OÜ RV Ortopeedia hagi Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) vastu võla nõudes
Hagi hind
11 627.50 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ RV Ortopeedia (registrikood 10458881, asukoht: Liivalao 5, 11216 Tallinn, e-post: [email protected]), lepinguline esindaja: M P (e-post: xxx); Kostja: Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) (registrikood 70001975, asukoht: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, e-post: [email protected]), lepinguline esindaja: M K).
Istungite toimumise ajad
03. november 2022, 13. aprill 2023
Istungil osalenud isikud
Hageja esindajad J V ja M P; Kostja esindaja M K.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Eesti Vabariigilt (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hageja OÜ RV Ortopeedia kasuks 1 850 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend) eurot ja 60 senti.
Jätta menetluskulud hageja menetluskulud puuduvad).
kanda
(kostja
kasuks
hüvitamisele
kuuluvad 1 (14)
2-22-8063
4.Mitte nõustuda hageja 05.06.2023 vastuväitega kohtu tegevuse peale ja jätta vastuväide rahuldamata.
5.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.30. mail 2022 esitatud hagiavalduse kohaselt 2018.a maikuus sõlmisid pooled Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingu nr 10-8/22 abivahendite müügiteenuse teenuseosutajaga, mille alusel oli hageja (täitja) põhikohustuseks on osutada teenust vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud nõuetele. Sisuliselt oli tegemist tööettevõtuga. Hageja valmistas abivajajale inimestele põhiliselt jalatseid, andis need üle ja kostja tasus hagejale kokkulepitud osa nende tööde maksumusest, teise osa tasus töö tellija, abivajaja ise.
2.10.05.2019 teatas kostja hagejale, et pikendab aruande esitamise tähtaega kuni 31.05.2019.Hageja esitas kostjale 2019 aprilli tööde eest aruande 31.05.2019. Tabelis on kirjas tehingute üldine maksumus 26 321.60 eurot, millest maksid töö tellijad 7 738.60 eurot ja 18 583 eurot kuulus kostja poolt tasumisele.. Kostja soovis oma 03.06.2019 kirjaga hagejalt kõigi 2019 aprillikuu tööde osas esitatud aruannete (ports 11680) kohta täiendavaid andmeid: IAK (isiklik abivahendi kaart) ja AK (arstitõend) koopiaid.
3.Kostja ei teatanud hagejale mitte ühegi aruande rea kohta, et see on vigane. IAK ei saa olla hageja valduses, see on kliendi (abivahendi tellija, kliendi) valduses. Kaartide olemasolu kliendil kontrollib hageja tellimuse saamisel. Peale tellitud töö üleandmist teeb hageja kaardile vastava märke ning tagastab kaardi kliendile. Lepingu p. 2.1.8 on hageja kohustuseks teha tõendist, kus on abivahendi vajadus nimetusena välja toodud, koopia ja säilitada seda ettevõttes aastani 2028. Abivahendi vajadus on kirjas ainult arstitõendis, milledest hageja tegi iga tehingu puhul koopia.
4.Kostja rikkus lepingu p. 2.4.1. sellega, et tal oli õigus kontrollida rahaliste vahendite sihipärast kasutamist, teostada kohapealset kontrolli täitja juures ning kontrollida kõiki andmeid, mis kinnitavad õigusaktidest ja Lepingust tulenevate kohustuste täitmist Täitja poolt. Hageja juures kohapeal ei soovinud kostja mitte midagi kontrollida. Klientide IAK olemasolu hageja juures või sellest koopia tegemist ei nõua leping ega ükski õigusakt. IAK kaardi andmeid saaks kostja kontrollida isikute juures, kes tellimuse esitavad. Kõik vastavad andmed on kostjal olemas. Kostja kasutas nn. tugevama õiguse klientide IAK andmete nõudmisega hagejalt. Kliendi IAK tõendi kohta ei pidanud hageja andmeid koguma, neid salvestama, tal neid andmeid ei olnud. Hageja asus hea tahte märgiks, selleks, et saada kiiresti kätte raha teostatud töö eest, IAK andmeid koguma. Nõutud andmete kogumine võttis kaua aega, sest hageja pidi kliente üle Eesti külastama. Hageja tegi seda tööd oma põhitöö kõrvalt, sest oli kostja poolt asetatud sundseisu. Hageja tahtis oma töö eest raha saada aga kostja keeldus raha maksmast ilma küsitud andmeteta.
5.15.07.2019 saatis hageja suure osa kostja poolt soovitud andmetest. Kõiki soovitud andmeid ei saanud hageja veel kokku koguda, nende kogumise tegevust hageja jätkas. 26.07.2019 andis kostja 2 (14)
2-22-8063 hagejale tähtaja ülejäänud dokumentide esitamiseks kuni 02.08.2019. 02.08.2019 palus hageja dokumentide suure hulga tõttu dokumentide esitamise tähtaja pikendamist. 02.09.2019 pikendas kosja dokumentide esitamise tähtaega kuni 03.09.2019, ühe päeva. 16.09.2019 kinnitas kostja osaliselt aruande (ports 11680-a) tehingud. 16.09.2019 teatas kostja hagejale, et lükkas tagasi osa tehingutest (ports 11680-b). Tehingute mittekinnitamise põhjuseks olid erinevad põhjused, mida hageja nägi esialgselt AVE keskkonnas (need ei ole hagejale praegu enam nähtavad), hiljem saatis kostja selle tabeli hagejale eraldi kirjaga. Nagu eelpool toodud põhjendustes on kirjas, ei olnud kostjal tehingute eest mittetasumiseks mitte mingisugust põhjust. Tagasilükatud tehingud toob hageja eraldi exeli tabeline välja. Nende tehingute maksumuseks on 11 627.50 eurot, mis ongi hageja nõude summa kostja vastu.
6.Hageja palus VÕS § 8 lg , lg 2, § 10, § 101 lg 1 p 1, § 638 välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 11 627.50 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.21. juunil 2022 esitatud vastuses kostja leidis, et poolte vahel 02.05.2018 sõlminud lepingu „Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingu nr 10-8/122 abivahendite müügiteenuse teenuseosutajaga“ kehtivusega kuni 30.04.2019. näol tegemist on SHS § 54 lg-s 1 sätestatud eraõigusliku lepinguga, mille sõlmivad abivahendi müüja ja riik ning millega kostja võtab õigustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse. Sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu nr 693 SE (Riigikogu XII koosseis) seletuskirja (edaspidi seletuskiri) kohaselt on SHSis sätestatud leping üksiku võlaõigusliku kohustuse ülevõtmine ehk kohustatud isiku vahetus, mille käigus toimub kohustuse üleandmine seniselt võlgnikult (õigustatud isik) uuele võlgnikule (riik). Seletuskirja kohaselt on abivahendi eest tasu maksmise skeemi valikul lähtutud VÕS § 175 lg-st 2, mille kohaselt võib kolmas isik (antud juhul riik) võlgniku kohustuse üle võtta tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Võlausaldaja annab Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud lepingu näol oma eelneva nõusoleku VÕS § 175 lg 5 mõttes võlgniku kohustuse üleandmiseks. Eelnevast tulenevalt ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud leping ei ole töövõtuleping ega müügileping, mistõttu ei ole hageja viidatud sätted VÕSi eriosas asjakohased.
8.Lepingu punkt 2.1.7 järgi pidi hageja nõudma isikult või tema esindajalt, kes abivahendi tehingu tegemiseks tema poole pöördus, kehtivat Isiklikku Abivahendi Kaarti (edaspidi IAK) ja tõendit. Lepingu punkti 2.1.8 järgi tuli hagejal teha tõendist koopia ja säilitada seda ettevõttes aastani 2028.. Hageja pidi 2019.a aprillis teostatud tehingute kohta esitama aruande 06. maiks 2019. Hageja palus 06.05.2019 kostjalt, et aruande esitamise tähtaega pikendataks kuni 31.05.2019. Alates 10.05.2019 kirjaga andis kostja hagejale teada, et pikendab aruande esitamise tähtaega kuni 31.05.2019. 31.05.2019 esitas hageja kostjale aruande AVE-sse, mille järgi soovis hageja saade kostjalt 18 583 eurot (riigiosalus). 03.06.2019 kirjaga nõudis kostja, et hageja esitaks eelnimetatud aruande kohta tehingute IAK koopiad ja tõendite koopiad. 06.06.2019 teavitas kostja hagejat, et tehingute (ports nr 11680) menetlemine võtab tavapärasest rohkem aega, sest tehinguid on palju ja ports. 14.06.2019 saatis kostja hagejale uue kirja, kus andis teada, et ootab endiselt 03.06.2019 kirjas nõutud dokumente. 20.06.2019 teatas hageja, et ta tegeleb piltide komplekteerimisega ja tal läheb aega, et need kostjale esitada. Alles 15.07.2019 saatis hageja kostjale arstitõendite ja IAK-de koopiad. Hageja saadetud arstitõendite ja IAK-de koopiad olid aga osalised, kuna dokumente polnud esitatud kõigi aruandes olevate isikute kohta. Kostja märgib, et tõendid peavad SKA lepingupartneril koheselt võtta olema tulenevalt lepingu punktist 2.1.8. 26.07.2019 saatis kostja hagejale kirja, milles palus eelnevates kirjades küsitud dokumendid edastada kostjale hiljemalt 02.08.2019 ning kui dokumente ei esitata ei 3 (14)
2-22-8063 ole võimalik aruannet kinnitada ega väljamakset teha (hageja lisa 11). 02.08.2019 saatis kostja hagejale kirja, milles sisuliselt möönis, et on lepingut rikkunud, kuna tal puudusid nõutud dokumendid ja et peab neid mööda Eestist minema klientidelt uuesti küsima, et neist pilte teha (hageja lisa 12). Lepingu punkti 2.1.8 järgi tuli hagejal teha arstitõendist koopia ja säilitada seda ettevõttes kuni aastani 2028. Seega pidanuks need dokumendid hagejal kohe olemas olema. 02.09.2019 saatis kostja hagejale kirja, milles kostja andis teada, et kuu aega on möödunud 02.08.2019 kirjast ning palus hiljemalt 03.09.2019 õhtuks puudu olevad dokumendid kostjale saata. Hageja aga ei esitanud mitte ühtegi palutud dokumenti. 16.09.2019 jagas kostja hageja aruande kaheks. Hageja esitatud tehingute fail numbriga 11680 jagati tõendatuse osas kaheks 15.07.2019 esitatud dokumentide alusel. Need tehingud, mis olid piisavalt tõendatud said numbriks 11680-a ja need, kus dokumendid olid puudulikud või üldse esitamata said numbriks 11680-b. 16.09.2019 saadeti hagejale teavitus AVE-st, millega kinnitati portsu numbriga 11680-a tehingud kogusummas 6 893.30 eurot ning mille osas tehti hagejale ka väljamakse (hageja lisa 14). 16.09.2019 saadeti AVE kaudu kostja poolt hagejale ka teavitus, et tehingute ports numbriga 11680-b on tagasi lükatud. Järgmine kontakt hagejaga oli alles 2 aastat hiljem 06.09.2021, kui hageja saatis kostjale kirja, milles palus tehingute portsude 11680-a ja 11680-b koopiaid. 14.09.2021 kirjaga saatis kostja hagejale soovitud koopiad (kostja lisa 2, 3 ja 4).
9.Kõrvutades hageja kohtule esitatud lisa nr 17, 31.05.2019 kostjale esitatud aruannet ja aruande kaheks löödud portse 11680-a ja 11680-b, siis selgub, et 31.05.2019 aruandes ja kostja poolt tagasilükatud 11680-b portsus on sees kolm tehingut, mida hageja kohtule esitatud lisas nr 17 enam miskipärast ei ole. 31.05.2019 hageja poolt kostjale esitatud aruandes ja tagasilükatud tehingute portsus nr 11680-b on H A (isikukoodiga xxx) tehing, L K,(isikukoodiga xxx) tehing ja M T (isikukoodiga xxx) tehing. Seega ei kajasta hageja kohtule esitatud lisa nr 17 kõiki tagasilükatud tehinguid ja millegipärast on hageja need tehingud jätnud välja toomata. Ehk siis kinnitatud tehingute hulgas (11680-a) ja kinnitamata tehingute hulgas (11680-b) pole enam antud isikute tehinguid.
10.Kostja nõustub hagejaga, et ükski leping ega õigusakt ei nõua, et hageja peaks IAK-st koopiaid tegema, kuid rõhutab, et tegemist on eraõigusliku suhtega ja tsiviilkohtumenetlusega, siis peab TsMS seadustiku § 230 lg 1 alusel 1 kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on kohustatud tehingute reaalset toimumist ehk oma nõude olemasolu tõendama. Üheks selliseks tõendiks võib olla ka IAK koopia. Seetõttu on ka kostja neid tõendeid hagejalt nõudnud, et saada selgemaks, kas dokumentatsioon üldse omavahel ühildub. Hageja tegevuses esineb tõsiseid puudujääke – puuduvad abivahendi vajadust tõendavad tõendid või need on kehtetud, IAK-de koopiatel puudub info, kellele antud IAK kuulub. Kostja vastuse punktides 4.2 – 4.6 välja toodud ja vastusele lisatud lisad, mille hageja on kostjale esitanud, ei tõenda seda, et hageja esitatud aruandes kajastatud tehingud ka reaalselt toimunud on. Hagejal tuleb nõude tõendamiseks esitada reaalsed dokumendid, milliste alusel tehinguid tehti ja mis näitavad nende tehingute tegelikku toimumist.
11.Lepingu p. 2.2.1 järgi kohustus kostja tagama korrektselt ja õigeaegselt esitatud tehingute aruande ning kostja poolt kinnitatud tehingute aruannete alusel arve tasumine 14 kalendripäeva jooksul pärast arve esitamist. Hageja poolt esitatud aruanne nr 11680 vaidlusaluse perioodi eest ei olnud korrektne, sest sisaldas valet infot ja puudulikku infot. Kostja palus hagejal puudused kõrvaldada, kuid hageja seda ei teinud ka korduvate kostja pöördumiste järgselt. Lõpuks oli kostja sunnitud aruande nr 11680 tegema kaheks andes kinnitatavatele tehingutele numbriks 11680-a ja kinnitamata tehingutele 11680b. Kostja teavitas hagejat 16.09.2019, et aruanne 11680-b on tagasi lükatud ning ära olid toodud ka põhjused, miks need tagasi lükati. Poolte vahelise lepingu punkti 2.1.28 järgi peab hageja kõrvaldama 4 (14)
2-22-8063 puudused ning esitama parandatud tehingute read uuesti hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast kostja poolt saadetud tagasiside saatmist. Hageja aga puuduseid ei kõrvaldanud ning 06.09.2021 ehk 2 aastat hiljem, saatis hageja kostjale kirja, milles palus tehingute portsude 11680-a ja 11680-b koopiaid, mille kostja hagejale ka saatis.
12.TsÜS § 138 lg 1 ja VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. VÕS § 76 lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kostja hinnangul ei ole rahaliste nõuete puhul tavapärane praktika esitada arvete aluseks olevaid dokumente hilinemisega kuid pärast lepingus toodud tähtaegu, samuti esitada korduvalt ebakorrektset infot. VÕSi kommenteeritud väljaande kohaselt peetakse hea usu põhimõtet silmas pidades võlasuhte poolte kaudseteks kohustuseks tavaliselt lojaalsuskohustust, koostöökohustust, kaitsekohustust ja teatamiskohustust (lk 37-38 p 4.2.2.3 a)). Hageja neid kohustusi täitnud ei ole. Riigikohus on hea usu põhimõttega sidunud ka üldised käibekohustused, mille sisuks on tegutseda oma õigusi kasutades viisil, mis ei kahjusta teisi isikuid (lahend 3-2-1-161-12 p 10).
HAGEJA SEISUKOHT
13.08. augustil 2022 esitatud seisukohas hageja ei nõustu kostja vastuses esitatud vastuväideteega ja ka käsitlustega. Lepingu p.2.1.8. on kirjas täitja kohustus teha tõendist, kus on abivahendi vajadus nimetusena välja toodud, koopia ja säilitada seda ettevõttes aastani 2028. Abivahendi vajadus on kirjas ainult arstitõendil.
14.IAK on kahepoolne dokument, kus ühel poolel on kliendi isikuandmed ja teisel poolel muud kostjat huvitavad andmed. Kui teha koopia dokumendi mõlemast poolest, ei ole võimalk tõendada, et isikuandmetega pool ja muude andmetega teine pool kuuluvad ühe dokumendina ühele isikule. Oma vastuse p.-s 4.7. kostja nõustub hagejaga, et ükski leping ega õigusakt ei nõua, et hageja peaks IAK-st koopiaid tegema.
15.Hageja juures kohapeal ei soovinud kostja vastavalt lepingu punktile 2.4.1. mitte mindagi kontrollida. Lepingu punkti 2.2.3 järgi on kostja õigus „saata Täitjale parandamiseks vigased read“, Mitte ühelegi vigasele reale ei ole viidatud. Täiendava info küsimist ei põhjendatud mitte mingil viisil, ei teavitatud, et oleks alustatud kontrolli. See ongi see koht, kus hageja leiab et kostja rikkus lepingu tingimusi.
16.2016 aasta lõpus toimus hageja arvutis kõvaketta avarii nagu on kostjale 19.06.2017 saadetud kirjas teavitatud ja osad tõendite koopiad läksid kaduma
17.Hageja selgitas, et kostja vastuses punktis 4.1. kostja viidatud kolm tehingut hagi lisas 17 ei kajastu, sest hagi esitamise ajaks need isikud on surnud, nende tõendite koopiaid hageja ei ole üles leidnud. Hageja leidis et nende tehingute eest tasu nõudmisest ta loobub.
18.Kostja arvutuskäik ei ole õige. 18 583 – 6 893.30 on 11 689.70 mitte 11 680.70 eurot. Ülejäänud erinevus summades tuleneb sellest et portsu 11680-b märkustes kirjutas kostja, et klientide K, K, K, T ja V soodustus peaks olema 70% mitte 50% nagu hageja algses aruandes oli. Hageja viis need 5 (14)
2-22-8063 korrektsioonid sisse ja seetõttu riigi osalus suurenes 362.euro võrra (54,80+54,80+54,80+54,80+54,80+33,20+54,80=362). Arvutuskäik näeks siis välja nii 18 5836 893.30 =11 689.70 – 116.2 – 116.2-191.8 = 11 265.50 + 362 =11 627.50 eurot.
19.Vastuse punktis 4.2. käsitleb kostja abivahendite tehinguid ilma arstitõendita. Hageja selgitas, et
4.2.1.on tegemist on näpuveaga ja et õige tehingu kuupäev oli 18.04.2019 ning et 4.2.2.-4.2.9 klientidel olid ka varem arstitõendid, millede koopiad läks kaduma 2016 aasta lõpus toimunud hageja arvutirikke käigus. Kliendid ei suutnud leida üles originaaltõendeid, et hageja oleks saanud teha uue koopia.
20.Kostja vastuse punkti 4.3. kohta selgitas hageja, et kliendid 4.3.1.- 4.3.9 esitas tellimused vahemikus 11.01.2017 kuni 07.12.2018, siis tõendid veel kehtisid ja IAK-l on tellimise kuupäevad ja aastad valesti läinud.
21.Vastuse punktis 4.4. väidab kostja, et hageja on teinud ka tehinguid tõendi alusel, kus müüdud abivahendi vajadust polegi tuvastatud. Hageja lisas 44.1 rehabilitatsiooniplaani, kus on kirjas ortopeediliste abivahendite hankimise soovitus (14-ak.jpg); 4.4.2. osas kliendil oli varem arstitõend tallatugede kohta, mille koopia läks kaduma 2016 aasta lõpus toimunud hageja arvutirikke käigus. Klient ei suutnud leida üles originaaltõendit; 4.4.3. klient sai jalatsid nagi ka IAK-l kirjas, aruandesse on tootena ekslikult läinud tallatoed.
22.Vastuse punkti 4.5. osas selgitas hageja, et hea tahte märgina esitas kostjale IAK koopiad teha ja IAK-idest, milledest tal olid koopiad, esitas ta kostjale hiljem siiski, et saada tasu tehtud töö ja kantud kulutuste eest.
4.5.1.Ei ole õnnestunud kliendiga kohtuda et IAK-st koopiat teha. Lisas koopia (5-ak.jpg).
4.5.2.Klient sai jalatsid kätte juba 2017 ja 2018 aastal. Kliendil IAK kadunud. Tellimisel oli kliendil kehtiv tõend abivahendi vajaduse kohta. Jalatsite kättesaamise kohta esitame kliendi allkirjad hageja ettevõttesisesel isiku kaardil (9-ik.jpg ja 10-ik.jpg). 4.5.3.Kliendil on jalatsid käes aga IAK-st ei ole õnnestunud koopiat teha.
4.5.4.Lisas arsti tõendi (13-ak), IAK on kliendil kadunud. Klient saatis e-maili milles kinnitab et sai hagejalt jalatsid (13-kinnitus.jpg). 4.5.5.IAK-l on kättesaamise kuupäev jäänud muutmata. Klient sai algselt jalatsid kätte 2018.01.09 aga enne kui hageja jõudis nad aruandesse panna selgus et jalatseid oli vaja muuta. Kuna kliendi jalad olid väga problemaatilised siis lõplikult korda said jalatsid 2019.04.09. IAK-s jäi tehingu kuupäev muutmata.
4.5.6.Klient oli juba varem jalatsid kätte saanud. IAK-d IAK koopiat ei ole. Jalatsite kättesaamise kohta on esitatud kliendi allkirjad hageja ettevõttesisesel isiku kaardil (17-ik.jpg). 4.5.7.Arstitõend kadunud, IAK koopiat ei ole õnnestunud hankida.
4.5.8.IAK koopiat ei ole.
4.5.9.Aruandesse on ekslikult läinud vale kuupäev.
4.5.10.IAK-il kajastuvad jalatsid, aruandes on ekslikult kirjas tallatoed.
4.5.11.Tõendi koopia on juba varasemalt esitatud failina “51-ak.pdf”. Tellimuse vastuvõtmisest kuni valmis toote kliendile üle andmiseni läks rohkem kui 2 aastat. 4.5.12.IAK koopiat ei ole.
4.5.13.Arstitõendi koopia läks kaduma 2016 aasta lõpus toimunud hageja arvutirikke käigus. IAK koopia on kostjal.
4.5.14.Lisas tõendi koopia“69-ak.jpg”, IAK koopiat ei ole. 4.5.15.IAK koopiat ei ole. 6 (14)
2-22-8063
4.5.16.IAK koopiat ei ole.
4.5.17.Arstitõendi koopia läks kaduma 2016 aasta lõpus toimunud hageja arvutirikke käigus. IAK koopiat ei ole õnnestunud hankida. 4.5.18.Arstitõendi koopia läks kaduma 2016 aasta lõpus toimunud hageja arvutirikke käigus. IAK koopiat ei ole õnnestunud hankida.
23.Kostja vastuse punktis 4.6. väidab kostja , et hageja on hageja proovinud saada kostjalt raha 04.04.2019 tehingu (Ü K) eest. Tehingu tegijaks oli hoopis xxx. Hageja selgitas, et tegemist on näpuveaga. xxx valmistas kliendile tallatoed ja hageja jalatsid. Hageja täitis IAK-il valesti ettevõtte nime lahtri
24.Hageja ei vaidle vastu kostja vastuväidetele, et hageja peab tehingute toimumist tõendama, kuid on arvamusel, et hageja seda oleks ta pidanud tegema, kui kostja oleks tulnud hageja kontorisse või töökotta tehingu toimumist kontrollima (täpsemalt hagis). Hageja püüab tehinguid tõendada lisatud dokumentidega.
HAGI TÄPSUSTUS
25.10. jaanuaril 2023 esitatud täpsustuses hageja esitas tabeline klientide nimed ja tõendid, millised kinnitavad hageja nõudeid ja on arvamusel, et hageja on tõendanud kõigi kostja poolt hagejale esitatud portsus B näidatud klientide (v.a. kolm klienti, mis haginõudes ei kajastu) osas nõutud dokumentidega klientidele tehtud töö vajalikkust (arstitõendid) ja tööde teostamist (arved). Kostjal puudub igasugune alus tehtud tööde eest mitte tasuda. Hageja palub hagi täies mahus rahuldada.
KOSTJA SEISUKOHT
26.12. aprilli 2023 esitatud vastuses kostja teatas, et hageja esitatud arved ja tõendid näitavad küll nõude olemasolu abivahendi ostnud isiku vastu, aga mitte kostja vastu. Esitatud arved ja tõendid on olnud käesoleval juhul kinnituseks asjaoludele, et tehingud ongi tehtud ajaliselt enne abivahendi vajadust tõendavate tõendite väljastamist või ajal mil tõendid enam ei kehtinud. Samuti ilmneb esitatud arvetelt, et osadel juhtudel ei lähe arvetel olevad summad ja kostjale aruandega esitatud summad kokku. Lisaks sellele ilmneb ka, et osad tehingud, mida 04.2019 kuu eest kostjale esitati, olid arvete järgi justkui tehtud mitu aastat varem.
27.Kostja ei võta tasu maksmise kohustust üle, kui: 1) tõendi väljastamise ja abivahendi tehingut tõendava arve väljastamise vahel on olnud rohkem kui kaks aastat; 2) tõend on väljastatud pärast abivahendi tehingu tegemist; 3) tõendil ei ole märgitud sellise abivahendi vajadust, mida hageja on isikule müünud ja mille eest hageja kostjalt tasu maksmist nõuab; 4) tõendi väljastanud spetsialist ei ole see, kellel oleks õigust müüdud abivahendi vajadust tuvastada; 5) hageja esitatud arve väljastamise kuupäev, tehingu tegemise ajaks märgitud kuupäev ja IAK koopial märgitud tellimuse esitamise kuupäev on kõik erinevad; 6) hageja esitatud arve väljastamise kuupäev ja tehingu tegemise kuupäev ei kattu olulisel määral (arve ja aruandes märgitud tehingu tegemise ajaline vahe on ligi üks aasta); 7) IAK koopial puudub info tehtud tehingu kuupäeva ja summade kohta ning puudub ka abivahendi saanud isiku allkiri abivahendi kättesaamise kohta; 8) abivahendi müüja ei ole hageja vaid mingi kolmandast isikust juriidiline isik; 4) arvel olevad summad ja kostjale aruandes esitatud summad ei ole samad.
28.Kostja on arvamusel, et hageja on oluliselt rikkunud poolte vahel sõlmitud tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingut. Hageja on teinud tehinguid ilma kehtivate tõenditeta, müünud 7 (14)
2-22-8063 abivahendeid, mille vajadust ei ole tõendil kajastatud jne. Hageja poolt 10.01.2023 esitatud arveid aruandega kõrvutades ilmneb veelgi, et paljudel juhtudel ei lähe arvete kuupäevad ja neil kajastuvad summad kokku aruandes kajastuvaga. Lisaks on hageja esitanud kostjale arveid tehingute eest, mida on teostanud kolmandad isikud. Tasu maksmise kohuse saab üle võtta ainult korrektsete tehingute eest, kus olemas on kehtiv tõend arve väljastamise ajal ning sellel tõendil on ka müüdud abivahendi vajadus kajastatud.
HAGEJA ARVAMUS
29.aprillil 2023 esitatud seisukohas leiab hageja, et sisuliselt saavad pooled vaielda ainult selle üle, kas kostja poolt kliendile väljastatud IAK kaardi väljastamise ajal olemasolev tervisepuue, mis annab kliendile õiguse teenust/abivahendit saada, on teenuse osutamise ajal vahepeal kadunud ja siis hageja poolt uue arstitõendi esitamise ajal uuesti tekkinud või on see kliendi puue ja seega abivahendi vajadus püsiv. Eluliselt ei ole usutav ja praktikas ei ole seda esinenud, et kliendi puudeks olev jalgade puue vahepeal paraneb ja siis arstitõendi väljastamise ajal uuesti tekib.
30.Kui kostja jätkuvalt on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kliendi abivahendi vajadust abivahendi tellimise ajal, siis taotleb hageja kohtult TsMS § 236 lg. 2 alusel arstitõendite kogumist kostja poolt 12.04.2023 menetlusdokumendis vaidlustatud klientide osas arstidelt, milledega soovib hageja tõendada hageja poolt kohtule 10.01.2023 esitatud ja kostja poolt 12.04.2023 kohtule esitatud nimekirjades toodud klientide õigust saada hagi lisas 11 toodud nimekirjas näidatud abivahendeid. Kui kohus peab siiski hagejapoolsete arstitõendite esitamist ja seega tõendi kogumist vajalikuks ja hageja taotluse rahuldab, siis esitab hageja tõendite kogumist võimaldavad andmed.
31.Ei ole põhjendatud kostja väide, et kui abivahendi tellimise aja kohta arstitõendit ei ole esitatud, ongi see hagejale töö eest mittetasumise põhjuseks olenemata asjaolust, kas tegelikult, sisuliselt oli kliendil abivahendi saamise õigus. Ükski tõend ei loo ega lõpeta mingit õigust. Õiguse loob kliendi tegelik tervislik olukord abivahendi tellimise ajal.
32.Kostja väidab, et tõendi väljastanud spetsialist ei ole see, kellel oleks õigust müüdud abivahendi vajadust tuvastada. Kui klient tuleb perearsti tõendiga abivahendit saama ning väidab, et on ka varem (muust firmast) abivahendi saanud, siis hagejal puudub võimalus seda kontrollida. Hageja näeb ainult IAK kaardilt, et kaart on kostja poolt varem väljastatud ja kaardi väljastamise aluseks saab olla ainult pädeva spetsialisti, arsti dokument. Järelikult järgmine abivahendi vajadust tõendava arstitõendi väljaandjaks võib olla perearst.
33.Kostja väidab, et L A, R B, A D, A K puhul pidi arstitõendi väljastama eriarst. Kostja ei põhjenda, miks nii aga teiste klientide puhul sobis ka perearsti õiend. Kui hageja selle põhjenduse saab, selgub kohtule esitatava taotluse täpne sisu nende klientide osas.
33.Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ on kirjas, et AV vajaduse tuvastaja - eriarst, füsioterapeut, rehabilitatsioonimeeskond (korduv tõend: perearst). Kohtuistungil 3.11.2022 selgitasid pooled välja, milliseid tõendeid, lähtuvalt pooltevahelisest lepingust, tehingute toimumise kohta peab hageja kostjale ja vajadusel ka kohtule veel esitama. Kostja esindaja vastas: panga ülekanded, arved - kõik arved selle B kohta. Need pidid kostja väite kohaselt olema ainsad puuduvad dokumendid, et saaks hagi rahuldada. Hageja esitas 10.01.2023 kõik need dokumendid. Vaatamata kohtuistungil kokkulepitule esitas kostja 12.04.2023 hulgaliselt uusi väidetavaid puudusi hageja aruandes. 8 (14)
2-22-8063
34.Kostja väidab 12.04.2023 menetlusdokumendis paljude klientide osas, et kliendi arstitõendid ei kehtinud tehingu tegemise ajal, milleks kostja peab abivahendi kättesaamist. Tehing aga algab kliendipoolse tellimuse esitamisega ja hagejapoolse tehingu aktsepteerimisega (VÕS § 9 lg 1). Kui enne tellitud abivahendi kättesaamist kliendi arstitõend lõpetas kehtivuse, siis see ei ole enam alus väiteks, et kliendil ei olnud kehtivat arstitõendit. Ainult 10 kliendi osas läksid hagejal arstitõendid kaduma.
35.Hageja tõi kostja uued pretensioonid ja esitas hageja vastuväiteid kostja väidetele. -Tõendi väljastamise ja abivahendi tehingut tõendava arve väljastamise vahel on olnud rohkem kui kaks aastat. Abivahendi vajadust tõendava tõendi kehtivus on kaks aastat ja pärast kahe aasta möödumist ei ole võimalik sellise tõendi alusel tehtud tehingu eest nõuda kostjalt tasu maksmise kohustuse ülevõtmist. Hageja on seisukohal, et tõend peab kehtima sellel hetkel kui hakatakse kliendile abivahendit valmistama. -Tõend on väljastatud pärast abivahendi tehingu tegemist ehk tehingu tegemise ajal puudus abivahendi vajadust tõendav dokument, mis võimaldaks teha tehingu nii, et kostja võtab tasu maksmise kohustuse isikult üle. Hageja on seisukohal, et hiljem on klientidel palutud võtta tõend selleks et tõendada kliendi vajadust abivahendi järele. Kui klient on varem saanud abivahendeid ja konkreetse tehingu jaoks vajaliku tõendi koopia on erinevatel põhjustel kaduma läinud siis hiljem võetud tõend näitab et kliendil ei ole abivahendi vajadus kuhugi kadunud. -Tõendil ei ole märgitud sellise abivahendi vajadust, mida hageja on isikule müünud ja mille eest hageja kostjalt tasu maksmist nõuab. Hageja on seisukohal, et see probleem oli 2 kliendi puhul ja selgitused on konkreetsete tehingute juures. - Tõendi väljastanud spetsialist ei ole see, kellel oleks õigust müüdud abivahendi vajadust tuvastada. Hageja on seisukohal, et kui klient on varem saanud abivahendit siis on õigus korduvat tõendit anda perearstil. Kui hageja küsib kliendilt kas ta on varem abivahendit saanud ja klient vastas et jah, siis miks peaks hageja kliendi sõnades kahtlema. Hagejal puudub võimalus tutvuda kliendi varasemate tehingutega. -Hageja esitatud arve väljastamise kuupäev, tehingu tegemise ajaks märgitud kuupäev ja IAK koopial märgitud tellimuse esitamise kuupäev on kõik erinevad. Hageja on seisukohal, et kui klient esitab tellimuse ühel kuupäeval, tasub töö tegemise ajal teisel kuupäeval ning saab kätte ja kajastub IAK-l kolmandal kuupäeval, siis kus on probleem? Täpselt nii praktikas töö käib. Klient ei pea tasuma siis kui tellimuse esitab või siis kui toote kätte saab, ta võib tasuda ka vahepealsel ajal kui soovib. -Hageja esitatud arve väljastamise kuupäev ja tehingu tegemise kuupäev ei kattu olulisel määral (arve ja aruandes märgitud tehingu tegemise ajaline vahe on ligi üks aasta). Hageja on seisukohal, et toote valmistamine võtab mõnikord aega rohkem kui aasta, on paratamatu kuna probleemsete jalgade puhul on vaja korduvalt muuta nii liistu, mudelit kui pealset ja kui on vaja iga toimingu jaoks vaja kliendi juures kodus käia siis aega läheb väga palju. -IAK koopial puudub info tehtud tehingu kuupäeva ja summade kohta ning puudub ka abivahendi saanud isiku allkiri abivahendi kättesaamise kohta. Hageja on seisukohal, et kostja on oma varasemates kirjades võtnud seisukoha et IAK koopia ei ole tõendiks. -Abivahendi müüja ei ole hageja vaid mingi kolmandast isikust juriidiline isik. Hageja seisukoht: See probleem oli 1 kliendi puhul ja selgitused on konkreetsete tehingute juures. -Arvel olevad summad ja kostjale aruandes esitatud summad ei ole samad. Hageja seisukoht: See probleem oli 2 kliendi puhul ja selgitused on konkreetsete tehingute juures.
KOHTUISTUNGID
9 (14)
2-22-8063
36.03. novembril 2022 toimunud kohtuistungil kinnitasid pooled, et tegemist on tsiviilvaidlusega ja et Harju Maakohus on pädev tsiviilasja lahendama. Pooled leppisid kokku, et hageja esitab kostjale menetluse väliselt kõik hageja poolt kohtule esitatud nõude tõendamiseks vajalikud materjalid, milledele kostja esitab omapoolsed seisukohad otseselt hagejale.
37.13. aprillil 2023 toimunud kohtuistungil pooled nõustusid tsiviilasja edasi kirjalikus menetluses lahendamisega ja kohus määras lahendada tsiviilasi edasi kirjalikus menetluses.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
38.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
39.Sotsiaalkindlustusamet (käesolevas menetluses kostja) volitajana/tellijana ja RV Ortopeedia OÜ (käesolevas menetluses hageja) täitjana sõlmisid Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingu nr 10-8/22 abivahendite müügiteenuse teenuseosutajaga. Leping on allkirjastatud digitaalselt kostja esindaja poolt 18.04.20218 ja hageja esindaja poolt 02.05.2018 (I kd, t.lk 9-30). Lepinguga kohustus tellija üle võtma õigustatud isikult abivahendite müügi – ja üüriteenuse (teenus) eest tasu maksmise kohustuse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-des 46-55 nimetatud tingimustel. Leping kehtis kuni 30.04.2019 (punkt 7.2).
40.Pooltel ei ole vaidlust nende vahel lepingu sõlmimise ning lepingust pooltel kohustuste tekkimise üle. Kostja on nõudnud hagejalt andmete, so isikliku abivahendi kaartide (IAK) ja arstitõendite (AK) koopiate esitamist, millede alusel saaks kostja veenduda hageja osutatud teenuse eest osaliselt kostjal tasumise kohustuse tekkimises ja kontrollida kohustuste suurust. Poolte põhi väited/vastuväited on järgmised.
41.Hageja väidab, et: 1) IAK on kliendi valduses, selle olemasolu kliendil kontrollib hageja tellimuse saamisel. IAK olemasolu hageja juures või sellest koopia tegemist ei nõua leping ega ükski õigusakt; 2) abivahendi vajadus on kirjas ainult arstitõendis, milledest hageja tegi iga tehingu puhul koopia; 3) kostja rikkus lepingu p. 2.4.1, ta ei teostanud kontrolli täitja poolt rahaliste vahendite sihipärase kasutamise üle; 4) ükski tõend ei loo ega lõpeta õigust, õiguse loob kliendi tegelik tervislik olukord abivahendi tellimise ajal; 5) kui klient tuleb perearsti tõendiga abivahendit saama ning väidab, et on ka varem (muust firmast) abivahendi saanud, siis hagejal puudub võimalus seda kontrollida. Hageja näeb ainult IAK kaardilt, et kaart on kostja poolt varem väljastatud ja kaardi väljastamise aluseks saab olla ainult pädeva spetsialisti, arsti dokument, järgmine abivahendi vajadust tõendava arstitõendi väljaandjaks võib olla perearst; 6) kui enne tellitud abivahendi kättesaamist kliendi arstitõend lõpetas kehtivuse, siis see ei ole enam alus väiteks, et kliendil ei olnud kehtivat arstitõendit; 7) tehing algab kliendipoolse tellimuse esitamisega ja hagejapoolse tehingu aktsepteerimisega (VÕS § 9 lg 1).
42.Kostja põhivastuväited on: 1) hageja ei täitnud lepingu punktist 2.1.8 tulenevat kohustust teha arstitõendist koopia ja säilitada seda; 2) hageja ei täitnud aruande esitamise kohustust, ei kõrvaldanud aruandes esinenud puuduseid 2 aasta jooksul, alles 06.09.2021 saatis hageja kostjale tehingute portsude 11680-a ja 11680-b koopiaid; 3) tehingud on tehtud ajaliselt enne abivahendi vajadust tõendavate tõendite väljastamist või ajal mil tõendid enam ei kehtinud; 4) arvetel olevad summad ja kostjale aruandega esitatud summad ei lähe kokku; 5) osad tehingud, mida 2019 aprilli eest kostjale esitati, olid arvete järgi justkui tehtud mitu aastat varem; 6) abivahendi vajadust näitava tõendid on väljastanud 10 (14)
2-22-8063 perearstid, mitte eriarst, füsioterapeut või rehabilitatsioonimeeskond; 7) hageja kaudseteks kohustuseks olid lojaalsuskohustus, koostöökohustus, kaitsekohustus ja teatamiskohustus ja hageja ei käitunud kohustuste täitmisel heas usus.
43.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas ja milline suhe on poolte vahel tekkinud; 2) kas hageja on täitnud oma kohustusi vastavalt lepingule ja lepingust viidatud õigusaktidele; 3) kas ja millises ulatuses on hagejal tekkinud nõudeõigus kostja vastu; 4) kas kostja vabaneb kohustuste täitmisest.
44.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Hageja väidab, et poolte vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist töövõtulepinguga, kostja aga väidab, et tegemist on eraõigusliku lepinguga. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise alused on reguleeritud SHS § 54, mille lg 1 kohaselt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping on kokkulepe, millega Sotsiaalkindlustusamet ja abivahendi müüja või üürija lepivad kokku korras, millega Sotsiaalkindlustusamet võtab õigustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse. Võlaõigusseaduse (VÕS § 175 lg 1) reguleerib kohustuste ülevõtmise aluseid ja selle lg 1 järgi kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Kuna poolte vahel sõlmitud lepingus kohustuste kostja poolt ülevõtmise alustena on viidatud SHS § 46 - § 55 tingimustele, siis hageja poolt kolmandatele isikutele (teenuse saajatele) osutatud teenuste eest kolmandate isikute poolt tasumata osas kohustuste kostjale üleminekuks peab esinema VÕS § 175 lg 5 sätestatud tingimus ehk kohustuse ülevõtmisega eelnevalt nõustumine. VÕS § 175 lg 5 esimese lause järgi, kui võlausaldaja on kohustuse ülevõtmisega eelnevalt nõustunud, loetakse kohustus ülevõetuks kohustuse ülevõtmise lepingu sõlmimise ja sellest võlausaldajale teatamisega. Kuna kostja on temale kohustuse ülemineku sidunud SHS sätetega, siis nõustub kohus pooltega, et poolte vahel on sõlmitud mitte töövõtu vaid kohustuste ülevõtmise leping. Poolte vahelisele õigussuhtele kohalduvad küll VÕS-i sätted, kuid kostja kohustuste tekkimise ja kohustuse suuruse väljatoomisel peab kohus lähtuma lisaks lepingule ja SHS sätetest.
45.SHS § 54 lg 2 järgi Sotsiaalkindlustusamet sõlmib lepingu abivahendi müüja või üürijaga, kes vastab sama seaduse §-s 55 sätestatud nõuetele. SHS § 47 lg 1 punktide 1-3 järgi õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist on: 1) alaealisel isikul; 2) alates 18. eluaastast tööealisel isikul, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses või kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel; 3) riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isikul. Poolte vahel lepingu sõlmise ajal (alates 01.01.2018) kehtinud Sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 74 (Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed) (edaspidi tekstis määrus) § 3 kohaselt abivahendi kaardile kantakse muu hulgas järgmised andmed: 4) kaardi kehtivuse aeg; 5) kaardi väljastaja nimi ja allkiri; 6) abivahendi väljastamise kuupäev; 7) abivahendi väljastanud ettevõtte nimi; 8) abivahendi ISO-kood; 9) abivahendi nimetus; 101) riigi poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega tasutav summa käibemaksuga; 102) isiku omaosaluse summa käibemaksuga; 13) abivahendi väljastanud ettevõtte 11 (14)
2-22-8063 esindaja allkiri. Pooled ei ole lepingus lahti kirjutanud, milliseid teenuseid täitja pidi lepingu alusel osutama. Samas kostja vastuse ja hagiavalduse lisade 16 ja 17 järgi osutas hageja teenuseid ISO koodidega 06.33.00.01; 06.33.00.02; 06.33.00.03. Määruse lisa 1 (Abivahendite loetelu) järgi tähendavad viidatud ISO koodid vastavalt individuaalselt valmistatud ortopeedilised jalatsid (tellimusmeditsiiniseade, meditsiiniseadme seadus § 8), ortopeedilised jalatsid (sh anti varus jalatsid, ortoos- ja proteesjalatsid); eritellimusel kohandatud ja/või modifitseeritud ortopeedilised jalatsid või masstoodanguna valmistatud ortopeedilised jalatsid või terapeutilised (diabeetikute) jalatsid, millede puhul abivahendi vajaduse tuvastajaks on eriarst, rehabilitatsiooni meeskond (korduv tõend: perearst, füsioterapeut).
46.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohus leiab, et poole vahel sõlmitud lepingu ettevalmistamise kohustus oli kostjal. Pooled ei ole lepingus täitja kohustusi piisavalt selgelt määranud. Nimelt hageja kohustused on lepingu punktis 2.1. jäänud täpselt nimetamata. Kuid sellelegi vaatamata oli hageja kohustusteks lepingu punkti 2.1.7. järgi nõuda isikult või tema esindajalt kehtivat (abivaja)kaarti ja tõendit; punkti 2.1.8 järgi teha tõendist, kus on abivahendi vajadus nimetusena välja toodud, koopia ja säilitada seda, punkti 2.1.9 järgi teha kindlaks, et abivahendi vajaduse tuvastajal on õigus antud abivahendit määrata vastavalt määruse lisale. Menetluses on tekkinud vaidlus eelkõige hageja poolt eelnimetatud kohustuste täitmata jätmise üle. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et õiguse loob kliendi tegelik tervislik olukord abivahendi tellimise ajal ja kui klient tuleb perearsti tõendiga abivahendit saama ning väidab, et on ka varem (muust firmast) abivahendi saanud, siis hagejal puudub võimalus seda kontrollida. Maakohtu arvates, et tohtinud hageja ilma abivahendi vajaduse tuvastamist klientide tellimusi täitmisele võtta. Isegi kui tellimuse vastuvõtmisel oli selge, et tellimuse täitmise (üleandmise) ajaks kliendil ei ole enam kehtivat abivahendi kaarti, oli hagejal õigus võtta tellimus täitmisele pärast abivahendi kaardi pikendamist. Ei nõustu kohus hagejaga ka selles, et kuna korduva abivahendi vajaduse tuvastajaks võib olla ka perearst, siis võis hageja tellimusi vastu võtta ilma perearsti poolt tõendi väljastamise õigust kontrollimata. Maakohtu arvates hageja pidi tõendama, et ta piisava hoolsusega tellimuste vastuvõtmisel isikute andmed ja õigused abivahendite saamiseks kontrollis. Hageja ei ole nimetatud asjaolud tõendanud. Poolte vaidlus põhineb enamasti 2019.a aprillikuus toimunud tehingutel ja hageja enne hagi esitamist ega ka kohtumenetluses ei suutnud tõendada, et hageja oma kohustusi vastavalt lepingule ja seadusele täitis.
47.10.01.2023 esitatud täpsustuses on hageja nõudeõiguse tekkimise tõendamiseks tuginenud samas menetlusdokumendis tabelina toodud andmetel, millede kohta on ka esitanud vastavad tõendid. Kohus võrdleb hageja esitatud lisad hagiavalduse lisas 16 toodud Ports 11680-b nimekirja andmetega ja nende põhjal kohus nõustub hagejaga üksnes alljärgnevatele isikutele osutatud teenuste eest tasumise kohustuse kostjale osaliselt ülemineku kohta. Lisa 2.1. M A. Kohus nõustub eriarsti (ortopeedi) tõendiga ja arve osaga 191.80 eurot. Arve on esitatud 09.02.2019 (II kd, t.lk. 70 ja pöördel); Lisa 7.1 H A. Kohus nõustub eriarsti (ortopeedi) tõendiga ja 01.04.2019 arve osaga 116.20 eurot (II kd, t.lk. 75 ja pöördel);
9.1.ja 10.11. M B. Kohus nõustub eriarsti (ortopeedi) tõendiga ja 10.06.2018 esitatud arve summadega 137.80 eurot ja 83.00 eurot (II kd, t.lk. 77 ja pöördel). Kohus ei nõustu kostja esitatud tõendiga (telefonogrammiga, I kd, t.lk. 205), mille kohaselt ei ole M B pärast septembrit 2018 ortopeedilisi saapaid eritellimisel ostnud. Isik kinnitab, et viimati ostis ta neid 2018 suvel ja välistatud ei ole, et ostis hagejalt ja isik kõnele vastates on müüja nime segi ajanud. 12 (14)
2-22-8063
12.1.M G. Kohus nõustub eriarsti (ortopeedi) tõendiga ja 28.03.2019 arve osaga 191.80 eurot (II kd, t. lk. 80 ja pöördel);
13.1.G-K J. Kohus nõustub eriarsti (ortopeedi) tõendiga ja 24.03.2019 arve osaga 246.60 eurot (II kd, t. lk.81 ja pöördel);
15.1.E J. Kohus nõustub sellega, et arve on väljastatud eriarsti (ortopeedi) tõendi alusel (II kd, t. lk.83 ja pöördel). Samas kuna arve väljastati 09.01.2018 ja selle tasumise ajaks oli 16.01.2018, siis ei nõustu kohus selle arve alusel kostjal 191.80 eurot tasumise kohustuse tekkimisega, sest kohustus ei tulene lepingust, mille alusel on hagi esitatud;
18.1.A K. Kohus nõustub eriarsti (ortopeedi) tõendiga ja 29.04.2019 arve osaga 191.80 eurot (II kd, t. lk. 85 ja pöördel);
27.1.R K. Kohus nõustub xxx tõendiga ja 18.04.2018 arve osaga 191.80 eurot (II kd, t. lk.94 ja pöördel);
35.1.H M. Kohus nõustub eriarsti (ortopeedi) tõendiga ja 20.04.2019 arve osaga 116.20 eurot (II kd, t. lk. 102 pöördel ja 103);
42.1.K M. Kohus nõustub sellega, et arve on väljastatud eriarsti (ortopeedi) tõendi alusel (II kd, t. lk. 109 pöördel ja 110). Samas kuna arve väljastati 16.01.2018 ja selle tasumise ajaks oli 23.01.2018, siis ei nõustu kohus selle arve alusel kostjal 43.40 eurot tasumise kohustuse tekkimisega, sest kohustus ei tulene lepingust, mille alusel on hagi esitatud;
47.1.L O. Kohus nõustub eriarsti (ortopeedi) tõendiga ja 08.04.2019 arve osaga 191.80 eurot (II kd, t. lk. 115 pöördel ja 116);
72.1.D V. Kohus nõustub eriarsti (ortopeedi) tõendiga ja 08.04.2019 arve osa 191.80 eurot (II kd, t. lk. 140, 141).
48.Ülejäänud hagiavalduse lisas 16 ja hagitäpsustuse lisades toodu osas kohus ei nõustu hagejaga nõudega põhjusel, et hageja esitatud arstitõendiete kohaselt tõendite väljaandjateks ei ole eriarstid (ortopeedid) või rehabilitatsiooni meeskonnad. Asjas ei ole esitaud selliseid tõendeid, millede alusel saaks kohus tuvastada, et hageja esitatud perearstide tõendid olid määruse nr 74 järgi lubatud korduvad ehk perearsti või füsioterapeudi välja antud tõendid. Maakohtu arvates hagejal ei olnud võimalik vaid patsiendi sõnade järgi lugeda perearsti tõendeid korduvateks tõenditeks. Hageja väide, et tehing algab kliendipoolse tellimuse esitamisega ja hagejapoolse tehingu aktsepteerimisega (VÕS § 9 lg 1) on õige, kuid kohustuste kostjale üleminekuks ehk klientide poolt tasumata osa tehingust kostjalt nõudmiseks peavad esinema aluseid, millised pooled lepingus kokku leppisid. Hageja on osutanud teenuseid ilma soodustuse andmise alust ja soodustuse ulatust välja selgitamata. Hagejal oli õigus keelduda selliste tõendite alusel tellimuste vastuvõtmisest ja täitmisest. Tekkinud olukorras ei pea kostja hüvitama hagejale osa hageja osutatud teenustest.
49.Elltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt so kokku summas 1 850.60 eurot (191.80 + 116.20 + 137.80 + 83.00 + 191.80 + 246.60 + 191.80 + 191.80 + 116.20 + 191.80 + 191.80). Need kohustused on tekkinud poolte vahel sõlmitud lepingust (kuid mitte kõik kohustused aprillis 2019), kohustused on tekkinud arve esitamisega ja ei ole hagi esitamise ajaks aegunud. Ülejäänud osas kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud
50.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui 13 (14)
2-22-8063 menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagi rahuldatakse summas 1 850.60 eurot, mis on 15.92% hagihinnast 11 627.50 eurost.
51.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus on menetluses pakkunud pooltele kompromissi korras kostja poolt hagejale 1⁄2 hagihinnast summas 5 814 eurot tasumiseks (II kd, t.lk. 160, 169). Kostja nõustus kompromissiga. Hageja kompromissiga ei nõustunud (II kd, t.lk. 173). Kostja on palunud jätta menetluskulud hageja kanda (III kd, t.lk. 4). Kohus ei pea põhjendatuks jätta menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja TsMS § 163 lg 2 alusel jätab menetluskulud hageja kanda. Kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Vastuväite lahendamine
52.05. juunil 2023 esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele põhjusel, et kohus jätis hageja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata.
53.Kohus leiab, et vastuväide ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 333 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus on hageja taotlused lahendanud 26.05.2023 kohtumäärusega (II kd, t.lk. 189-190). Kohus jääb selles määruses toodud tõendite kogumata jätmise ja hageja seadusliku esindaja vande all ärakuulamata jätmise põhjenduste juurde ja ei pea vajalikuks neid korrata.
54.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
Osaliselt tühistatud TRK määrusega
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.