lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-105651/8

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 26.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-105651/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3006
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.05.2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-105651

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi OÜ Tresden vastu leppetrahvi ja sissenõudekulude hüvitamise nõudes

Menetluse liik

lihtmenetlus

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

hagihind 70 eurot Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (rk 10811490) Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas, e-post xxx Kostja: OÜ Tresden (rk 11228605, asukoht Helgi tee 21, Viti küla, Harku vald 76910, e-post xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Liisa Linna; e-post: xxx

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1)

Rahuldada Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi OÜ Tresden vastu.

2)

Mõista OÜ-lt Tresden Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja 70 eurot.

3)

Jätta menetluskulud OÜ Tresden kanda.

4)

Välja mõista OÜ-lt Tresden Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuluna 275 eurot..

5)

OÜ-l Tresden tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda Osaühingule EUROPARK ESTONIA menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. 2 TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Hageja esitatud väited ja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Osaühing ERUROPARK ESTONIA (edaspidi EuroPark või hageja) on parkimisteenust osutav ettevõte. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EuroPark omapoolse pakkumuse, mida EuroPark on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 04.11.2022 sõiduki numbrimärgiga XXXXXX (edaspidi sõiduk) parkimisel Laki 13 parkimisalal parkimistingimuste rikkumise (parkides ei olnud Sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning parkimine ei olnud registreeritud parkimiskioskis) tõttu leppetrahvi nr 1950 4112 2145 1493 summas 30 eurot, maksetähtajaga 18.11.2022. Leppetrahvinõue oli paigutatud sõiduki kojamehe vahele. Kostja esitas pretensiooni leppetrahvile õigeaegselt (08.11.2022) ning see vaadati läbi ning vastati samal päeval. Vastuse kohaselt tuldi pretensiooni esitajale vastu ning leppetrahvi summat vähendati 15 eurole. Leppetrahv kehtis vähendatud summas kuni 18.11.2022. Nimetatud kuupäevaks trahvi ei tasutud, mistõttu on EuroPargil õigus nõuda leppetrahvi tasumist selle esialgses summas 30 eurot. Transpordiametist saadud andmete kohaselt oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja kostja. Hagejal on õigus eeldada, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Hageja saatis kohtueelselt 29.11.2022 kostjale äriregistrijärgsele aadressile xxx meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Kostja vastas hagejale, kus leidis, et tema ei ole teinud midagi valesti., sest sõiduki armatuurlaual oli parkimiskell. Seega võis ta parkida viidatud parkimisalal, kuna külastas Onnineni kauplust. Hageja selgitas, et parkimine on võimalik üksnes parkimisloa olemasolul või sõiduki registreerimisel kaupluses asuvas parkimiskioskis (1h), seda kinnitavad selgelt ka parkimistingimused. EuroPark taotleb kostjalt 70 euro, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulude, väljamõistmist. Poolte menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja 12.04.2023 seisukohas märkis hageja, et Onnineni kaupluse hoone seinal on teavitusmärk, mille kohaselt on tegemist EuroPargi alaga, parkimine on seal keelatud, v.a valdaja poolt väljastatud e-lubadega, ning parkimiskohad on mõeldud Onnineni müügiesinduse külastajatele. Müügiesinduse külastajad saavad 1h tasuta parkimise õiguse sõiduki registreerimisel parkimiskioskis. Parkimiskiosk asub Onnineni müügiesinduse sissepääsu juures. Hageja pöörab tähelepanu eelkõige parkimistingimuste punkti 4 viimasele lausele, mille kohaselt tuleb parkimise algus fikseerida parkimiskellaga, juhul kui Parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkida. Nagu eelnevalt öeldud ja hagiavalduse lisas 2 esitatud fotodelt nähtub, on kõnealusel parkimisalal asuvatel teavitusmärkidel selgelt kirjas, et parkimine on lubatud üksnes valdaja loal. E-loa saamiseks tuleb Onnineni klientidel sõiduki parkimisaeg müügiesinduse sissepääsu juures parkimiskioskis märkida. See tähendab, et parkimiskellaga antud parkimisalal tasuta parkida ei

või ning parkimiskella olemasolu sõiduki armatuurlaual ei oma tähtsust. Tingimustes viidatud parkimiskaart on korraldaja poolt füüsiliselt väljastatud parkimiskaart, mis tuleb paigaldada nähtavale kohale sõiduki armatuurlauale. Hageja hinnangul ei ole parkimisala märgistus vastuoluline, sest infotahvlil olevad parkimistingimused on üldtingimused, mis viitavad selgelt asjaolule, et neid tuleb tõlgendada koos teiste parklas olevate liiklus-ja teavitusmärkidega. Kogu hoone poolsel alal võimaldatakse parkimist üksnes e-lubade olemasolul. Lisamärgistus „Parkimine Onnineni klientidele“ on seinale asetatud üksnes seetõttu, et Onnineni kaupluse kliendid saaksid parkida kaupluse ukse ees. Ükski parklas asuv märk ei viita Onnineni klientidele kehtivatele eritingimustele. VÕS § 29 lõiget 6 ning liiklus- ja teavitusmärke arvesse võttes on lepingutingimusi võimalik tõlgendada nii, et Onnineni külastajal on lubatud parkida klientidele mõeldud parkimiskohtadele e-loaga. Antud juhul ei ole viide liiklusseaduse § 187 lg-le 5 asjakohane, sest nimetatud säte reguleerib parkimise korraldamist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil, kus parkimist korraldab vastavalt seadusele valla- või linnavalitsus. Liiklusseadus ei reguleeri parkimise korraldamist eraparklates. Parkimiskell ei ole parkimise õigust tõendav dokument, vaid üksnes seade, millel on fikseeritud parkimise algusaeg ning mis ei ole võrdsustatav parkimise õigust andva dokumendiga (nt parkimiskaardiga). Hageja tõi välja ka selle, et perioodil 01.03.2022-01.03.2023 on sõidukit registreeritud parkimiskioskis korduvalt enne ja pärast vaidlusaluse leppetrahvi väljastamist. See tähendab, et kostja pidi möönma, et sõiduk on vaja registreerida parkima kaupluse parkimiskioskis, sest ta on seda ise korduvalt teinud.

3.Hageja lõplikes seisukohtades leidis hageja, et nõustuda ei saa, et kõik need arved oleks väljastatud Laki tn asuvast poest, sest esitatud kuueteistkümnest arvest on vähemalt 7 tk väljastatud Onnineni teistes kauplustes. Parkimistingimuste p.10 alusel peab sõiduki kasutaja parklat kasutama vastavalt paigaldatud viitadele, märkidele ja Parkimise korraldaja juhistele. Hageja on seisukohal, et on piisavalt selgelt viidatud parklas millisel juhul on õigus sõidukit parkida. Samuti on viidatud parkimistingimuste p-s 11 võimalusele helistada parkimisoperaatorile kui parklas kehtivad tingimused jäävad mingil põhjusel arusaamatuks. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulud jagunevad järgnevalt: • • •

Hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine. 04.11.2022 menetluskulu nimekirja esitamine – 2h; 10.04.2023 kostja vastusega tutvumine ja analüüs – 20 minutit; Hageja 12.04.2023 seisukoha koostamine, lisade komplekteerimine ja maakohtule esitamine – 1h; Kostja 19.04.2023 seisukohaga tutvumine ja selle analüüs. Hageja seisukoha koostamine, maakohtule esitamine – 1h.

Lepingulise esindaja tunnihind on 110 eurot. Lepingulise esindaja õigusabikuludele lisanduvad hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot ja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Hageja palub märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja seisukohad

Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja leidis, et:

• 04.11.2022 kell 14:35 parkis kostja juhatuse liige IK kostjale kuuluva sõiduki aadressil Laki tn 13, Tallinn Onninen Express kaupluse parkimiskohale, mis on tähistatud kui „Parkimine Onnineni kliendile“ parkimiskoht. Tegemist ei ole tasulise parkimisalaga. Parkimise eest tasumise kohustust ega tasu suurust ei ole fikseeritud objektil asuvates EuroPark parkimislepingu tüüptingimustes ega ühegi teise liiklusmärgiga.

• IK paigaldas sõiduki armatuurlauale parkimiskella. Kuna kostja külastab antud kauplust iganädalaselt ja järgides kaupluse parkimise reegleid, on alati määranud parkimise alguse parkimiskellaga. • Hageja kontrollis sõiduki parkimisõigust ja esitas leppetrahvinõude 04.11.2022 kell 14.51, s.o 16 minutit pärast parkimise algust. • Vaidlusalusel parkimisalal on teabetahvel hageja parkimislepingu tüüptingimustega, mille punktis 4 on kirjas, et: „Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljaspoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul kui Parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses Parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida.“ • Seega on hageja ekslikult väitnud, et kostja on rikkunud parkimistingimusi, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti. Hageja väide, et lisaks parkimistingimustele, millele viitab ka täiendav silt „Parkimistingimused asuvad parklas“ oli hoone seinal ka liiklusmärk, mis keelab nii peatumist kui parkimist välja arvatud valdaja poolt väljastatud e-lubadega. Samas jätab hageja tähelepanuta, et sealsamas on ka silt, mis viitab keeldu täpsustavatele parkimistingimustele, mis sõnaselgelt lubavad parkimise aega fikseerida ka parkimiskellaga ning sellele, et parkimine on lubatu Onnineni klientidele (s.t. Onnineni kaupluse loal). Kostja ei vaidle vastu, et parkimise tüüptingimused teabetahvlil peavad sisaldama kõiki tingimusi sõiduki parkimiseks, nagu seda oma hagiavalduses toob esile ka hageja. Käesoleval juhul hageja aga parkimise tingimustest kinni pidanud ei ole. Hageja on leidnud, et märk „väljaarvatud valdaja poolt väljastatud e-lubadega“ on ülekaalukam Europargi parkimistingimustest. Kostja hinnangul on hoonele paigutatud märke võimalik mõista ainuüksi selliselt, et täpsemad parkimistingimused asuvad parklas ning on oma olemuselt eritingimused, mis sätestavad täpsema regulatsiooni selles, kuidas sõiduk parkida. Mõistlikuks ei saa pidada seda, et kui parkimisalale on paigaldatud kaks omavahel vastuolus olevat parkimiskorraldust reguleerivat teabetahvlit – s.o parkimistingimused ning silt: „väljaarvatud valdaja poolt väljastatud e-lubadega“, siis tuleb sõiduki juhil mõista seda selliselt, et parkimistingimused ei kehti selles osas, milles need on vastuolus nõudega fikseerida parkimine alati e-kioskis. Kostja leidis kokkuvõtvalt, et tegemist on äärmiselt vastuoluliste tingimustega, mida ei ole võimalik lugeda kehtivaks parkimise tüüptingimusteks. Hageja leppetrahv on seega põhjendamatu.

5.19.04.2023 palus kostja võtta vastu tõendi (Onnineni kaupluse arve number: 62413869 ja 30.08.2022 ostuarve), millest nähtub, et 31.03.2022 registreeris kostja sõidukit kasutanud VK tõepoolest parkimise Onnineni kaupluse e-kioskis. 29.08.2022 on samuti kostja sõidukit kasutanud VK. Tähtsust ei oma see, et pärast lepptrahvi saamist 4.11.2022 on kostja edaspidi e-kioskis parkimise registreerinud, vältimaks uusi leppetrahve. Seega ei oma tähtsust hageja esitatud väljavõttel parkimise registreerimine e-kioskis 22.11.2022; 30.11.2022; 16.01.2023 ja 07.02.2023, kuivõrd need registreeringud on seotud vaidlusaluse leppetrahvi järgsete parkimistega. Kostja esitas tõendina Onnineni kaupluse arved, millega tõendas korduskülastust nimetatud parkimisalal.
6.Kostja esitas lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja 12.05.2023. Kostja menetluskuludeks õigusabikulud summas 1485 eurot (arve nr 2023-04-11 alusel 1305 eurot ilma km/ta ja arve nr 2023-04-12 alusel 180 eurot ilma km/ta). Lepingulise esindaja tunnihind on 180 eurot (km/ta).

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

7.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:

•

kostja on sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja vähemalt vaidlusaluse leppetrahvinõude esitamise ajal (dtl 46); hageja korraldab parkimist Laki 13 parkimisalal; vaidlusalusel parkimisalal olid parkimistingimused (tüüptingimused), sh teavitusmärgid (dtl 40-45); sõiduk oli pargitud 04.11.2022 Laki 13 parkimisalale (dtl 32-35); sõiduki parkimisega tekkis poolte vahel lepinguline suhe; sõiduki armatuurlauale oli paigaldatud parkimiskell (dtl 36); sõiduki parkimist ei oldud registreeritud kaupluses Onninen asuvas parkimiskioskis; hageja esitas 04.11.2022 leppetrahvinõude nr 1950 4112 2145 1493 summas 30 eurot, maksetähtajaga 18.11.2022 (dtl 30, 38); hageja saatis kohtueelselt meeldetuletuskirja (dtl 51); poolte vahel oli kohtueelselt e-kirjavahetus (52-64); leppetrahvi ei ole tasutud.

• • • • • • • • • •

9.Pooled vaidlevad selle üle, kas leppetrahvinõude esitamiseks esines alus (kas parkimistingimusi oli rikutud), s.t kas parkimiskella paigutamisega oli järgitud parkimistingimusi.
10.Hageja on esitanud kostja vastu leppetrahvi nõude parkimislepingu tingimuste rikkumise eest. Kuna pooled ei vaidle, et parkimisega andis kostja nõustumuse parkimislepingu sõlmimiseks, ei analüüsi kohus parkimislepingu sõlmimisega seonduvat. Kuna pooled vaidlevad parkimislepingu tingimuste sisu üle, siis võtab kohus alljärgnevalt seisukoha, millistel tingimustel parkimisleping sõlmiti ning kas parkimistingimused olid 04.11.2022 kostja poolt täidetud. Laki 13 parkimisala parkimistingimuste punkti 4 kohaselt „Sõiduki kasutaja on kohustatud Parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil või vastavalt infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul kui Parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses Parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida.“ Tingimuste punkti 10 järgi „Sõiduki kasutaja peab parklat ja parkimiskohta kasutama heaperemehelikult, sihtotstarbeliselt, hoolsalt ning vastavalt paigaldatud viitadele, märkidele ja Parkimise korraldaja juhistele.“ (dtl 42, 45). Seega lepingu tüüptingimustest tuleneb, et: - Parkimise eest tuleb kas tasuda või omada parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning parkimisõigust tõendav dokument tuleb asetada sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel;

- Juhul kui parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses Parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida. - Parkimisalal tuleb järgida parkimise korraldaja paigaldatud viitadest, märkidest ja juhistest. Lisaks parkimistingimustele on alale paigaldatud liiklusmärk nr 361 „Peatumiskeeld“, mis keelab peatumise ja parkimise (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 9 lg 1 p 35 (edaspidi määrus). Nimetatud liiklusmärgi alla on paigaldatud infotahvel „Välja arvatud valdaja poolt väljastatud e-lubadega“ ning „Parkimine Onninen klientidele“. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 sätestab lepingu tõlgendamise põhimõtted, mille lõike 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Seega antud juhul tuleb tõlgendada parkimistingimuste punktis 4 kehtestatut koosmõjus infotahvliga „välja arvatud valdaja poolt väljastatud e-lubadega“. Parkimistingimustes on selgelt välja toodud, et „Juhul kui parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses Parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida.“ Parkimiskellaga teatud aja ulatuses parkimise võimalusest teavitamiseks kasutatakse määruse järgi märke nr 577a, 577b või 578a (määruse § 15 p 42, 43). Parkimisalale paigaldatud parkimistingimustest, liiklusmärkidest, teavitus- ja infotahvlitest ei nähtu, et parkimise korraldaja oleks paigaldanud alale määrusele vastava osutusmärgi, mille kohaselt on võimalik märgil märgitud aja ulatuses parkimiskella kasutades parkida. Juhul, kui tõlgendada alal olevat märgitust selliselt, et kostjal oli õigus parkida parkimiskella kasutades, tekib küsimus, et millise aja jooksul sellisel juhul kostja arvas, et tal on õigus parkimiskellaga antud parkimiskohas Onnineni kliendina parkida. Sellest tulenevalt ei nõustu kohus kostjaga, et parkimistingimuste kui kostja poolt eritingimustena määratletud tingimuste kohaselt järgis ta tingimusi kui asetas sõiduki armatuurlauale parkimiskella. Ka keskmise mõistliku parkijana ei ole võimalik sellist tõlgendust jaatada, sest puudub vastav osutusmärk koos parkimiskella tähise ja määratletud ajaga. Kohus lisab, et isegi kui kostja parkimistingimustest sellise õiguse välja luges, tulnuks tal ikkagi täiendavalt vaadata tingimuste punktis 10 viidatud korraldaja vastavat märki/infotahvlit, et teada saada, kui pika aja ulatuses parkimiskella kasutades ta võib sõiduki Onnineni klientidele mõeldud kohale parkida – tingimustes on selgelt kirjutatud „Juhul kui....“. Seega igal juhul ei oleks kostja saanud lähtuda vaid parkimistingimustest, vaid oleks pidanud järgima lisaks infotahvlit. Kohus aga tuvastas, et ajalist määratulus aga kuskil märgil välja toodud ei oldud, mistõttu ei saanud kostjal ka tekkida ettekujutust, et tal on õigus parkida teatud aja ulatuses, määratledes parkimiskellal parkimise algusaja. Hoolimata eeltoodud kohtu seisukohast, nõustab kohus ka sarnaselt ts.asjas 2-22-106048 esitatud kohtu seisukohaga, et parkimisaja fikseerimine kellaga ei asenda sõiduki parkimiskioskis registreerimist, kui parkimisala märgistus sellisele alternatiivile selgelt ei viita. Kuna peatumiskeelu all on eritingimuseks, et vastav keeld ei kehti juhul, kui pargitakse valdaja poolt väljastatud lubadega, võis vaidlusalusel parkimisalal parkida e-loa olemasolul. Kostja on väitnud ning esitanud oma väite tõendamiseks Onnineni kaupluse arved, et 31.03.2022 ja 29.08.2022 kasutas sõidukit VK, kes registreeris sõiduki parkimiskioskis. Kohtu hinnangul

tõendab see, et e-loa olemasolu oli tegelikult selgelt arusaadav ja ala märgistus ei ole vastuoluline. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et kuna sõidukit ei registreeritud 04.11.2022 nõuetekohaselt parkimiskioskis ehk puudus nõutav e-luba parkimiseks ja selle üle ka vaidlus puudub, rikkus kostja parkimistingimusi ning hagejal oli alus leppetrahvinõude nr 1950 4112 2145 1493 summas 30 eurot esitamiseks. Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 30 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahv 30 eurot.

11.Samuti nõuab hageja lisaks leppetrahvinõuetele kostjalt sissenõudmiskulu summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja ei ole sissenõudmiskulusid vaidlustanud. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista sissenõudmiskuluna 40 eurot. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot ja TsMS § 4842 järgne maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 4 tundi ja 20 minutit, hinnaga 110 eurot tund. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud kokku 2,5 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja esitanud maakohtusse korduvalt. Õigusabi on osutatud hinnaga 110 eurot tund, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 110 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 275 eurot (100+55+110). Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Kädi Vaker kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja