E Ta, A T hagi A P vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
11 863,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja I E Ta, isikukood xxx, elukoht xxx Hageja II A T, isikukood xxx, elukoht xxx Hageja I ja II lepinguline esindaja jurist V K, xxx OÜ, epost xxx Kostja: A P, isikukood xxx, elukoht xxx Kostja lepinguline esindaja jurist M P, H OÜ, xxx
29.03.2023 ja 06.06.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta E Ta, A T hagi A P vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
09.12.2021 esitasid hagejad E Ta, A Ti maakohtule hagi A P vastu tekitatud kahju ja viivise hüvitamise nõudes. Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt on hagejad abikaasad, kelle ühisomandis on xxx asuv kinnistu ja kus on nende elukoht. Kostja ainuomandis on xxx kinnistu koos sellel asuva eramuga. xxx ja xxx kinnistute piiril on hagejate poolt kinnistu omandamisest olnud piirdeaiana metallvõrk metallpostidel. Kostja kinnistul, piirdeaiast umbes 15 cm kaugusel kasvavad Brabant elupuud kõrgusega umbes 3 m, so. hekk. 14.07.2021 võttis kostja piirdeaia 1⁄2 osa koos hekiga maha. Kostja lõikas maha ja viis ära kinnistute piiril asunud piirdeaia osa pikkusega 22 meetrit (9 betoneeritud vundamendiga metallposti koos võrkaiaga). Järgmisel päeval raius kostja piirdeaia juures kasvanud 38 elupuud Brabant. Nimetatud toimingute käigus sisenes kostja korduvalt hagejate eraomandi territooriumile ilma hagejate nõusolekuta. Kostja eemaldas piirdeaia ja heki mitte kogu piiri ulatuses, vaid ainult kinnistu tagumises osas, kus kostja kinnistul asub tema maja, aga hagejate kinnistul nende maja tagune puhkeala ja aed. Kostja teatas hagejatele, et nüüd peavad hagejad kiiresti piirdeaia paigaldama ja oma kinnistul heki istutama, sest vastasel korral ei lase kostja hagejatel rahulikult elada ning tema koer hakkab jalutama mõlema kinnistu territooriumil. Eeltooduga rikkus kostja hagejate privaatsust ja eraelu puutumatust ning ohutust, sest tekkinud 22 m ava kaudu sai kostja maja aknast näha kogu hagejate kinnistu majatagust puhkeala, kus hagejate perekond õues aega peamiselt veedab. Järgnevatel päevadel hakkas kostja sihilikult dresseerima koera visates tema mänguasja hagejate territooriumi suunas. Hagejad olid sunnitud pöörduma Politsei ja Munitsipaalpolitsei poole. Munitsipaalpolitsei teatas 30.07.2021 kirjas, et kostjale on selgitatud koera pidamise eeskirja, et koeraomanik (so. kostja) mõistis oma rikkumist ning lubas edaspidi olla hoolsam ja välistada võimalused, et koer oma territooriumilt välja pääseks. Samade asjaolude (koera ja kassi vabapidamise) kohta olid hagejad sunnitud esitama kokku 5 avaldust: 3 koera ja 2 kostja kassi kohta. Kostja oli teadlik, et tema koer on hagejate ja nende pere suhtes äärmiselt agressiivne ja hagejal 2 on allergia koertele ja hagejal 1 kassidele. Pärast politsei poolt läbiviidud vestlust piiras kostja oma koera kinnistute vahel jalutamist, kuid jätkas hagejate privaatsuse tahtlikku rikkumist. Hagejate perekonda nähes teeb kostja nutitelefoniga hagejate suunas pilte ja videosalvestisi ning solvab neid suuliste väljenditega. Kostja õigusvaste tegevusega oli oluliselt rikutud hagejate õigus privaatsusele. Kostja käitumine oli niivõrd arusaamatu, absurdne, ootamatu ja heade kommete vastane, et hagejad viibivad masenduses ja stressis tänaseni. Eeltooduga seoses tekkis hagejatel mittevaraline kahju. 24.09.2021 edastasid hagejad kostjale rikkumise lõpetamisele suunatud nõudekirja, paludes muu hulgas taastada rikkumisele eelnenud olukorra, st. paigaldada piirdeaed ja istutada uus hekk. Kostja ei ole hagejate nõudekirjale reageerinud. 19.11.2021 koostatud pakkumise kohaselt moodustab vajaliku töö ja materjali hind kokku 3985 eurot. Hagiavalduses palusid hagejad välja mõista kostjalt hagejate kasuks varalise kahju hüvitis summas 3985 eurot, välja mõista kostjalt hagejate kasuks mittevaralise kahju hüvitis VÕS § 1045 lg 1 p 4, 5, 7 ja 8 alusel kohtu poolt määratud summas ning välja mõista kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni. Hagejad paluvad menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele märgivad hagejad, et kostja koer haugub valjult xxx tänaval jalutavate inimeste peale ja näeb seejuures agressiivne välja. Pärast vaidlusaluse piirdeaia ja heki eemaldamist muutus hagejate kinnistu kostja koera territooriumi osaks. Hagejad märgivad, et kostja õigusvastane tegevus seisneb piirdeaia ja heki omavolilises ja õigusvastases eemaldamises ja hagejate privaatsuse tahtlikus rikkumises. Kostja väide, et hekk mõjutas negatiivselt tema kinnistut, kahjustas teisi taimi, puid, põõsaid, pinnast, varjas valgust ei vasta tõele. Asjaolu, et kostja eemaldas mitte ainult heki, kuid ka piirdeaia kinnitab seda, et kostja tegelik eesmärk oli hagejate õiguste rikkumine, mitte heki mõjutuste kõrvaldamine. Heki oksad ulatuvad hagejate kinnistule umbes sama palju kui kostja kinnistule. Seega tegemist on kahe kinnisasja eraldava hekiga AÕS § 151 mõttes. Sellest tulenevalt ei olnud kostjal õigust ilma hagejate nõusolekuta hekki ja piirdeaeda eemaldada. Asjaolu, et piirdeaed puudub hagejate kinnistul lõunapoolses osas, ei anna kostjale õigust omavoliliselt eemaldada 22 meetrit ühisest piirdeaiast ja omavoliliselt
2-21-19328 maha raiuda heki. Lisaks märkisid hagejad menetluse kestel, et vaidlust ei ole selles, et piirdehekk oli istutatud kostja kinnistule (ca 15 cm kaugusel kinnituste piirist) ja tegemist on kostjale kuuluvate puudega, kuid see hekk oli istutatud kahe kinnisasja teineteisest eraldamiseks. 22.04.2022 taastas kostja tema poolt õigusvastaselt kõrvaldatud piirdeaia, st. paigaldas uued metallpostid koos metallvõrguga, mistõttu võtsid hagejad hagi osaliselt tagasi, vähendades materiaalse kahju nõuet 1390 euro võrra. Selles osas palusid hagejad jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejate selgituste kohaselt lõikas kostja menetluse kestel ka 20.04.2022 xxx ja xxx vahel jäänud piirdeheki kõrgusele 1,2 m. Piirdeaia jättis kostja kõrvaldamata. Hagejate nõusolekut kostja seejuures ei küsinud. Hagejate poolt kohapeal suuliselt esitatud vastuväidetele kostja ei reageerinud. Eeltoodu tõttu leiavad hagejad, et kostja tegevus oli tahtlik ja heade kommete vastane. Selle tegevusega tekitas kostja hagejatele mittevaralist kahju, mida hagejad paluvad võtta arvesse mittevaralise kahju hüvitise määramisel. Hagejate lõplikuks nõudeks on välja mõista kostjalt hagejate kasuks varalise kahju hüvitis summas 2595 eurot ning mittevaralise kahju hüvitis kohtu poolt määratud summas, väljamõistetud kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni.
3.11.08.2022 esitasid hagejad seisukoha kostja tasaarvestusavaldusele. Hagejad vaidlevad kostja rahalisele nõudele ja tasaarvestusele täielikult vastu. Hagejad leiavad, et kostja on ise selle piirdeaja taastamise vajaduse põhjustanud, sest eemaldas juba olemas olnud piirdeaia ilma õigusliku aluseta, omavoliliselt ja hagejate õigusi rikkudes.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja ei tunnista hagis esitatud nõudeid ning vaidleb nendele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt hagejad ei ole tõendanud, et kostja koer on agressiivne, sh et kostja kass või koer oleks hagejaid ebamõistlikult häirinud. Hagejad ei ole tõendanud kostja lemmikloomadega pidevat kontakti ja endal allergia esinemist. Heki negatiivsed mõjutused kostja kinnistule olid niivõrd intensiivsed, et kahjustas teisi taimi, puid, põõsaid, pinnast, varjas valgust. Lisaks oli puistunud hekk juba väga vana, kasvas liiga kõrgeks, ulatus liiga lähedale kostja elamule. Hekk ei olnud krundi piiriks. Kostja eitab konflikti toimumist hagejate väidetud kujul. Hagejad ei ole tõendanud kostjapoolset õigusvastast tegevust, sh hagejate privaatsuse ja eraelu puutumatuse rikkumist. Hagile lisatud politsei kirjast nähtub see, et kostjaga on üksnes vesteldud, kuid antud osas ei ole tema suhtes algatatud menetlust ega tuvastatud kostja poolset rikkumist. Kostja ei ole nõus, et hagejad istutaks vahetult kostja kinnistu piirile 2 meetri kõrguse heki, kuna hagejad seda niikuinii ei hoolda, nii kõrge hekk varjab valgust ja sellega kaasnevad teised kahjulikud mõjud. Hagejad ei ole tõendanud ka väidetava kahju tekkimist, sh põhjuslikku seost. 05.04.2022 esitatud seisukohas märkis kostja täiendavalt, et hagejatel puuduvad üldse kinnistu piirded teiste naaberkinnistutega, seega hagejate hoovi on vaba juurdepääs, sh hulkuvatel mets- ja koduloomadel jt isikutel. Eeltoodust lähtuvalt on hagejad esitanud ebaõiged andmed, sh privaatsuse kohta. Kostja kinnistu projekti väljavõttest nähtub, et antud piirkonnas on lubatud kuni 1,2 -1,5 kõrgusega hekid. Eeltoodust lähtuvalt ei ole kostja hinnangul tegemist kahe kinnisasja eraldava hekiga, kuna hekk ei ole kinnisasju eraldavaks piirdeks terves ulatuses. Kõigil naaberkinnisasjade omanikel on õigus oma kinnisasjaga õiguskorra piires vabalt toimida. Hagejad ei saa üldjuhul takistada naaberkinnisasja omanikku tegeleda haljastuse hooldamisega. Võrkaia eemaldamisel osalesid hagejad ise ning aitasid seda eemaldada kuna see oli hekist tulenevalt kahjustatud. Järelikult hagejad oma tegevusega kinnitasid et on nõus nii heki hooldusega seotud tegevusega.
5.30.05.2022 esitatud täiendavas seisukohas täpsustas kostja, et seadusest tulenevalt peavad hagejad kandma võrkaia piirdega seotud kulud. Kuna tegemist on võrkaiaga, mida hagejad käsitlevad nn piirdena, siis piirdeaia taastamise tulemusena 50 % nendest kuludest peavad katma hagejad. Kuigi kostja ei tunnista hagejate nõudeid, palub võimaliku tuvastatud nõude osas tasaarvestuse avalduse alusel tasaarvestada piirdeaia taastamise kulud summas 91,81 eurot.
2-21-19328
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.Kuna hagejad esitasid järgmised väited ja kostja ei ole vastavatele hagejate väidetele vastu vaielnud, siis kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: • hagejad on xxx kinnistu ühisomanikud alates 18.03.2011 (dtl 10-11); • kinnistu xxx kuulub kostjale alates 13.04.2004 (dtl 12); • hagejatele ja kostjale kuuluvate kinnistute piiril asus võrkaed ja sellest 15-20 cm kaugusel elupuudest ca 3 meetri kõrgune hekk (dtl 14, 15, 16); • võrkaed ja hekk olid rajatud enne hagejatele kuuluval kinnistul maja vundamendi valamist (dtl 140); • 14.07.2021 eemaldas kostja osaliselt võrkaia pikkusega 22 meetrit (so. üheksa metallposti koos võrkaiaga) ning 15.07.2021 eemaldas kostja osaliselt hekist, so. 38 elupuud (dtl 17, 18, 19, 20); • 16.07.2021 esitas hageja 1 Politsei- ja Piirivalveametile ja Munitsipaalpolitsei Ametile avalduse, millele Munitsipaalpolitsei Amet vastas 30.07.2021 ning Politsei- ja Piirivalveamet 29.07.2021 (dtl 23,24); • hagejad esitasid kostjale 05.10.2021 nõudekirja, mis toimetati kostjale kätte ning millele kostja ei reageerinud (dtl 26-28, 100, 182-183); • 22.04.2022 paigaldas kostja uued metallpostid ja võrkaia 14.07.2021 eemaldatud võrkaia asemele, mille külge omakorda paigaldas katte (dtl 175-179); • 20.04.2022 lõikas kostja hagejate ja kostja omandis olevate kinnistute vahele allesjäänud heki kõrgusele 1,2 m (dtl 180 -181).
8.Hagejad on esitanud kostja vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise ning viiviste väljamõistmise nõude. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista varaline ja mittevaraline kahju, mis hagejate hinnangul on tekitatud kostja poolt ilma hagejate nõusolekuta võrkaia ja heki eemaldamisega. Mittevaraline kahju on hagejate hinnagul tekkinud seoses asjaoludega, et kostja on rikkunud võrkaia ja heki eemaldamisel või tänu sellele väidetavalt hagejate privaatsust, eraelu puutumatust, nende valdust, seadusest tulenevat kohustust ning tahtlikult käitunud heade kommete vastaselt. Kohus käsitleb lahendi selguse huvides alljärgnevalt esmalt küsimust sellest, kas aed ja hekk olid piirirajatised ning kas nende eemaldamine toimus hagejate nõusolekul (I), edasiselt lahendab kohus hagejate varalise kahju hüvitamise nõude (II), seejärel mittevaralise kahju hüvitamise nõude (III), peale seda viivise nõude (IV) ning lõpetuseks menetluskuludega seonduva (V). I
9.Esmalt on poolte vahel vaidlus selles, kas aed ja elupuu hekk on piirirajatised või mitte. Hagejad märgivad, et vaidlust ei ole selles, et hekk oli istutatud kostja kinnistule (ca 15 cm kaugusel kinnituste piirist) ja tegemist on kostjale kuuluvate puudega, kuid see hekk oli istutatud kahe kinnisasja teineteisest eraldamiseks. Võrkaed koos hekiga moodustasid hagejate hinnangul ühtse piirdekonstruktsiooni, st. eraldasid kaks kinnisasja teineteisest. Kostja leiab, et hekk ei olnud krundi piiriks ning võrkaia eemaldamisel osalesid hagejad ise ning aitasid seda eemaldada. Kostja
2-21-19328 hinnangul seega hagejad oma tegevusega kinnitasid, et on nõus heki hooldusega seotud tegevusega. Kostja ei ole vaidlustanud hagejate väiteid sellest, et aed oli piirirajatis.
10.AÕS § 151 lg 1 sätestab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Kohus leiab, et piirdeaia osad (aiapostid, aiadetailid) on konstruktsiooniliselt ühendatud ja teenivad ühtset eesmärki ning kuna võrkaed asus piiril, on see piirirajatis AÕS § 151 lg 1 mõttes ning hagejate ja kostja ühiskasutuses.
11.Nähtuvalt hagejate enda poolt esitatud päringust maakastrist ning fotodelt ei asunud elupuud kinnistute piiril, vaid kostja kinnistul (dtl 14, 18, 20). Hagejate kinnistule ulatusid elupuude oksad fotodelt nähtuvalt üksnes ulatuses, mis need olid kasvanud läbi piiril paikneva võrkaia. Samal seisukohal oli hagejate esindaja 22.04.2022 toimunud istungil (dtl 166, ajaviide 00:36:39). Kostja esitatud fotolt nähtub samuti, et elupuude tüved asuvad täielikult kostjale kuuluval kinnistul (dtl 156, 190, 191). Asjaolu, et elupuud istutati peale piirdeaia ehitamist kostja kinnistule nähtub samuti kostja poolt esitatud fotolt aastast 2010 (dtl 236). Hagejad ei ole vaidlustanud, et elupuud on kostja omand. AÕS § 127 lg 1 sätestab, et kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. TsÜS § 54 lg 1 sätestab, et kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kuivõrd käesoleval juhul asuvad elupuud kostjale kuuluval kinnistul, ei ole vaidlusalune elupuu hekk kohtu hinnangul piirirajatis. Erinevalt muudest piirirajatistest sisaldab seadus sõnaselge regulatsiooni piiril kasvavate puude ja põõsaste omandisuhete kohta, määrates kindlaks, et naabrite kaasomandisse kuulub piiril kasvav puu üksnes juhul, kui tüvi väljub maapinnast kinnistu piiril (AÕS § 150). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et elupuud ei olnud hagejate ja kostja kaasomandis ega ühiskasutuses, vaid kostja omand.
12.AÕS § 68 lg 1 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Eelnevast tuleneb, et naaberkinnisasjade omanike õiguste hindamisel ei saa eelistada üht omanikku teisele ning põhimõtteliselt on kõigil naaberkinnisasjade omanikel õigus oma kinnisasjaga õiguskorra piires vabalt toimida. Samas peavad omanikud siiski vastastikku arvestama üksteise õigustega ulatuses, mis on vajalik teiste omanike õiguste teostamiseks. Naabrite vaheliste suhete kindlaksmääramisel tuleb kaaluda poolte õigustatud huvisid. Siiski on igal kinnisasjal prioriteetsed tema omaniku huvid ja esmajärjekorras on just omanikul õigus oma huve oma kinnisasjal realiseerida. Kui kinnisasja omanik peaks esmajärjekorras lähtuma naaberkinnisasjade omanike või kolmandate isikute soovidest, oleks tema omandiõigus suuresti näiv (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-21-12-11 ja 3-2-1-89-11).
13.Hagejad tuginevad oma nõudes AÕS § 151 lg-le 3, mille kohaselt kui piirirajatis ehk käesoleval juhul aed on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta. Hagejad on oma õiguste rikkumist näinud selles, et kostja on aia ja heki kõrvaldanud ning heki osaliselt madalamaks lõiganud (1,2 m) ilma hagejate vastava nõusolekuta. Kohus nõustub hagejate käsitlusega üksnes osaliselt. Kohus eelnevalt tuvastas, et aed oli piirirajatis ja seega tulenevalt AÕS § 151 lg-st 3 naabrite ühiskasutuses. Hagejad on menetluses esile toonud, et aia olemasolu tagas neile turvalisuse ja privaatsuse, seega oli aia olemasolu lisaks hagejatele ka kostja enda huvides. Seega eeldas aia eemaldamine hagejate nõusolekut. Kuivõrd elupuud on kostja omand, siis nende maha raiumiseks ja hooldamiseks kostja hagejate eelnevat nõusolekut ei vajanud.
2-21-19328
14.Kostja väitel tal oli aia eemaldamiseks olemas hagejate nõusolek. Hagejad vaidlevad kostja väidetele vastu. Kohus nõustub hagejatega, et kostja ei ole tõendanud, et tal oli enne aia osalist eemaldamist hagejate nõusolek vastavaks tööks. Kohtu hinnangul nähtub tunnistaja L S ütlustest, et kostja küsis hagejatelt enne aia eemaldamist üksnes seda, kas hageja 2 aitab hekki lõigata (dtl 394, 397, ajaviide 00:14:07 ja 01:06:33). Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et kostja ise otsustas esmalt eemaldada aia, sest elupuude oksad olid võrkaia sisse kasvanud ning heki pügamiseks nii nagu kostja seda soovis teha, et mitte rikkuda tööriistu, oli võrkaed vaja eemaldada (dtl 397, ajaviide 01:06:33). Tunnistaja T P ütlustest nähtub samuti, et kostja võttis aia maha, kuna ta ei saanud muidu hekki eemaldada põhjusel, et hekk oli nii aia sisse kasvanud, et esmalt tuli aed maha võtta (dtl 400, ajaviide 02:01:31). Sama nähtub hageja 1 vande all antud ütlustest, et kostja pöördus hagejate poole heki pügamise, mitte aia maha võtmise teemal (dtl 401, ajaviide 02:32:57). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga sellest, et hagejad väljendasid aia osalise eemaldamise osas enda nõusolekut sellega, et hageja 1 andis peale aia mahavõtmist kostjale hagejate kinnistule kostja poolt jäetud aia osad. Hageja 1 on vande all ütlusi andes kinnitanud, et hagejad ei ole andnud kostjale nõusolekut piirdeaia eemaldamiseks (dtl 402, ajaviide 02:32:57). Vastavat nõusolekut ei saa järeldada ka kostja poolt esitatud kõnede eristusest, millest nähtub, et kostja helistas hagejale 15.07.2021 kell 16:48 ja 16:50 kuna aia eemaldas kostja juba 14.07.2021 (dtl 238).
15.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja eemaldas naabrite ühiskasutuses olnud aia ilma hagejate nõusolekuta. Elupuu heki eemaldamiseks kostjal hagejate nõusolekut vaja ei olnud. Kostja taastas osaliselt eemaldatud võrkaia 9 kuud hiljem, s.o 22.04.2022. II
16.Hagejad esitasid esialgses hagis kostja vastu nõude hagejatele tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 3985 eurot. Hagejatele tekitatud varaline kahju koosnes piirdeaia taastamise ja hagejate kinnistule elupuuheki rajamise kuludes. 16.05.2022 esitasid hagejad taotluse hagi osaliseks tagasivõtmiseks, mille kohus võttis vastu 06.06.2022 määrusega. Kuivõrd kostja taastas tema poolt osaliselt kõrvaldatud piirdeaia, vähendasid hagejad varalise kahju nõuet 1390 euro võrra. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista hüvitis 38 uue elupuu istutamise eest summas 2595 eurot. Kostja hagejate kahju hüvitamise nõuet ei tunnista ja esitas protsessuaalse tasaarvestusavalduse. Kostja märgib, et seadusest tulenevalt peavad hagejad kandma võrkaia piirdega seotud kulud. Kuna tegemist on võrkaiaga, mida hagejad käsitlevad nn piirdena, siis piirdeaia taastamise tulemusena 50 % nendest kuludest peavad katma hagejad. Kostja palub võimaliku tuvastatud nõude osas tasaarvestuse avalduse alusel tasaarvestada piirdeaia taastamise kulud summas 91,81 eurot.
17.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
18.Hagejad on varalise kahju tõendamiseks esitanud kohtule koos hagiavaldusega Haljastus kalkulaator koostatud pakkumise, mille kohaselt elupuuheki Brabant taimede, nende transpordi ja istutamise kogumaksumus ilma käibemaksuta on 2595 eurot (dtl 29). Kohus tuvastas eelnevalt, et elupuud olid kostja omandis. Kuivõrd elupuud ei kuulunud hagejatele, ei ole kostja hagejatele kuulunud vara kahjustanud ega hävitanud, mistõttu on hagejate varalise kahju hüvitamise nõue
2-21-19328 põhjendamatu ja jääb rahuldamata. Kuna hagejate varalise kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka kostja protsessuaalne tasaarvestusavaldus, mis on suunatud hagejate varalise kahju hüvitamise nõude tasaarveldamisele. III
19.Hagejad tuginevad oma mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel asjaoludele, et kostja on rikkunud võrkaia ja heki osalise eemaldamisega ning heki pügamisega väidetavalt hagejate privaatsust, eraelu puutumatust, nende valdust, seadusest tulenevat kohustust ning tahtlikult käitunud heade kommete vastaselt.
20.AÕS § 89 lg 1 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Hagejad AÕS §-le 89 nõude esitamisel tuginenud ei ole, kuid on oma õiguste rikkumist näinud enda isiklike õiguste ning omandi õigusvastases kitsendamises ning kostja poolse seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisena ning heade kommete vastase tahtliku käitumisena. Hagejad on seisukohal, et kostja poolt elupuude osalise eemaldamisega ning pügamisega ning aia osalise eemaldamisega rikkus kostja hagejate privaatsust ja eraelu puutumatust, nimetatud toimingute käigus sisenes kostja korduvalt hagejate omandi territooriumile ilma hagejate nõusolekuta ning kostjale kuuluv Saksa lambakoer hakkas piiramatult hagejate kinnistul kui oma territooriumil käima. Lisaks märgivad hagejad, et kostja teatas hagejatele, et nad peavad kiiresti piirdeaia paigaldama ja oma kinnistul heki istutama, sest vastasel korral ei lase kostja hagejatel rahulikult elada ning tema koer hakkab jalutama mõlema kinnistu territooriumil. Kostja hagejate väidetega ei nõustu.
21.Esmalt märgib kohus, et eelpool kohus tuvastas, et elupuud olid kostja omand ning nende eemaldamiseks ja pügamiseks ei olnud vajalik hagejate nõusolek tulenevalt AÕS § 68 lg-st 1. Kohtu hinnangul ei saa tiheasutusalal kinnistut omades eeldada, et naabri rajatud haljastus püsiks igavesti ja ajas muutumatuna. Kostja on kohtu hinnangul tõendanud heki eemaldamise ja pügamise vajadust. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kõrge elupuu hekk põhjustas heki kõrval asuva pinnase sammaldumist, kahjustas kõrval kasvavate puude, põõsaste kasvu ning varjas valgust. Hagejate esitatud Maaameti kaardirakenduse väljavõttelt nähtub, et hekk varjutas mingil ajal päevast vähemalt poole kostjale kuuluva elamu ja heki vahelisest 5,63 meetrisest õuealast (dtl 105). Hagejate poolt esitatud fotolt nähtub, et vahetult heki kõrval kostjale kuuluval kinnistul kasvavad puud ja põõsad (dtl 105). T S asjatundjana on kinnitanud, et heki varjus kasvanud mustsõstrapõõsastele ja ploomipuudele mõjus valguse puudus halvasti, tekkis sammaldumine (dtl 188-194, 29.03.2023 kohtuistungi protokoll dtl 359-361). Lisaks oli elupuu hekk vana, puistunud, kasvas liiga kõrgeks ning sellise heki uuendamises ei ole midagi tavapäratut. Kohus leiab, et tiheasutusalal kinnistut omades ei saa hagejad eeldada, et nende privaatsus peab olema püsivalt tagatud naabri haljastuse arvelt, mistõttu kostja õigus haljastust uuendada, oleks piiratud AÕS § 68 lg 2 alusel. Siinkohal märgib kohus sedagi, et elupuu heki eemaldamisega avanes vaade üksnes hagejate õues asuvale puhkealale ühelt küljelt, mistõttu ei saa hagejad väita, et sellega rikuti nende õigust privaatsusele ja eraelule VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes (dtl 104-105). Kostjale ei ole etteheidetav, et ta uuendas enda omandis olevat elupuu hekki, suurendades valgust enda aias ning kostjale ei ole ka etteheidetav, et hagejad ei ole endale kuuluval kinnistul õuealal privaatsust taganud enda rajatud haljastuse kaudu. Kinnistute paiknemist ning eemaldatud elupuu heki asukohta arvestades ei ole kohtu hinnangul hagejatest suuremat privaatsust ka kostjal.
2-21-19328
22.Eeltoodu tõttu, kuivõrd elupuu heki osaline eemaldamine ja selle hilisem pügamine ei olnud õigusvastane on hagejate nõue kostja vastu VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, 5, 7 ja 8 mõttes põhjendamatu.
23.Hagejad on lisaks heki eemaldamise ja pügamisega seotud asjaoludele tuginenud oma nõude esitamisel ka aia eemaldamisega kahju õigusvastasele tekitamisele. Hagejad on 29.03.2023 toimunud istungil selgitanud, et aia eemaldamisega rikuti hagejate privaatsust, hagejate valdust, kuna aia eemaldamisel kostja oli hagejatele kuuluva maa peal, rikuti seadusest tulenevat kohustust, kuna aia eemaldamiseks oli vajalik hagejate nõusolek ning kostja koer ja kass pääsesid vabalt liikuma, ning kostja käitus piirdeaeda eemaldades heade kommete vastaselt. Hagejad o väitnud, et hagejate perekonda nähes teeb kostja nutitelefoniga hagejate suunas pilte ja videosalvestisi ning solvab neid suuliste väljenditega.
24.VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4, 5, 7 ja 8 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega, kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega, seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ning heade kommete vastase tahtliku käitumisega.
25.Riigikohus on 12.12.2016 lahendi nr 3-2-1-132-16 p-s 14 asunud seisukohale, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise. Siinkohal märgib kohus, et kostja tegevuse õigusvastasuse saab tuvastada ühel alusel korraga (vt ka RKTKo 28.02.2018, 2-154239/55, p 17). See tähendab, et kui kohus rahuldab hagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel, ei pea ta TsMS § 442 lg 8 viienda lause kohaselt võtma seisukohta, kas hagi tuleks rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel (vt TsMS § 442 lg 8 viienda lause kohta RKTKo 14.03.2018, 2-14-21673/64, p 12).
26.Kohus nõustub kostja seisukohaga sellest, et hagejad ei ole tõendanud, et kostja lemmikloomad pääsesid pidevalt liikuma ning hagejatel allergia olemasolu. Hagejad ei ole tõendanud enda väidet, et kostja koer oli agressiivne ja kostja ise käitus hagejate suhtes agressiivselt ning rikkus hagejate valdust. Hagiavaldusele lisatud videolt ei nähtu, et koer oleks liikunud vabalt hagejate territooriumil ning oli agressiivne (dtl 21, 22). Esitatud videodelt nähtub, et koer viibis hagejate kinnistul üksnes 9 sekundit ega olnud sugugi agressiivne. Kostja on esitanud tõendid sellest, et koeral on kostja kinnistul oma territoorium, mis on piiratud aiaga (dtl 128, 134, 209). Tunnistaja L S ütlustest nähtub samuti, et koeral on oma piirdeaed ning tunnistaja T P kinnitas, et 15.07.2021 õhtul pääses koer oma aiast ekslikult välja (dtl 394 ajaviide 00:14:07, dtl 399 ajaviide 01:47:05). Vastavat asjaolu ei järeldu ka hageja 1 pöördumisest Munitsipaalpolitsei Ameti ja Politsei- ja Piirivalveameti poole ega nende vastusest hagejale 1 (dtl 23-24). Hagejad kinnitasid ka ise 23.03.2023 toimunud kohtuistungil, et füüsilist kontakti neil koeraga ei olnud (dtl 354, ajaviide 00:50:20). Hagejate väide sellest, et nad olid koera tõttu sunnitud kodus olema 10 päeva järjest, esitati esimest korda 23.03.2023 toimunud istungil. Kuivõrd vastav väide on esitatud peale eelmenetluse lõppu, jätab kohus selle tähelepanuta (TsMS § 331 lg 1). Täielikult tõendamata on hagejate väide kostja agressiivse käitumise kohta. Hagejad kinnitasid 23.03.2023 toimunud istungil, et tõendid kostja agrssiivse käitumise kohta puuduvad (dtl 354, ajaviide 00:50:20). Esitatud tõenditest ei ole võimalik ka järeldada hagejate valduse rikkumist kostja poolt. Asjaolust, et kinnistute vahelisel piiril asuva aia eemaldamisel ja osaliselt
2-21-19328 heki eemaldamisel viibis kostja kahe kinnistu vahelisel piiriäärsel alal, ei ole võimalik järeldada hagejate valduse rikkumist (dtl 95).
27.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejad ei ole tõendanud, et kostja lemmikloomad liikusid vabalt ringi hagejate territooriumil, koer oli agressiivne, kostja käitus hagejate suhtes agressiivselt ning rikkus hagejate valdust.
28.Hagejad leiavad, et piirdeaia osalise eemaldamisega rikkus kostja hagejate privaatsust, nende omandit, tegemist oli seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ning kostja käitus seega heade kommete vastaselt. Kostja on märkinud, et võrkaia eemaldamine oli vajalik seetõttu, et võrkaed oli vana, amortiseerunud ja vajas vahetamist ning ilma võrkaeda eemaldamata oli võimatu eemaldada elupuid.
29.Kohus leiab, et võrkaia eemaldamisega ei ole kuidagi võimalik rikkuda hagejate privaatsust. Vaidlust ei ole selles, et kostja paigaldas uue piirdeaia ja kattis selle kinni kattega, mis tegelikkuses suurendas hagejate privaatsust võrreldes vana piirdeaiaga. Kostja väitis juba 19.04.2022 toimunud eelistungil, et uus piirdeaed tuleb ehitada (dtl 167, ajaviide 01:11:44). Hagejad ei ole väitnud ega tõendanud, et aia eemaldamisega oleks rikutud nende eraelu puutumatust, mis asub VÕS § 1045 lg 1 p 4 kaitsealas.
30.Kohus tuvastas eelnevalt, et piirdeaed oli hagejate ja kostja ühisomandis ning kostja eemaldas piirdeaia osaliselt ilma hagejate eelneva nõusolekuta. Seega on kostja rikkunud hagejate omandiõigust piirdeaia osalise eemaldamisega ilma hagejate nõusolekuta VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Samas on kostja esile toonud ja tõendanud, et läbi aia kasvanud heki eemaldamine ilma, et eelnevalt osaliselt eemaldataks võrkaed, ei olnud võimalik. Kostja väitel võttis ta aia osaliselt ajutiselt ära (dtl 168 ajaviide 01:23:00). Tunnistaja L S sõnul elupuid maha võtta, ilma aeda eelnevalt eemaldamata ei olnud võimalik, kuna puud kasvasid tugevalt läbi traataia (dtl 394 ajaviide 00:14:07). Vaidlus puudub selles, et kostja on piirdeaia taastanud, hagejad on menetluse käigus omandi rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude tagasi võtnud. Omandi rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kohustus on erandlik ja selle kohustuse eeldused on sätestatud VÕS § 134 lg-s 4. VÕS § 134 lg 4 kohaselt asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. Hagejad ei ole kohtumenetluses esile toonud asjaolusid, mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmise käesoleval juhul.
31.Kuigi kohus eelnevalt tuvastas hagejate omandiõiguse rikkumise kostja poolt, teo õigusvastaseks lugemiseks VÕS § 1045 lg 1 järgi piisab sellest, kui kahju tekitanud tegu on õigusvastane kas või lg 1 üheainsa punkti järgi, kontrollib kohus edasiselt siiski kostja teo õigusvastasust ka VÕS § 1043 lg 1 p-de 7 ja 8 järgi, kuivõrd teo õigusvastasus VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi ei too endaga kaasa mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamist.
32.Hagejad ei ole tõendanud ega esile toonud asjaolusid, mille alusel vastutaks kostja nende ees VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt. Kui hagejad tuginevad kostja teo õigusvastasusele VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi, peavad hagejad tooma esile kostjat kohustava sätte (kaitsenorm) olemasolu ning VÕS § 1045 lg-st 3 tulenevalt ka selle, et sätte vähemalt üheks eesmärgiks oli kaitsta võlgnikku kahju eest, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab. Hagejad tuginesid menetluses AÕS § 151 rikkumisele. Kohus leiab, et AÕS § 151 lg-s 3 sätestatud nõusoleku küsimise rikkumisest ei saa tuleneda kostjale kohustust hüvitada mittevaraline kahju. AÕS § 151 lg-s 3 nimetatud kohustuse eesmärgiks ei ole hagejate kaitsmine mittevaralise kahju eest, vaid eelkõige tekib AÕS § 151 lg
2-21-19328 3 rikkumisel hagejatel õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja sellest hoidumist. Taolist lähenemist kinnitab asjaolu, et ka VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastase teo toimepanemisel on mittevaralise kahju hüvitamise nõue põhjendatud erandlikel asjaoludel. Kuna puudub seadusest tulenev kohustus, mida kostja rikkus (VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes), ei tule hinnata ka seda, kas kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust või möönis, et tema tegevus võib tuua hagejale kahju.
33.Hagejad on täiendavalt väitnud, et mittevaralise kahju hüvitamise kohustust tuleneb ka asjaolust, et kostja on käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Hagejad ei ole kohtu hinnangul tõendanud, et kostjal oli piirdeaia eemaldamisel algusest peale heade kommete vastane plaan põhjustada hagejatele aia eemaldamisega kahju. Kostja väitel võrkaia eemaldamine oli vajalik seetõttu, et võrkaed oli vana, amortiseerunud ja vajas vahetamist. Hagejad leiavad, et sellel väitel puudub loogika, sest kostja eemaldas vaid osa võrkaiast. Ülejäänud osa jäi vahetamata ja täidab oma funktsiooni korralikult tänaseni. Kohtu hinnangul hagejad jätavad aga tähelepanuta, et ülejäänud ulatuses piiras kostja elupuid kuni võrkaiani, aed elupuu okste tõttu nähtav ei ole, mistõttu piirdeaia eemaldamine selles ulatuses selle amortiseerumise tõttu vajalik ei ole. Kohtu hinnagul oli just vana piirdeaia eemaldamine eeltoodud põhjusel vajalik ka kinnistute nurgas, kus hekki varasemalt ei asuud. Vastasel korral oleks piirdeaia taastamisel jäänud vana aed ja elupuude tõttu kahjustunud osale rajatud uus aed visuaalselt häiriv. Samas nõustub kohus ka kostjaga sellest, et praegusel juhul tuleb arvestada, et kostja projektis oli ette nähtud võrkaed kogu kinnistu ulatuses (dtl 197-207). Piirdeaed ei ole fikseeritud objekt nagu nt hooned ja ehitised, mistõttu saab kinnistute omanikelt eeldada, et nad viivad varasemalt rajatud piirdeaia selle amortiseerumisel või purunemist mingi aja jooksul kooskõlla projektis toodud nõuetega. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks rikkunud võrkaia ja heki osalise eemaldamisega ning heki pügamisega väidetavalt hagejate privaatsust, eraelu puutumatust, nende valdust, seadusest tulenevat kohustust ning tahtlikult käitunud heade kommete vastaselt, mistõttu hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata. IV
34.Hagejad nõuavad kostjalt ka viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud hetkest alates. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuivõrd hagejate põhinõue jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka hagejate viivise nõue. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
35.Kohus ei arvestanud asja lahendamisel kohtu poolt tagastatud tõendeid ning tõendeid, millel ei ole asja lahendamisel tähtsust. Samuti jätab kohus pärast 06.06.2023 a toimunud kohtuistungit esitatud kohtukõne kirjalikud seisukohad tähelepanuta osas, milles need sisaldavad uusi väiteid ja asjaolusid, sest need on esitatud hilinenult (TsMS § 331 lg 1). V
2-21-19328 Menetluskulude jaotus
36.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hagejate kahjuks, mistõttu tuleks menetluskulud jätta hagejate kanda. Samas TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus arvestab siinkohal, et hagejad ja kostja on naabrid, ebaõiglane oleks praegusel juhul mõista kostja kulud välja hagejatelt olukorras, kus konflikti on osaliselt põhjustanud kostja oskamatus enda kavatsustest selgesõnaliselt naabritele teada anda ning leida enne tegutsema asumist kõigi huve arvestav kokkulepe. Kohus ei määra kindlaks seetõttu poolte menetluskulude rahalist suurust.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2024 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.