nr 2-25-10641 Julianus Inkasso OÜ hagi S.R.-i vastu LHV Finance AS-ga sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 4262873 tuleneva põhivõlgnevuse 246,73 euro, intressi 23,04 euro, viivise lepingu kehtivuse ajal 27.06.2023 seisuga 1,26 euro, sissenõutavaks muutunud viivis 74,13 euro ja täiendava viivise 14,90% aastas arvestatuna 246,73 eurolt alates 04.07.2025 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni väljamõistmiseks hagimenetlus 381,92 eurot
Kohtunik
Kadi Karting
Hageja
Julianus Inkasso OÜ (registrikood: 10686553)
Hageja lepinguline esindaja
Kristiine Urb
Kostja
S.R. (isikukood: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista S.R.-ilt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja tarbijakrediidilepingust nr 4262873 tulenev põhivõlgnevus 216,73 eurot, intress 23,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 80,53 eurot ja viivis põhinõudelt (216,73 eurolt) alates 10.12.2025 kuni põhinõude täieliku täitmiseni määraga 14,90% tasumata põhivõlalt aastas. Eelnevat ületavas osas jätta hagi rahuldamata.
Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja välja mõista S.R.-ilt Julianus Inkasso OÜ kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud 300 eurot ning viivis tasumata menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
6.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale, sh kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd menetluse kestel ei ilmnenud lisaandmeid tema tegeliku asukoha kohta. Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). 1
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv 280 eurot tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (TsMS § 187 lg 6)
HAGEJA NÕUE JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tartu Maakohtu menetluses on Julianus Inkasso OÜ hagi S.R.-i vastu võlgnevuse nõudes.
2.Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
3.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud 19.10.2025 Ametlikes Teadaannetes. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud (03.11.2025).
4.Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).
5.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik hageja põhinõue rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17; Euroopa Kohtu otsus nr C-679/18, p-d 20-23). 2
6.Kohus on tuvastanud, et kostja sõlmis 04.04.2022 LHV Finance AS-ga järelmaksu müügilepingu nr 4262873, mille alusel müüs Antista AS kostjale kauba, kuivatiga pesumasina LG F2DV5S7S0E, kogumaksumusega 499,99 eurot. Lepingu kohaselt finantseeris faktoor kostjat kauba omandamiseks 499,99 euro ulatuses ning kostja kohustus tasuma faktoorile krediidisumma koos intressi ja lepinguliste kõrvalkuludega lepingus sätestatud tingimustel ja tähtaegadel. Kostja ja faktoor leppisid kokku, et kostja tasub krediidisumma tagasi 24 igakuise maksega, millest iga-aastase intressimääraga 14,90% (0,04% päevas) arvutatud osamaksed olid 28,12 eurot kuus (v.a esimene makse 29,41 eurot ja viimane makse 28,17 eurot). Pooled leppisid kokku ka 19,90 eurose lepingutasu, mis jaotati igakuisteks makseteks summas 0,83 eurot (v.a viimane makse 0,81 eurot).
7.Järelmaksulepingu üldtingimuste kohaselt hõlmab krediidikulu kõiki kulusid, intressi, lepingutasu, kuutasusid ja muid faktoorile lepingu sõlmimisel teadaolevaid tasusid, mis väljendatakse aastase protsendimäärana krediidisummast, lähtudes eeldusest, et lepingut täidetakse tähtaegselt. Vastavalt lepingu eritingimustes märgitule oli krediidikulukuse määr 34,93% aastas ning krediidikulukuse kogusumma 676,22 eurot.
8.Kohus on tuvastanud, et kostja ei täitnud järelmaksulepingust tulenevaid maksekohustusi. Laenuandja saatis kostjale 13.06.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles olid välja toodud tasumata igakuised maksed: arve nr SI5711555 summas 28,12 eurot (tähtaeg 10.04.2023), arve nr SI5760661 summas 28,12 eurot (tähtaeg 10.05.2023) ning arve nr SI5809647 summas 28,12 eurot (tähtaeg 10.06.2023). Hoiatuses viidati lepingu üldtingimuste punktile 8 ning anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 27.06.2023, selgitades, et võla tasumata jätmise korral ütleb laenuandja lepingu 28.06.2023 erakorraliselt üles ning kogu tagastamata krediidisumma koos kõrvalnõuetega muutub koheselt sissenõutavaks. Kostja ei tasunud hoiatuses määratud tähtajaks võlgnevust ning hageja ütles lepingu 28.06.2023 üles. Lepingu lõppemise seisuga oli kostja koguvõlgnevus 315,93 eurot, koosnedes krediidisummast 281,73 eurot, intressivõlgnevusest 23,04 eurot, viivisest 1,26 eurot ja võlamenetlustasust 10 eurot. Pooled olid lepingus kokku leppinud intressimäära 14,90% aastas ning lepingutasu 19,90 eurot, mis tasuti osamaksetena vastavalt lepingutingimustele. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi, kui pooled on selles kokku leppinud, ning järelmaksulepingu punktis 4.3 olid pooled selleks kohustuseks selgelt kokku leppinud. Kostja jättis intressimaksed summas 23,04 eurot tasumata. Hageja nõuab samuti lepingujärgset viivist 14,90% aastas ehk 0,04% päevas tasumata summadelt. Lepingus oli kokku lepitud, et viivise määr vastab lepingulisele intressimäärale. Hageja on arvestanud viivist põhivõlgnevuselt summas 246,73 eurot alates lepingu ülesütlemise kuupäevast 28.06.2023 kuni hagi esitamise ajani, milleks kujunes 74,13 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja täiendava viivise samalt summalt alates 03.07.2025 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Kohus on samuti tuvastanud, et LHV Finance AS loovutas käesolevast lepingust tulenevad nõuded koos kõrvalkohustustega 30.06.2023 Intrum Investment No. 2 DACle, kes omakorda loovutas need 13.08.2023 Aktsiaselts Julianus Portfoliole. Julianus Portfolio AS ühines 23.10.2023 ühinemislepingu alusel Julianus Inkasso OÜga ning 09.01.2024 kustutati Julianus Portfolio AS äriregistrist. ÄS § 391 lg 4 kohaselt läksid kõik ühendatava ühingu varad ja kohustused, sealhulgas käesolev nõue, üle ühendavale ühingule, Julianus Inkasso OÜ-le, kes on seega hageja õigusjärglane.
9.Kohus leiab, et poolte vahel 04.04.2022 sõlmitud leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kus kostja tegutses tarbijana ning LHV Finance AS krediidiandjana majandusja kutsetegevuses. Kohus hindab, et krediidiandja on enne lepingu sõlmimist järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hinnanud kostja krediidivõimelisust VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 kohaselt. Krediidiandja selgitas 05.03.2024 antud teabes (lisa 2), et krediidivõimelisuse hindamiseks kasutatakse nii kliendi esitatud andmeid kui ka sise- ja väliseid andmebaase, mida töödeldakse vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele ning mille põhjal tehakse lõplik krediidiotsus. Kohus hindab, et krediidiandja kogus ja analüüsis kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisavalt andmeid ega ületanud krediiditoote krediidikulukuse määraga 34,93% VÕS § 4062 lubatud piirmäärasid. 3
10.Kohus tuvastab, et krediidiandja kogus kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmeid nii kostjalt endalt kui ka välistest registritest ja oma andmebaasidest. Kostja esitas krediiditaotluse 04.04.2022 ning kinnitas esitatud andmete õigsust. Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliameti maksutõendi ning Eesti Väärtpaberikeskuse pensionikonto andmete kaudu, analüüsides taotlusele eelneva kuue kuu perioodi sissetulekuid. Tuletatud keskmiseks regulaarseks ja stabiilseks netosissetuleku suuruseks oli 678,75 eurot kuus. Kuigi kostja ei deklareerinud ühtegi kehtivat kohustust, arvestas krediidiandja konservatiivse metoodika alusel hüpoteetilisi kohustusi 188,50 euro ulatuses.
11.Krediidiandja kontrollis kostja varasemat maksekäitumist maksehäireregistritest ning sisemistest andmebaasidest, tuvastades maksehäirete puudumise. Lisaks arvutati krediidiandja metoodika alusel kostjale LHV skoor, mis jäi aktsepteeritavasse vahemikku, võimaldades teha positiivse krediidiotsuse. Krediidiandja hinnatud maksimaalseks täiendavaks igakuiseks finantskohustuseks oli 164 eurot, mille piiresse 28,12 euro suurune kuumakse selgelt jäi.
12.Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel on krediidiandja hinnanud kostja krediidivõimelisust piisava põhjalikkusega, kasutades objektiivseid ja kontrollitavaid andmeid, ning järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 4034 tähenduses.
13.Hageja tugineb VÕS § 1132 lg-le 2 p-le 3 ja väidab, et enne hagi esitamist viis Intrum Estonia AS läbi kohtuvälise sissenõudmise ning seetõttu lisandusid nõudele sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Hageja hinnangul oli tal õigus nõuda tarbijalt tasuliste meeldetuletuskirjade tasu kuni seadusega lubatud 30 euro ulatuses, kuna pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt sissenõudmiskulusid kuni 30 eurot, sh esimese tasulise meeldetuletuskirja eest kuni 25 eurot ja iga järgneva kirja eest kuni 5 eurot. Kostja tasus 15.01.2025 hagejale 65 eurot, millest hageja luges 30 eurot tasutuks sissenõudmiskulude katteks VÕS § 415 lg 2 alusel ning 35 eurot põhinõude katteks, vähendades põhivõla summani 246,73 eurot. Kohus ei pea hageja sissenõudmiskulude väljamõistmist põhjendatuks ulatuses, milles puuduvad tõendid nende kulude tegeliku tekkimise kohta. Hageja ei ole kohtule esitanud dokumente ega muid tõendeid, mis kinnitaksid tasuliste meeldetuletuskirjade saatmist kostjale lepingu kehtivuse ajal või pärast lepingu lõppemist. Kohus arvestab 15.01.2025 tehtud makse 65 euro ulatuses põhinõude katteks, mistõttu jääb kostjal tasuda põhivõlg 216,73 eurot.
14.Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja esitatud nõuded on põhjendatud ja tõendatud osaliselt. Kostja on jätnud täitmata järelmaksu müügilepingust nr 4262873 tulenevad maksekohustused ning põhjustanud lepingu ülesütlemise. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 216,73 eurot, lepingujärgse intressivõlgnevuse 23,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise kokku 80,53 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja jooksva viivise määraga 14,90% tasumata põhivõlalt aastas alates 11.12.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud
15.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv (140 eurot) ja kulutused õigusabile (422,50 eurot). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 160 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023 määruses nr 2-21-10648 (p 57) ja sama kohtu 19.04.2021 määruses nr 2-19-110078 (p 19) märgitakse mh, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtu hinnangul saab hageja esindaja õigusabi põhjendatud tunnihinnaks vaidluse sisu ja keerukust arvestades pidada 80 eurot (km-ta). Nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, 4
kogumine ning nende analüüs, samuti hagiavalduse koostamine, lisade koondamine ja komplekteerimine ning hagi esitamine kohtule on käsitatavad vajalike menetlustoimingutena. Kohus vähendab siiski hageja esitatud ajakulu 2,5 tunnilt 2 tunnile, kuna tegemist on tüüpilise sisuga sarnaste hagidega, mille õiguslik käsitlus on üldjoontes identne ning mille koostamiseks ei ole vaja tavapärasest suuremat ajamahtu.
16.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 300 eurot (140+160). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hagejalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.