Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

1 (4)

2-23-116899

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Ringkonnakohus menetleb käesolevas lihtmenetluse asjas hageja esitatud apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Kuna kostja elukoha aadress ei ole kantud rahvastikuregistrisse ja isiku aadress ja viibimiskoht ei ole kohtule teada ning kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente muul viisil kätte toimetada, siis toimetas kohus hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega kostjale kätte avalikult teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 26.07.2023. a ja TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate avaldamisest. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 21.11.2019. a Telia Eesti AS-iga kliendilepingu ja 25.11.2019. a seadmete kasutamise lepingud, mille alusel sai kostja kasutada Telia side- ja teleteenuseid. Kostja kohustus teenuste ja seadmete kasutamise eest tasuma vastavalt Telia esitatud arvetele. Kostja rikkus lepingutest tulenevat maksekohustust ja tal on tähtaegselt tasumata 37,18 eurot. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja kohustust täitnud ei ole. 27.05.2022. a loovutas Telia Eesti AS lepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale. Hageja on teavitanud kostjat nõude loovutamisest ja nõudnud võlgnevuse tasumist, kuid kostja ei ole kohustust täitnud. Hageja nõuab hagis kostjalt põhivõlga summas 37,18 eurot, viivist põhivõlalt lepingujärgses määras, s.o kuni 01.01.2023. a arvestusega 0,066% päevas ja alates 01.01.2023. a 0,0863% päevas ning lisaks võla sissenõudmiskulu summas 25 eurot. Hageja on arvestanud hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 30,91 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja kostjalt viivist protsendina põhinõudelt kuni nõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 95,95 eurot, millest 37,18 eurot on põhivõlg, 33,77 eurot 2 (4)

2-23-116899 kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt ja 25 eurot võla sissenõudmiskulu. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast välja viivise tasumata põhivõlalt 0,0863% päevas kuni põhivõla täieliku täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 540 eurot, sh 100 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 440 eurot lepingulise esindaja tasu. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kuuluvad hüvitamisele osaliselt. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu 100 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 100 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema lepingulise esindaja kulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ja hagimenetluses õigusabi eest 420 eurot. Hageja lepinguline esindaja on esitanud õigusteenuste eest arve kokku koos käibemaksuga summas 420 eurot. Arvel on märgitud õigusabitoiminguteks dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi ja hagiavalduse koostamine 2 tundi. Taotletav tasumäär on 100 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et märgitud esindaja ajakulu hagimenetluses kokku 3,5 tunni ulatuses on ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud kohtule hagiavalduse koostamisega, sh seda ettevalmistavad toimingud. Eelnevalt on hageja koostanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine, saab lugeda 2 tundi. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 100 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku koos käibemaksuga summas 240 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud summas 340 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu 240 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 340 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine TsMS § 455 lg 1 järgi toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

3 (4)

2-23-116899 Kostja elu- ja viibimiskoht ei ole teada ja kohtul ei ole õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Seetõttu on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult. TsMS § 317 lg 3 järgi avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.