Multitude Bank p.l.c hagi Exxxx Rxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
6367,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Multitude Bank p.l.c (end. Ferratum) (registrikood: C 56251; aadress: Malta, ST Business Centre, 120 The Strand); Hageja esindaja: Dmitri Santašev (OK Incure OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: Exxxx Rxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx küla, xxxxxx vald, xxxxxxxxxxx maakond; tegelik elu- ja/või viibimiskoht teadmata; e-post: x
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Multitude Bank p.l.c hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt Exxxx Rxxxxxxxxxx hageja Multitude Bank p.l.c kasuks põhivõlg põhivõlgnevuse 3552,01 eurot, intressi 61,16 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 11,68 eurot, kokku 3624,85 eurot.
3.Kohus jätab hagi rahuldamata põhivõlgnevuses 400 eurot, intresside osas summas 499,10 eurot, viiviste nõudes summas 1843,32 eurot ning sissenõudmiskulude nõudes 45 eurot.
4.Kohtuotsus tuleb Exxxt Rxxxxxxxxxx kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
5.Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud lähtuvalt hagi rahuldamise ulatusest 56,93% ulatuses kostja
1 (9)
ja 43,07% ulatuses hageja enda kanda.
2.Välja mõista Exxxx Rxxxxxxxxxx Multitude Bank p.l.c kasuks menetluskulud summas 529,45 eurot.
3.Välja mõista Exxxx RxxxxxxxxxxxMultitude Bank p.l.c kasuks viivis punktis 1 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Multitude Bank p.l.c esitas 25.01.2023. a Tartu Maakohtule hagiavalduse (dtl 35-43) Exxxx Rxxxxxxxxx vastu lepingust tuleneva nõude ja viivise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja põhivõla summas 3952,01 eurot, intressi summas 510,72 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 1855 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Kohus võttis hagi 26.01.2023. a määrusega (dtl 75-77) menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.
3.Hageja esitas 13.06.2023. a kohtule hagiavalduse täienduse (dtl 89-97).
4.Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega ning hageja 13.06.2023. a täiendav seisukoht toimetati kostjale kätte avalikult 29.07.2023. a (dtl 180-182). Kostja määratud tähtajaks hagile ei vastanud.
5.Hageja taotleb hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2 (9)
7.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
8.Hagi ja selle täienduse asjaolude kohaselt pidi kostja laenulimiidi konto avamiseks ning laenulimiidi taotlemiseks külastama laenuandja veebilehte www.ferratumbank.ee. Kostja avaldas soovi avada laenulimiidi konto vastavasisulise taotluse esitamisega Ferratum Bank p.l.c iseteeninduskeskkonnas 21.04.2017. a. Samal kuupäeval edastas laenuandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja taotluses märgitud e-posti aadressile lepingu üldtingimused koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabega, s.o lepingu lahutamatu osa. Lepingu sõlmimise soovi kinnitamiseks pidi kostja oma isikukoodiga ja laenuandjalt saadud isikliku identifitseerimisnumbriga logima sisse laenuandja iseteeninduskeskkonda. Hageja loeb lepingu poolte vahel sõlmituks 21.04.2017. a. Leping sõlmiti määramata ajaks. Exxxx Rxxxxxxxxxx võimaldati esialgu laenulimiiti 2000 eurot. 22.01.2020. a soovis kostja laenulimiiti suurendada 5000 euroni. Laenuandja edastas kostjale uued üldtingimused ja ka tarbijakrediidi teabelehe. Krediidilimiidi suhtes kehtib intressimäär 49,09% aastas. Krediidikulukuse määraks on 61,79% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Krediidi kulukuse määra kohaldamisel tuleb lähtuda 30.11.2019. a Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kolmekordne määr oli 61,83%. Viivisemäär on võrdne intressimääraga. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiselt ning vastavalt krediidiandja edastatud arvete alusel. Arved väljastati läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse laenu väljamaksmist. Ebapiisavate maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine: 1) maksmisele kuuluvate summade sissenõudmiskulu, 2) laen, 3) intress, 4) leppetrahvid, teenustasu ning muud kliendi poolt võlgnetavad summad. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust ning jättis tagastamata järgmised kokkuleppelised osamaksed: 1) november summas 203,19 eurot, maksetähtaeg 21.11.2021. a, 2) detsember summas 211,42 eurot, maksetähtaeg 21.12.2021. a ning 3) jaanuar summas 219,66 eurot, maksetähtaeg 21.01.2022. a. Krediidiandja edastas 20.01.2022. a kostjale lepingu ülesütlemise teatise. Kostjat teavitati, et leping öeldakse ülesse 15ndal päeval kirja kuupäevast juhul, kui kostja ei tasu võlgnevust summas 414,61 eurot. Kostja võlgnevust ei likvideerinud ning krediidiandja luges lepingu üles öelduks 04.02.2022. a. Lisaks hoiatas krediidiandja, et lepingu ülesütlemise korral loovutatakse nõue inkassofirmale. Laenuandja volitas OK Incure OÜ-d esindama seoses nõudega Egert Rossmanni vastu. Lepingu kehtivuse ajal tehti kostjale väljamakseid kokku summas 4995 eurot. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja krediidisumma katteks 1042,99 eurot, seejuures oli kostja viimane tagasimakse 31.10.2021. a summas 23,28 eurot. Pärast lepingu lõppemist kostja võlgnevuse katteks makseid teinud ei ole. Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees 3952,01 eurot (49951042,99). Hageja arvestab põhivõlgnevuselt (3952,01 eurot) intressi määras 49,09% aastas. Kostja viimane tagasimakse intressi katteks oli 31.10.2021. a summas 181,90 eurot. Hageja taotleb kostjalt intressi väljamõistmist alates 01.11.2021. a kuni lepingu ülesütlemiseni 04.02.2022. a ning summas 510,26 eurot. Hageja arvestab viivist alates 05.02.2022. a kuni 19.01.2023. a määras 49,09% aastas. Viiviseks kujuneb 1855 eurot. Hageja taotleb VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 45 eurot. Kostjaga on proovitud korduvalt ühendust võtta kokkuleppe sõlmimiseks. Esimene nõudekiri saadeti kostjale 03.03.2022. a (25 eurot). Lisaks saadeti seoses võlgnevusega kostjale meeldetuletused 19.04.2022. a (5 eurot), 04.05.2022. a (5 eurot), 14.06.2022. a (5 eurot) ning 28.07.2022. a (5 eurot). Hagejal tekkisid lisaks täiendavad kulutused seoses võla sissenõudmisega, sh võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Tegevus on tingitud võlgniku makseviivitusest. 3 (9)
Hageja toob välja seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamisega järgmist. Tulenevalt lepingu tingimustest (punkt 3.4.10) pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sh ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Päring toimub automaatselt arvutiprogrammi kaudu. Krediidivõimelisuse hindamiseks lähtus krediidiandja ka kostja esitatud tulu andmetest. VÕS § 14 lg 2 ja § 4034 lg 3 II lause kohustavad kostjat esitama õige teabe. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab tagastada krediidi.
9.VÕS § 2 lg 1 sätestab, et võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. VÕS § 9 lg 1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kohtu hinnangul saab haginõude aluseks oleva lepingu puhul olla tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 404 lg 1 I lause kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm tähendab TsÜS §-st 79 tulenevalt, et tehing peab olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. VÕS § 408 lg 2 sätestab, et VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Hagejal tuli tõendada lepingu sõlmimist kostjaga (TsMS § 230 lg 1). Hageja on lepingu sõlmimise fakti tõendamiseks esitanud kohtule laenutaotlused (dtl 44; 98-113), Ferratum Bank laenulimiidi üldtingimused (dtl 45-54; 114-123; 128-137) ning Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehed 2017. a ja 2020. a (dtl 55-58; 124-127; 138-140). Kohtu hinnangul ei kinnita esitatud tõendid, s.o Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehed (2017. a ja 2020. a), lepingu üldtingimused ning laenutaotlused kostja selget tahet 21.04.2017. a krediidilepingu sõlmimiseks ning kostja tahet sõlmitud lepingu muutmiseks 22.01.2020. a. Viidatud dokumentide koostamine eeldab kindlasti ka kostjapoolset tegvust. Seega leiab kohus, et VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõuet täidetud ei ole.
10.Võlaõigusseaduses reguleerivad tarbijakrediidilepingu tühisust erisätted. VÕS § 408 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. VÕS § 408 lg 2 kohaselt VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel, ka vorminõude täitmata jätmisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Hagiavalduses esitatud andmete kohaselt on kostjale tehtud lepingu kehtivuse ajal väljamakseid summas 4995 eurot ning kostja on teinud laenuandjale tagasimakseid summas
4 (9)
1042,99 eurot. Pärast lepingu lõppemist kostja võlgnevuse katteks tagasimakseid teinud ei ole. Hageja taotleb kostjalt põhivõlgnevuse väljamõistmist summas 3952,01 eurot (49951042,99). Hagejal lasus tõendamiskoormus osas, mis puudutab fakti, hageja andis krediidi kostja käsutusse (VÕS § 401). Hageja on esitanud asjaolu tõendamiseks arved nr 425676 (dtl 141), nr 432502 (dtl 142) ja arve nr 439343 (dtl 143). Arvete alusel ei teki kostjal hageja ees täitmiskohustust. Lisaks on hageja esitanud kohtule väljavõtte Multitude Bank p.l.c Paysera kontoväljavõttest perioodil 01.01.2018. a kuni 06.06.2023. a (dtl 147). Esitatud andmetest nähtub, et hageja on kandnud Egert Rossmanni arvelduskontole nr EE792200221050190309 järgmised krediidi väljamaksed: 27.12.2018. a 504 eurot, 12.03.2019. a 205 eurot, 04.07.2019. a 49 eurot, 31.07.2019. a 402 eurot ning 02.01.2020. a 945 eurot. Kokku seega 2105 eurot. Hageja esitatud maksekorraldustega (dtl 148-156) on tõendatud, et kostja arvelduskontole nr EE792200221050190309 on teostatud järgmised väljamaksed: 03.04.2020.a 44 eurot, 19.07.2020. a 74 eurot, 01.09.2020. a 34 eurot, 28.01.2021. a 1115 eurot, 21.03.2021. a 1011 eurot17.05.2021. a 46 eurot, 28.05.2021. a 39 eurot, 07.07.2021. a 40 eurot, 27.07.2021. a 53 euro ning 28.08.2021. a 34 eurot. Kokku 2490 eurot. Seega on kontoväljavõttega ning maksekorraldustega tõendatud kostjale tehtud väljamaksed kogusummas 4595 eurot (2105+2490). Hageja on küll esitanud kohtule tabeli perioodi 21.04.2017. a kuni 07.01.2022. a kohta Exceli tabelina (dtl 158-163), mille kohaselt on kostjale tehtud väljamakseid summas 4995 eurot. Samas ei ole sellises summas (4995) eurot väljamaksed pangakonto väljavõtte või maksekorraldustega tõendatud. Põhjendatud on põhivõlgnevus summas 4595 eurot. Tarbijakrediidilepingu kirjaliku taasesitamist võimaldava vormi järgimata jätmine ei too käesoleval juhul kaasa lepingu tühisust seetõttu, et VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub krediidileping kehtivaks, kui tarbija saab krediidi kätte. Seega tuleb VÕS § 408 lg 2 alusel lugeda poolte vahel 21.04.2017. a sõlmitud krediidileping kehtivaks ehk sõlmituks. Asuda saab seisukohale, et kostja on jätnud põhjendamatult hagejalt saadud krediidi kogusummas 4595 eurot tagastamata. Eeltoodult on pangakontoväljavõttest ja maksekorraldustest tulenevalt tõendatud, et kostja on hagejalt saanud krediiti kogusummas 4595 eurot. Kohus loeb hagiavalduse täienduse punktis 12 (dtl 92) avaldatult kostja poolt tasutud summaks 1042,99 eurot, milline summa tuleb lugeda põhivõla katteks ning põhivõlgnevus on summas eurot 3552,01 eurot (4595-1042,99), mida on hagejal VÕS § 76 lg 1, § 108 ja § 101 lg 1 p 1 alusel õigus kostjalt nõuda. Seega leiab kohus, et hageja põhinõue summas 3552,01 eurot on põhjendatud ning põhinõue summas 400 eurot (3952,01-3552,01) jääb rahuldamata.
11.Kohus andis 26.05.2023 kirjas (dtl 81-83) hagejale tähtaja täiendavate seisukohtade ning tõendite esitamiseks, et põhistada vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist, kuid hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise osas seisukohta ega tõendeid esitanud. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet, st krediidiandja on kohustatud koguma teavet tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindama tarbija krediidivõimet. Laenuandja ja laenusaaja vahelises suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisuks hinnata piisavalt laenusaaja krediidivõimekust, tagamaks, et laenu ei anta isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Krediidiandja peab krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 44 lg 2 ja lg 3 p 2 kohaselt kehtestama sise-eeskirja, milles tuleb reguleerida krediidivõimelisuse hindamise metoodika ja selle rakendamise kord, sealhulgas teabe kogumise kord. Täpsemad nõuded sellele eeskirjale tulenevad KAVS §-st 49. Seejuures ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet kontrollima. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi,
5 (9)
et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades krediidiandja peab krediidiandjate ja vahendajate seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele, samuti tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija kasutusse võetava krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist, peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 9 järgi ajakohastama tema käsutuses oleva teabe tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindama tarbija krediidivõimelisust iga kord enne krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt on, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega ei saa krediidiandja lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel. Kohus leiab, et hageja on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja ei ole vastava põhimõtte järgimise (so kostja krediidivõimelisuse hindamise) osas tõendeid esitanud (st hageja ei ole kogunud ega kontrollinud, sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu ega selle muudatusega kaasnevalt kostja majandusliku seisu, so sissetulekute, vara ja kohustuste kohta). Kuivõrd hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis sel juhul kohaldub VÕS § 4034 lg 7, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt üksnes VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi ning viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Muid tasusid (nt lepingutasu, haldustasu) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Ka ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et hageja oleks kostjale Euroopa Tarbijakrediidiinfo Standardinfo Teabelehel ja üldtingimustes sätestatud lepingutingimusi avaldanud või viidatud dokumendid kätte toimetanud. Lisaks puuduvad ka tõendid, mis kinnitaks, et kostja oleks krediidiandja veebikeskkonnas eelviidatud dokumentide tutvumise osas nõusoleku andnud. Kohus märgib, et hageja on rikkunud VÕS § 4031 lg-s 1 sätestatut, so lepingueelset teavet ei ole hageja kostjale esitanud. Lepingueelse teabe andmise kohustus hõlmab kõiki tarbijakrediidilepinguid. Teavitamiskohustuse rikkumine toob kaasa krediidi eest tasutava intressi vähenemise ja muud tasude nõudmise keelu.
12.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 416 lg 2 sätestab, et krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos viidatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. VÕS § 416 lg 2 rikkumine ei mõjuta ülesütlemise 6 (9)
kehtivust. Hagiavalduse täienduse punktis 8 (dtl 91) on hageja välja toonud, et on 20.01.2022. a kostjale edastanud lepingu ülesütlemise teatise võlgnevuse summas 414,61 euro tasumata jätmise kohta ning võlgnevuse tasumata jätmise korral lõpeb leping 15ndal kuupäeval. Kuna kostja võlgnevust ei likvideerinud, lõppes leping hageja hinnangul 04.02.2022. a. Lepingu ülesütlemise teatise (dtl 144) kohaselt oli seisuga 20.01.2022. a kostja võlgnevus hageja ees 414,61 eurot ning võlgnevuse tasumisega oldi viivituses 60 päeva. Teates on võla tasumiseks antud tähtaeg ning võlgnevuse tasumata jätmisel lõpeb leping automaatselt 15ndal kuupäeval. Hageja on välja toonud, et kostja jättis tasumata 3 arvet: november summas 203,19 eurot, maksetähtaeg 21.11.2021. a (dtl 141), detsember summas 211,42 eurot, maksetähtaeg 21.12.2021. a (dtl 142) ning jaanuar summas 219,66 eurot, maksetähtaeg 21.01.2022. a (dtl 143), mis omakorda tõi kaas lepingu ülesütlemise. Hagejal tuli tõendada, kas leping on kehtivalt üles öeldud. Kohus märgib, et lepingu ülesütlemise teatisest ei nähtu, mil viisil ning kellele see on edastatud. Dokumendist nähtuvalt on see suunatud kostjale (teatises on märgitud kostja ees- ja perekonnanimi ning isikukood). Samas ei ole hageja tõendanud lepingu ülesütlemise teate saatmist kostja ühelegi aadressile (sh e-posti aadressile). Ka pole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et teatis oleks kostjale kätte toimetatud krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. TsÜS § 69 lg 1 näeb ette, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. TsÜS § 69 lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 69 lg 3 sätestab, et lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda Hageja ei ole kostja poolt lepingu ülesütlemise teate kättesaamist tõendanud, ei saa krediidilepingut lugeda üles öelduks hageja poolt märgitult 04.02.2023. a. Eelnevaga on tuvastatud, et hageja ei ole tõendanud, et kostjale oleks lepingu teatis ülesütlemise kohta kätte toimetatud (s.o enne kohtusse pöördumist). Kohus on seisukohal, et krediidilepingu saab lugeda kehtivalt üles öelduks hagiavalduse täienduse lisana 8 esitatud ülesütlemisavalduse kostjale käesolevas kohtumenetluses kättetoimetamisest. Üldjuhul saab eeldada, et kui dokument on tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt menetlusosalisele kätte toimetatud, siis on ta vastava tahteavalduse ka TsÜS § 69 lg 1 mõttes kätte saanud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-53-16 (p 12) väljendanud seisukohta, et lepingu ülesütlemise avaldus on võimalik esitada ka kohtumenetluses. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte avalikult ning tuleb lugeda, et kostja sai hagimaterjalid kätte 29.07.2023. a. Seega loeb kohus viimati nimetatud kuupäevast lepingu ülesütlemise teatise 29.07.2023. a kostjale kätte toimetatuks. Teatisest nähtuvalt on kostjale VÕS § 114 lg 1 ja VÕS § 416 lg 1 kohaselt antud 14 päevane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ning 15ndal päeval loetakse leping lõppenuks. Seega loeb kohus eeltoodut arvestades krediidilepingu 13.08.2023. a üles öelduks ning põhivõlgnevus summas 3552,01 eurot muutus VÕS § 82 lg 7 kohaselt sissenõutavaks 13.08.2023. a ning hagejal oli õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
13.Hagimaterjalides on hageja taotlenud kostjalt välja mõista intressivõlgnevus summas 7 (9)
510,26 euro ning seda perioodi eest alates 01.11.2021. a kuni 04.02.2022. a. Intressimäär on 49,09% aastas ning põhinõude suurus 3952,01 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud summas 1855 eurot perioodi eest alates 05.02.2022. a kuni 19.01.2023. a. Viivise määr 49,09% aastas ning põhinõude suurus 3952,01 eurot. Hageja edasiulatuva viivise välja mõistmist kostjalt ei taotle. Kohus luges käesolevas lahendis punktis 10, et hageja põhjendatud põhinõudeks saab olla 3552,01 eurot ning otsuse punktis 11, et hageja saab kõrvalnõudeid nõuda üksnes seadusjärgses määras. Võttes arvesse, et põhinõude suurus on 3552,01 eurot, saab viivise võlgnevuse VÕS § 113 lg 1 sätestatud järgi lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (s.o alates 14.08.2023. a) kuni kohtuotsuse tegemiseni 23.08.2023. a olla 11,68 eurot. Intressivõlgnevuseks põhinõudelt 3552,01 eurot perioodil 01.11.2021. a kuni 13.08.2023. a kujuneb 61,16 eurot. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevuse summas 1843,32 eurot (1855-11,68) ja intressi võlgnevuse summas 449,10 (510,26-61,16) eurot rahuldamata.
14.Kuivõrd asjas on tegemist tarbijakrediidilepinguga, siis peab kohus omal algatusel kontrollima krediidikulukuse määra. VÕS § 4062 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Esitatud asjaoludest nähtub, et poolte vahel on sõlmitud krediidileping. 22.01.2020. a tuli lähtuda 30.11.2019. a Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määrast, s.o 20,61%. Seega on kolmekordne krediidikulukuse määr 61,83%. Teabelehel (dtl 55-58, 138-140) on märgitult krediidikulukuse määraks 61,79% (4000 eurose ja 2000 eurose krediidi korral), millest tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 ei kohaldu.
15.Kohus tuvastas, et hageja kõik meeldetuletuskirjad, nõudekirjad, hoiatused ja teated (dtl 166-174) on edastatud enne lepingu lõppemist. Seega puudub alus VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulude väljamõistmiseks alus ning seetõttu jätab kohus hageja sissenõudmiskulu summas 45 eurot rahuldamata. Lisaks märgib kohus, et vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudmiskulu, mistõttu on nõue põhjendamatu.
16.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3552,01 eurot, intressi 61,16 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 11,68 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata põhivõlgnevuses 400 eurot, intresside osas summas 499,10 eurot, viiviste nõudes summas 1843,32 eurot ja sissenõudmiskulude nõudes 45 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o 56,93% ulatuses ning jätab menetluskulud lähtuvalt hagi rahuldamise ulatusest 56,93% ulatuses kostja ja 43,07% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1). Hageja menetluskuluks on menetluses tasutud riigilõiv 630 eurot ning õigusabikulu 300 8 (9)
eurot, kokku 930 eurot. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sh tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1,5 töötundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 1⁄2 töötundi, kokku 3 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 100 eurot (kokku 300 eurot) (dtl 41; 96). Kohus peab hageja menetluskulu tervikuna põhjendatuks. Kostja hagile vastanud ei ole ning seega kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude katteks 529,45 eurot. Menetluskulud summas 400,55 eurot jäävad hageja enda kanda. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.