Tsiviilasi nr 2-23-6113
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Andrus Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht
24. august 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-6113
Tsiviilasi
R. O. hagi O. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja R. O. (registrikood XXX), lepinguline esindaja I. V. Kostja O. P. (isikukood XXX)
R. O. (hageja) esitas 24. aprillil 2023 Tartu Maakohtule hagi O. P. lt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 372 lg 7, § 75 lg 2 kohaselt kui asi ei allu kohtule, kuhu hagi esitati, edastab kohus avalduse kohtualluvuse järgi õigele kohtule, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, mistõttu hagiavaldus tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata. Kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi: määrus nr 1215/2012). Määruse nr 1215/2012 artikli 17 lg 1 p c näeb ette, et asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks määruse neljanda jao alusel, kui tegemist on lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes
vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. Hagiavalduse kohaselt nõue tuleneb kostja ja XXX vahel 15. märtsil 2021 sõlmitud laenulepingust nr Y210315023. Nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist tarbijalepinguga määruse nr 1215/2012 artikli 17 lg 1 p c tähenduses. Laenulepingus on laenu sihtotstarbena nimetatud muud tarbimiskulud. Seega sõlmis kostja lepingu eelduslikult tarbijana oma majandus- ja kutsetegevusest sõltumatul eesmärgil. Rahvastikuregistri ja laenutaotluses märgitu kohaselt oli kostja elukoht lepingu sõlmimise ajal Eestis (XXX). Leping sõlmiti Eestis tegutseva äriühinguga tema äri- või kutsetegevuse raames. Teine lepingupool võib määruse nr 1215/2012 neljanda jao artikli 18 lg 2 kohaselt algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Sellest sättest võib kõrvale kalduda üksnes määruse nr 1215/2012 artiklis 19 sätestatud nõuetele vastava kohtualluvuse kokkuleppe alusel. Määruse nr 1215/2012 artikli 26 lg 1 kohaselt on pädev ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub, välja arvatud kui kostja ilmub kohtusse pädevuse vaidlustamiseks või kui artikli 24 kohaselt allub asi erandlikult teisele kohtule. Hageja ei ole tuginenud, et lepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks on sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe. Kostja vastas 13. juulil 2023 kohtule, et soovib asja arutada elukohajärgselt XXX kohtus. Kostja on ka teistes menetlustes kohtule vastanud, et elab XXXs ja soovib asja arutada elukohajärgselt XXX kohtus. Tuvastamaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab kohus määruse nr 1215/2012 artikli 62 lg 1 järgi enda siseriiklikku materiaalõigust. Isiku elukoht on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Rahvastikuregistri andmetel on kostja Eesti aadressid kehtetud. Hagiavalduses on kostja elukoha aadressina märgitud XXX, mis rahvastikuregistri andmetel oli kostja elukoha aadress 20. augustini 2008. Lepingu sõlmimise ajal oli kostja elukoha aadress XXX, mis rahvastikuregistri andmetel oli kostja elukoha aadress 6. aprillini 2021. Alates 7. aprillist 2021 on kostja elukoht rahvastikuregistri andmetel XXXs (XXX). Maksu- ja Tolliameti andmetel sai kostja Eestis maksustatavat tulu samuti viimati aprillis 2021 (välja arvatud XXX). Arvestades eelnevat ning kostja enda kinnitust, et tema elukoht on XXXs, on kohus seisukohal, et kostjal ei ole Eestis elukohta. Kui poole alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus määruse nr 1215/2012 artikli 62 lg 2 järgi teise liikmesriigi õigust, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liikmesriigis. XXX koduvallaseadus § 4 p 3 näeb ette, et koduvallaseaduse alusel määratakse nende Euroopa Liidu kodanike elukoht, kes on registreerinud oma XXXs elamise õiguse vastavalt XXX välismaalaste seadusele ja kes elavad XXXs. XXX rahvastikuregistri järgi (kontrollitud 5. mai 2023 seisuga) on kostja aadress alates 7. aprillist 2021 XXX. Kuna kostjal on XXXs registreeritud elukoht, tuleb kostja XXX elukoht koduvallaseaduse (kotikuntalaki) § 4 p 3 järgi määrata kindlaks koduvallaseaduse alusel. Koduvallaseaduse (kotikuntalaki) § 2 lg 1 kohaselt on isiku elukoht see vald, kus isik elab. XXX rahvastikuregistri andmetel elab kostja XXX linnas. Kostja on kinnitanud, et tema elukoht on XXXs. Seega on kostjal XXX õiguse kohaselt XXXs elukoht. Hagi läbivaatamine allub määruse nr 1215/2012 artikli 18 lg 2 järgi seega XXX kohtule. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.