K. L. hagi OÜ MORANDE SHOES vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja K. L. (isikukood XXX), lepinguline esindaja A. V, epost XXX Kostja OÜ MORANDE SHOES (registrikood 10577479), seaduslik esindaja I. N, e-post: XXX
Asja läbivaatamine
ärakuulamine 1. augustil 2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K. L. hagi OÜ MORANDE SHOES vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Mõista OÜ-lt MORANDE SHOES välja K. L. kasuks võlgnevus 85 eurot.
3.Menetluskulud jätta kostja OÜ MORANDE SHOES kanda.
4.Määrata K. L. menetluskulude suuruseks 100 eurot.
5.Mõista OÜ-lt MORANDE SHOES välja K. L. kasuks menetluskulu 100 eurot.
Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Asja arutati lihtmenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates täiendava otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
2-23-6004 teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja esitatud asjaolud ja nõue
1.K. L. (hageja) esitas 20. aprillil 2023 hagiavalduse OÜ MORANDE SHOES (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja XX.XX.XXXX kostjale kuuluvast kauplusest „XXX“ naiste saapad XXX X, hinnaga 60 eurot. Saapad olid hageja hinnangul defektsed. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja saabaste maksumus 60 eurot ja eksperdile tasutud 25 eurot.
1.1.9. oktoobril 2022 esitas hageja kostjale pretensiooni. Hageja sai jalatseid kanda üksikud korrad ning mõlemal saapal on lakkmaterjal mitmest kohast lõhki (lakikihis on lõhed ja materjali aluskiht on näha). Müüja võttis jalanõud vastu ja väitis, et tema defekti ei näe. Hageja palus teha saabastele ekspertiis. 23. oktoobril 2022 helistati kauplusest, et saapad on läbinud ekspertiisi ja defekti tõttu väljastatakse uued saapad. Väidetavalt oli sama keti teises kaupluses nr 40 saapad olemas ja need asendatakse defektiga saabaste vastu. Hageja avaldas soovi näha ekspertiisiakti ning uuris ka võimalust, et talle tagastataks raha kuna ta oli kaotanud usalduse toote kvaliteedi suhtes.
1.2.5. novembril 2022 läks hageja poodi ning vastupidiselt varasemale poest antud infole, hagejale saabaste vahetust enam ei pakutud. Kauplusest öeldi, et võib saada saapad tagasi või tuleb oodata ekspertiisiakti. Väidetavalt oli ekspertiisiakt vaja vormistada. Saapad oli üle vaadanud kaupluse omanik ja leidis, et nendega võib käia, aga akt oli veel vormistamata. Müüja väitis, et tema endiselt ei näe mingit defekti. Samas soovitas käia saabastega edasi ja kui lõhed suurenevad, tulla kauplusesse tagasi. Hageja arvates on selline soovitus vastuolus Tarbijakaitse kodulehel toodud infoga (defektide ilmnemisel ei tohi toodet edasi kasutada). Kuna ekspertiisiakti ei olnud, siis hageja ilma aktita saapaid vastu ei võtnud ning palus anda teada, kui akt on valmis.
1.3.10. novembril 2022 helistati kauplusest, et ekspertiisi akt on olemas ja saabastele võib järgi tulla. 13. novembril 2022 käis hageja kaupluses. Ekspertiisi akti hageja endiselt ei saanud vaid arvamus oli kirjutatud toote tagastusakti. Defektiga toote tagastamise aktil oli arvamus puudulik ning puudus ka kuupäev ja jalatsitega tegelenud isiku nimi ning erialase pädevuse andmed/kinnitus. Ekspertiisiaktil on kostja juhatuse liikme I. N. allkiri. 13. novembril 2022 oli hageja poes koos tuttavaga ning näitas veelkord poes olnud naisterahvale defektseid kohti ning selgitas, et toode tuleks saata eksperdile hinnangu andmiseks. Kauplus keeldus jalanõusid ekspertiisi saatma, ei olnud nõus saapaid tervete vastu vahetama ja ei olnud nõus ka raha tagastama ning andis saapad hagejale tagasi.
2-23-6004
1.4.16. novembril 2022 esitas hageja avalduse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti Tarbijavaidluste komisjonile. Hageja tellis Tarbijakaitse komisjoni vaidluse käigus ise ekspertiisi. XXX spetsialisti arvamuse kohaselt on tegemist materjalidefektiga, mille tulemusel tekkinud materjali pragunemist ei oleks saanud tarbija kuidagi ära hoida. 15. veebruaril 2023 tegi Tarbijavaidluste Komisjon otsuse nr XXX, millega hageja avaldus rahuldati ja kohustati OÜ MORANDE SHOES tagastama hagejale saabaste maksumus 60 eurot ja hüvitama XXX tasutud 25 eurot. 19. veebruaril 2023 viis hageja vastavalt otsusele saapad XXX kaubanduskeskuse kauplusesse „XXX“ ning teavitas sellest Tarbijavaidluste komisjoni ja edastas koopia ka ettevõtjale OÜ MORANDE SHOES. Saapad võeti vastu, kuid raha ei tasutud.
16.märtsil 2023 edastatud teatest nähtub, et kaupleja ei kavatse Tarbijavaidluste Komisjon 15. veebruari 2023 otsust täita.
1.5.Hageja on seisukohal, et kostja ei ole esitanud selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis seaks kahtluse alla XXX antud hinnangu usaldusväärsuse. Hageja juhib tähelepanu kostja selgituste vastuolule varasemate tarbijavaidluste komisjonile antud selgitustega, kostja käitumisega ja hagiavaldusele antud selgitustega. Kord väidetakse, et defekti ei ole aga vaja on saata ekspertiisi, siis jällegi, et defektid on aga see on hoopis hageja tehtud. Nüüd defektid esinevad, aga ei nõustuta XXX hinnanguga, et tegemist on tootja defektiga, esitamata sealjuures mingeid objektiivseid selgitusi ja tõendeid, mis võiks ka teoreetiliselt antud hinnangu kahtluse alla seada. Defektide esinemise kohta on esitatud fotomaterjal ja defektide olemust ja tekkepõhjust on hinnanud XXX. Hagejale teadaolevalt on XXX majandustegevuse ja pädevuse olemasolu kontrollinud tarbijavaidluste komisjon. Kostja ei saa ainult väljendada oma mittenõustumist, vaid peab esitama ka selle kontrollimiseks objektiivseid tõendeid.
1.6.Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 218 lg-st 22 tarbijaga mittenõustumise korral oli kaupleja kohustuseks tõendada, et jalatsid vastavad lepingutingimustele ning väidetavad probleemid olid tingitud muudest asjaoludest. Hageja mõistab eeltoodut selliselt, et kui tootel ilmnevad defektid või vigastused, siis need saavad olla kas tootja defektid või siis toote kasutaja poolt tekitatud vigastused ning esmane kohustus on selle toote müünud ettevõtjal välja selgitada defektide ilmnemise põhjused. Tarbija vastutab tekkinud defektide või tekkinud vigastuste korral üksnes siis, kui need on põhjustatud tarbija enda poolt (mehaanilised vigastused kandmisel, defektid ebaõigel materjali hooldamisel). Kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tegemist oleks tarbija tegevusel tekkinud defektidega ja seda nii tarbijavaidluste komisjonile, kui ka kohtuvaidluses. Kohtuvaidluse sisuks ei ole hinnata, kas kostja on pädevam kui jalanõude kohta andnud XXX hinnangu teinud isik, vaid kas jalanõudel tekkinud defektide eest vastutab kostja või hageja. Kostja esindaja on esitanud väljavõtte enda tööraamatust ja haridust tõendavast dokumendist, kuid nendest dokumentidest nähtub, et tal ei ole mingit pistmist ei kingatehnoloogia ega materjalidega. Kostja vastuväited ja seisukohad
2.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata.
2.1.9. oktoobril 2022 esitas hageja „XXX“ kauplusesse pretensiooni ja kostja töötaja võttis jalanõud vastu ning selgitas, et defekti silmnähtavalt ei ole vaid tuleb teostada ekspertiis.
10.novembril 2022 oli ekspertiisiakt valmis. Kostja teostatud ekspertiisi kohaselt, jalatsite ülevaatuse hetkel ehk 23. oktoobril 2022 ei olnud tootel ühtegi defekti ega vigastust.
13.novembril 2022 sai hageja ekspertiisi arvamuse ja saapad tagasi. 30. detsembril 2022 ehk 1,5 kuu möödumisel pärast kostja ekspertiisi ja jalatsite tagasi saamist tellis hageja ekspertiisi
2-23-6004 ettevõttes XXX töötava isikult D. K. ning sai antud isikult arvamuse, et tegemist on tootjapoolse praagiga.
2.2.Tõendina esitatud eksperdiarvamus on tehtud 1,5 kuud pärast kostja poolt teostatud ekspertiisi. Ei ole välistatud, et ostetud saapad olid tahtlikult rikutud hageja poolt sobiva arvamuse saamiseks. Hageja tõendina esitatud eksperdiarvamus on vastuoluline ja näitab, et isik kes teostas ekspertiisi ei oma piisavaid teadmisi tootmistehnoloogiast ja üldse õmblusmaterjalidest. Kostja seaduslik esindaja on tootmiste tehnoloogia valdkonna spetsialist ning eritehnoloogia ja materjaliteaduse õpetaja. Seega kostja leiab, et tema teadmised ja oskused annavad talle aluse vaielda eksperthinnangu vastu ning esitada omapoolsed selgitused jalatsitel avastatud kahjustuse kohta.
2.3.Esitatud eksperdihinnangust ei ole arusaadav, mis tootmisdefektist jutt käib. Kunstnahk koosneb polümeermaterjali mitmest kihist ja omab tekstiil ja polüamiid alust. Kunstnahk ei oma naturaalnaha omandusi. Kunstnahk ei veni ja ei vala kandmisel, need on üldised ja loomulikud kunstnaha omadused. Vastavalt D. K. esitatud eksperthinnangule on märgitud, et nahk venib, mis ei vasta kunstnaha tehnoloogilistele omandustele. Eksperthinnangust ei tulene missugusest kahjustamisest jutt käib ja missugustes kohtades. Jalatsitel on olemas detailid ja kui ekspertiisi koostaks tõesti spetsialist, siis ta teeks viite jalatsite detailidele. Ekspertiisi hinnangust kaupleja saab teha järelduse, et D. K. ei tea kunstnaha valmistamise protsessi ja kunstnaha omadusi. D. K. väide, et tootja teadlikult toodab ebakvaliteetset kauba ei ole tõendatud. XXX ettevõtte on tuntud ettevõtte Euroopas ja nendel on palju kauplusi üle Euroopa. Ülaltoodu alusel kostjal on alused kahelda D. K. kompetentsuses kuna antud isik ei ole tootmiste tehnoloogia valdkonna spetsialist ning ei ole pädev eksperdiarvamust kauba kvaliteedi kohta väljastama. Antud jalatsite paaris puudub mõiste polümeerkatte pragu.
2.4.Kostja on seisukohal, et XXX töötava isiku D. K. ei saa pidada asjatundjana ja tema poolt väljastatud arvamus ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Antud eeldatavasti hariduseta isik levitab väärinformatsiooni kostja toote kvaliteedi kohta, millega tegutseb õigusevastaselt. Kuna kostja esindaja on vastava haridusega isik suure töökogemisega, on kostja lükanud ümber D. K. arvamuse ning kostja poolt esitatud arvamus tootel defekti puudumise kohta peab olema aktsepteeritud kohtu poolt. Täiendavat asjatundja arvamust kostja esitada ei soovi.
3.Hageja esitas 4. mail 2023 taotluse nõuda välja XXX ekspertiisi teostava spetsialisti D. K. haridust ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid. Kohus jättis hageja vastava taotluse rahuldamata. Kohtu eelmenetlus
4.Kohus on 12. juunil 2023 selgitanud pooltele tõendamisega seonduvat ja andnud kostjale võimaluse esitada täiendavad tõendid. Kostja esitas kohtu korraldusele vastuväite. Kohus jättis
19.juunil 2023 kostja vastuväite rahuldamata. Kohus korraldas 1. augustil 2023 ärakuulamise, kuhu kostja ei ilmunud. Kohus tegi 4. augustil 2023 põhjendusteta lahendi ning kostja teatas, et ta soovib esitada apellatsioonkaebuse. Käesolevaga teeb kohus sisulise lahendi.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, hinnanud poolte esitatud seisukohti ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
2-23-6004
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 85 eurot ja kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le 405 lg 1.
7.TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagimenetluses saab kohus võtta kaalumisel aluseks üksnes poolte esitatud asjaolud (TsMS § 5 lg 1). Hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude esitamise kohustus on hagejal (TsMS § 363 lg 1 p 2), samuti peab hageja olema valmis neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded, tõendama (TsMS § 230 lg 1). Kohus ei saa ise tõenditest asjaolusid otsida ega poole omaksvõttu neile omaalgatuslikult omistada.
8.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste õiguslikku tähendust omavate asjaolude üle: - hageja ostis kostjalt 29. septembril 2022 sõlmitud müügilepinguga firma XXX saapad koodiga XXX, hinnaga 60 eurot; - hageja esitas 9. oktoobri 2022. a defektiga toote tagastamise aktiga kostjale pretensiooni saabaste kvaliteedi kohta; - kostja ei nõustunud vastavalt 13. novembril 2022 esitatud aktile hageja hinnanguga, et saapad on defektiga, kostja lasi saapaid hinnata kostja juhatuse liikmel I. N; - hageja tellitud XXX 30. detsembri 2022. a eksperthinnangu kohaselt on saapad defektiga; - hageja tagastas 19. veebruaril 2023 saapad kostjale.
9.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: - kas hagejale müüdud saabastel esines defekt; - kas defekti olemasolu korral tulenes defekt hagejast või oli olemas asja üleandmise ajal.
10.VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vaidluse lahendamisel kuuluvad kohaldamisele võlaõigusseaduse tarbijalemüügi sätted, kuna tegemist on asja müügiga tarbijale müüja poolt (kostja), kes tegutses oma majandus- või kutsetegevuses (VÕS § 208 lg 4). VÕS § 2171 lg 1 kohaselt peab asi vastama lepingutingimustele. VÕS § 2171 lg-d 2 ja 3 sätestavad asjaolud mille esinemise korral loetakse asi lepingutingimustele vastavaks. VÕS § 217 lg 3 p 1 kohaselt peab asi sobima otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse, arvestades Euroopa Liidu ja Eesti õigust ning tehnilisi standardeid või nende puudumise korral konkreetsel tegevusalal kehtivaid valdkondlikke tegevusjuhendeid. VÕS § 2171 lg 3 p 2 sätestab, et asi peab olema seda liiki asjadele tavaliselt omases koguses ja omase kvaliteedi ning tavaliste toimivusomadustega, sealhulgas vastupidavuse, kasutusviisi, ühilduvuse ja turvalisuse poolest, mida tarbija võib mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ning arvestades müüja enda poolt või tema nimel või tehinguahela varasemates etappides osalenud muude isikute, sealhulgas tootja poolt asja suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige reklaamimisel või märgistusel. VÕS § 2171 lg 5 kohaselt on vastupidavus asja võime säilitada tavapärase kasutamise korral oma funktsioonid ja toimivus.
2-23-6004
11.Hageja väidab, et kostjalt ostetud saapad XXX XXX olid defektiga, st ei vastanud lepingutingimustele. Hageja ostis saapad XX.XX.XXXX ning tagastas saapad kostjale
9.oktoobril 2022 koos defektiga toote tagastamise aktiga (dtl 6). Hageja selgitas, et sai jalatseid kanda üksikud korrad ning mõlemal saapal läks lakkmaterjal mitmest kohast lõhki (lakikihis on lõhed ja materjali aluskiht on näha). Hageja on esitanud selle kohta tõendina XXX
30.detsembri 2022 eksperthinnangu (dtl 20), mida kohus käsitleb dokumentaalse tõendina. Samuti on hageja esitanud tõendina defektide kohta Tarbijakaitseametile 16. novembril 2022 tehtud avaldusele lisatud fotod saabastest (dtl 13-18).
11.1.Kostja on esitanud väite, et jalatsite ülevaatuse hetkel ehk 23. oktoobril 2022 ei olnud saabastel ühtegi defekti ega vigastust (dtl 44). Veel on kostja väitnud, et kuna hageja tellitud ekspertiis teostati 1,5 kuud pärast kostja teostatud ekspertiisi, ei ole välistatud, et ostetud saapad olid tahtlikult rikutud (dtl 44).
11.2.Kostja ei ole kohtule menetluse käigus selgitanud, miks ei ole hageja viidatud asjaolude puhul tegemist toote defektiga. Kostja on esitanud vastuväite hageja tellitud ekspertiisiaktile põhjendusega, et kostja seaduslik esindaja on tootmise tehnoloogia valdkonna spetsialist ning eritehnoloogia ja materjaliteaduse õpetaja. Kostja esitas selle kohta dokumentaalsete tõenditena koopiad diplomitest (dtl 46), õiendi andmetega töö kohta (dtl 47) ning tööraamatu lehekülje millelt nähtuvad I. N. andmed (dtl 48). Lisaks on kostja on seisukohal, et hageja esitatud eksperdiarvamus on vastuoluline ja näitab, et ekspertiisi tegijal ei olnud piisavaid teadmisi tootmistehnoloogiast ja üldse õmblusmaterjalidest. Kostja väidab, et eksperdihinnangust ei ole arusaadav, mis tootmisdefektist jutt käib, missugustest kahjustamisest jutt käib ja missugustes kohtades.
11.3.Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväited põhjendatud. Tõendina esitatud eksperthinnangust on selgesti arusaadav, millisest defektist jutt käib. Eksperthinnangust selgub, et tegemist on kilevärviga kaetud jalatsiga, ning kilevärv ei pidanud vastu jalatsite kõige intensiivsematel paindekohtadel. Kasutatud on erineva venimisvõimekusega elastset kangast ning polümeerkihti. Kuna polümeerkiht venib kangast kehvemini, tekivadki polümeerkihti praod. Vastupidiselt jääb kostja seadusliku esindaja esitatud kriitika eksperdihinnangu suhtes kohtule arusaamatuks. Nii palju kui kostja vastuväidetest keeleliselt on võimalik aru saada, puudub nendel mõtestatud sisu ning esitatu on kutsealases žargoonis sisutu ja ilma põhjendusteta tekst.
11.4.Kohtu hinnangul on eeltoodust tuvastatud, et saabastel esinevad defektid mille tõttu need ei vastanud lepingutingimustele. Hagejale müüdud saabastel ei olnud saabastele tavaliselt omast kvaliteeti ning toimivusomadusi. Hageja on tõendanud, et juba pärast üksikuid kordi kandmist läks saapal pealiskihiks olev lakkmaterjal mitmest kohas lõhki. Saabastele tavaliselt omaseks kvaliteediks ei saa lugeda seda kui nende materjal juba pärast paari kasutuskorda lagunema hakkab.
12.VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. VÕS § 218 lg 2 esimene lause sätestab, et tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale.
2-23-6004
Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega (VÕS § 218 lg 22). Tegemist on üldist tõendamiskoormist muutva presumptsiooniga. Ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud asja lepingutingimustele mittevastavuse esinemise korral on asja tarbijale müüjal kohustus tõendada, et lepingutingimustele mittevastavust ei esinenud asja üleandmise ajal.
13.Kostja ei ole tõendanud, et lepingutingimustele mittevastavust ei esinenud asja üleandmise ajal. Kostja on esitanud palju erinevaid vastuväiteid hageja esitatud eksperthinnangule. Samas ei ole hageja tõendanud oma vastuväiteid ega esitanud ka ühtegi tõendit selle kohta, et lepingutingimustele mittevastavust ei esinenud asja üleandmise ajal. Kostja vastuväidete põhjendatus tulenes kostja hinnangul sellest, et kostja seaduslik esindaja on tootmise tehnoloogia valdkonna spetsialist ning eritehnoloogia ja materjaliteaduse õpetaja. Kostja tõendas seda kohtule esitatud dokumentidega (dtl 46-48). Samas nähtub esitatud tõenditest vaid, et kostja seaduslik esindaja I. N. on omandanud XXXX aastal naiste ja laste ülerõivaste rätsepa kutse ning võetud teadmata ajal tööle XXX tootmisõpetuse meistri ametikohale. Kohtule ei nähtu esitatud tõenditest, et kostja seaduslik esindaja oleks tootmise tehnoloogia valdkonna spetsialist ning eritehnoloogia ja materjaliteaduse õpetaja. Sellele väitele tugines ka hageja ärakuulamisel. Samas ei ole tegemist ka asjas tähtsust omava asjaoluga, sest tõenduskoormis lasus igal juhul kostjal ning kostja esitas üksnes vastuväiteid hageja tõenditele.
13.1.Kohus on kostjale 12. juuni 2023. a määruses selgitanud, et kuivõrd saapad on kostja käes, on kostjal võimalik esitada kohtule asjatundja arvamus saabastel esineva defekti ja selle tekkepõhjuse kohta (dtl 60). Kuna kostja oma tõendamiskoormist ei täitnud leiab kohus, et saabaste lepingutingimustele mittevastavus esines asja üleandmise ajal. Kuigi hageja nimetatud asjaolu tõendama ei pidanud, nähtub ka hageja esitatud eksperthinnangust, et jalatsite defekt on tootjapoolne praak (dtl 20). Lepingutingimustele mittevastavusele asja üleandmise ajal viitab ka see, et hageja esitas pretensiooni saabaste osas juba 10 päeva pärast saabaste ostmist.
14.VÕS § 220 lg 1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Hageja on antud nõude täitnud. Ta esitas pretensiooni kostjale kahe nädala jooksul jalatsite üleandmisest. Seega VÕS § 220 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.
15.VÕS § 223 lg 1 p 5 kohaselt on ostjal õigus müügilepingust taganeda, kui müüja on teatanud või asjaoludest nähtub selgelt, et ta ei vii asja lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul või tarbijalemüügi korral tarbijale olulist ebamugavust põhjustamata. VÕS § 223 lg 5 kohaselt saab ostja müügilepingust taganeda, kui lepingutingimustele mittevastavus on oluline. Hageja on selgitanud, et talle lubati esialgu jalatsid asendada uutega, kuid seda ei tehtud. Seetõttu soovib ta ostuhinna tagastamist. Tarbijalemüügi korral eeldatakse, et lepingutingimustele mittevastavus on oluline. Esitatud asjaoludest nähtub, et kostja on teatanud, et ta ei kavatse saapaid lepingutingimustega vastavusse viia. Hagejal oli seega õigus müügilepingust taganeda.
16.VÕS § 223 lg 7 sätestab, et tarbijalemüügi lepingust taganemise korral tagastab tarbija müüjale asja müüja kulul. Tarbija ostuhinna tagasisaamise nõue muutub sissenõutavaks alates asja müüjale tagastamisest või selle tagasisaatmise tõendamisest. Hageja tagastas saapad
2-23-6004 kostjale 19. veebruaril 2023 (dtl 25-27). Vastavalt VÕS § 189 lg-le 1 on hagejal õigus seega nõuda kostjalt saabaste eest makstud 60 euro tagastamist.
17.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja nõuab kostjalt XXX ekspertiisi eest tasutud 25 euro hüvitamist. Tegemist on kahjuga mille kostja tekitas hagejale lepingulise kohustuse rikkumisega.
18.Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (VÕS § 127 lg 4). Hageja ei oleks pidanud tellima ekspertiisi kui kostja oleks talle müünud lepingutingimustele vastavad saapad või asendanud hagejale müüdud saapad lepingutingimustele vastavate saabastega. Hageja nõue varalise kahju 25 euro hüvitamiseks on seega põhjendatud.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
19.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
20.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 euro väljamõistmiseks. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Kohus mõistab nimetatud menetluskulu kostjalt hageja kasuks välja.
21.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.