Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

2-22-133860 kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank ASis või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

2-22-133860 menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Osaühing Aktiva Finants esitas 31.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 046.83 euro saamiseks. Kohus tegi 06.09.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 31.10.2022 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 03.11.2022 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 17.11.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse H E (isikukood xxx) vastu, milles palub välja mõista kostjalt võlgnevuse summas 924.07 eurot, millest põhivõlgnevus on 892.37 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 31.70 eurot, lisaks viivis tasumata põhivõla jäägilt (655.15 eurot) alates hagiavalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni kokkuleppes sätestatud määras 0,0283% iga tasumisega viivitatud päeva eest ning menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 245 eurot ja õigusabikulud summas 240 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 23.03.2022 sõlmitud võlatunnistus ning maksekokkuleppe (leping nr xxx). Kokkuleppe kohaselt kinnitas kostja võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu, s.h põhivõla summalt arvestatava viivise suurust, ning nõustus, et võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks

2-22-133860 oleva nõudega seotud vastuväiteid. Kostja nõustus, et alates võlatunnistuse andmisest saab võlausaldaja esitada tema vastu võlatunnistuses nimetatud summa tasumise nõude tuginedes üksnes võlatunnistusele ning võlausaldaja ei pea esitama mistahes tõendeid võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta peale käesoleva võlatunnistuse. Hageja toob välja, et kokkuleppe tingimuste punkti 2.2 kohaselt, kui kostja täidab võlatunnistusest tulenevad kohustused ja peab võlgnevuse tasumisel kinni võlatunnistuse lisaks olevast maksegraafikust, ei nõua hageja kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude ja kahju hüvitamist muus osas, kui maksegraafikus kajastatu. Lisaks on tingimuste punkti 1.2 kohaselt pooled kokku leppinud, et võlatunnistus ja selle juurde kuuluv maksegraafik ei kujuta endast hageja ja kostja vahelist kokkulepet maksetähtaja edasi lükkamise kohta ega katkesta viivise arvestust võlgnevuse osaks olevalt põhivõla jäägilt. Kostja võlatunnistusest tulenevaid kohustusi ei täitnud. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 992.85 eurot, millest põhisumma on 755.63 eurot ja viivis 237.22 eurot. Kostja kohustus võla tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja on võla katteks makseid teostanud summas 100.48 eurot. Hageja arvestab nõuet kostjale kasulikumal moel s.o hageja arvestab laekunud summa põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on kostjal võlg hageja ees summas 892.37 eurot (arvutuskäik 992.85 – 100.48). Hageja ja kostja on kokkuleppe punktis 1.3 kokku leppinud kohaldatava viivise määras 0,0283% iga kalendripäeva eest. Sellise viivise suurus on kajastatud maksegraafiku tulbas „viivis“ ja kostja tasub viivise vastavalt maksegraafikule. Hageja on arvestanud viivist põhivõla summalt 655.15 (arvutuskäik 755.63 – 100.48) eurolt alates viimasele tagasimaksele järgnevast päevast s.o 31.05.2022 kuni hagi esitamiseni 17.11.2022 (171 päeva) kokkulepitud viivisemääras s.o. 0,0283%. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt viivist summas 31.70 eurot (arvutuskäik põhivõlg 655.15 eurot x 171 päeva x 0,0283%). Hageja seisukohast lähtuvalt nõuab hageja edaspidi viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 18.11.2022 kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras s.o 0,0283%. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: (arvutuskäik põhivõlg 655.15 eurot x 365 päeva x 0,0283%). Eeltoodust lähtuvalt koosneb hagi hind võlgnevusest summas 892.37 eurot hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviset summas 31.70 eurot ja täiendavast viivise nõudest, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise nõudele summas 67.67 eurot. Hageja toob nõude materiaalõigusliku alusena välja, et võlaõiguseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule ning kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja õigel viisil. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates

2-22-133860 kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Harju Maakohus võttis 07.12.2022 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond on võlgnik H E’le üritatud makseettepanekut kätte toimetada järgmistel aadressidel: - 06.09.2022 aadressil xxx - tagastatud - muu põhjus; - 23.09.2022 aadressil xxxx, xxx - tagastatud - ei ela/asu aadressil; - 23.09.2022 saadetud teavitus e-posti aadressidel xxxx – puudub vastus, xxx – puudub vastus. Varasemas menetluses kinnitas võlgnik 26.08.2022 aadressi xxx ja andis uue e-posti aadressi xxx. Võlgniku ema kinnitas 25.10.2022, et võlgnik ei ela aadressil xxx. Ema sõnul võlgnik töötab välismaal, liigub ringi erinevates riikides, kindel elukoht puudub. Võlgnik Eestis väga tihti ei käi. Kohus on proovinud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada e-posti aadressidel xxx xxx ja xxx, kuid vastust kohtule tulnud ei ole. Lisaks on kohus saatnud kostjale dokumendid postiga aadressidele xxx ja xxx, kuid dokumendid on tagastatud teatega saaja ei olnud kohal. Kohtule teadaolevatele telefoninumbritele xxx ja xxx kostja ei vasta. 20.02.2023 saatis kohus kostjale menetlusdokumendid postiga xxx, kuid need tulid 02.05.2023 tagasi teatega, et kostjale ei õnnestunud dokumente kätte toimetada. Üheltki kohtule teadaolevalt aadressilt ja e-posti aadressilt ei ole kostjale võimalik menetlusdokumente edastada. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale H E menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 15.06.2023 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eeltoodust tulenevalt luges kohus kostjale dokumendid kättetoimetatuks 13.07.2023, millest tulenevalt oli kostja vastuse esitamise tähtaeg hiljemalt 27.07.2023. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

2-22-133860 Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 892.37 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 31.70 eurot, viivis tasumata põhivõla jäägilt (655.15 eurot) alates 18.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni kokkuleppes sätestatud määras 0,0283% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulu summas 220 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas 65 eurot ja hagiavalduse esitamiselt täiendavalt 180 eurot ehk kokku 245 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja osutanud õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu) ning ajakulu on kokku 1,8 tundi, mis sisaldab täiendavate alusdokumentidega tutvumist ja nende analüüsi; hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist; lisade kogumist ja komplekteerimist; dokumentide esitamist kohtule, kokku 220 eurot. Lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot. Kokku on õigusabikulud summas 240 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate (TsMS § 144 p 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu summas 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 180 eurot ehk kokku 245 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista hageja taotletud suuruses. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja märgib, et on käibemaksukohustuslane ja ka hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on arvestatud ilma käibemaksuta. Kohus peab lepingulise esindaja kulu põhjendatuks summas 240 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

2-22-133860

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.