Renovum OÜ hagi G. U. vastu võlgnevuse nõudes 6 455,27 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
nende Hageja: Renovum OÜ (registrikood 14042462; aadress Tartu mnt 50, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10115), lepinguline esindaja jurist Aivira Kollamaa (e-post xxx) Kostja: G. U. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxx) Kohtuistungil 03.05.2023, seejärel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Renovum OÜ hagi G. U. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Jätta menetluskulud Renovum OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Renovum OÜ (hageja) esitas 28.10.2022 Harju Maakohtule hagi G. U. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Vastavalt 28.10.2022 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Monefit Estonia OÜ ja kostja vahel sõlmitud 28.02.2021 kliendilepingu nr 779203768601 alusel antud laenu põhiosa summas 4 357,28 eurot, intresside võlgnevust lepingu ülesütlemise aja seisuga summas 846,09 eurot, viivist hagi esitamise seisuga 257,66 eurot ning hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivist kuni kohustuse täitmiseni. Samuti nõuab hageja sissenõudmiskulusid summas 40 eurot VÕS § 1132 alusel.
3.Hageja nõude aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja Monefit Estonia OÜ 28.02.2021 kliendilepingu nr 7792037686, mille alusel kostjale anti laenu summas 4 357,28 eurot. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, kuid soovis korduvalt laenulepingu täitmise tähtaja pikendamist, tasudes korduvalt laenulepingu pikendamise tasu.
4.22.06.2022 edastas Monefit Estonia OÜ kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, mille kohaselt oli kostjal sissenõutavaks muutunud võlg summas 1 065,43 eurot (dtl 168). Kostja oma kohustust ei täitnud, mistõttu ütles Monefit Estonia OÜ laenulepingu üles 28.07.2022 (dtl 170). Monefit Estonia OÜ loovutas nõude kostja vastu hagejale 02.08.2022 (dtl 172)
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidlusta fakti, et ta on vaidlusalust laenu saanud, kuid selgitab, et tema krediidivõimelisust ei kontrollitud ja talle pakuti soodsat ja kliendisõbralikku laenu ning kostja ei saanud lepingut sõlmides aru intressi määrast.
6.Kostja selgitab, et pärast lepingu sõlmimist maksis kostja laenulepingu pikendamise eest, sest kuumaksete täissummat ei olnud tal võimalik tasuda. Kostja taotleb, et kohus arvestaks juba makstud summad laenu tagasimaksete katteks, ning tunnistab põhivõlga ulatuses, mis ületab juba tasutud summasid.
7.Kohus kohustas hagejat esitama detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.
8.Hageja esitas kostja laenutaotluse (dtl 208-213), kontoväljavõtte (dtl 214-221) ja maksehäirete raporti (dtl 222-223). Samuti selgitas hageja, et laenuvõtja suhtes kontrolliti ka võimalikke maksehäireid ja maksuvõlgu, mida kostjal ei olnud. Hageja kontrollis kostja andmeid põhjalikult, uuris esitatud kontoväljavõtet ja kogus ka muid andmeid kostja kohta (dtl 226). Kohtunõude alusel esitas hageja teabe ka sellest, millistes summades on kostja teinud tagasimakseid ja maksnud laenu pikendamise tasusid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ning jätab hagi rahuldamata. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
10.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020.a otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada
2-22-131475 ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
12.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
13.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja osas on hiljemalt 28.02.2021 tehtud otsus laenu väljastamiseks summas 4 357,28 eurot.
14.Hageja on oma 05.12.2022 seisukohas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas väitnud, et ta lähtus kostja pangaväljavõttest ja kontrolliti kostja maksehäireid ning kehtivaid maksehäireid ei olnud. Samuti väidab hageja oma 05.12.2022, et ükski kogutud andmetest ei viita sellele, et kostjal oleks olnud makseraskused, kostjal oli piisav rahaline reserv ja laenuandjal sai tekkida põhjendatud veendumus, et kostja on võimeline laenulepinguga võetud kohustusi täitma.
15.Hageja refereeritud väited on aga otseses vastuolus hageja poolt esitatud tõenditest nähtuva teabega. Hageja esitanud küsimustikust (dtl 208) nähtub, et süsteem arvestas, et tõenäosus, et kostja jääb võlgu, on 45,40% (dtl 210), samuti on kostja krediidireiting 27.9 (unsatisfactory) ehk mitterahuldav (dtl 211). Küsimustikust nähtuba ka, et kostjal oli 2 võlgnevust (dtl 211), kuid hageja on esitanud tõendi kujul, et võlgnevuste sisu ei ole nähtavaks tehtud
16.Veel enam, hageja esitas 08.08.2023 menetlusdokumendi lisadena kostja kohta käivad küsimustikud ajast, mil algne krediidiandja suurendas laenusummasid, millistelt nähtub järgmine teave, mis pidi krediidiandjale viimase vaidlusaluse laenu andmisel olema teada. 15.01.2020, 12.08.2020, 12.08.2020, 06.12.2020, 01.02.2021 ja 01.03.2021 küsimustike kohaselt on tõenäosus, et kostja jääb võlgu, 45,40% (dtl 546, 567, 574, 553, 560, 567) ja küsimustikust nähtuvad võlgnevused suurusjärgus 65-320 eurot algusega 11.06.2021 (dtl 548, 540-541, 575-576, 568-569, 554-555, 561-562) ning kostja krediidireiting on 27.9 (unsatisfactory) ehk mitterahuldav (dtl 548, 541, 576, 569, 555, 562).
17.Seega oli krediidiandjale pikema ajaperioodi jooksul teada, et kostja võlgu jäämise tõenäosus on kõrge ja kostja krediidireiting mitterahuldav, samuti on kostjal varasemad võlgnevused, kuid sellegipoolest asus krediidiandja seisukohale, et kostja on krediidivõimeline isik.
18.Samuti on eluliselt ebausutav kostja avaldatu, mille kohaselt 1700 euro suuruse netosissetuleku juures oleksid kõik enda ja ülalpeetavate oleme kulutused (st eluase, toit, riided, tervishoid, haridus, transport) vaid 300 eurot (dtl 212). Nimetatud avaldus pidanuks tekitama krediidiandjal küsimuse, kas tegemist võib olla olukorraga, kus isik teenindab varasemaid kohustusi, millest tulenevalt jääb olmekuludeks vaid 300 eurot.
19.Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
20.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
21.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole
2-22-131475 suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus andis hagejale võimaluse ümber arvestada oma nõue lähtuvalt VÕS 4034 lg-s 7 sätestatust, kuid hageja ei ole kohtu määratud ajaks ümberarvestust esitanud. Kohus lähtub ümberarvestuse tegemisel kohtu ette toodud asjaoludest.
22.Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigus nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. Kuni 31.12.2022 oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 0%. Kostja ei võlgne VÕS 4034 lg 7 ka muid tasusid. Seega on kõik maksed, mis kostja on algselt krediidiandjale teinud, põhiosa tagasimaksed.
23.Hageja avaldas, et kostja on perioodil 02.03.2021 kuni 11.04.2022 tasunud kokku 2 478,49 eurot pikendamistasusid vastavalt üldtingimuste punktile 5.8 (dtl 36). Lepingu punkti 5.8.2 kohaselt on laenusaajal kohustus tasuda laenutähtaja pikendamise tasu lepingus kokkulepitud määras. VÕS § 4034 lg 7 sätestab selgesõnaliselt, et muid tasusid tarbija krediidiandjale vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei võlgne. Seega välistab VÕS § 4034 lg 7 ühemõtteliselt pikendamise tasu arvestamise ükskõik milleks muuks peale põhiosa tagasimakse. Seega on kostja poolt tasutud 2 478,49 eurot tasutud põhiosa katteks.
24.Täiendavalt märgib kohus, et krediidiandja kirjeldatud tegevus, mille kohaselt 30-päevane laenu pikendamise tasu kostjale oli 181,86 eurot, mis on vaid mõnevõrra vähem, kui igakuine kuumakse laenuperioodi alguses ja võrdne kuumaksega laenuperioodi teise aasta keskel, on taunitav, liigkasuvõtjalik ja vastuolus hea usu põhimõttega. Samuti on kokkulepe tühine tüüptingimusena VÕS § 42 lg 1 järgi, kuivõrd viidatud üldtingimuste punkt 5.8 ja selle kohaldamise praktika kahjustab tarbijat ebamõistlikult, sest rikub oluliselt lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasukaalu.
25.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja on 28.02.2021 kliendilepingu nr 7792037686 alusel tasunud põhiosa tagasimaksete katteks 2 478,49 eurot perioodil 02.03.2021 kuni 11.04.2022.
26.Laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 168) on krediidiandja teinud 22.06.2022 ning hoiatuse kohaselt on kostjal tasumata sissenõutavaks muutunud võlasumma 1 065,43 eurot. Hoiatusest ei tulene üheselt, millisel viisil on krediidiandja võla summani jõudnud, kuid on üheselt selge, et võlgnevus on sisaldab nii põhiosa kui ka intressinõuet, mis on tervikuna summas 1 065,43 eurot madalamas summas, kui 22.06.2022 seisuga kostja poolt tasutud 2 478,49 eurot.
27.Krediidiandja nõude eelduseks on võetud viimane, 18.04.2022 kehtima hakanud maksegraafik (dtl 124-128), mille kohaselt tuli kostjal tasuda esimene tagasimakse 18.04.2022 summas 484,62 eurot, millest põhiosamakse moodustas 130,73 eurot, teine tagasimakse 18.05.2022 summas 278,96 eurot, millest põhiosamakse moodustas 126,80 eurot ja kolmas tagasimakse 17.06.2022 summas 270,58, millest põhiosamakse moodustas 122,99 eurot. Seega olid 22.06.2022 seisuga põhiosa tagasimaksed muutunud sissenõutavaks 380,51 euro ulatuses, kuid kostja oli teinud põhiosa katteks makseid kokku 2 478,49 eurot ehk oluliselt rohkem, kui oli selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud.
28.Kohus tuvastab, et kostja ei olnud viivituses põhiosa tagastamisega 22.06.2022 seisuga, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kostjal oli 22.06.2022 hoiatuse tegemise seisuga tagasimaksegraafiku järgi ettemaks summas 2 097,68 (2 478,19 – 380,51) eurot. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 28.07.2022 üles öelda ning leping kehtib.
29.Kohtuotsuse tegemise seisuga (28.08.2023) on sissenõutavaks muutunud osamaksed maksetähtajaga 17.07.2022 kuni 11.08.2022, põhiosa summas 1 390,59 eurot (119,3 + 115,72 +
2-22-131475 122,25+ 108,89 + 105,62 + 101,45 + 99,38 + 96,39 + 93,50 + 90,70 + 87,98 + 85,34 + 82,78 + 80,29). Kohtu poolt tuvastatud ettemaks summas 2 097,68 eurot tuleb lugeda kõikide kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud põhiosamaksete tasumise katteks ja ka seejärel jääb kostjal ettemaks järgmiste tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosamaksete katteks summas 707,09 eurot (2 097,68 – 1 390,59).
30.Järelikult puudub hagejal kohtuotsuse tegemise seisuga kostja suhtes sissenõutavaks muutunud nõue ja kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
33.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.