas lepingud I S, on tõendamata. Kostja väited selle kohta, et I S võttis salaja tema ID-kaardi koos paroolidega, on paljasõnalised. Ainuüksi asjaolu, et kostja kuriteokaebuse alusel on algatatud kriminaalmenetlus (dtl 111114), ei võimalda järeldada, et kuriteoteates märgitud asjaolud vastaksid tõele. Millises ulatuses kostja laenusaaja juhtimises osales või kuidas olid jagatud ülesanded tema kui juhatuse liikme ja I Si kui prokuristi vahel, sj kes laenu saamist ette valmistas, ei seondu küsimusega, kas kostja sai lepingud allkirjastada. Seejuures ei oma ka
tähendust, et laenulepingus on laenusaaja esindajaks märgitud I S või et laenulepingu ja käenduslepingu allkirjastamine on toimunud vaid 1-minutilise vahega. Ükski neist asjaoludest ei välista digitaalse allkirja andmist kostja enda poolt. Ühingu kohustuste käendamine juhatuse liikme poolt on levinud praktika, mistõttu ei saa käenduslepingu sõlmimist kostja poolt pidada ka kuidagi eluliselt ebausutavaks. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud (216-124450, p 22). Kohus selgitas kostjale nimetatud asjaolu tõendamise vajadust (dtl 116-117), kostja esitatu viidatud eelduse ümberlükkamiseks piisav ei ole. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 08.04.2020 käenduslepingu xxx.
6.VÕS (võlaõigusseadus) § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 järgi tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
7.Käenduslepingu p 1 kohaselt on kostja kohustunud vastutama laenulepingust nr xxx ja selle lisadest tulenevate P-R OÜ kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt laenusaajaga võlgnetava summa, kuid mitte rohkem kui 15 000 euro, ulatuses. Laenulepingu kohaselt saabus laenu tagastamise tähtpäev 28.01.2021. Hageja on esitanud võlgnevuse arvestuse (dtl 20-23), mille kohaselt on 04.06.2021 seisuga tagastamata laenusumma 7 500 euro ulatuses, tasumata intress 54,98 eurot ja viivis 1 068,75 eurot, hageja on nõudnud võlgnevuste tasumist nii laenusaajalt kui kostjalt, kuid laenulepingust tulenevaid kohustusi täidetud ei ole (nõudekirjad dtl 24-36). Hageja nõuded laenusaaja vastu on rahuldatud õigeksvõtul põhineva osaotsusega. Nõudearvestuse osas ka kostja vastuväiteid esitanud ei ole.
8.Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 2 392,50 eurot, intressivõlgnevuse 17,54 eurot ja viivise 1 068,75 eurot. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja esitas hagi laenusaaja ning kostja vastu, esitades nende vastu nõuded võlgnevuste väljamõistmiseks solidaarselt. Kohus rahuldas 27.09.2021 õigeksvõtul põhineva osaotsusega hagi laenusaaja vastu esitatud nõuete osas ning jättis menetluskulud seoses laenusaaja vastu esitatud nõuetega laenusaaja kanda. Seoses hagi rahuldamisega tuleb kostja vastu esitatud nõuete menetlemisega seotud kulud jätta kostja kanda.
10.Kohus mõistis 27.09.2021 osaotsusega laenusaajalt menetluskuluna välja riigilõivu 300 eurot (hagi esitamiselt tasumisele kuulunud riigilõiv). TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seoses kostja vastu esitatud nõuete menetlemisega täiendavaid menetluskulusid ei tekkinud. Seetõttu on ka kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluva menetluskulu rahaline suurus 300 eurot (so hagi esitamiselt tasumisele kuulunud riigilõiv).
11.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 300 eurot. Menetluskulu 300 euro hüvitamise eest hagejale vastutavad laenusaaja ja kostja solidaarselt. Tulenevalt VÕS § 67 lg 1 võib iga solidaarvõlgnik ka täitemenetluses tugineda sellele, et kohustus on teise solidaarvõlgniku poolt või tema vara arvel juba täielikult või osaliselt täidetud ning vajadusel esitada täitemenetluse lõpetamiseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
12.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.