Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
Tsiviilasi 2-23-105651
Määruse tegemise aeg ja koht
04.09.2023.a, Tallinn
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Indrek Soots
Kohtuasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi OÜ Tresden vastu leppetrahvi ja sissenõudekulude hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.05.2023 otsus ja 07.06.2023 täiendav otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Tresden apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja) Osaühing nende EUROPARK ESTONIA (rk 10811490) Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas, e-post xxx Kostja (apellatsioonimenetluses apellant) OÜ Tresden (rk 11228605, asukoht Helgi tee 21, Viti küla, Harku vald 76910, e-post xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Liisa Linna; e-post:xxx
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1(4)
menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi asjaolud
2(4)
Vaidlusalusel parkimisalal on teabetahvel hageja parkimislepingu tüüptingimustega, mille punktis 4 on kirjas, et: „Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljaspoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul kui Parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses Parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida.“ Seega on hageja ekslikult väitnud, et kostja on rikkunud parkimistingimusi, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti. Hageja väide, et lisaks parkimistingimustele, millele viitab ka täiendav silt „Parkimistingimused asuvad parklas“ oli hoone seinal ka liiklusmärk, mis keelab nii peatumist kui parkimist välja arvatud valdaja poolt väljastatud e-lubadega. Samas jätab hageja tähelepanuta, et sealsamas on ka silt, mis viitab keeldu täpsustavatele parkimistingimustele, mis sõnaselgelt lubavad parkimise aega fikseerida ka parkimiskellaga ning sellele, et parkimine on lubatud Onnineni klientidele (s.t. Onnineni kaupluse loal). Kostja ei vaidle vastu, et parkimise tüüptingimused teabetahvlil peavad sisaldama kõiki tingimusi sõiduki parkimiseks, nagu seda oma hagiavalduses toob esile ka hageja. Käesoleval juhul hageja aga parkimise tingimustest kinni pidanud ei ole. Hageja on leidnud, et märk „väljaarvatud valdaja poolt väljastatud e-lubadega“ on ülekaalukam Europargi parkimistingimustest. Kostja hinnangul on hoonele paigutatud märke võimalik mõista ainuüksi selliselt, et täpsemad parkimistingimused asuvad parklas ning on oma olemuselt eritingimused, mis sätestavad täpsema regulatsiooni selles, kuidas sõiduk parkida. Mõistlikuks ei saa pidada seda, et kui parkimisalale on paigaldatud kaks omavahel vastuolus olevat parkimiskorraldust reguleerivat teabetahvlit – s.o parkimistingimused ning silt: „väljaarvatud valdaja poolt väljastatud e-lubadega“, siis tuleb sõiduki juhil mõista seda selliselt, et parkimistingimused ei kehti selles osas, milles need on vastuolus nõudega fikseerida parkimine alati e-kioskis. 3.Kostja leidis kokkuvõtvalt, et tegemist on äärmiselt vastuoluliste tingimustega, mida ei ole võimalik lugeda kehtivaks parkimise tüüptingimusteks. Hageja leppetrahv on seega põhjendamatu. Maakohtu otsus 4.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 70 eurot. Menetluskulud jättis kostja kanda. Apellatsioonkaebus 5.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada, teha uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata. Määruse põhjendused 6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli tegemist lihtmenetlusega. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja maakohtu otsuse. Menetluskulude jaotust või rahalist kindlaksmääramist ei ole eraldi esitatud põhjendustega vaidlustatud. 7.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
3(4)
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. 8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Apellatsioonkaebuse väited keskenduvad küsimusele, kas hageja sai kostjale määrata leppetrahvi. Ringkonnakohtu arvates on apellant õigesti leidnud, et koht kuhu kostja sõiduki pargiti ning, kus hageja parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi määras, oli mõeldud kaupluse Onninen klientide jaoks ning sellel kohal parkimine oli tasuta. Apellant on siiski ebaõigesti leidnud, et Onnineni kliendiks olekut tõendas parkimiskella asetamine sõiduki armatuurlauale. Maakohus tuvastas õigesti, et kuna parkimistingimustes puudus teave, millise aja jooksul võib parkimiskella kasutades parkimisalal tasuta parkida, ei saanud kostjal tekkida ettekujutust, et parkimiskellal parkimise alguse fikseerimine asendab parkimistingimustes nõutud parkimisõigust tõendava dokumendi asetamist sõiduki esiklaasile või armatuurlauale või elektroonilist parkimist (parkimine kaupluse e-kioskis). Maakohus tuvastas seega õigesti, et kuna leppetrahvi määramise ajal ei olnud kostja tõendanud, et ta on kaupluse Onninen klient, kuna ta ei olnud fikseerinud parkimist e-kioskis, samuti puudus tal sõiduki esiklaasil või armatuurlaual luba parkimiskoha kasutamiseks, siis puudub alus leppetrahvinõude rahuldamata jätmiseks. Leppetrahvinõude rahuldamist ei välista ka see, kui kostja esitab poolte vaidluse ajal kohtumenetluses tõendi selle kohta, et ta sooritas leppetrahvi määramise ajal ostu Onnineni kauplusest. Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus põhjendatult, et parkimistingimused ei ole vastuolulised. Asjas esitatud fotodelt parkimisalal nähtuvad selgelt märgi Peatumiskeeld olemasolu ja selle juures lisatahvlite sh Valdaja poolt väljastatud elubadega ning Parkimine Onninen kliendile olemasolu.
/allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.